Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine ...
Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.
juba kirikut kasutama hakata. Aastatel 1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Hurda järglaseks Jaani koguduse pastori kohal sai Rudolf Kallas (töötas kuni 1913), samuti tuntud rahvuslik tegelane. Organistina on seal töötanud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kirikuga olid tihedalt seotud ka Lydia Koidula, Johann Köler, Amandus Adamson, Miina Härma, Johan Laidoner. Ühtlasi nendel aastatel kahekordistus ka kiriku hingekirja kuuluvate inimeste arv, st suurenes 24 000-ni. Arvestades seda, et 20. saj alguses elas Peterburis 100 000 eestlast, mis oli rohkem kui Tallinnas. 2 KIRIKU ARHITEKTUUR 2.1 Romaani stiil Kuna Jaani kirik on neoromaani stiilis, siis kiire ülevaade romaanile iseloomulikest joontest. Kujunes tema välja 10. sajandi lõpuks, aga neoromaani stiili kasutati historitsismi perioodil 19
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Eesti kunsti püsiväljapanek Laurits Tani 10.b Tallinn 2010 Käisin 27. novembril Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiväljapanekut vaatamas. Kauneid maale, skulptuure ja büste oli palju, kuid meelde jäid vaid kõige huvitavamad ja kaunimad. Kõige esimesena jäi silma pronksist skulptuur, mille oli Amandus Adamson 1898ndal aastal valmistanud. Skulptuuril oli kujutatud hülgekütti, nagu ka teose pealkiri, ,,Hülgekütt Pakri saarelt", mulle hiljem kinnitas. Tähelepanu tõmbas selle skulptuuri juures esmalt hülgeküti harpuun, millele oli külge pandud kõieks üks tross, mis oli väänatud just nii, nagu tõmbaks hülgekütt sellel hetkel oma saaki veest välja. Skulptuur asus ruumi keskel, tänu millele see mu tähelepanu nii kiiresti tõmbas.
EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3 1. RAHVARINNE.........................................................................3 2. LAULEV REVOLUTSIOON........................................................3 3. ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE............................4 4. ÜLEMINEKUPERIOOD.............................................................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7 2 Sissejuhatus Pärast vabadussõja lõppu ning Tartu rahu sõlmimist 1920. aastal sai Eesti olla iseseisev 20 aastat. Iseseisva Eesti areng katkes 1940. aastal. Peale seda oli Eesti nii vahepeal Saksamaa ning hiljem Nõukogude Liidu hirmuvalitsuse ...
Õmblusmasinad 0,09 0,7 0,8 Külmkapid 0,05 0,15 0,4 Pesumasinad 0,07 0,3 0,7 A. Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. Argo, 2000, lk 130. KÜSIMUSED: 2.1. Võrrelge tekstikatket ja tabelit. Kumb allikas kirjeldab olukorda tõepärasemalt? Millele tuginedes teete niisuguse järelduse? (2 p) 2p ............................................................................................................
8)milliseid avangardistlikke mõjusid oskad vabariigiaegsete kunstnike juures leida? 9)kes oli selle aja silmapaistvaim graafik?Arno Brekker. 10) millistesse tüüpidesse võiks jagada 30. aastate eesti maalikunstnikud? nimeta sulle meeldinud kunstnik. erineti ühiskondlike esteetiliste põhimõtete poolest- esimest tüüpi, teist, kolmandat tüüpi kunstnikud, esimene silmarõõmu-maalijad, teine valisid motiiviks vaesema rahva elu, kolmas-valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Adamson Erik,Nikolai kummits, Juhan nõmmik. 11) 1918-1940 aastate eesti kunstnik, kes meeldis kõige enam, miks? Arkadio Laigo, 1930- ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid, Eriline pole üksnes geomeetriline lõikelaad, vaid ka figuurikäsitlus - kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad 12) milline linn sai lääne-maailma kunstipealinnaks pärast sõda? New york. 13)kuidas olid seotud 2
radikaalseima tegelase Carl Robert Jakobsoniga ,kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus . 1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle , mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit . Siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituse eesotsas. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteis sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleristu külakooli õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kooli pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata ,tuli kool rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased,koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Kooli käimapanekuks vajalikud summad tuli koguda annetuste teel . Raha saamiseks korraldati näitusi
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalu...
grammatikast, eesti keele sõna „jaam“ (станция, вокзал)- pärineb vanastvene keele sõnast „ям,“ mis tähendab postijaama, kus reisijad vahetasid hobuseid jne. 2 Eestikultuur Eesti-Vene suhted ei olnud ühepoolsed, Eesti kultuuri tegelased samuti osalesid aktiivselt vene kultuuris. Paljud Eesti kunstnikud õppisid Peterburgis: sculptor Amandus Adamson (1855–1929, Pärnus asetseva luuletaja Lydia Koidula mälestus samba ja monumendi Merineitsi autor); maalikunstnik ja Peterburi Kunsti Akadeemia akadeemik Johan Keler (1826-1899); maalikunstnik Ants Laikmaa (1866-1942). Peterburgi konservatooriumis õppisid paljud Eesti muusika tegelased: heliloojad ja orelimängijad Mart Saar (1887-1970) ja Peeter Süda (1883-1920), helilooja ja pedagoog Heino Eller (1887-1970), dirigent Neeme Järvi (1938)
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamold er.pdf;jsessionid=1F7FF07C2DE57884F6CD417DD61A54CD?sequence=1 A. Adamson, T. Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Argo 2004 M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. - Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Avita 2005 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 7
hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid "Linda" 1868 ja "Vanemuine". Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855-1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nimetatakse no salongirealismiks, mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil küpses Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks pärast Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist. Tema stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19
,,Männimets", I. Aivazovski maalikunstnik, maalis merd ja taevast, ,,Üheksas laine", ,,Reval", ,,Sinine koobas Napoli lähedal", Eesti J. Köler akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, ,,Eeva granaatõunaga", ,,Isa portree", ,,Ema portree", A. Wetzenberg looming kujunes realismi suunas, skulptor, eeskujuks oli klassistist Thorvaldsen, koit ja hämarik, A. Adamson kujur, aluse panija Eesti rahvusliku kunsti arengule, eeskujuks prantsuse realistlik skulptor, ,,Rusalka", ,,Nälg", ,,Laeva viimane ohe", P. Raud maalija, lähut Düsseldorfi koolkonna asjalikust, portree ja maastiku maalija, ,,Magav koer", ,,Magav kass", ,,Muhu rauk"; graafika õitseng ja populaarsuse kasv realismi ajal, muutus iseseisvaks kunstiliigiks, kujutati erinevates tehnikates maastikku,
SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aj...
freenet-homepage.de Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini (Wodeni) järgi kolmapäev Wednesday. Eesti rannikualadele sooritasid viikingid tihti sõja- ja kaubaretki, kuid eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla. Kasutatud allikad: Vära E., Adamson A. 2001. Ajalugu. Õpik 5. klassile. Tallinn: Kirjastus Argo ja autorid, 69- 73. Viikingid. (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm Viikingid. (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-5-1.htm Viikingite retked... (s.a). [27.01.2009]. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-5-2.htm
Kavandeid kokku oli 15. Kõik need kavandid pandi vaatamiseks ja hindamiseks välja ka linnarahvale. Kahjuks ei olnud nende tööde seas sobivat kavandit ja 1925. aasta mais pöörduti tuntud kujurite poole palvega kavandada sammas tellimustööna. Leping samba tegemiseks sõlmiti 21. juulil 1925. aastal Amandus Adamsoniga. Hinnaks määrati 800 000 Eesti Vabariigi marka. Oleks isegi rohkem tahetud, kuid selts ei uskunud, et nad rohkem raha kokku koguvad. 15. aprillil 1926. aastal saatis A. Adamson samba pronksosad Itaaliast teele, Hamburgist saabusid need laevaga Tallinna ja sealt raudteed pidi Võrru. 10. juunil 1926 algasid võrulaste osalusel aluse valmistamise ja paigaldustööd. Nurgakivi pandi pidulikult 27. juunil 1926. Selle puhul olid kavas vaimulikud kõned, laulud, orkestripalad. Päevakohase kõne pidas J. Käis. Ausammas avati pidulikult 29. augustil 1926. aastal. Riigivanem Jaan Teemanti kohalolekut, kes pidas ka kõne. Linnapark oli tulvil võrulasi.
Kuigi 1880ndail püüti lavastada ka klassikat (Molière, Shakespeare, Voltaire), saavutas võidu operett ja ilunäitlus ehk eksootilisi maid ja seiklusi kujutavad muusikarohked dramatiseeringud. Johann Köler - esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Tegi keisrikojas karjääri kunstiõpetajana ning hiljem Peterburi Kunstiakadeemias. Amandus Heinrich Adamson - eesti skulptor. Peterburis vabakutseline kunstnik, 18861887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. August Weitzenberg esimene eesti sculptor. Fr.R.Faehlmann esimestest eesti haritlastest, estofiil, ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 Õpetatud Eesti Selts. Philipp Karell Nikolai l ja Aleksander ll ihuarst.
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid. · Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis,...
· Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872
meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse- Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso". 1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi "Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja tema). 2003. aastal alustati ingliskeelse filmi "Yvonne is Disobedient" võtetega. Selle stsenaariumi kirjutas Sander aastal 1992 tellimustööna ETV-le, aga see leiti olevat liiga keerukas ja kallis. Hiljem pidi sellest saama TIP-TV suurprojekt, paraku läks see kanal pankrotti. Veel osales ta näitlejana soome filmis ,,Senkiföldje" ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben".1985. aasta sügisel asus ta tööle "Estonia"
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneset...
23.–26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna. 1908. aasta mais toimus Tallinnas Nikolai II ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi kuninga Edward VII 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riiginõrgestamiseks. Nikolai II isiklik autojuht oli aastail 1908–1911 eestlane August Adamson. 5. juulil 1912 toimus Paldiskis kohtumine Venemaa keisri Nikolai II ja Saksa keisri Wilhelm II vahel[6] . Wilhelm oli jahil Hohenzollern sõjalaeva Moltke saatel. Paldiski reidil Nikolai II jahil Štandart peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei suutnud Esimest maailmasõda ära hoida.
Kunstiajaloo kontrolltöö: (12.klass- NR1) 1.Iseloomusta kunstielu. Sajandivahetuse kunsti nimetatakse kunstiks, mis levis aastatel 1890-1905. Kunstielus kihistumised, ümberjaotumised. Ametlik kunst jäi truuks klassitsismi põhimõtetele. Tõuseb esile sõltumatu kunst. Kunstnikud aldid igasugustele uuendustele. Tekib kunstnike kihistus. Ametliku kunsti seisukoht ühiskonnas nõrgeneb. Ametlik vastandub sõltumatule. Tõusevad esile uued kunstivoolid: Sümbolism, juugend ja postimpressionism, nende piirid on hägusad. 2. Milles seisnes uus romantismi ideoloogia? uus- romantistid näevad, et inimene on huku äärel, tööstuse areng ei taga õnne, väärtustavad inimese hinge ja tundmusi. Kunstnikud pööravad pilgu religiooni ja esoteerika poole. Kunsti peeti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 3. Iseloomusta sümbolismi. Saab alguse Prantsusmaalt. Levib sealt Euroopasse. Sümbolism hõlmab kõiki kultuurivaldkondi. Inspiratsiooni saadakse kirjanduse...
Art Museum of Estonia Art Museum of Estonia was founded on November 17th, 1919, but it was not until 1921 that it got its first permanent building the Kadriorg Palace, built in the 18th century. In 1929 the palace was expropriated from the Art Museum in order to rebuild it as the residence of the President of Estonia. The Art Museum of Estonia was housed in several different temporary spaces, until it moved back to the palace in 1946. In September, 1991 the Kadriorg Palace was closed, because it had totally deteriorated by then. At the end of the year the Supreme Council of the Republic of Estonia decided to guarantee the construction of a new building for the Art Museum of Estonia in Kadriorg. Untill then the Knighthood House at Toompea Hill served as the temporary main building of the Art Museum of Estonia. The exhibition there was opened on April 1, 1993. Art Museum of Estonia premanently closed down the exhibitions in that buildi...
ülesande saada suureks vaimult. -Tema tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. -Ta võttis vastu Jannseni pakkumise asuda ''Eesti Postimehe'' lisalehe toimetajaks. -1872.sai ta kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondliku seisundit. -Siitpeale oli ta praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. -Eesti Aleksandrikooli komiteed. -1860.algul õhutas Holstre Pulleritsu külakoja õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. -Selline kool pidi vastama kreisikooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga üles ehitada ja ülal pidada. -Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...
Egiptus ei väsi meid kunagi üllatamast. Pilt 1 Mastaba Pilt2 Astmikpüramiid Pilt 3 Püramiidid Giza platool Pilt4 Sfinks ja Cheopsi püramiid Giza platool Pilt 5 Abu Simbeli tempel Kasutatud kirjandus ,,Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand. Kirjastus ,,Kunst" 1984 8. klassi kunstiajaloo konspekt. Õpetaja Tiina Adamson http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0008/giza.html http://et.wikipedia.org/wiki/Mastaba http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vaaraod_puramiidid_evelin.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1vana_egiptuse_arhitektuur.htm http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/3-egiptuse-kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Chephreni_sfinks www.meeri
omanimetusena kasutusele sõna „eestlane”. Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 1857–63 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees, aastast 1864 Tartus Eesti Postimeest) , visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas esimesed suured kultuuriüritused. 1860. aastail levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine, mida juhtisid ärksad haritlased ja talupojad (Johann Köler, Adam ja Peeter Peterson, Jaan Adamson, Märt Jakobson). Nn Peterburi patriootide ehk rahvasõprade (J. Köler, Aleksander Jürjev, Philipp Karell, Friedrich Dankmann) toetusel õnnestus talupoegade saatkonnal 1864 keiser Aleksander II-le üle anda suur märgukiri, milles taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene 6 haridusministeeriumile ning seda, et kirikuõpetaja valiks kogudus. Suur rahvuslik ettevõtmine oli eesti õppekeelega
Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse vaimuelu silmapaistvad tegelased Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt. Peterburis elas ja tegutses 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul u paarkümmend tuhat eestlast. Peterburi eestlaste kogukonnas oli rahvuslik liikumine väga tugev ja side kodumaaga tihe. Peamisi vaimuelu keskusi oli Peterburi Jaani kirik (taasavati renoveerituna 2011. aastal). Peterburi Jaani kirik on 1860. aastal valminud luteri kirik
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3).
postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud. Pastelltehnikas portreed ja maastikud. Eesti kuulumise tõttu vene koosseisu oli Peterburis kõrge kunstiakadeemia, kus õppisid E.r.k alusepanijad. Alusepanijateks olid Weizenberg, Kõler , Adamson. Kõleri idealliks oli küll vene akadeemiline maalikunst, aga mitmetes väiksemates töödes oli lähedal realismile. Skulptor weizenbergki areenes realismi suunas, Adamson teine kujur võttis eeskujuks prantsuse realistliku skulptuuri. Maalija Paul Raud lähtus Saksa düsseldorfi koolkonna asjalikkusest, kuid kuivavõitu realismist. Impressionism Impressionismi võib vaadelda realismi edasiaendusena. Hakati rakendama courbe opõhimõtet, et maalib ainult seda, mida näeb. Mone tõõ impression. Tõusev päike järgi andis kriitikale mõtte nimetada see kunstnikerühm pilkavalt impressionistideks, kunstnikud olid aga sellega
Eesti teatri sünnidaatum. Teater oli harrastuslikul tasemel. 1878 August Wiera moodustas kindlakoosseisulise trupi, iganädalased etendused. 1906 esimene kutseline teater "Vanemuises" Karl Menningu juhtimisel. "Karujaht Pärnumaal" Johannes Pääsukese poolt tehtud esimene eesti film. Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, rajajate hulka kuulusid Köler, Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas Sajandi alguses asutati Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa, Raud, Mägi, skulptor Koort. Esimene eesti arhitekt Georg Hellat - Tartus EÜSi maja, Pärnus "Endla". Asutati spordiringe, palju silmapaistvaid tulemusi maadluses - Lurich, Hackenschmidt. Seltsid, rahvuseepos "Kalevipoeg" ja "Sakala" Eesti Kirjameeste Selts
valmis saanud. · MAALIKUNST · Beardsley Liiliamotiiv, väänlevad põimunud kehad. · Klimt Suudlevad kehad, dekadentlikust elust maalid. Sümbolism ja rahvusromantism. · Munch Karje · Gallen-Kallela Soomlane, Väinamöise maalid, Soome folkloori maalija. · EESTI KUNST · Eesti rahvuslik kultuurielu tekkis enam-vähem koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi teisel poolel. Eesti kunsti lähtemeistrikeks loetakse kolme kunstnikku - maalikunstnik Köler ja skulptorid Adamson ja Weizenberg. Olid eesti päritolu, rahvuslik kunst oli tagaplaanil. Rääkisid kodus eesti keelt. Loodi MHG, sest meestele oli vaja tarku naisi, kes kasvataksid oma lapsi isamaalises vailus. · Köler (1826-1899) Talupoegade hulgas, lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Oma lõputöö teemaks valis ta Aleksander II portree, mille eest sai ta riigi poolt nii palju raha, et sai käia Euroopas end täiendamas. Väljarändamisaktsioon. Osales Musta Mere äärde rajatava koloonia rajamisel
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Liikumise eeldused: 1. talurahva vabastamine pärisorjusest 2. omvalitsuse teke 3. esimeste haritlaste tegevus 4. koolivõrgu tihenemine 5. vennastekoguduste tegevus 6. talude päriseksostmine 7. estofiilide tegevus 8. sobiv poliitiline olustik, Aleksander II võimul 1860ndad aastad Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, eestvedajaks Viljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge
Tallinna Polütehnikum TA-O9 Referaat Katariina II Valgustatud Valitseja (02.05.1729-17.11.1796) Katrin Adamson Tallinn 2009 2 Sisukord: o Sissejuhatus 3 o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid)
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus
Skulptuurist olulisim Barclay de Tolli skulptuur ja mausoleum. Hakkas levima historitsism- hakati ehitama minevikulisi (vanade detailidega) ehitisi. Näiteks Alatskivi loss, Sangaste loss. Maalikunstis oli baltisaksa maalikunsti õitseaeg. Eesti kunstis olid olulised: Esimene eesti soost koolitatud kunstnik Johann Köler (1826-1889). Kes oli ka Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. [ Ema ja isa portree, Sünnikodu, Truu valvur, Tütarlaps allikal, Lorelei] Skulptuuri rajajaks oli Amandus Adamson (1855-1929) [ Russalka, Kalevipoeg, Kalevipoeg ja sarvik, Kalevipoeg põrguväravas, Line, Laine ainuke suudlus, Äreval ootel, Laeva viimne ohe, Noorus kaob, Lembitu] Tuntud graafik oli Eduard Viiralt (1898-1954), kes viis graafika Euroopasse. Maalikunstnikest oli oluline Berndt Notke [maal Surmatants, skulptuur Püha Jüri]
Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse. Juhid * J. V. Jannsen C. R. Jakobson J. Hurt tähtsamad sündmused Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded. Perno Postimees, Sakala, Esimene Üldlaulupidu Aleksandrikooli avamine
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...
The museum is the largest one in the Baltics and one of the largest art museums in Northern Europe. constructed 2003 - 2006, museum of the year 2008. Mikkel - The Mikkel Museum (Estonian: Mikkeli muuseum) is a branch of the Art Museum of Estonia, located in Kadriorg park in Tallinn. It displays a collection of mainly Western art and ceramics, and Chinese porcelain, donated by art collector Johannes Mikkel in 1994. Russalka - The Russalka Memorial is a bronze monument sculpted by Amandus Adamson, erected on 7 September 1902 in Kadriorg, Tallinn, to mark the ninth anniversary of the sinking of the Russian warship Rusalka, or "Mermaid", which sank en route to Finland in 1893. Angel holding an orthodox cross.
kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid. - Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann - Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel. - Tallinna linnavalitsus kutsus elu lõpul Eestisse, 1921 suri, maetud Tartusse. Amandus Adamson - Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal - Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata. Revolutsiooni ajal hävitati kõik kujud. - Eestis ateljee, kus oli vahest suvel. - Isa juut, ema eestlanna, isa meremees, jäigi merele, Amandus õppis Toompea rüütelkonna vaestekoolis. - Juba lapsena huvi puunikerduste vastu
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
· Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus: · 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Fr. R. Kreutzwaldi koostatuna. · 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees", väljaandjaks J. V. Jannsen. 1860.-ndad aastad: · Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865.a Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" · 1868.a C. R. Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne. · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J
Kultuur KIRJANDUS : · Eduard Vilde · August Kitzberg · Juhan Liiv · Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegelased : G. Sutits ja F. Tuglas SAAGEM EUROOPLASTEKS JÄÄGEM SEEJUURES EESTLASTEKS. · Oskar Luts · Anton Hansen Tammsaare · Marie Under KUJUTAV KUNST: · Maalikunst : Johann Kölner, Ants Laikmaa · Skulptor: Amandus Adamson, Weizenberg · Konrad · Graafik :Kristjan Raud MUUSIKA (heliloojad): · Rudolf Tobias · Miina Härma · Artur Kapp · Aleksander Läte · Heino Eller · Mart Saar TEATER: · Kutselised teatrid: ,,estonia" ja ,,endla" · Uued hooned : 1906 vanemuine, 1913 endal · Vanemuises teatrijuht Karimenning
Fotograafia sünd oli umbes 19. Sajandi esimesel poolel. Algul ei peetud fotograafiat kunstiks. ESIMESED EESTI KUNSTNIKUD Esimesed kunstnikud Eestisse tekkisid 19. Sajandi teisel poolel, kuna Eestlastel avanes võimalus kunstiliseks hariduseks. Eesti kunstnikud kujutasid oma töödel igapäevaelu, maastike, töörahvast. Midagi ei idealiseeritud ning kõik oli nii nagu on. Tuntumad selle aja Eesti kunstikud on Johann Köler, kes maalis portreesid ja Paul Raud. Lisaks skulptor Amandus Adamson. IMPRESSIONISM Impressionism tekkis umbes 19. sajandi lõpus, peamiselt Prantsusmaal. Impressionismi peetakse realismi edasiarenduseks, see tähendab, et maaliti seda, mida ise nähti. Nime sai Moneti teose järgi. Impressionismile on iseloomulikud emotsioonid ja tunded, oma töösse lisati muljeid ja loodusmotiive.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
