Siit algas ka süvendatud huvi filoogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Agaralt lõi Hurt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, midades ettekandeid eesti ajaloost ja rahvaluulest. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Selles olukorras võittis ta vastu Janseni pakkumise asuda. "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. 9. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee. Juba 1860. aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooliõpetaja Jaan Adamson rahvast toetama emkeelse kõrgema kooli rajamist. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivaid tegelased, koonud Eesti Aleksanderkooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. 10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse
ei saa Vene riigi tähtsaim püha olla. Rahvas harjunud nov alguses püha saama. Ss otsiti kunstlikult uut päeva, 4.nov kui poolakad Kremlist välja aetud (tegelt ise läksid). 2005 aasta sai see Vm riigipühaks, nüüd 10 a hiljem. Juba tsaari ajal Sussaninile monument (see kes päästis Mihhail Romanovi poolakate käest ja juhatas nad sohu, kus kõik hukkusid). Tartus Kuradi sild Romanovite dünastia juubeliks rajatud (300 aastat võimul). See monument Volga jõe ääres (Amandus Adamson on selle autor). Hetkel Lenin asub seal peal. XIII loeng (8.dets) 35 1613.a sai Vm tsaariks Mihhail Fjodorits Romanov, Filareti poeg. Segaduste aeg jätkus. Vale-Dmitri I loetakse n- ö päris tsaariks (legitiimsuse küssa pole oluline). Vale-Dmitri II tavaliselt tsaaride loetellu ei lisata, ka IIIndat mitte. Maria Lisenkol poeg Ivan, keda peetakse Vale-Dmitri II pojaks
Ajaluule oli siiski ühetooniline ja pigem väljendusvahendite katsetamine. Vaid Alle suutis selles isikupäraseks jääda, tema luulekogu "Carmina barbata"(1921) sai kriitikute kõrge tunnustuse. 1920ndate algul nii traditsioonid kui modernistlikud katsetused. Loodus ja armastus aga ka linnaelu ja tehnika. Murdeluule. Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel "Kui elli ma viil Sännä koolimajan", "Poisikene". Hendrik Adamson, Mulgimaa laulik, "Mulgimaa". Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit inimene" (1927)"Geomeetriline inimene" (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus "Autoportree".
Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklike elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20, saj I kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmistuste ajal. · Esikkogud avaldasid "Siuru" rühmituse lüürikud M. Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas
Abstraktsus on sotsiaalsel pinnal, ta on tugevalt vasakpoolne autor. Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule Hendrik Adamson 1919 "Mulgimaa" Artur Adson rahvalikku alget peab ka rõhutama, aga kui Adamsonil on mingisugust rahvalikku mahla ja ähmast auru, siis Adsonil on rohkem literaarsust ja õpitut sentimentaalset stiili, mis seostub tihti ka lapsepõlve teemadega. See saab ka võrukeelse luule standardiks. Johannes Semper 1917 "Pierrot" Semper on pr kult vahendaja, psühhoanalüüsi vahendaja. Teatavat rolli märgib see ka värsiloomingus. Kui Stalini ajad mööda saavad, jõuab ta ka päris asjalikku
in St. Petersburg in 1855 may be given as the birth date of Estonian national art. Though he travelled extensively in Europe, with a long sojourn in Italy, and became a professor and member of the Russian Academy of Arts (he was also the private teacher to Maria, the daughter of Tsar Alexander II), he became one of the prominent and influential leaders of the Estonian democratic movement. Other figures of note are the sculptors August Weizenberg (1837-1921) and Amandus Adamson (1855-1929); both studied in St. Petersburg and in Europe, gaining European recognition. The first notable Estonian composers, the brothers Aleksander Saebelmann- Kunileid (1849-1875) and Friedrich August Saebelmann (1851-1911), were amateurs. However, their songs and arrangements of folk tunes have preserved their intrinsic value. Several composers were inevitably influenced, and therefore limited, in their
sellele kindlalt vastu, kuid saksa keeles. 4) Viljandimaa. Ärksamad talupojad. Kaks eriti aktiivset kihelkonda on Paistu ja Tarvastu. Nendes on grupp aktiivsemaid ja end paljuski majanduslikult kindlustanud talupoegi. Püütakse midagi muuta agraarseaduse osas ja eesti asja ajamises. Talupoegadega on ka tihedalt seotud antud piirkondade koolmeistrid. On ka teatavad liidrid: Holstre ja Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson. Teiseks piirkonna aktiivseks meheks on Tarvastu kihelkonnakooli 55 õpetaja Hans Wühner. Mitmedki rahvusliku liikumise esiotsa suured üritused on alguse saanud Viljandimaa talupoegade ja koolmeistrite juurest. Võib ka etteruttavalt öelda, et Viljandi mehed on paljuski need, kes hakkavad kontakti otsima teiste keskustega.
Surmapõhjus: gaasitoru plahvatus 4.97. Heli Koit Sünnikoht: Harala Olemus: noore hingega; armastuse ootaja; sentimentaalne; romantik; Filosoofia: Lapsik kahetseb, rumal nutab, kuid aeg liigub inimese jaoks ainult ühtepidi -- naise jaoks kahekordse kiirusegagi. 35 Lugu: Tal oli palju mehi, need muudkui tulid ja läksid. Helile andis jõudu lilledega tegelemine, sest see tegi kannatlikumaks. Surmapõhjus: rinnavähk 4.98. Alar Adamson Sünnikoht: Harala Amet: elektrotehnik Olemus: mõttemaailm koosnes, nagu töögi, suhetest ja kontaktidest; Hobid: liblikate kogumine: päevapaabusilmad, koerliblikad, mõrsjaöölased; Lugu: Tööl pragati temaga pidevalt, sest elektriseadmed polnud korras. Ise pidas ta põhjuseks elektriseadmete vähest kättesaadavust. Naised üritasid talle meeldida, aga hiljem selgus ikka, et nad ei sobi. Kui Alar oli kolmekümne seitsmene, tuli Haralasse praktikale üks EPA zootehnikatudeng. Ta armus
Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklike elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20, saj I kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmistuste ajal. · Esikkogud avaldasid "Siuru" rühmituse lüürikud M. Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" 90 väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
2099 1684 Ääremaa Erkki Tallinn 05:00:50 M21 2267 2571 Übner Toomas Jõgeva 05:23:29 M21 1145 785 Aakre Priit Tallinn 04:03:15 M35 952 944 Aas Innar Tallinn 03:54:03 M35 1392 1482 Aasmäe Arris Tallinn 04:14:27 M35 1424 2842 Aav Priit Tartu 04:16:20 M35 692 645 Aavaste Tarmo Tallinn 03:40:40 M35 1876 1201 Adamson Urmas Tallinn 04:43:01 M35 319 485 Aibast Erik Tallinn 03:19:44 M35 2050 1947 Aksalu Andres Tartu 04:56:20 M35 628 931 Altma Andres Harju 03:37:22 M35 1331 1330 Altoja Jaanus Ida-Viru 04:11:49 M35 1157 1235 Altraja Are Tallinn 04:03:46 M35 1006 2360 Aluskins Raimonds Läti 03:55:53 M35 Oksana Perova
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Kubism - Kuubist lähtuvale kujutamine, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju, geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus Skulptorid- Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, Viljandi Vabadussõja monument. Eduard Viiralt- "Kabaree", "Põrgu." vabagraafik. Muusika: Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskusteks Tallinn ja Tartu. 1919. aastal loodi Tallinnasse konservatoorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndatel oli mitmekülgne muusika: Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino Eller), oratooriumid (Cyrillus
Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil.” 1934 Metsanurga „Ümera jõel”, 1938 Ristikivi „Tuli ja Raud” Luuletajatest Heiti Talvik, keda hinnati poliitilise kriitikuna ja Betti Alver. kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino,
In: Heller, ne koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli K. A., Mönks, F. J., Sternberg, R. J. & Kirjastus, 238–246. Subotnik, R. F. (Eds.). International Heinla, E. (2002). Lapse loova mõtle- Handbook of Giftedness and Talent. Ox- mise seosed sotsiaalsete ja käitumistegu- ford: Elsevier, 193–203. ritega. Tallinn: Tallinna Pedagoogika- Li, A. K. F. & Adamson, G. (1992). ülikool. Gifted secondary students’ preferred Hoogeveen, L. (2008). Social emotio- learning style: Cooperative, competi- nal consequences of accelerating gifted tive, or individualistic? Journal for the students. Radboud University Nijme- Gifted, 16, 46–54. gen. Makel, M. C. & Plucker, J. A. (2008). Karnes, F. A. & Riley, T. L. (1996). Creativity. In: S. I
ainestikku. Loomingu teemadeks olid ka Eesti ning mütoloogia. Weizenberg omandas hariduse Saksa kunstikoolides. Praktiseeris skulptorina nii Roomas kui Peterburis. Ta oli 1 vähestest, kes jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. 2 keskset teemat: eesti suurmeeste portreed ning eesti mütoloogia. E. Jakobson kujundas peamiselt kooliraamatuid ja noodiväljaandeid, pani aluse kunstiväärtuslikule raamatuillustratsioonile. o Eesti kunsti suurmees oli ka A. Adamson, kes viljeles mütoloogilisi teemasid, jõudis väljapaistva tulemuseni monumentaalskulptuuris. Romantism 1930ndateni domineeris. Romantismis väärtustati minevikku, otsiti ideaale. Iseloomulik tunnus on kannatamatus, pidev tunglemine, looduse kujutamine, inimeste sisemaailm/tunded. Eesti kultuuri mõjutas enim Saksa romantiline kirjandus. Eestis pääses romantism esile ärkamisajal. Patriootlikud üleskutsed, parema tuleviku lootused. Luules polnud Eestis Saksamaale omast
avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. T. S Eliot. Mathew Arnold. Bell,Clive Art www.csulb.edu/~jvancamp/361r13.html Habermas, Jürgen1992 1982 Uuskonservatiivne kultuurikriitika Ameerika 42 Ühendr Vikerkaar 5/ 52 64 Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72 85 Eliot, T.S 1997 Valitud esseesid Benjamin, Walter The Work of Art in the Age of Mechanical Reproduction http://pixels.filmtv.ucla.edu/community/julian_scaff/benjamin/benjamin1.html Donskis, Leonidas 1994 Geenius ja kultuur Vikerkaar 10/ 57 64 Schopenhaueri pessimism ja kunst. Tanner, Michael20001998SchopenhauerVarrak56lk Kõiv, Madis 1993
kujutada, missugune oleks sisu ja stiili poolest välja näinud tema Mesilane. Üsna kindel võib olla selles, et vähemalt tol ajal oleks Mesilane üsna peagi lugejate puudusel hingusele läinud. Hurda toimetatud EP lisalehel ei puudunud siiski ka sellised lugejad, kes tema tööd vääriliselt hinnata oskasid. Seda kinnitab EP-s 1871. a novembris ilmunud 40 allkirjaga "tänutunnistus". Allakirjutanute seas on terve hulk tollal hästituntud mehi: Jaan Adamson, Hans Wühner, Ado Reinvald, Joosep Kapp jt. Kuigi Hurt nüüd otseselt ajalehetoimetamisest loobus, jätkas ta ka 1870. aastatel aktiivselt ajalehtedes kirjutamist. Nende aastate olulisemad artiklid on seotud Aleksandrikooli organiseerimisega. Neis õhutas Hurt Aleksandrikooli sõpru innukamale tegevusele, võitles ürituse vastastega. 1878. a suvel algas Sakala veergudel poleemika Jakobsoniga, mille käigus tulid ilmsiks sügavad lõhed rahvusliku liikumise kahe suuna vahel
Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 215 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-394-9. 15. MERLE JUNG. Sprachspielerische Texte als Impulse für schriftliche Textproduktion im Bereich Deutsch als Fremdsprache. Tallinn: Verlag der Universität Tallinn, 2006. 186 S. Universität Tallinn. Dissertationen in den Geisteswissenschaften, 15. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-409-0 16. ANDRES ADAMSON. Hertsog Magnus von Holmsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2005. 156 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 16. ISSN 1736-3624. ISBN 9985-58-427-9. 17. ȺɂȾȺ ɏȺɑȺɌɍɊəɇ. Ɋɨɦɚɧ ȼ.ɋ. Ɇɚɤɚɧɢɧɚ «Ⱥɧɞɟɝɪɚɭɧɞ, ɢɥɢ Ƚɟɪɨɣ ɧɚɲɟɝɨ ɜɪɟɦɟɧɢ»: Homo urbanis ɜ ɩɨɥɟ «ɭɫɪɟɞɧɟɧɢɹ». Ɍɚɥɥɢɧɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2006. 146 ɫɬɪ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
