Enamik teoseid on tehtud õlivärvidega, mõned ka joonistatud, õpipoisina teinud altarimaale ja ikoone. Oma eluajal tegeles ta olustiku-, portree- ja ajaloomaaliga. Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid teoseid. Tähelepanuväärseim ja kuulsaim neist on "Burlakid Volgal", mis talle kuulsuse tõi. Teos valmis aastatel 1870-1873 ja on hea näide kriitilisest realismist. See toob avalikkuse ette ühiskonna varjuküljed, olles nii sotsiaalsete olude kriitikaks. Stiil sarnaneb natuke ka Adamson Ericule, eriti taustas, kuid on siiski realistlikum ja värvid vaoshoitumad. Suurima osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev, Anton Rubinstein, Mihhail Glinka, Valentin Serov jpt). Mis on point: Arvan, et sellel ajal, kui ta elas, oli nende tööde point olnud lihtsalt raha peal väljas.
Impressionism ehk muljetekunst 1. pr.k. impression ,,mulje". Fotograafia leiutamine 19.saj. esimesel poolel oli eelduseks uue kunstivoolu-impressionismi sünnile.Loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest.Viimane tõuge sünniks maalimine vabas õhus. 2. Eelkäijad-Goya, Delacroix, Constable, Turner. 3. Kunstnike töid ei võetud vastu ametlikele kunstnäitustele, sellepärast Nadari ateljee 4. Edouard Manet-sokeeris maalimisviisi ja teoste vabameelse sisuga, parodeeris Tiziani 5. Maalide ülesehitus-varem läbimõeldud ja tasakaalukas, nüüd haarati juhuslikke lõike ümbritsevast, maalidele ei otsitud enam sisu, maaliti tavalisi esemeid (maastikud, linnavaated, omaaegsed inimesed). 6. Claude Monet- ei maalinud mitte niivõrd objekte, vaid valgust ja õhku, mis neid ümbritsesid (vaated erinevatel päevadel ja kellaaegadel). 7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps ...
seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
EESTI KUNST 1918 1940 · 1920. aastatel levis avangardism, 1930. aastaist realismilähedase kunsti õitseng · aastaid 2 MS vahel kuldajastu · kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises · kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud '...
pealt tuhmunud... 1985. aastast peale astusime TV-s tihti üles ansambliga "Modern Fox". 1989-st aastast juhtisin sarja "Muusa poolt valitud", mis oli eetris aastani 1992. Sama aasta Naistepäevaks kirjutasin ja lavastasin ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtisin sarja "Bingo Loto" ning lavastasin Inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi"Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja mina). Suureks projektiks kujunes populaarteaduslik sari "Ooperilabor", kus olin nii stsenarist kui rezhissöör ja mis oma töömahult oli võrdne kaheseerialise India filmiga. Seda juhtisime Pirjo Levandiga. 1998. aastal alustas sari "Tähed Muusikas", mis tegutseb edukalt tänaseni. Ühtekokku olen üles astunud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Võimalik et ka mujal." Analüüs Mart Sanderi tööst
· Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis. · Aleksandrikooli loomise algatus (J. Adamson, J. Hurt) · 1864 a. ,,Eesti Postimees" (Jannsen) · 1865 a. ,,Vanemuise" selts (Jannsen) · 1868 a. esimene isamaakõne (Jakobson) · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalised laulud. · 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala"
Kes on nimetatud sõnavõtu autor? Sõnavõtu autor on Carl Robert Jakobson Millise kõnega on tegemist ja millises linnas ja millises seltsis see ette kanti? Isamaaline kõne, Tartu linn, Vanemuise selts Milles nägi autor pääsemist raskest olukorrast? Autor näeb pääsemist rahuslikus liikumises, teadlikkuse saabumises, vabaduse ja isamaa hindamises, rahva harimises 3.Kirjutage õige nimi Holstre kooliõpetaja, Aleksandrikooli idee autor Jaan Adamson Holstre talupidaja, üks palvekirjaaktsiooni eestvedaja Adam Peterson 4.Miks kujunes Viljandimaast üks rahvusliku liikumise keskusi? Miks Läänemaal ei leidnud rahvusliku liikumise sündmused erilist vastukaja? (2p) Viljandi oli sellel ajal üks Eesti rikkamaid maakondi, mistõttu kees seal elu. Sealt on pärit rahvusliku liikumise ärksamad kujud. Ka Carl Robert Jakobson, kes asutas ajalehe 'Sakala'. Läänemaa oli üsna kehval majanduslikul järjel.
· Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1. emakeelne kool Eestikeelse kirjasõna eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus
Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võima...
Ent lätlane Veko tundis Lembitu ära, jälitas teda ning tappis ta, röövides talt rõivad. Lembitu pea raiuti maha ning võeti Liivimaale kaasa. Lahingus langesid ka mitmed teised eestlaste vanemad: Vootele, Manivalde ja teised, ristisõdijate poolt oli nimekaimaks langenuks aga ilmselt liivlaste vanem Kaupo. Praegu asuvad Lembitu mälestusmärgid SuureJaanis. Mälestussammas(Pilt 1) avati 24. juunil 1926. aastal. Skulptuuri autoriks on A. Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Lembitu linnamägi(Pilt 3) asub SuureJaani linnast paari kilomeetri kaugusel. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit.
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895...
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis: 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine, rasketööstuse, sõjatööstuskompleksi eelisarendamine, turumajanduse põhimõtete
Eesti kunst 1918- 1940 Ants Laikmaa. Talvemaastik. 1938 02.10.2012 Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguseks. Kunsti ajalugu oli suurtes joontes sarnane Põhja- Euroopa Ferdi Sannamees. Lamav demokraatlike naisfiguur. 1927. Pronks, marmor väikeriikide omaga. Kunstikool ,,Pallas" Asutati 1919-ndal aastal Tartusse. Peamine kujutava kunsti õppeasutus Eestis. Kooli juhtisid välisamaal tegutsenud kunstnikud Konrad Tartu kunstikool ,,Pallas" Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. ...
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud K...
pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus VIDEOLAENUTUS TARKVARATEHNIKA Koostaja: Teet Adamson Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks
Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates õpetati oligi seda sorti kunst, mida hiljem viljeleti. Weizenbergi köitsid kirjanduskangelased (nt Hamlet). Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson ,,Kalur Muhu saarelt". Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson ,,Laevu viimane ohe", ,,Maadleja Georg Lurich", ,,Russalka monument". EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL Tekkis kunstielu ning suudeti lahti öelda Peterburi ja Düsseldorfi Kunstiakadeemiate väljast. And Laikmaa õppis omal käel Peterburis. Peterburis oli tollel ajal kunstikeskus. Ta õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Pettus akadeemias ning tuli Eestisse tagasi.
kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 3 Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001. 2. ``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002. 3. http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 5. ``EE 9 Sun-Türg`` Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996 Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 6
USA kunstist popkunstini 1. 1913. aastal toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus Armory Show, mis andis tõuke moodsa kunsti levikule USA-s. 2. USA kunstis oli kaks "oma tee" otsimise suunda: 1) nn. sotsiaalne realism, mille rajajaks oli R. Henri isel suurlinna elu ilustamata kujutamine. Piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu sünge, ühiskonnakriitiline. 2) Regionalism romantilisem, väärtustab väikelinnade ja farmide rahulikku ning töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis,...
Abovjani 130.surma-aastapäevaks Tartule selle monumendi. Neljandaks aga valisin Tartu Vabadussamba. On mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelaste auks, aastatel 1918-1920. Sammas avati 17. Septembril 1933. Kuju modelleeris Amandus Adamson, võrdkujuks valis ta rahvuseepose kangelase Kalevipoja. Sokliosa aga kavandas Aleksander Eller. 1932 oktoobris võttis komitee vastu otsuse, et Tartu vabadussammas püstitatakse Emajõe äärde Kivisilla ja Vabadussilla vahelisele alale
Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale.
It is 3m wide, 16m high and its lenght is about 4km -Modern Tallinn Tallinns business center, with the hotel skyscrapers, banks and business centers, is already a habitual part of the harisont,which people see when the come from over the sea to Tallinn -Old Town Harbour & The Old Town Old City Harbour is one of the biggest and busiest passenger harbour in the Baltic region -The Russalka Monument Russalka is a sculpture, created by Estonian sculptor Amandus Adamson, in 1902. The bronze and granite monument standsas a memorial to the crew of a Russian battleship "Russalka" , which sank in the Gulf of Finland in 1893.The monument itself is a figure of an angel, which sends blessing to that place, where, with the whole crew, sank russian battleship "Russalka" -TV Tower The TV Tower was situated in 1980 to the summer olimpiad. From the watching platform a wunderful view on Tallinn and Finland coast is opened. The TV Tower itself is used for
loomingust. Kõrvuti Eesti- ja Liivimaa mõisates valmivate portreedega sünnib tema pintsli alt ka hulk teoseid, mis kujutavad talupojaperest pärit poisile tuttavat maaelu ning maastikke. Talupoja ainelist loomingut rikastasid koos vennaga tehtud matkad Pakri saartele ja Muhusse. Kunstnikud viibisid Pakri saartel 1896, 1897 ja 1899 suvel, Muhu saart külastati 1898. aasta suvel. Pakri saari oli Raudadele soovitanud skulptor Amandus Adamson, kes viibis saartel ka ise, kui kaksikvennad sinna jõudsid. Üks kuulsamaid Muhu muljetel valminud maale on "Rauk Muhu saarelt", kus kunstniku inspireeris randlane Ado Schmuul, kirjanik Juhan Smuuli üks vanaonusid. Saarte meeleoludel on valminud motiive õuedest ja külavaheteedest, rukkilõikusest ning kartulivõtust. Kunstnik portreteeris sageli ka oma lähemaid sugulasi Viru-Jaagupist. Tuntud on südamlik "Ema portree" (1894) ning "Onu Paul piibuga" ja "Onu Paul raamatud lugemas".
Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Maalikunstnikest kuulub realistide hulka Paul Raud
· Alates 1953. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu ja osaleb näitustel · 19621977 töötas Muuga samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks · 1965. aastast alates on Leili Muuga teeneline kunstnik Looming · Maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid · Aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte · Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi: o Mari Adamson (1963) " iga m ind c o Anna Ekston (1967) üats 38,5
· Oma tegevuses eestlaste seltsid ja Viljandil tihe suhe toetuti RL Peterburi eesti Sidemetele keskorganisatsioonid ringkondadega valitsusringkondades ja ajakirjanduses Rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused Johann Voldemar Jannsen Jaan Adamson Jakob Hurt · Esimene · Eesti Aleksandrikooli · Eesti kirjameeste üldlaulupidu(1869) komiteed (1860) Selts(1872) · Rahvaühendamine · Emakeelse kooli · Eestikeelse kirjasõna rajamine, arutati väljaandmine tähtsamaid Eesti küsimusi
Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile dokumentaalkaadrid Tartust ja Setumaast ning jõudis vändata esimese mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal'' · XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludvig Maibach ja Oskar Hoffmann ning skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. · XX sajandi alguses arenes kunstielu kiiresti. Asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäitusi, loodi Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Esimese Eesti arhitektina alustas Georg Hellat. · Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas sajandivahetusel, mil suuremates linnades asutati spordiringe. Tuntumateks spordiseltsideks olid ,,Kalev'' Tallinnas ja ,,Taara'' Tartus.
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
Sisukord: Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud Mida annab meile tegelemine kujutava kunstiga Kunst ürgajal Vana-Rooma kunst Renessanssajastu Värvusõpetus Kunstiliigid Skulptuur Graafika Tarbekunst Disain Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud: 1. Eduard Wiiralt oli graafik 2. Amandus Adamson oli skulptor 3. Ants Laikmaa - maalikunstnik 4. Kristjan Raud graafik ja maalikunstnik 5. Günther Reindorff - graafik 6. Evald Okas graafik ja maalikunstnik 7. Jaan Koort keraamik ja skulptor 8. Konrad Mägi - maalikunstnik 9. Jüri Arrak - maalikunstnik 10. Anton Starkoph skulptor Esimeseks eesti soost kunstnikuks kes sai erialase professionaalse hariduse on Johann köler (1826 1899). Lõpetas Peterburi kunsti akadeemia kuldmedaliga.
· Suurimad tegijad: Diego Rivera, Jose Clement Orozcoga, David Alforo Siqueiros. 2. Nimeta kunstiliike ja too näiteid. 1. Arhitektuur 1. Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised) 2. Profaanarhitektuur (ilmalik) Näited: KUMU, Guggenheim Bilbao, Salomon R. Guggenheimi muuseum, Sagrada Familia, Niguliste kirik, Rakvere linnus, Keila-Joa mõis, Pisa torn, Tartu ,,Viltune maja", Kadrioru loss. 2. Skulptuur Näited: ,,Rusalka " (Tallinn) Amandos Adamson, ,,Willerdofi veenus", ,,Vabaduse sammas", ,,Peeter I monument", ,,Kalevipoeg"(Glehni park), ,,Isa ja poeg" ( Tartus), ,,Maanaised"( Tartu), ,,Härg" Tauno Kangro, ,,Väike merineitsi" Kopenhaagenis, Sfinks, Eifeli torn.) 3. Maalikunst 1. Seinamaal 2. Tahvelmaal 3. Raamatu- e miniatuurmaal 4. Klaasimaal e vitraazikunst 5. Mosaiikmaal Näited: Johann Köler, "Ema haige lapsega", Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga" 4. Graafika 1
suurendasid ühtekuuluvustunnet ning aitasid samuti kaasa organiseerimisoskuse tekkimisele ja paranemisele. Eesti Aleksandrikooli komiteed (nimi Aleksander I auks) loodi 1860.-1870. aastatel. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Pulleritsu külakooli õpetajal Jaan Adamsonil tuli mõte rajada emakeelne kool. Et kooli loomist saaks ellu viida, loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed. Eestvedajateks olid Hurt, Jannsen, Kölner ning Adamson ise. Komiteede eesmärgiks oli koguda raha eesti keelse kooli loomiseks kreiskooli tasemel, kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Korraldati näitusi, konsterte ja näitemänge. Kooli ehitamiseks vajalik summa saadi kokku ning Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse osteti maja. Kahjuks ei õnnestunud Aleksandrikooli eesti keelsena avada, küll aga venekeelsena. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid Jakobsoni lugemisõpikud, milles oli palju tekste eestlaste ajaloo kohta
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse
Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. 1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt Impressionism 19.saj viimasel veerandil tekkis Prantsusmaal uus kunstistiil, mida nimetatakse impressionismiks
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata j...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
20. Kes on viisistanud Koidula laulutekste? Hansen, Robert Theodor- illest tuntuimad on "Õhtu rahu", "Kaugelt koju tulles", "Miks sa nutad, lillekene. Aleksander Kunileidi-,, mu isamaa on mu arm", "Sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud" 21. Kes on illustreerinud "Kalevipoega"? Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagritsa, Richard Kaljo ja Edith Paris, Evald Okas, Kristjan Raud 1. Kes on Võru linnapargis asuva Kreutzwaldi mälestusmärgi autor? Amandus Adamson 2. Kalevipoeg inimese ja valitsejana Vaata vihik
(juhiks Karl Menning) ja "Estonia" d) 20.saj. algul sündis Eesti filmikunst. Fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" e) 19.saj. II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst · Johann Köler portree-ja maastikumaal (realism ja romantism) · Tuntumad skulptorid olid August Weizenberg (marmorist portreed ja muinaskangelased) ja Amandus Adamson (rannarahva kujud ja mälestussambad - "Russalka") · 20.saj. algul loodi ateljeekoolid ja Eesti Kunstiselts, korraldati kunstinäitus. Ilmusid uued kunstisuunad ja kunstnikud (A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort jt.) 5. Kehakultuur. a) Sajandivahetusel tegutsesid suuremates linnades spordiringid ("Kalev" Tallinnas, "Taara" Tartus) b) Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja
Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Aleksandrikooli liikumine eesmärgiks oli kõrgema eestikeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (Jaan Adamson, Hans Wühner); raha koguti annetustega; kooli pidi tulema Põltsamaale; loodi komiteed. Eesmärki ei suudetud täita; suleti komiteed, raha paigutati riigikassasse, 1888.a. avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Seltsiliikumine aitas rahvuslike ideede levikule oluliselt kaasa; Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. ,,Vanemuine" (1865) ; ,,Estonia" (1866) ; Eesti Põllumeeste Selts (1870); Eesti Kirjameeste Selts (1872)
Tasujad: jüriöö 1343–1345 Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „Tasuja“. Selle peategelane on talu- poeg Jaanus, kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanu...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud...............................
arvamust, et teedemaks tuleb kehtestada, sest autod muutuvad järjest säästlikumaks ning kütuseaktsiisi laekub vähem. Praegu ei maksustata elektri- ja gaasiautosid ning hübriide. Samuti on Eesti veokijuhid ebaõiglases konkurentsis, sest peavad Eestis maksma raskeveokimaksu ning paljudes Euroopa Liidu riikides lisaks veel kohalikku teedemaksu, kuid paljud Euroopa Liidu veokijuhid saavad Eesti teid kasutada selle eest midagi maksmata. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson usub, et teedemaksuga oleks võimalik maanteede kvaliteeti tõsta, üheks võimaluseks oleks suurendada põhimaanteedel sõidukiirust. Lisaks ei kata Adamsoni andmetel praegused rahalised vahendid tänaseid detailplaneeringuid. Ajakirjanik Vambola Paavo peab tasemel infrastruktuuri riigi visiitkaartiks, sest see meelditab rohkem turiste ning minda rohkem külalisi, seda rohkem jäetakse riiki raha.
Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president. 1871 alustas tööd peakomitee(hurt, jakobson, jannsen, kreutzwald, köler)
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
Eesti esimene eestlasest maalikunstnik, kes sai hariduse Peterburi kunstiakadeemias. Lisaks maalimistöödele oli ta aktiivne ühiskonnategelane. August Weizenberg (1837-1921) Sündinud Venemaal kingsepa perre, esimene eesti soost skulptor, kes hariduse sai Peterburi, Berliini, Müncheni kunstiakadeemias. Töötas Roomas. Oma töödes lähtus klassitsistlikust vormikäsitlusest. Põhimaterjal marmor. ,,Linda", ,,Koit", ,,Hämarik" Amandus Adamson 1855-1929 Sündis Paldiskis meremehe peres, kunstihariduse sai Peterburi kunstiakadeemias, täiendas end Pariisis. Materjalid marmor, aga ka pirnipuit. · Meri, mütoloogia ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" Kristjan ja Paul Raud 1865-1943/1865-1930
Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andekas, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts, kes oli eelkõige rahvuslane. 7 Kasutatud kirjandus 1. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 2. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 3. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 4. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 5. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 6. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 7. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 8. http://www
Seepärast ongi oluline, et kadunud põlvkonna inimeste pingutusi sõjatandreil väärtustataks. Nende noorte inimeste ellu jäänud auku, ei täida ei mälestusmärkide ega kiidulaulude kaja. Kui noorte jaoks saab sõjast eluküsimus, on nende elu piisavalt hävitatud isegi, kui kuulid neid nii otseses mõttes ei tabanud. 10 Kasutatud allikad 1. Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Värä, E. ,,Lähiajalugu. Õpik XII klassile" Tallinn ,,Argo" 2003 2. Schulz, A. ,,Erich Maria Remarque elu ja looming" järelsõna raamatule ,,Läänerindel muutuseta", ,,Lissaboni öö" Tallinn ,,Avita" 2000 3. Remarque, E. M. ,,Läänerindel muutuseta" Tallinn ,,Eesti Raamat" 1983 4. Ruubas, M. Erich Maria Remarque. URL=http://www.koolielu.ee/files/Remarque.ppt 20.12.2008 5. Scholl, J. 2005. 50 klassikut
Selle kursuse nö. Grand Finale'ks sai film `'Nimed Marmortahvlil'', kus mängisid kõik15 noort näitlejahakatist. Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool oli ka koht, kus ta kohtus oma suure armastuse Priit Võigemastiga, kellega ta abiellus 29. juulil 2005. aastal. Hetkel ootab Evelin last, kes peaks sündima märtsis. (Rasestumise tõttu ei saanud ta ka täitsa peaosa uues muusikalis "Pipi Pikksukk". Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber Hele Kõre. Evelini rollid Linnateatri lavalaudadel: · Neegrinukk Ella, Konn - A. Tolstoi / E. Nüganen "Burattino", diplomilavastus 2000 · Juta, Juuli, Noor helikunstnik - E. Vilde "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoob...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
