ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
1. Inglismaal( majade kirjeldus) Durrellite perekond elas Inglismaal. Kuna oli hilissuvi, jäi pere haigeks. Kõige vanem poeg Larry pakkus sõita Korfu saarele, kus oli palav kliima ning ta lootis et kõik pereliikmed terveks saavad.Kõik olid ettepanekuga nõus ja võtsid kaasa ainult hädavajalikud asjad. Maasikaroosa maja Nad kolisidki Korfu saarele,maasikaroosasse majja, kus said sõbraks Spiroga, kes oli sealne taksojuht ja mõnede naabritega. Gerald uuris palju lilli ning taimi koos oma sõbra koer Rogeriga. Ta pidas põnevaks avastuseks kõrvahargi pesa.Kuldpõrnikate mehelt endale koduloomi juurde kilpkonna Achilleuse, tuvi Quasimodo ning veel mõneloomi. Geraldi ema hakkas muretsema oma poja hariduse pärast, ning teda hakkas õpetama George, kes oli tema venna Larry sõber. Tänu Georgele sai Gerald tuttavaks Dr.Theodoresega, kes oli samuti loodusehull. Vahepeal aga hakkas tema õde Margo kohtuma ühe kena poisiga, türklasega. Aga peale õnn...
Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud "Llias "ja "Odüsseia" looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) "Llias" ja "Odüsseia" Olevat eeposed mida lõi Homeros.(Eepos pikk jutustav teos , üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. "Llias":jutustab ühest vahejuhtumist Trooja sõja kümnendal aastal ahhailaste kõige võimsama kangelase Achilleus ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma
ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades allmaailm , surnute riik 9. ambroosia surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - ..lõi savist inimese ja pettis ohverdamisel sellega Zeusi. Karistuseks jättis peajumal inimesed ilma tulest. Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid
1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadm...
Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid
eeposte kirjutamiseni. "Iliase" (e. lugulaul Ilionist) tegevus toimub Trooja piiramise kümnendal aastal ja kestab 49 50 päeva. Eepose sisuks on üks kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba eelnevalt tuttav. "Ilias" koosneb 15 700 värsist ja on hellenismiajal jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeka tähestiku tähtede arvule). Tegelasteks on mitmed rooma ja kreeka heerosed ja jumalad. Peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus (Kleis 1980:26). Kui "Iliase" ainestik on rohkem heroiline, siis "Odüsseia" ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse seiklused takasiteel koju Trooja sõjast kümme aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks. "Odüsseia" on kompositsioonilt keerukam kui "Ilias" kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29).
Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada
4) klassitsism 18-19.saj 5) romantism-realism 19.saj 6)kirjanduse paljusus 2) a)ILIAS - eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid.Maailma ilusaim naine Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad Achilleus, Hektor, Hephaistos, Zeus. b)ODÜSSEIA lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane (puuhobuse-idee autor). Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele, too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja
Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff. Klytaimnestra, - võttis armukeseks agamemnoni nõo Aigisthose. Nad uputasid Agamemnoni vannis. gg. Orestes, hh. Achilleus, - juba enne sündi ennustati, et Achilleus on isast vägevam. Tema ema, Thetis, kastis ta lapsena Hadese jõkke, ent parem kand jäi puutumata. Thetis teadis, et Achilleusel on määratud surra Trooja sõjas ning püüdis teda takistada sõjakunsti õppimast. Achilleus käsutas Trooja all kreeklaste armeed. Hektor, Trooja kuninga Priamose vapraim poeg tappis Achilleuse relvakandja Patroklose. Achilleus vandus kättemaksu. Tappis Hektori ning lohistas teda
all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitarhinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates.
KREEKA KANGELASED Herakles: (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg Homeros: oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose (Ilias ja Odüsseia) autoriks. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Achilleus: (ld.k. Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane. Achilleuse kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni
3) Kui mingi sõda toimuski, siis poleks see saanud olla nii suuremahuline ja laiaulatuslik, sest tolle aja tingimustes polnud see võimalik. Näiteks polnud nii palju sõdalasi võimalik olla ja Homerose kirjeldused, et taevas oli välgunooli täin, poleks samuti võimalik olnud. 4) Trooja sõjas osalesid väidetavalt ka pooljumalad, kuid nende olemasolu on kaheldav ja seetõttu ei saanud ka sõda toimuda, sest just nemad kandsid selles sõjas suurt rolli. Sellisteks tegelasteks olid näiteks Achilleus, Hektor ja Paris. 5) Teada pole täpset aega, mil sõda toimus, on mitmeid erinevaid arvamusi. On kaheldav, kas kreeklased oleksid jätnud sellist suurt ja tähtsat sünmust kirja panemata ning tähistamata. Samas paljude väiksemate lahingute aeg on täpselt teada ning on imekspandav, miks ei teata siis sellise suure sõja aega. 6) Tollel ajal, kui Trooja sõda pidavat toimuma, toimus ka palju muid lahinguid, mille kohta on detailsemaid kirjeldusi. Näiteks Kadesi lahing.
narratiive ajatud ideed. Levinumad neist on sõprus, armastus, sõda. Iseloomulik on meestevaheline sõprus, peaaegu armastus. Selline sõprus ilmneb Vana-Babüloonia eeposes ,,Gilgames", kus nimitegelane ei ole nõus tunnistama oma sõbra Enkidu surma. Oluline on sõja element, kuna Enkidu oli Gilgamesile hea sõber, kuid samas ka võitluskaaslane. Samuti kohtab meestevahelist sõprust Homerose eeposes ,,Ilias", milles sõdimisest keeldunud Achilleus on valmis Trooja sõtta tagasi minema, et maksta kätte oma sõbra Patroklose eest. Suurtele lugudele on omane haaravus ja ülesehituse terviklikkus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuses" on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp
tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi ning probleeme lahendasid kangelased. Kreeka kultuuri jagunemine Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit
Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta. Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi täita, kuna sellest võis tekkida tüli tema ja ta naise Hera vahel. Zeus andis siiski lubaduse peanoogutusega. Hera sai siiski teada.
Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos. Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia. "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Odüsseia on sündinud umbes 650 aastat eKr. Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma. Ent Achilleuse saatus võttis teise pöörde: tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Hektori noorim vend Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon, troojalaste vägev liitlane, oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks
kõrvalepõikeid viidetega teistele müütidele. Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad lahingustseenid, vägilaste omavaheline võitlus ja üksteise tapmine on kirjeldatud kohati väga üksikasjalikult ja detailselt. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes
laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Siiani ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet üldse kunagi elas. ,,Ilias" on lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõppeb Hektori surmaga. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi alles siis, kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Achilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori. ,,Odüsseia" keskendub samuti ühe kangelase raevukale käitumisele. Siin on peategelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosivaid suursuguseid noormehi
Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja Inimeste isa). Zeusi etümoloogia tuleb India taevajumalast Djaus Pitast. Zeus on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naist...
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne ristumine.See on just see,mille Achilleus selgeks peab saama,mida ta mõistma peab. Primosega kohtudes kaob vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses.Naise oma virkuses ja vaikuses. Kuidas need mõisted kombineeruvad/sobituvad? Eepose üks funktsioon on,kasutades suurt lugu,näidata alternatiive,kuidas oleks võimalik olnud.Jäävad juhtima konservatiivsed põhiväärtused,mida kultuurivaldkonnas hinnatakse.
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks. Parnassos - mägi Kesk-Kreekas. Selle edelanõlval asus muistne Apolloni pühamu Delfi. Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar. Ta sõi allilmas granaatõuna seemet, mis tähendas , et ta pidi igal aastal tagasi allilma minema.
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...
12. Kerberose toomine Hadesest · Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle lõngakera, mille otsa pidi sissekäigu juurde siduma, ei kaota ta tagasiteed. · Achilleuse kand: Achilleuse ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. · Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi talli ja kõik sõnnik voolas minema. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. · Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalanadest on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui
Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli kll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv vga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima, vaid nad tegid seda suuremal mral ise. Sarnasused: Kik kodanikud on seaduste ees vrdsed ja neil on igus esitada oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal i) Artemis - jahijumalanna, metsloomade kaitsja
Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu kilpkonnale antakse väike edumaa. Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne. 3. Nool Ükskõik, kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda
Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid
Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võidelnud Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langenud ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Suur oli kreeklaste kurbus. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasknud suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetanud laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud, olles sealjuures huvitatud puuhobusest. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane, et hobune olevat ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Tarvis olla hobune tervelt linna viia ja linn
Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9
ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja
ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon on ühel rüüsteretkel Trooja ümbruses saanud saagiks Apolloni preestri tütre, on sunnitud aga tütarlapse isale tagasi andma ja võtab selle asemel endale Achilleuse kauni orjatari Briseise. Solvunud Achilleus keeldub edasistest lahingutest osa võtmast. Ent ema Thetis saab Zeusilt lubaduse, et ahhailased ei saavuta seni võitluses edu, kuni nad on heastanud Achilleusele tehtud ülekohtu. Agamemnon läkitab 9. laulus oma saatkonna Achilleuse juurde, lubades talle Briseise tagasi anda, kui Achilleus nõustub uuesti võitlusse astuma. Kuid Achilleus ei muuda oma meelt. Pööre: Achilleus annab oma sõbrale
Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast
Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega. Troojalase lasevad hobuse väravatest sisse tirida ning nad ei oska ette karta hobuses peituvaid kreeklasi
6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj). ,,Ilias" koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor
Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune. Kangelaseeposed ,,Odüsseia" ja ,,Ilias". Homerose kirjutatud 3.Arhailise ja klassikalse Kreeka ühiskond ning eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist ekr Alataes VIII saj ekr ilmnesid taas kõik tsiv. Põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja kerkis esile rikas ülemkiht; taastusid tihedad sidemed välismaailmaga; Kreeklaste huvi võõraste maade vastu oli
Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad Niudeluult, reieluult, reieluult, reieluult C:millisele liigesele veel toimib? põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ---------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges
Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad Niudeluult, reieluult, reieluult, reieluult C:millisele liigesele veel toimib? põlveliigesele 52. Sääre kolpealihas: A: millistest osadest koosneb Lestlihas ja kaksik-sääremarjalihas B: millistest luudest algab Sääreluu ja pindluu; reieluult C: millistele luudele kinnitub kandluule D:kuidas nimetatakse lõppkõõlust? Achilleus e kannakõõlus --------------------------------------------------------------------------------------- ------------------------------- 53. Käelaba: A: nimeta osad Ranne, kämmal, sõrmed B: kuidas nimetatakse selleosa luid ja mitu neid on ? Randmeluud (8), kämblaluud (5), sõrmelülid (14) 54. Kolmeteljelised liigesed nimeta need (2) ja too näide Keraliiges (N: puusaliiges) ja lameliiges(N: selgroolülide vahelised liigesed) 55. Kodarluu randmeliiges
nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära
a) Kangelaseepos ,,Ilias" räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja kuningapoja Parise poolt Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena võrgutamine ja röövimine. Eepose tegevus keskendub Trooja kümneaastase piiramise viimasele aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil. b) Kangelaseepos ,,Odüsseia" kõneleb Trooja sõja kangelase Odüsseuse kümneaastasest tagasiteest kodusele Ithaka saarele. Olles oma käitumisega
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
