Achilleus Rakvere Gümnaasium 10.C klass Tim Leesnurm Kes on Achilleus ● Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane ● Ta oli sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg ● Ta oli vapraim kreekalane Trooja sõjas ● Ta on ka Homerose "Iliase" kangelane Achilleuse kand ● Vanema versiooni järgi räägitakse, et Achilleuse ema tahtis Achilleusest surelikkust välja põletada, kuid teda takistati ja Achilleuse ema jättis oma mehe ja lapse maha
Achilleus Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Peleuse ja Thetise poeg. Achilleus oli ka Homerose ,,Iliase" kangelane, kuna ta oli vapraim kreeklane Trooja sõjas. Achilleusi oli haavatav vaid ühest kohast, kannast. Kui Achilleus veel väike oli, siis tema ema kastis ta Styxi jõkke, kuid hoidis
Kangelane Päritolu Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised Perseus Zeusi ja Danae poeg, sündis Seiklushimuline, kaval, Gorgo ja Medusa pea Argosel. vapper äratoomine, merekoletise tapmine, Atlasele Medusa pea näitamine, millest tekib Atlase mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käe...
armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline vanakreeka kangelane. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane Legend Achilleusi kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse
Tänapäeva kangelased tulevad inimeste juurde sageli läbi telekaekraani. Lugematud Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui Achilleus oli kangelane kreeklastele siis troojalastele polnud ta sugugi kangelane, vaid vaenlane. Samasugune on olukord ka tänapäeval: Osama Bin Laden oli Araabia maades paljude jaoks kangelane, olles samal ajal ameeriklaste suurim vaenlane. Niisiis valisid inimesed vanasti oma kangelased nende hulgast, kes nende endi maailmapildiga kokku sobisid. Ja tänapäevalgi on asjad enam vähem samamoodi.
1. Miks ütles Agamemnon Achilleusele: `` Ajaligu mäletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :``
jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Just sellele rajanebki põnevus Homerose "Iliases": kas Achilleusel (või üldse inimesel) on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks. Kui puhkes suur Trooja sõda, pani Thetis pojale selga neiuriided, et ta ei peaks sõtta minema. Aga leidlik Odysseus, kes kogus kreeklaste Trooja-sõjakäigu juhile Agamemnonile vägesid, meelitas Achilleuse kavalusega lahingusse: ta laskis niimoodi trompeteid puhuda, nagu tuleks tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale.
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas
ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha. Ta kutsus kogu Kreeka endale appi. Kõik ülikud valmistusid üksmeelselt sõjaretkeks, et tasuda kätte ja tuua Helena tagasi. Vaprate sõjameeste killas oli Achilleus mürmidoonide haavamatu juht ja Ithaka saare valitseja Odysseus. Odysseus oli kuulus oma kavaluse ja vaprusega. Achilleus oma vapruse ja haavatamatusega. Achilleusel oli ainult üks koht nõrk ja haavatav- jala kand. Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema.
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis
Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Lauludest lühikokkuvõtted: I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak algab, kuid juhtide seast puudub Achilleus, kes peab oma telgis viha.
läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna
Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale
Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale
röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. 3 . Kuidas lõpeb eepos ,,Ilias"? V:XIII ja XXIV laulus korraldab Achilleus Patroklosele hiilgavad matused.Jõuab öö, kuid kangelane ei uinu.Avaneb uks,telki astub kuningas Priamos, langenud Hektori isa, ja viskub leinas kangelase ette andku ahhaia vägilane tema poja surnukeha ausaks matuseks. Achilleus mõistab vanakeste ja sirutabv paljudele käe. Troojalsed matavad pidulikult oma kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ?
Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema s...
J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast.
tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl
Agamemnoni otsuseid tuleb Achilleusel arvestada. Agamemnon ei ole kodust väja tulnuna patust täiesti puhas. Et kindlasti sõda võita, ohverdas oma tütre. Lisaks loomalihale ohverdati vahel ka inimesi. Peale sõja lõppu saab ta ka karistada, ta küll võitis, kuid sõjast koju tulles on tema ee lahti rullitud punane vaip (halb enne). Abikaasa seadnud valmis talle vanni, et lõõgastuda, läheb mees vanni ja naine läheb lõikab mehel kõri lahti. Amamemnon ja Achilleus on riius, vihavaenuga üks ühest lahti läinud. Nad ei võistle ühel pool. Amamemnon võttis Achilleuselt ära tema lemmik tütarlapse. Sõjasaaki ümber jagades otsustas Agamemnon selle anda kellelegi teisele. Siis otsustas Achilleus sõja mitte kaasa lüüa. Aga mitte koju minna, vaid vaadata pealt. Eepos on lugu sõjast, kuid teine paralleelne vorm on rahu. Rahu tuleb kaudselt välja Iliase 6. laulus. Hektor, Parise vend astub sõjatandrilt välja, tuleb tagasi trooja linna
loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Trooja linna piirates lähevad tülli kuningas ja kangelane Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga. Skandinaavia "Vanem Edda" See on kogumik Skandinaavia mütoloogilisest luulest. Autor ei ole teada. Jumalalaulud
vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka
venna kaitseks ning see tähendas sõja algust kreeklaste ja troojalaste vahel. Agamemnon nägi sealt ideaalset põhjust alustada sõda Trooja vastu, mis alati ta unistuseks oli. 4. Iseloomusta Achilleuse tegutsemise motiive läbi filmi: miks ta sõtta läks?; mille nimel ta võitleb?; miks ta vahepeal loobub võitlemisest?; milline oli tema suhe Briseisega? Missuguste Achilleuse taotlustega oled nõus, mis tema tegevuses tekitab aga võõristust? Achilleus läks sõtta, kuna ta teadis, et kui kreeklased võidavad sõja, siis tema nimi saab kuulsaks ja mitme sajandi pärast teavad teda kõik ehk uhkuse ja kuulsuse pärast. Samuti on kuulsus ja uhkus ka see, mille nimel ta võitleb. Achilleus loobub vahepeal võitlemisest, kuna tema arusaamatused Agamemnoniga häirivad teda nii palju, et ta ei soovinud enam nii uhke mehe eest võidelda.
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam
pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on eelkõige jällegi vaja läbida pool sellest poolest ja nii edasi lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine ,,Achilleus ja kilpkonn"-Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool"
See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg). Tema valis võitijaks Aphrodite. (lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale
tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamiseks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune,kuhu kreeka sõdalased peituvad ning jäetakse linna väravate ette seisma. Troojalased arvavad,et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse.Öösel ronivad kreeklased välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn hävitati.
neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda5, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks ning röövlindude roaks; nii Zeusi tahtel see sündis sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! Achilleus sidumas Patroclose haavatud käsivart. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, Berliin. Mille pärast siis tülitsesid kreeklaste kaks kõige kuulsamat sangarit? Eks ikka daamide pärast. Kord vallutas Agamemnon Troojast lõuna pool paikneva linna ja võttis endale sõjasaagiks sealse Apolloni templi preestri imekauni tütre. Achilleus vallutas aga teise Troojamaa linna ja tõi sealt endale seltsiliseks mitte vähem ilusa piiga. Mõlemad sangarid olid sõjasaagiga ülimalt rahul.
Gordioni sõlm Gordioni linnas näidatud Aleksandrile vankrit, mille üksikuid osasid ühendanud imelik sõlm, mida keegi polnud suutnud lahti teha. Vanasti olla oraakel kuulutanud, et kes selle imesõlme lahti harutab, saab kogu Aasia valitsejaks. Aleksander otsustas ruttu: ta haaras mõõga, raius sõlme katki ja lausus: "Sõlm on lahti!" (Tähendus: rasket probleemi otsustavalt lahendama.) Achilleuse kand. Lapsena oli Achilleuse ema kastnud Achilleuse tervenisti allmaajõkke. Sellega muutus Achilleus haavamatuks. Haavatavaks kohaks jäi ainult kand, millest ema teda kinni hoidis. Achilleus tõttas lahingusse ja surmas palju troojalasi, ülejäänud põgenesid. Vaid Hektor astus Achilleusele otse vastu. Jumalanna Athena abiga surmas Achilleus Hektori ja lohistas ta laiba sõjavankri järel laagrisse.Varsti peale Patroklose ja Hektori matuseid lõi viimne tund Achilleuselegi. Just kanda tabaski teda osavalt noolega Hektori vend Paris. Pandora laegas.
mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool"
vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni. Läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine. 2. ,,Achilleus ja kilpkonn'' – Achillus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus: kui Achilleus jõuab punkti, kust kilpkonn startis, on kilpkonn sealt juba jõudnud järgmisesse punkti. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilkonna vahel väheneb pidevalt, kui iial ei saa see võrdseks nullida ning iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele. 3
Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll
Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. 2.Millise sündmusega algab ,,Iliase" tegevus? Illiase tegevus algab Ahhailiste kõige võimsama Achilleuse ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tüliga! 3.Täida tabel. Trooja Kreeka Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manelaose Toetavad Zeus, Aphrodite Athena, jumalad hera Juhid Hektor Agamemnon, Odysseus 4.Kuidas alistati Trooja? Mingi hetks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid
merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks, millest tulenebki väljend ,,Achilleuse kand". Tänapäeva ühiskonnas eksisteerib peaaegu igal inimesel ,,Achilleuse kand" ja see väljendub igalühel erinevalt, näiteks emotsionaalsed asjad, välimus või armastus. Minu Achilleuse kannaks on hingamisteed, nimelt on mul haigus nimega astma. Mis on astma? Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mis avaldub lämbumistundena või lämbumishoona ehk astmahoona
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ningHektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased
Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune Sõda kestis kümme Trooja hävitati aastat ja lõppes lõplikult, kuid kreeklaste kasuks. kreeklaste
· Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid
inimesed seda kogevad. ZENON (5 saj. eKr) Teda peetakse Einsteini relatiivsusteooria esiisaks. Parmenidese 6pilane ja alluv 20 a. Kaitsmaks oma 6petaja teooriat et olemine ei paljune, n2itas ta kaudse teostuse meetodil et katse paljust ja liikumist m22ratledaviib lahendamatute sisuliste vastuoludeni. Kellel on hea v2imees, see on saanud endale poja, kellel mitte, on kaotanud tytre. Zenon v2itis, et ei liikumist ega paljust ei ole olemas. Achilleus ja kilpkonn (kiirejalgne Achilleus ei j6ua kunagi kilpkonnale j2rele sest v2hemalt m6tes on v6imalik jagada vahemaad nii, et see neid igavesti lahutab) Lendav nool (nool yksnes paistab lendavat, sest ta on igas ajahetkes lihtsalt yhe koha peal) Iga keha on l6pmata v2ike ja samaaegselt l6pmata suur: l6pmata v2ike sest osad millest se koosneb peavad olema jagamatud ja seep2rast suuruseta, ja l6pmata suur kuna l6putu jaotamine toob esile l6putu hulga osi millest keha koosneb, ning yksk6ik
ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast.
21.Keda peetakse antiikeeposte autoriks? – Homeros – pime laulik 22.Mis tüüpi eepos on „Ilias“? – sõja ja võitluse eepos 23.Millest räägib „Ilias“? – on kangelaslugu Trooja sõjast 24.Millest räägib „Odüsseia“? – jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Räägib Odüsseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 25.Kes on Hektor? – troojalaste kuningas Priamose poeg 26.Kes on Achilleus? - Achilleus on Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatar Thetise poeg, kuulus kreeka kangelane 27.Kes on Odysseus? – kreeklaste kavalaim kangelane (puuhobuse leiutaja) 28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater
Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema. Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta.
· Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära
positiivse suurusega. Seega leiab Zenon, et oma otsustustes olemisest peaksime toetuma mõistusele, mitte meeltele. [1:84] 3.3.3 Paradoksid Kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu, mis on tuntud nimede all Achilleus ja kilpkonn, Dihhotoomia (kaksikjaotus), Lendav nool ja Staadion, Kuhja paradoks. Zenoni paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peamurdmist paljudel filosoofidel Aristotelesest kuni Bertrand Russelini · Achilleus ja kilpkonn. Kaks jooksjat Achilleus ja kilkonn võistlevad. Esimene on kõige väledam kreeklane, teine aga kõige aeglasem loomadest. Achilleus annab kilpkonnale kümnemeetrise edumaa. Vaatamata oma väledusele ei saa Achilleus enam kilpkonna kätte. Kui ta on jooksnud nende vahel oleva vahemaa, siis pole kilpkonn enam oma kohal, vaid on ka edasi läinud. Jookseb Achilleus selle vahemaa, on kilpkonn uuesti edasi liikunud jne kuni lõpmatuseni. Kuigi kaugus väheneb kogu aeg,
3 Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta
,,Iliase" tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odüsseias" kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Miks Trooja puhkes? Kes võitlesid? Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes Mõlemal on 24 laulu, üks autor, algus on traditsiooniline- kõigepealt pöördutakse muusa
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
