Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...
Cluny klooster mõjutas romaani arhitektuuri arengut, kloosterkirikute liikumine Euroopas. 5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks....
aasta kevadel/suvel haarasid Läänemaal initsiatiivi rootslased, kes seadsid ennast sisse Lihula linnuses. Rootslased tundsid ennast Lihulas kindlalt. 8. augustil tulid merelt aga saarlased, kes piirasid linnuse ümber ja süütasid selle põlema. Puhkenud lahingus hukkus väidetavalt 500 rootslast, vaid üksikutel õnnestus taanlaste juurde põgeneda. 1228. aastal likvideeriti Lihula piiskopkond ning loodi uus Saare-Lääne piiskopkond, mille etteotsa määrati Dünamünde kloostri abt Gottfried (Godefridus). Gottfriedi asupaigaks on peetud Lihula küla. 1234. aastal sai Saare-Lääne piiskopiks Heinrich I. 28. veebruaril 1238. aastal sõlmisid Heinrich I ja Ordu lepingu Lihula linnuse ühise ehitamise kohta. Linnus valmis 1242. aastal. Piiskop ei tundnud end aga Lihulas kuigi kindlalt ning hakkas otsima uut asukohta. 1251. aastal rajas ta oma residentsi Vana-Pärnusse ja Lihula tähtsus hakkab tasapisi langema. 1263. aastal põletasid aga leedulased linna maha...
F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm K. Collan Mu meeles seisab alati A. Kunileid-Saebelmann Mu isamaa on minu arm A. Kunileid-Saebelmann Sind surmani 3 4...
Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti; uueks peakontrl sai Necker; kuningas kutsus kokku seisuste esindused-generaalstaadid Revolutsiooni algus. Asutav Kogu Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale...
Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine...
Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks. 9...
Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed. Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg...
Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra...
" Algas kooridele ilmalike laulude otsimine. Koidula luulekogumikud " elustavad rahvas mõtted ennemuistsest rõõmupõlvest ja kadunud õnnest, meenutab, et "tasa käib muistne jutt veel üle maa; kuis enne prii su rahvas olnud" Siiski koosnes esimeste laulupidude kava peamiselt saksa teisejärguliste heliloojate liedertafellikest paladest. Domineerisid niisugused nimed nagu J. H. Stuntz, A. Häser, K. Kreutzer, F. Abt jt, kusjuures pooled laulud olid vaimulikud. Kaks kuud enne 1869. aasta laulupidu andis C. R. Jakobson omal kulul välja kogumiku "Wanemuine Kandle Healed I", mis sisaldas Kunileidi "Sind surmani", "Minu isamaa on minu arm", "Minu isamaa nad olid matnud" ning kaks tema enda rahvaviisiseadet "Miks sa nutad, lillekene" ja "Kodu". Ta saatis eksemplarid ka laulupeo komiteele ning kooridele, kes olid osavõtuks registreerunud. I üldlaulupeo...
Seal kehtisid kindlad reeglid ja eesmärgiks oli jumalateenimine palvetega. Vaimulike ordude teegevus koondus kloostrisse. Kloostri nimi tulenes asutajast või asukohast. - kloostrid olid suletud (ehituse kompleks, müürid) - majanduslikult sõltumatud. Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad...
Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata...
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas....
kõigepealt tuleb toetuda vaid sakslaste Liivimaa nooremale riimkroonikale ja paarile muule sakslaste kroonikale, mis õvivad liialdada eestlaste mässumeelsuse kirjeldamisel, et õigustada sakslaste veriseid lämmatamisvõtteid. Väike lisainfo Padise kloostri kohta: Tugevalt kindlustatud Padise tsisterlaste kloostrit ehitati alates 1317. aastat mitu sajandit. Suurte maavaldustega kloostrile kuulus muuhulgas Lõuna-Soome rannikul kalapüügiõigusi, mille kloostri abt (katoliku mungakloostri ülem) müüs 1428. aastal Turu piiskopile Maunu II Tavatile ja toomkapiitlile. 1560. aastal müüdi klooster hertsog Magnusele ning Liivi sõja ajal oli see 1576-1580 venelaste käes, kes hoonet veelgi kindlustasid. Pärast rootslaste piiramist 1580 jäi klooster varemetesse, terveks jäid ainult kirik ja osa keldritest. 1622. aastal andis Gustav II Adolf endise kloostri ja mõisa Riia sakslasest linnapeale, kelle järeltulijatele need kuulusid aastani 1919....
Benediktlaste põhiline eesmärk on jumala teenimine palvetamise ja liturgiaga. Nende elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Selle eeltingimuseks on suletus ja majanduslik sõltumatus. Mungaks või nunnaks saamisele eelnes noviitsi aeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benediktlane on ka jumala sõdur, keda juhatab kloostri abt. Kloostrit juhtis abt või prior (nunnakloostrit abtiss või prioriss). 11. saj. lõpul tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu – Tsistertslaste ordu (ühe kloostri rajajaks ja juhiks oli Burgundia aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk ning mis pidi neid vastandama mustakuuelistele benediktlastele, kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj...
Tedaldo ,Lamberto ,Agolante - a) nad olid teedo pojad,lamberto oli neist kõige vanem b) Ma arvan et nad olid oma isa moodi lapsed seega ka pikad ja kenad. c) Mulle tundust et vendadest kõige liiderlikum oli lamberto,tema haaras ohjad enda kätte, kui kriis oli lähedal.Teised vennad nõustusid vanema vennaga alatihti. d)Nad olid kõik pimestatud rahast. Allessandro, abt, - a) Allessandro oli pärit Itaaliast,mitte just kõige rikkamast perekonnast. Abt, osutus tegelikult Inglismaa Kuninga tütreks, seega oli suursuguse eluga harjunud. b) Noormees oli ilusa rühi ja näoga . Kuninga tütar oli ka väga veetlev ning kaunis tütarlaps. c) Allesandro oli Väga meeldiva käitumisega ja heade kommetega, ka ,,abt" oli viisakas ning hästi haritud....
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara....
Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad....
LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta. Ta läks abti juurde, tegi näo nagu ta ei teaks et abt teda pealt kuulas ja küsis luba metsa minemiseks. Abt lubas, kuid tal tekkis ka endal iha minna selle neiuga kudrutama ja vallaltlema. Seda ta ka tegi. Munk, kes oli ennem jätnud mulje nagu ta läheks metsa, oli...