nagu kolme sõrmuse puhulgi.Saladino sai aru, mida juut öelda tahtis ja ta rääkis, miks ta tegelikult ta kutsus. Melchisedech andis Saladinole võlgu. I päev IV novell Lungianas elavas kloostris elas üks noor elurõõmus munk. Ühel päeval jalutas ta kiriku lähedal ja nägi ilusat tüdrukut. Munk läks tolle juurde,nad said hästi läbi ja munk viis neiu oma kongi. Sellel ajal kui ta tütarlapsega vallatle, kuulis seda pealt abt. Abt läks oma tuppa, et oodata kuni munk oma toast väljub. Munk aga nägi kuidas abt seisis ja kuulas. Ta ütles tüdrukule, et too ootaks teda kuni ta tagasi tuleb. Tal oli plaan, kuidas pääsed ilma karistuseta. Ta läks abti juurde, tegi näo nagu ta ei teaks et abt teda pealt kuulas ja küsis luba metsa minemiseks. Abt lubas, kuid tal tekkis ka endal iha minna selle neiuga kudrutama ja vallaltlema. Seda ta ka tegi. Munk, kes oli ennem jätnud mulje nagu ta läheks metsa, oli
oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud terve tema elu. Kimon muutus tänu armastusele arukaks ja haritud inimeseks, kuigi olles eelnevalt täielik rumaluke. Lisabetta hämmastas tema juures see fakt, et ta kaevas oma armsama keha välja, raius pea otsast ja pani endale tuppa poti sisse. Rustico häbematult kasutab ära neljateistaastast Alibedri enda soovide kasuks (intiimselt). Abt lihtsameelselt uinutab Ferondo, lõbutseb tema naisega, seejärel laseb ta rasedana uuesti Ferondo juurde. Laseb Ferondol arvata, et see on tema laps. Rinaldo d'Asti liiga usaldusväärne, laseb end röövlite ja varaste poolt ära rääkida ja paljaks varastada. Castel Guiglielmosse's elav lesknaine tegi väga kangelasliku sammu, lasi võõra inimese enda majja ja seejärel armatses temaga meenutades oma surnud meest. Pasimondas lasi oma naise liiga kergekäeliselt lahti
tagasi kodulinna, Inglismaale jäeti vennapoeg Alessandro, kes seal edasi tegeles. Uuesti raisati raha ja satuti isegi võlgadesse. Lõpetati võlavanglas. Kuna Inglismaa oli kaheks jagunenud, ei saanud ka sealt enam raha. Alessandro hakkas oma kodulinna poole minema. Teel kohtas ta abti, kes oma saatkonnaga Rooma liikus ning ühiselt jätkati teed. Ühel ööl kui nad jäid ööbima, olid kõik peale Alessandro majutatud. Talle pakuti kohta abti toas. Muud üle ei jäänudki. Toas palus abt tal enda kõrvale voodisse heita, millele Alessandro hästi ei vaadanud. Ka hakkas abt teda puudutama. Alessandrol tekkis kahtlus, et abt on ebasündsate ihade mõju all ja tahtis eemale minna. Abt aga pani Alessandro käe oma rinnale ja too taipas, et abt oli naine. Siis nad kihlusid.(Abt läks Rooma, et paavst ta seal mehele paneks; abt oli ka muide Inglise kuninga tütar) Rooma paavst laulatas nad. Tagasi teel vabastati veel vennad võlgadest ja siis mindi tagasi Inglismaale. Alessandrost
DEKAMERON 3.PÄEV KAHEKSAS NOVELL Kolmanda päeva kaheksandat novelli jutustab Lauretta. Tõenäoliselt jutustatakse lugu 14. sajandil Itaalias Firenze lähedal, maal. Novelli tegelasteks on Abt, Naine ja Ferondo. Abt on noor meesterahvas, kes on pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk.Ta on omakasupüüdlik, sest soovis vastutasu heateo eest ; endast heal arvamisel kuna arvas, et ta meeldib naisele; petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on ning leidlik, sest mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine on noor ja väga ilus naisterahvas. Ta on heatahtlik kuna otsis abi, et aidata abikaasa
Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid nad kõik kolmekesi voodisse, et koos lõbutseda. X päeva x novell. Üks munk uitas kloostri lähedal aasal ja leidis sealt kena tüdruku. Ta tõi tüdruku kloostrisse ja lõbutses temaga. Seda nägi pealt aga abt, kes piilus läbi seinaprao. Munk läks välja ja jättis tüdruku oma tuppa. Abt mõtles minna tüdrukut sõimama, kuid nähes tema ilu otsustas siiski ka ise lõbutseda. Vahepeal tuli aga munk tagasi ja nägi omakorda abti toa seinapraost toimuvat pealt. Kui abt ta enda juurde kutsus ja seletust küsis ütles munk, et tegi täpselt nii nagu nägi abti ette näitavat. Abt sai asjast aru ja aitas tüdruku salaja kloostrist välja saada. Hiljem kutsusid nad mungaga veel
Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdruku juurde juttu rääkima, asi edenes nii kaugele, kuni nad kokku leppisid, et munk viib tüdruku kellegi nägemata oma kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma. Ta astus ukse juurde, et hääli ära tunda nii sai talle selgeks, et kongis on naine. Tal tekkis kiusatus nõuda ukse avamist aga otsustas minna oma tuppa ootama, kuni munk kongist väljub. Munk oli küll mõnuga lõbutsemisele andunud, kuid ikkagi väga valvas ning kuuldes magamisruumis samme, surus ta oma silma vastu väikest pragu ja nägi abti, kes seisis ja kuulatas. Munk muutus kurvaks, sest teadis et sellele järgneb
Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata
Juut andis talle laenu ning Saladin maksis ka pärast tagasi. Neljas novell. Munk, kes rasket karistustväärivasse patti on langenud, pääseb karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heidab. Lungianas oli klooster ning üks päev kõndis seal ringi üks munk. Äkki silmas ta ilusat tüdrukut eemal põllul rohtu kitkumas. Ta läks tüdruku juurde, hakkas juttu rääkima ja lõpuks viis ka oma kongi. Kuid kongist möödus abt. Ta jäi kudrutamist kuulatama. Ta mõtles, mida teha. Otsustas oodata, kuni munk kongist väljub. Munk sai aru, et abt kõrval magamisruumis kuulab. Ta ütles tüdrukule, et läheb vaatab, kuidas ta siis märkamatult välja saab, kuid abtile ütles, et läheb metsa. Abt võttis võtmed vastu ning läks kongi. Munk aga peitis ennast magamisruumi. Kui abt kongis lahkust, kuulis ta munga samme. Abt laskis munga enda juurde kutsuda ning noomis rängalt munka
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav.
ning musti kohti. sõnakuulelikud Kaunistused puudusid. ning olid valmis abti/abtissi alati abistama ning nende korraldusi täitma. Abt, abtiss Nad olid üsna Abt kandis musta Nad käitusid Välimus oli Minu meelest võimukad (ja rüüd, seest valge viisakalt ning hoolitsetud. suhtus autor neisse seetõttu ka ranged vooderdusega. Kaelas suursuguselt. Samuti oli kõik umbes samamoodi
docstxt/128617767157847.txt
Dekameron Kolmanda päeva kaheksanda novelli analüüs Tegelaste iseloomustus: Abt noor meesterahvas, pärit Toskaanat ja ametilt vaimulik, munk. · Omakasupüüdlik soovis vastutasu heateo eest. · Endast heal arvamisel arvab, et ta meeldib naisele. · Petlik ja salasepitseja mõtles välja skeemi, kuidas panna uskuma naist, et ta surnud on (puhastustules). · Leidlik mõtles välja protseduuri ,,Puhastustuli". Naine noor ja väga ilus naisterahvas.
Tedaldo ,Lamberto ,Agolante - a) nad olid teedo pojad,lamberto oli neist kõige vanem b) Ma arvan et nad olid oma isa moodi lapsed seega ka pikad ja kenad. c) Mulle tundust et vendadest kõige liiderlikum oli lamberto,tema haaras ohjad enda kätte, kui kriis oli lähedal.Teised vennad nõustusid vanema vennaga alatihti. d)Nad olid kõik pimestatud rahast. Allessandro, abt, - a) Allessandro oli pärit Itaaliast,mitte just kõige rikkamast perekonnast. Abt, osutus tegelikult Inglismaa Kuninga tütreks, seega oli suursuguse eluga harjunud. b) Noormees oli ilusa rühi ja näoga . Kuninga tütar oli ka väga veetlev ning kaunis tütarlaps. c) Allesandro oli Väga meeldiva käitumisega ja heade kommetega, ka ,,abt" oli viisakas ning hästi haritud.
ette heitis.Nimelt oli kloostris noor ja üksik munk, kelle elurõõmu ka paastud ja valvamised ei suutnud nõrgendada, ühel päeval, kui teised veel magasid, märkas nooruk oma jalutuskäigul, ühe põllutöölise tütart, vaevalt oli ta teda silmanud, kui juba haaras teda pöörane lihahimu, ta läks tüdruku juurde ja mõlemapoolsel nõusolekul läksid nad, kellegi märkamata, munga kongi. Peale lõbutsemist mõistis munk, et abt oli teda näinud. Ta mõtles, kuidas olukorrast karistuseta pääseda.Ning lootis oma kavala plaani peale. Teel kongi, kus plaanis abt munga tegu kõigile avalikustada, mõistis ta, et neiuks oli väga attraktiivne neiu ning sarnaselt mungale, hakkas ka abtil veri sees keema. Ta pidas seda jumala kingiks, ning mõtles endamisi, et kui tihti selline juhus ikka tärkab. Üks viis teiseni ja viimaks jõudis lugu nii kaugele, et neiu andis abti ihadele järele
miks peaksin ma sellest keelduma. Kes sellest siis teada saab. Kindlasti mitte keegi, ja salajast pattu on ka poole kergem andeks paluda. Säherdune juhus niipea ei kordu, ja ma arvan, et on mõistlik vastu võtta õnne, kui issand seda ise pakub." See oli abti monoloog enne noore tüdrukuga magamist. Ta mõtles endale välja põhjused, miks see halb ei ole ja õigustas oma mittesobivaid mõtteid iseenda ees. Tegelasteks on noor munk, põllumehe tütar ja abt. Tüdruk oli lihtrahva hulgast, munk ja abt aga Lunigiana kuulsast ja pühast kloostrist. Munka tutvustatakse, kui noort ja elujõulist meest, kes paastudest ei suutnud kinni pidada ja üleüldse usuasjadesse pealiskaudselt suhtus. Teosest võib järeldada, et munk oli väga ettevaatlik, kaval ja ettenägelik. Hiljem selgub abti ja munga vestlusest, et viimane ei ole veel kuigi kaua seal kloostris viibinud. Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga
jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. IV novell Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta jälgis kõike pealt, kuidas munk tüdrukuga lõbutses. Munk aga ei olnud loll ja sai aru, et abt oli seda kõike näinud. Ta pidi nüüd mõtlema, kuidas karistusest pääseda. Ta jättis tüdruku oma tuppa ja viis oma toa võtme abti kätte, öeldes et läheb metsa puid ära tooma. Abt tahtis teada, kes see tüdruk on ja läks sinna tuppa teda vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata
ei toimi ning ütles kaupmehele otse välja mis soovib. Kaupmees andis talle võlgu ning sultan tasus talle hiljem. Lugu näitab tarkuse ja kavaluse ülistamist. Mõistmatus võib õnnelikust olukorrast viletsusse viia. Kavala mõtlemisega on võimalik pääseda kitsikusest ja probleemidest. Lugu oli näide sellest, kuidas on kavala mõtlemisega võimalik pääseda probleemidest ja need lahendada. Kolmas novell räägib sellest kuidas munk vallatles neiuga. Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette. Mõlemad otsustasid oma süüteost vaikida. Lugu näitab, et munk võib olla võimekas ja tubli mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Ka tema võib ühel hetkel anduda maistele ihadele nagu loos juhtus, arvestades veel seda kui kütkestav ja kaunis olend on naine. Kuid taaskord päästis munga kavalus, millega ta abti lõksu püüdis
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas
Eksam 68 1. Tasandi ja hulktahu lõikejoone kaksvaade. Tahu ABT tõeline kuju ja põhikaldenurk. 2. Kujundi vasakultvaade, külgpinnalaotus, kujutis ristisomeetrias, põhiekraaniga kaldu oleva tahu tõeline kuju (tahu tasand on risti esiekraaniga). 3. Leida silindrilise väljalõikega poolkera eestvaade.
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve t...
7.märts 1274 Fossonova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel RoomaThomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel Rooma Thomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema.
oma tunnetele vastu ei suuda panna – neid leidub nii talupoegade, üliõpilaste kui ka vaimulike seas. „Dekameron“ räägib elust, täpselt sellisena nagu seda elati ja elatakse ka praegu. Boccaccio naerab välja kirikuteenrite pahesid, rõhutab nende moraalset süüd, eksimist loomuse ja looduse vastu. Ka munk võib olla tubli ja võimekas mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Esimese päeva neljas novell räägib loo mungast ja abtist, kes mõlemad sama tüdrukuga vallatlevad. Abt näeb munga alatut tegu pealt ning loodab teda selle eest süüdistada. Kongi sisenedes läheb tal endalgi noore tütarlapse peale veri keema ning ta vallatleb temaga. Sedasama nägi pealt ka munk. Kuna mõlemad on süüdi, käskis abt kõigest vaikida. Kuigi abt ja munk, kes peaksid mõlemad olema vagad ja eeskujuks teistele, alluvad süüdimatult oma ihadele. Kirjeldatud on, kuidas abt enda pattu õigustab: „Miks ei peaks minagi lõbu tundma, kui see on nõnda saadaval
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri
üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele.
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutatakse lõppu üks täht Kotlett, pankrot Pakett, kompott, H-ortograafia Hajameelne, hubane, herilane, I ja j Silbi algusesse kirjutatakse j ja silbi lõppu i Va-ja, vai-a Mater-jal materi-aalne Mil-jon staadi-on
Esimene üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...
g, b, d helitu hääliku kõrval Liite ees Muutevormides Võõrsõnades sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, asbest, abt, jalgsi, vargsi, selgroog/ne - selgroog/se, absoluutne, üldse (nagu jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. anekdoot, üld-, üldine), sünekdohh, kodakondsus, AGA tüve algkuju ei säili vodka, tulebki, sulgki, astmevahelduse korral: röntgen, vangki jt
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin
Esimene eesti üldlaulupidu Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen. · Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõ...
Näiteks ühes novellis tapavad kauni neiu armastuse tema enda lihased vennad, sest neile ei olnud lihtsalt õe valitud mees meelepärane. Samuti tuli lugudest välja, kuidas isegi nunnad ja mungad küllalt pahelist elu elasid. Näiteks võib tuua kasvõi esimese päeva novelli, kus üks noor munk tõi kloostrisse noore ilusa naise. Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem omakasupüüdlikumaks ning ausamateks inimesteks. Ka nüüdisaja inimesed petavad, vassivad ja valetavad, peetakse armukesi. See kõik näitab, et hoolimata kõigest on inimeste üldine iseloom väga vähe muutunud ja igasugused vassimised ja valetamised on lihtsalt inimeste loomuses
ja Cleopatra". Sellel ajal kui Met Opera on pausil, toimub Metropolitani Ooperimajas iga aastane Ameerika balletiteatri(ABT) kevadhooaeg. Operimajas toimuvad regulaarselt tuuril olevate ooperi-ja balletifirmade etendused.Nende hulka kuuluvad ka Kirovi, Bolshoi ja La Scala ettevõtted. Lisaks sellele on Metis toimunud Vladimir Horowitzi, Kathleen Battle`i ja paljude teiste kontserte. Mitmed märkimisväärsed mitte-ooperi etendused toimusid 1986. aastal. 8. Juuil toimunud heategevuskaalal toimus ABT juhataja Mikhail Baryshnikovi ja Pariisi ooperi balleti juhataja Rudolf Nureyevi koostöös valminud etendus.9. ja 10. augustil filmis koomik Robin Willimas etendusi, neid näidati HBO telekanalil ja lasti välja ka plaadil nime all Robin Williams Live at the Met. 1986. aasta 19. oktoobril võõrustas ooperimaja Herbert von Karajani ja Berliini Filharmooniat nende Põhja-Ameerika tuuri käigus. Lisaks Metropolitani Opera tavapärastele raadio ja televisatsiooni
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed. Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100 Vitraazkunsti õitseaeg
kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal
Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527-
Vanemate geenide edasikandumine lastele Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
See linn on olnud 1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri. Kloostri eesotsas seisab abt. Abtil lasub kogu vastutus kloostri elu kujundamisel. Kloostrisse astumisega ja mungaks hakkamisega olid mehed ühtlasi käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse. Mõnes teises kloostris aga ei oldud liikumise vastu nii karm. Üldiselt, oli munkade liikumine lubatud siis, kui abt selleks loa andis.
Nad pidid osalema jumalateenistustel ja ennast harima. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? – Misjon sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal, püha Patricku poolt. See tõi kaasa endaga murrangu- püha Patrick suutis suure osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? – Briti kloostrikultuuri teeb eriliseks Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest
aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine.
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara.
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium -...
Õukonnaringi tähtsaimate liikmete hulka tõusis vähehaaval ka Einhard, kes pärines parimast, idafrangi aadlist. Kirik ei olnud Karli jaoks vahend eesmärgi saavutamiseks. See oli vahend ja eesmärk üheaegselt. Selle staatuse oli ta üle võtnud Merovingilt. Oma aadlikud paigutas Karl muretult juhtivatele kohtadele kirikus. Tema väljaspool abielu sündinud poeg Ludwig Vaga peakantsler oli mõnda aega Langobardias asunud Novalese kloostri ja Saint- quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler.
mitu kloostrit ja suutis olulise osa iiri ülikkonnast ristiusku pöörata. Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi. Peter Lombardus- Keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop. Arendas välja sakramentide õpetuse. Johann Gutenberg- Saksa leiutaja , leiutas trükikunsti. 20. Selgita: kirik, piibel, Vana Testament, Uus Testament, klooster, kerjusmungaordu, abt, prior, katedraal, visitatsioon, askees, eremiitlus, eraklus, vaimulik ordu ja rüütliordu, kodakirik, basiilika, ketser. Kirik- kristlik organisatsioon, kus peeti jumalateenistusi ja talitusi. Piibel- ristiusu püharaamat, mis koosneb Uuest ja Vanast Testamendist. Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest. Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist: Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese
28 KohtlaJärve poolkoksi ladestus KohtlaJärve linn, Lüganuse vald 200 30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400 31 Sillamäe setteväljak Sillamäe linn 40 32 Eesti SEJ tuhaväljak Vaivara vald 500 35 Sillaotsa ABT Paide vald 20 38 Moonaküla põhjaveereostus Rakvere linn 30 39 Rakvere helikopterite lennuväli Sõmeru vald 50 41 Tamsalu liipriimmutustehas Tamsalu linn 40
Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
