Salvador Dali. Automaatkirjutamine on eelkõige tingitud mingist joobest. Kirjanik pani kirja kõik oma nägemused ja mõtted. Mida segasem seda parem. 8. Modernismi tunnusjooned modernistlik elutunne, teadlik lahkulöömine traditsioonilisest luulevormist, vastandub romantismi õhkavale loomule, ületab realismi üheplaanilisust, Eksperimenteerib nii vormi kui väljendusviisiga. 9. Süvapsühholoogiline romaan, filosoofilis-intellektuaalne romaan, absurdi romaan, sürrealistlik romaan, maagilis-realistlik romaan. 10. Albert Camus, Franz Kafka, Hermann Hesse, Mihhail Bulgakov Draama 19. saj. lõpul / 20. saj. esimesel poolel. Postmodernism. 1. Draamakirjandus muutus teatraalsemaks ja filosoofilisemaks. Tugeva impulsi andsid draamakirjandusele esimese maailmasõja eel ja ajal tekkinud kunstivoolud: futurism, dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3
Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja rumeenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida- Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet.
Talle polnud olulised mineviku n-ö välised piirjooned, vaid see, mis oli puudutanud tema hinge ja kujundanud tema intiimteadvust. Mingi maitse, lõhn, nähtud ese võis äratada terve pildi minevikust, koos sellesse hetke kuuluvate inimeste, meeleolu,õhkkonnaga. Ta proovis jäädvustada varjundeid, juhuslikku, mööduvaid hetkemuljeid. Eksistentsialism - sõda, mis kaotas ühiskondliku arengu väljavaate, suunas kahtlema elu mõttes, ilmutas erilise teravusega elu absurdi. Mingid väärtused (riigi või rahvuse huvid) ei saa asendada konkreetset inimest, kes päev päeva kõrval seisab simitsi oma eluliste valikutega. Peaesindajad Sartre ja Camus. Jean-Paul Sartre - "Iiveldus", "Sein". "Sein" - elu mõttetuse teadmisest hoolimata ei reeda Pablo, isegi kui see teda surmast päästa võiks, oma anarhistist võistluskaaslast. Nii säilitab lõpuni ta oma vabaduse - ta ei anna ennast kellelegi ära Albert Camus - "Võõras", "Katk"
Sisukord AUGUST GAILITI ELULUGU.................................................................................................4 TEOSED.....................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9 LISAD ......................................................................................................................................10 Sissejuhatus peaks ka siin olema. Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. 2 SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt p...
Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaali orelitiibade maalid (2000), maalid "Muusika vägi" ja "Taevane muusika" Rahvusooper ,,Estonia" maja kontserdisaalis (1988). Olulisemateks on peetud tema maale "Mees trepil" (1976), "Jüri võitlus lohega" (1979), "Kandjad" (1980), "Autoportree maskis" (1983), "Juuda surm" (1976) jt, lisaks graafika ja söejoonistused. (Delfi, 2014) Jüri Arraku loomingu rõhtjooneks on absurdi või groteskipõhine sürrealism. Sageli viitavad Arraku kujundimetamorfoosid moraalile, kannavad kriitikavihjeid või naeruvääristavad inimpahesid ning tihti on ta oma töödes materdanud nõukogude süsteemi paratamatuid kaasnähtusi: tsensuuri, kahepalgelisust ja konformismi. Arraku sõnumite kohaletoimetamise viis on üldiselt agressiivne, olgu siis mõtte raamiks verine juhtum, vägivaldne motiiv, tegelaste eksalteeritud zestid või ähvardavad poosid. Ekstraverdina on ta meditatsiooni
vanu traditsioone teistsuguseks. 29. Andrus Kivirähki looming („Rehepapp” jm). „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed“, „Rehepapp ehk November“, „Mees, kes teadis ussisõnu“. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga mängib olulist rolli, eriti teoses „Ivan Orava mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt,
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
joonistamiseks. Tüdrukud esitavad niisuguseid küsimusi- vastuseid ka üksteisele kirju kirjutades, et üksteise kohta informatsiooni saada. (Kalmre 1995:165-167) Suure osa lastepärimuse eesmärgiks on üksteise paikapanek ja tögamine, aga ka täiskasvanute teemadest rääkimine. See annab võimaluse suhelda ja ennast arendada. Pilgatakse ka täiskasvanute poolt kehtestatud reegleid ja hinnanguid. Laste salmides leiab keelemoonutusi, pilkamist ja absurdi. Nad räägivad armastusest, täiskasvanute maailma varjuküljest, noorte muredest. Osa nn. nonsensslugemisi ei oma tähendust, vaid pakuvad kasutajale rõõmu rütmi ja riimi kaudu. (Kalmre 2005:167) Õpilased loovad folkloori, muutuvad ise selle jooksul ja mõjutavad üksteist selles tegevuses, see on suhtlus - ja väljendusviis. Rahvaluule on kollektiivne looming ja põhineb traditsioonidel. See on võimalus end väljendada ja erilisel viisil suhelda. (Seljamaa 2012:71- 85)
aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega - absurditeater NÄITAB olemise absurdi, mitte ei arutle elu mõtetuse üle Peateema: inimese olemisseisund maailmas: - inimene on teistest ja iseendast võõrandunud Tegemist on seisunditeatriga: - lugeja/vaataja peab üksikkujunditest tervikpilti kokku panema ning sellele ka tähenduse andma - ei ole lugu, konflikti Samuel Beckett - sündinud Dublinis, elas Pariisis - enamik teoseid prantsuse keeles, tõlkis ise inglise keelde - 1969 – Nobeli kirjanduspreemia Loomingu peateemad
vastuoluks Argielu veidruste võimendamisest areneb välja modernistlik esteetika, mis kannab novellikogusid ,,Kaheksa jaapanlannat"(1968), ,,Sõnumitooja"(1972) ja ,,Õukondlik mäng"(1972). Kirgi küttis üles ,,Kaheks jaapanlannat", eesti modernismi üks tuumteoseid. Väheldase kogu üheksas novellis on nõukogude tegelikkuse pinnalt väljakasvatatud situatsioonidele vajutatud groteski ja absurdsuse pitser. Kogu südamikku moodustavates novellides produtseerib absurdi tegelase ebatavaline ja/või ettearvamatu käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena, mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
(Kodune teema mõnes mõttes ennnetas Saussure'i, Derridad kõik on tekst, sõltub kontekstist jne) Ühtlasi sama mõte mis Zürichi dadal, näkku viskav ja ironiseeriv varasema suhtes (mõned inimesed hakkavad kunstnikeks, sest ei viitsi tööle minna :D) Tegutses maletajana. Kolmas suund tema teoseid võib vaadata kui kunsti piiride teadvustamist ja uut moodi tõmbamist, problematiseerimist. FRANCIS PICABIA 1879-1953 Reisis NY, Barcelona ja Zürichi vahel. Absurdi esitamine mõistlikkus kui üks lääne maailma põhiväärtusi; absurdi esitamine selle vastu võitlemiseks. Sõja lõpus dada hajus sakslased läksid saksamaale tagasi, ülejäänud Pariisi kus tekkis tihe konkurents koha peal olevate ja sarnaste vaadetega inimestega tekkis kaks dada koolkonda (Zürichi järjekindlad anarhistid kes harrastasid absurdi; mõnes mõttes positiivsema mentaliteediga olid need kellest hiljem said sürrealistid Breton, psühhoanalüüsile tuginev.
kujundada. Müüt on reaalsus, milleta ühiskond elada ei saa. Et luua uusi ühiskondi, on vaja uusi müüte. Sürrealism peab muutuma uuekollektiivse müüdi loomise vahendiks. Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Absurditeatri autorid näitasid olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kirjeldasid elu korrastava väärtusastmiku puudumist
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem.
universum ta hävitaks, oleks ta ikkagi hävitajast kõrgemal, kuna suudab mõelda ja teadvustada oma surma, universum seda aga teha ei saa. 13. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on too kõhedus, mis tekib, kui inimene mõistab, et temast õhkub ebainimlikkust. Absurdi esimene märk on siis, kui tühjus kõnes muutub kõnekaks. Absurd on see, kes meile peeglist või fotodelt vahel vastu vaatab. Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine. 14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma vahel, inimene tunneb end maailmas ühtäkki võõrana. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus
Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida · eksistentsialismi · eetilist rigorismi · nartsissism. · essentsialismi. Jah, need on tõesti essentsialistlikud mõtteavaldused, sest eeldatakse, et on mingid olemuslikud seaduspärasused Milline on Kierkegaardi arvates (religioosse) usu ja absurdi seos? · Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda · Absurdsena näib see, millest veel aru ei saada; esialgu tuleb sellesse uskuda, hiljem saadakse ka aru ning siis pole enam vaja uskuda · Absurd on ilmne vasturääkivus ning uskuda sellesse on võimatu Millised väited on Nietzsche vaadetega kooskõlas? · Üleinimene - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, rikkust, edukust jne.
Teda viks kutsuda autori esindajaks lumises majas.Kari,kes peab pevikut,eelistab olla krvalvaataja,ta jlgib,aga ei taha sekkuda.Seejuures ei ole ta kskikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas hvardavatele sndmustele reageerida.Selline situatsioon kirjandusteoses ei pruugi lhtuda Sartre i filosoofiast,viks isegi telda,et inimesele on niisuguse valiku ees seisimine igivana vljakutse.Juba sna raamatu algul paneb Kari oma pevikus kirja nii absurdi kui tlgastuse.Pidagem silmas,et Kari nib olevat autorile tegelastest kige lhedasem:Maailmal polnud mingit mtet,kik oli sisemiste hendusteta ja absurdne.Vis tunda ainult pikkamisi kasvavat tlgastust.See sissekanne pevikusse klmab nagu mne eksistentsaialistliku romaani sissejuhatus.Linnuste arvas,et eksistentsaialism,kspuha,kas Camus vi Starte i varjandis,mngib romaani Maja lumes poliitilise ja filosoofilise ideestiku mjurina kui ldse mrkimisvrset,siis kindlasti tagasihoidlikumat rolli kui
mis mõjuvad süngelt ja panevad mõtlema. Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee. Tähtis element on metamorfoos mingite tegelaste identiteet pole kindel, on lihtsalt muudetav või tahe omandada mingi teine identiteet. Moondumisel loodusega ühtesulamise suund, nt inimene -> lind või liblikaparv. Tagurpidine evolutsioon. Peegeldub otsimise idee. Teine osa loomingust on inspireeritud absurdi või sürrealismi või juhuse loogikast. ,,Härra Pauli kroonikad". Tähelepanu on argielul. Tuba on siin maailma metafoor, pole kunagi püsiv, vahel kaob äragi, on elav organism. ,,Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" läheb iseend enda sisse otsima. Urmas Vadi. 2001 ,,Suur sekund". Loob üsna argise olmelisusega rõhuva maailma + seda maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud
"Realistliku ingli laul" silmatorkavalt. Kõlab lausa ähvardus. "Aasta laat" rästikuid ridu ... Detsember "Kuidab Üdi aga mina jään / --/ Süles ainult miljon lahendust" Üdilikkuse avamine: hakkame otsima kirjanduslikke taustu, kui midagi kirjandusest teada. Kui kellegi taustale Üdi asetame, siis võib-olla saab pilt selgemaks. Eesti traditsioon: absurdiajaloo kiht õhuke, saame Üdiga midagi paralleelselt välja tooma hakata. Otseselt samasuguseid eelkäijaid pole. Kui absurdi traditsiooni õhutame, siis natuke jääme rõhutusega hätta. Ühtpidi absurd, teistpidi pole ka. Ühtpidi meie jaoks arusaadav luuletehnika, teistpidi siis ei ole eelkäijat võtta. Üdilikkus - silmatorkavaim ots see, et tegemist on iroonilise autoriga, või autoriga, kelle puhul öeldakse üht ja mõeldakse teist. Miks mitte ka paroodiline autor. Iroonia juures rõhutada seda, et iroonia on totaalne.
Kujutab mõttetut ja eesmärgitut olesklemist, sõja läbi teinud inimeste pessimismi. Tegelased elavad küllaltki lõbusalt, teiselt poolt tunnetavad elu mõttetust. Romaan keskendub eraelulis- intiimsele tasandile. Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad". 1932 "Surm pärastlõunal". 1936 jutustused "Kilimandzaaro lumi" . 1940 romaan "Kellele lüüakse hingekella". Hispaania kodusõjast. 1950 romaan "Üle jõe ja puude varjus". 1952 jutustus "Vanamees ja meri".
Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine. Keskseks ei kujune mitte tegu ja elamus kui omaette nähtused, vaid teo ja elamuse analüüs. Niisiis mitte autentsus, vaid koopia, mitte elu. vaid mäng. Ehedat, autentset surmaelamust saavutada püüdvast Jaanist saab romaanis «Munad hiina moodi» hoopis ebahaige
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem.
Järelikult peame maailma nägema teistmoodi: enam ei ole neid universaalseid mõtteid, millest kõik aru saavad ja mille peale saab ehitada kõik muud mõtted. Postmodernism funktsioneerib nii et parimal juhul variseb koost, aga puudub katastroofi võimalus. Kuidas me eksitseerime nii, et meil puuduks idee tulevikuks? Moodne kapitalism on see, kui kõik uskumused ja veendumused on lakanud olemast. Kõik asjad saab kvantifitseerida olevikustesse suurustesse. Pastiss: ülemäärane liialdus, absurdi piiril isegi. Nö seebiooperite keel. Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Jameson on üks selgemaid teoreetilisi raamijaid postmodernismi teemal. Jameson: Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
1980ndatel. Külalislavastaja Adolf Šapiro tundlikud ja kujundiküllased Tšehhovi lavastused 1970. aastate alguses – „Kirsiaed” (1971 Noorsooteatris) ja „Kolm õde” (1973 Draamateatris; seda mängiti 1973–1975 ja 1977–1981) – kinnitasid psühholoogilise teatri elujõudu ja paindlikkust. „Kirsiaia” puhul võlus lava- atmosfääri elektriseeritus, 37 kirkus ja vaheldusrikkus; selles veikles nii absurdi kui ka irooniat. „Kolme õde” väärtustas koomilise ja traagilise süntees, absurd kõrvuti tõsielurealismiga, värsked ja ootamatud lavakujundid, veenvad rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine, 8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele "Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb valetamine selles, et öeldakse, et pole aega valetada, kuna rutatakse nt. soola külvama, tuha vastu kalu ostma vmt
Mõistatus võib olla kolmest või enamast osast koosnev rida, mille osade subjektid on eritüüpsed, nt. kaks pärisnime teesklevat libasõna ja tõeline pärisnimi: Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal (pähkel, maasik, heinputk), või siis kaks subjektitut adjektiivi ja üks pärisnime teesklev reduplikatiivne libasõna: Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku (puulusikaga söömine) vm. Mõistatusliku absurdi loomiseks võidakse kasutada segatehnikat, kus kombineeruvad kujundsõnade mõisteline kokkusobimatus, reduplikatiivsed jt. libasõnad ning ehk muudki vahendid. Toome mõned näited rõivaste ning tekstiilide, nende valmistamise ja tegemisriistade alalt: Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille (linalõugutamine); Eku-reku reisiline, siiri- kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku (vokk); Üks üüpu, teine küüpu,
Tekivad uued rahvusriigid näiteks ka Eesti 1918. Ja Türgi muutub esimeseks ilmalikuks islamimaaks. Enamlased teevad Venemaal esimese kommunistliku riigi. Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll. Esimese maailmasõja tulemusel süvenevad need languse ja hävingumeeleolud loomeinimestes veelgi, sest see, mis sõjas toimus ja mis pärast seda Euroopas toimub, see pole mõistusepärane. Tekivad meeleolud, et elu pole võimalik käsitleda mõistuslikult, peab pöörudma absurdi, kujutama abstraktselt. Kujunevad sellised asjad nagu tadaism ja sürrealism, tuleb vabastada alateadvus ja kogu looming alateadvuses. Kui esimene maailmasõda oli lõppenud, siis osa kirjanikke hakkab ikkagi kirjutama sellel põhjusel, et miks niisugune katastroof toimus. Remarque ,,Läänerindel muutuseta." Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil." Esimese maailmasõda tõi kaasa tehnika tohutu arengu. Kui mehed olid rindel, siis peaaegu kõik, kogu elu jäi naiste kanda ja teha
Võiks öelda, et Lennart Meri vormis Eestist ja oma elust kunstiteose. Loovharitlaste, kirjanike ja kunstnike rolli eestluse kandmisel läbi pimeduseaja on raske üle hinnata. Vaimu sõltumatuse nõue haakus Eesti oludes loomuldasa rahva ja riigi sõltumatuse nõudega. Need pürgimused kehastusid ja tipnesid Lennart Meres, kirja- ja kinomehes, kellest sai pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist selle esimene president. Nautides olukordade groteski ja absurdi, toonitas Lennart Meri samas kogu oma olemusega, et kunstniku ja haritlase roll on olla oma rahva teejuht. Selles oli ta kompromissitu. Lennart Meri üksikisiku kohta haruldasel määral kaasa Eesti vabanemisele ning arengule ja tõstis kauaks ajaks meie enesetunnet ja eneseväärikust. Ta tõi au meie loometsunftidele, tõi au eesti kirjanikele ja kunstnikele, kogu eesti vaimueliidile. Lk 16 Ar nold Rüütel
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja ru meenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet. Eksistentsialism - 20 sajandi Ipoolel ; Olemise filosoofia, üksikisik versus maailm. minakeskne filosofia. Palju absurdi
järelikult, kui a siis g''. 2.1.4 Eukleidese õpilased ja stoikud Kreeka geomeetri Eukleidese (430-360 e.m.a.) õpilased Diodorus Cronus (4. saj, e.em.a) ja Philon tegelesid loogiliste mõistatustega. Väidetavalt avastasid nad nn. valetaja paradoksi: ``Ma ütlen, et ma praegu valetan. Kas minu väide on õige või vale?''. Sarnaselt Eukleidese õpilastele ning viimastelt mõjutusi saades tegelesid stoikud paradokside, absurdi ja vasturääkivustega. Peamiseks huviobjektiks oli Aristolese jaoks varju jäänud lausearvutus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Erinevalt Aristotelesest, kes kasutas oma loogikas muutujatena kreeka tähti, tarvitasid Stoikud muutujatena numbreid. Näiteks: ``Kas esimene või teine; mitte teine; järelikult esimene''
Hasso Krull. Paragramm ja tämber Sürrealism Eellugu: sürrealismi tuleb algab 1930ndate lõpul. Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi. Jõuda esteetikaga absurdi. See, mida pol motiividega L teeb, on see, et ta jõuab mingil moel absurdini. Esimeseks tagantuksest tulevaks sürrealismi manifestiks on "Sürrealismi perspektiive" (1944 koguteoses Eesti Looming II) tutvustus sürrealismist, mis on kirjutatud nii, et see ei ole paljas ülevaade tendentsidest kirjanduses, vaid see on ka kuulutus. "Ankruketi lõpp on laulu algus" - mingil moel eeskujulik sürrealism. Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõkke, et muuta poeg haavamatuks, kuid vesi ei ulatunud jalakannani, kust ta last hoidis. Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism vt akmeism. adapteerima kohandama, mugandama
muusikute, ajakirjanike ja teadlaste hävitamine kõnelesid rohkem kommunismist kui mõni loosung või doktriin. Tekkis nn redise-fenomen pealt punane, seest inimlik, tavainimesele kaasatundev, samas ideoloogiliselt heaks kiidetud vorm. Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma: 1. Küünilised konformistid tegid nalja ametliku ideoloogia üle, tegutsesid põhimõttel, mida halvem, seda parem, nautides süsteemi narrust ja absurdi. Vabanemise järel on neil raske, kuna nad ei ole harjunud siiruse ja usaldusega, nad jätkavad absurdi jälgimist uue võimu tegudes, demonstreerides oma sõltumatust. 2. Kultuuriajakirjanikud - kasutasid metafoorilist keelt, allegooriat, vihjeid. Eestis oli piisavalt lai haritud auditoorium, kes suutsid jälgida küllalt komplitseeritud kultuurikoode ja tundsid endid osalistena ühises võimuvastases keelemängus.
Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja rumeenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmoder- nismi mõistet. 20. August Gailit ja üks teos Sünnib Lõuna-Eestis. Ta isa oli lätlane. Gailis=kukk. Keskharidusega. Autoditakt ehk iseõppija.
Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja rumeenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet. Pilet 20. August Gailiti looming + 1 teos
käitumisviis, mille abil on võimalik seletada kogu kultuuri olemust ja arengut. Mäng pole vastandatud tõelisusele, mäng võib olla tõsine ja funktsionaalne. Kultuur ei tohi mängulisust kaotada, siis kaotab ta oma jõu ja loominguvõime. Analüüsides mänguelementi lääne kultuuri ajaloos jõuab Huizinga järeldusele, 17 et hilisemad ajastud on oma mängulisusest palju kaotanud ja jõudnud tänaseks pueriilsesse e. lapsikusse seisundisse, jõuetusse absurdi. · Mäng ja müüt olid need, millest arhailised kultuurid ammutasid oma elujõu · Kultuuri mänguline olemus avastatakse läbi vastanduste: agoonia-sünd, pinge-langus, rõõm-häving; dionüüslik ekstaas on loomejõu allikas Huizinga leiab, et kultuuriajaloolase peamine eesmärk on portreteerida kultuuri mustreid, teisisõnu, kirjeldada mingile ajastule tüüpilisi mõtteid ja tundmusi ja nende väljendusi vastava ajastu kirjandus- ja kunstiteostes.
kultuuriteemadel loenguid. 1952 kirjutas võimudele puhtsüdamiliku ülestunnistuse oma elust. Sellele järgnes karistus, oi asumisel ja vabanes 1957. Tal ei lubatud Eestisse naasta, aasta pärast tuli ikka. Töötas raudteel juhutöödel. Kirjutas ka luuletusi ja tõlkis. Avaldas vähe ja sedagi abikaasa nime all. Luuletama oli hakanud gümnaasiumis, millest on palju kadunud. 1966 suri vähki. LOOMING Esimene luulekogu ei saanud avaldamisluba. „Nimetu saar“ – absurdi draama. Pärast surma avaldati Loomingus „Olematus võiks ka olemata olla“. Ilmus ka väike luuleraama. „Päikese pillaja“. Kuulsaks sai pärast surma. Tartus oli juba eluajal kultuuriringkondades hinnatud. Werneri kohvikus käis koos kirjandusrühmitus, mille vaimseks juhuks ta oli – Alliksaare Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin.
Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade. Nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikud iirlane Samuel Beckett ja rumeenlane Eugene Ionesco väljendavad oma loomingus protesti sõja ja vägivalla vastu, mis hävitab elu põhiväärtused. Eesti kirjanduses on absurdi kohati Mati Undi loomingus. Pärast Teist maailmasõda jätkus kirjanduse kiire areng. Iga kümnend on toonud uusi suundumusi. Jätkus realismi areng: Itaalias tekkis 1940.-1950. aastatel neorealism, Ida-Euroopa kirjandustes levis sotsialistlik realism. Tänapäeva uute suundumuste koondnimetusena on hakatud käsutama postmodernismi mõistet. 21. August Gailit (1891-1960)elu ja looming + 1 teos · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted segipaisatud puudub ühtne, järjepidev tegevus, peatükkide järjekord pole oluline müüdid, unenäod, tegelane kahestunud nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
