enesetapp. Inimene otsustab, kas elada või mitte, vastab filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu mitu mõõdet on maailmal, mitu kategooriat on vaimul tuleb teises järjekorras. See on nagu mäng, kus tuleb enne vastata. Näiteks kui on õigus Nietzschel, kes arvab, et lugupidamisväärne filosoof peab õpetama eeskuju kaudu, siis omandab see vastus mõistetava tähtsuse, sest ta käib otsustava teo eel. Kuidas eksistentsialistid tõlgendavad elu absurdi? Inimese olemise määravad tema olemasolu piirid elatakse sünnist surmani. Esimene aastakümme on justkui roosiline ja tundub paradiisina, kuid kui nähakse läbi eksistentsi absurd, siis sealt hakkab ,,tappev mäng" ning koheselt suureneb aja väärtustamine. Indiviide on erinevaid: kes vaatab eksistentsiprobleemist mööda, kes üritab elu absurdi lahendada ja kes vannub sellele alla. Lahenduseks on endas elu mõtte leidmine. Nähes elu mõttetust, võib
Tema kotist leiti kasutamata jäänud rongipilet viimasel hetkel oli ta otsustanud sõita autoga ning pooleliolev romaanikäsikiri ,,Esimene inimene." Kirjandus ja absurd Absurd (ladina keeles absurdus ,mõttetu', ,totter'), absurditunnetus kirjanduses, mille filosoofiliseks aluseks on maailma mõistusliku alge eitamine. Seega vastandub vaatele, mille järgi alluvad nii inimese elu ja tegevus kui ka loodusnähtused ja ajaloosündmused sihikindlale korrapärale. Kirjandusse tuli absurdi mõiste ühes eksistentsialismiga pärast II maailmasõda. Kui Camus oli 34-aastane, visandas ta päevikusse oma loomingu olnud ja tulevased teemad: Absurd, Mäss, Kohtumõistmine, Piinatud armastus ja Parandatud looming ehk Süsteem. A b s u r d i t e e m a s i s a l d a b t e o s t e s : ,, V õ õ r a s " - ,, S i s yp h o s e m ü ü t " - ,, C a l i g u l a " ja ,,Arusaamatus." Suurem osa absurdi mõiste filosoffeerimist esineb teostes ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt." ,,Võõras"
6. Pascal peab inimest mõtlevaks pillirooks ja mida ta sellega mõtleb Mõte on väga suur ja kaugele ulatuv, keha kus mõte liigub, on aga kergesti purunev kest. Siit ka pilliroog- kergesti murtav. Camut: 1. Millega kirjeldab camut absurditunde avaldusi a. Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik kus peale tulla. Absurditunne on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses- hõlmamatu. b. Küsimusele, mida me mõtleme, vastame vahel: ,,Ei midagi". See võib olla vale. Absurdi esimene märk on aga see, kui vastus "ei midagi" on siiras ja kajastab seda hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks ning kus argipäevaste toimingite ahel katkeb. c. Mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus, on absurdi tunne. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Inimene ongi oma harjumuste ori. Raske lõpetada juba alustatut. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on
Albert Camus (1913-1960) Eksistenstialismi esindaja, pani kirjanduses aluse absurdi mõistele. sündis 1913 Alzeerias, oli prantslane. Isa suri I MSs. Õppi Alzeeria ülikoolis filosoofiat. 1939 tuleb ta Prle. Cst ivabadusvõitleja kui Sm Pr vallutab. Andis välja ka vabadusvõitlejate ajalehte. 1957 sai Nobeli preemia. C suri autoõnnetuses. Looming. 1942 ,,Võõras"(lühiromaan). Meursault(peateg.)>ema surm ja matused jätavad ta külmaks. On ümbritsevast miljööst võõrdunud. I osas M.tapab inimese, II osas on juttu kohtuprotsessist.
Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Ja just selline nagu ta on- oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. Seega absurdsus on alati igal pool. Absurditundest on võimalik aimu saada, kui võrrelda tema avaldusi erinevates, küll aga sugulaslikes maailmades. Esialgu on absurdi atmosfäär. Lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda. Inimene peab pidevat võitlust ajaga. Kõige kurjem vaenlane inimesele on homne päev. Inimene küll tunneb, et oleks pidanud kõigele vastu hakkama. Selline vastuhakk on absurd. Võitlus maailmaga. See maailm tihkus ja võõrus on absurd. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camuse järgi?
Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi. VEEL LOOMINGUID Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. A.GAILITI PEREKOND Aastal 1933
Hegel "loogika mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia Schopenhauer irratsionalistik tunnetamine. intelligentsus (vaimurikkus) (sakslane) aitab vältida igavust ning mõttetuid tegusid. Positivism: Comte "Positiivse filosoofia kursus" Prantslaneteaduslik tunnetamine. Kierkegaard Taani (religioosse) usu ja absurdi seos - Absurd on see, mis ületab mõistust ning ainult absurdi saabki uskuda Üleinimene on N arvates - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, Nietzsche rikkust, edukust jne. religiooni (jumalausu) allikaks - mure oma saatuse pärast Pragmatism: James ning soov seda mõjutada. väitis, et iga kultuur hukkub kord
valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk. o Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp on absurdi lõpetamine. Kui inimene tahab vabaneda sellest mõttetusest, siis peab ta enese tapma. Me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse ja inimene on oma harjumuste ori. Kui juba alustada, siis on raske lõpetada. Absurdi tunne avaldub selles kui inimene mõistab, et praegune elu on mõttetu ja maailm on täis absurdi.
mitmesuguseid elunähtusi, õpetavad, kuidas õigesti talitada. Anonüümsed- autor teadmata. AFORISM-vaimukas napisõnaline ütlus milles sisaldub üldistatud mõte või eluline tõde. Individuaallooming. KEERDKÜSIMUS- koomiline, tihti absurdi kalduv küsimus või ülesanne.
Rühmitus "ANK" loodi 1964. aastal. Nende kunstiotsingud olid seotud noortekultuuriga ja vabameelse jazziga. "SOUP 69" tõeline popkunsti rühmitus, kasutas puhtaid popkujundeid. Ta tõi endaga kaasa veidi hilinenud popkunsti vaimustuse. Eesti popkunstnikud lõid nõukogude "madalast" massikultuurist elitaarset ja vaimukat "liit-poppi". Eesti popkunst Kohalik keskkond Kohalik materjal Kohalik narratiiv Kujutati absurdi ja unelmaid Teemad ja kujutusviis erinevad tugevalt Inglismaa ja USA popkunstist Click to edit Master text styles Second level Jüri Arrak Third level Fourth level Fifth level "Mees laua ääres" õlimaal 1973 Click to edit Master text styles Jüri Arrak Second level
[ -- ] See, et kõik on lubatud, ei tähenda veel, et miski poleks keelatud. Kõik moraalid põhinevad ideel, et igal teol on tagajärjed, mis seda tegu õigustavad või hukka mõistavad. Absurdist läbiimbunud vaim leiab aga lihtsalt, et tegude tagajärgi tuleb vaadelda rahulikult. Ta on valmis maksma. Teiste sõnadega ta teab, et võib olla küll vastutajaid, aga ei ole süüdlasi. Aeg elatab aega ja elu teenib elu. Üks tänapäeva kirjanik on öelnud: ,,Tuleb tunnistada absurdi, aga pole vaja olla loll." [ -- ] Donzuanism. On naeruväärne kujutada don Juani ette kuutõbisena totaalse armastuse otsingul. Selle pärast, et ta kõiki naisi innuga ja kogu oma olemusega armastab, peab ta ikka ja uuesti seda andumust ja süvenemist kordama. Ja selle tõttu loodabki iga naine anda talle midagi, mida veel keegi teine pole talle andnud. Aga kõigile saab osaks suur pettumus ja neil õnnestub temas äratada ainult seda kordamise vajadust. ,,Ma ju kinkisin sulle lõpuks oma
Elu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud.
Sürrealism Sürrealism (pr.-keelsest sõnast surréalisme - "realismi kohal", s.t. üle-reaalsuse võimalikkust, üleloomulikkuseni ulatuvat kunsti ). Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, fantaasiakunst, kus olendid ja esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka "kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist?
K.Malevits must ruut Rühmitus De Stijl lihtsuses peitub ilu saladus Funktsionalism uus arusaam inimese elukeskkonnast, esemete ja ehitiste vormid pidid lähtuma otstarbest. L.Conbusier Kunstikool Bauhaus W.Gropius Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline Dadaism eesmärk lüüa väikekodanik lüüa tavaelust välja sokeerimise ja absurdi teel H.Arp M.Duchamp kasutas tavalisi tarbeesemeid, kunstivõõrastest materiaalidest konstruktsioone, "L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid tärkava fasismi vastu sürrealism üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, alateadlikku eneseväljendust. Tuginesid Sigmund Freudi õpetusele. Eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks.
Raamat on modernistlik-kõik tegelased elavad oma elu ja enamus juttu on tegelaste mõtisklusest. Donald Toomberg on kirjutanud- Õieti võiks Mati Undi romaani ,,Sügisball" kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks Mati Unt toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni, kaldumist absurdi ning groteski ja paroodia võtete kasutamist. Undi romaanis vahetuvad sellised sünkroonsed vaatepunktid sujuvalt ning pigem lähevad need oma teed sujuvalt üksteiseks üle ja pigem põimuvad, kui et põrkuvad. Minu arvates on raamat väga huvitava ülesehitusega ja seda on põnev lugeda, vahel tundub nagu loen kuute erinevat teost, kuid samas on põhi kõigil sarnane. Tegelased nagu ikka on igal pool erinevad, lõpus kattub nende tee kummalisel juhtumisel.
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväeliseks auastmeks on major • 1993-1996 aastatel tegi Hannes Võrno koos Henri Jäägriga Korporatsioon Saatus’e nime all ajalehe Post absurdi koomiksiseeriaid „Perekond Vismaritega“, „Tiduga“ ja „Libiido“ • Koomiksitandemi seeriat „Perekond Vismarid“ avaldati 247 korral ka ajalehes „Liivimaa Kuller“ • 2002 aastal valiti parimaks meessaatejuhiks ja 2008 aastal Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide esikümnesse Töötanud • 1991-1992 Majandusministeerium ja Eesti Erastamisagentuur • 1994-1995 AS Baltika • 1995-1997 reklaamiagentuur Zavod
Jäämäe printsiip-tema loomingut iseloomustab paradoksaalne mõte-tema teosed muudab keeruliseks nende lihtsus.Olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab,kui see mida ta ütleb. Hemingway loomingut läbib iroonia.See võib olla irooniline pilge-millegi/kellegi pihta(tegelase irooniline kirjeldus) või saatuse iroonia,mis tabab hemingway tegelasi.See avaldub süzeekäikudes,mis jätavad tegelased kõikidest püüdlustest hoolimata kaotajaks. Ta tegelased tunnevad tihti absurdi,vahel üritavad nad selle vastu ka võidelada;nad on üksi. Elu on Hemingway jaoks võitlus,mis lõpeb varem või hiljem surmaga.Tema jaoks on eetiline ennekõike mehine käitumine-surmale tuleb mehiselt silma vaadata. Teosed: "Ja päike tõuseb"romaan kadunud põlvkonna tüdimusest,elupõletamisest ning kalapüügist ja härjavõitlusest Hispaanias. "Hüvasti relvad"Jutustab loo noorest ameeriklasest Esimeses maailmasõjas.Ta saab
vastasid kodanikud nendel aegadel tavaliselt, et vaja on püsivat korda. 19 Minu arust mängib siin suurt rolli peale korra kokkulagunemist alanud liigselt pealiskaudne hukkamõist, arvestamata tollast konteksti. Paljud inimesed olid juba režiimiga harjunud ning püüdsid sellega kohanedes oma eluga hakkama saada. Iial ei võinud teada, mida tulevik toob. 15 M. McCauley. The rise and fall of the Soviet Union, lk. 361. 16 Lauri Vahtre. Absurdi impeerium. Tallinn: Tammerraamat, 2007, lk. 40. 17 V. Shlapentokh. A normal totalitarian society, lk. 178. 18 P. Kenez. A history of the Soviet Union from the beginning to the end, lk. 217. 19 V. Shlapentokh .A normal totalitarian society, lk. 181. Brežnevi ajal oli inimestel vahest liialt veel meeles Stalini jäik režiim ning seetõttu oli 1964- 1982 valitsenud kord nende jaoks väga hea. Sealjuures öeldakse Brežnevi aja kohta stagnatsioon ning üldjoontes inimestele meeldib kindel kord
Siinkohal areneb edasi eestlaste absurdsus, me ei saa lapsi, uusi eestlasi, lihtsalt tehastes juurde toota. Ka immigrante on raske eestistada, sest meie kultuuril pole piisavalt ümberrahvustumist motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda. Just nagu tegutses Kretuzwald „Kalevipoega“ kirjutades. Elame paratamatul oma absurdis edasi, olenemata sellest, mis tulevik meile toob, sest vastasel juhul oleks meie rahvuslus juba ammu omadega kuristikus. Marten Vaas XII klass
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree
renessansiajastu humanisti François Rabelais' teose ,,Pantagruel" peamise mõtte. Seda ideed pole siiski kuigi kerge tabada, sest esialgu tekitab autori paljusõnaline, kerglane ja labasevõitu tekst segadust. Hiiglase Gargantua poeg Pantagruel ja tema veider sõber Panurge satuvad kummalistesse seiklustesse, mida autor kirjeldab jahmatavalt mahlakate sõnadega. Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist. Tõsiste teemade üle nalja heites paljastab ta tollase ühiskonna valukohti. Näiteks võib tuua kahe aadlimehe kohtuvaidluse, milles puudub igasugune iva, mõlema mehe jutt on täiesti seosusetu. Ometi kohtuparlament tegeleb selle juhtumiga tõsimeeli ning valmistab arvukalt pabereid. Pantagrueli abi seisneb selles, et ta kuulab ära mõlema aadliku segase selgituse
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja...
Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest.
Kokkuvõttes võib öelda, ja ka Meursault ise nendib lõpus samuti, et ta mõisteti viimaks surma, sellepärast et ta ei nutnud, kui tema ema suri. Eelkõige tegevustiku teises osas, pärast Meursault' protsessi, siiski selgub, et Camus oli kavatsenud teha rohkemat kui paljast ühiskonnakriitikat. Kogu romaani taustaks on üks filosoofiline idee: ettekujutus maailmas kui absurdsest näitemängust. Camus oli võrdsetes osades nii kirjanik kui filosoof, absurdi mõiste seisis tema kaalutluste keskpunktis. Absurdne tähendab Camuse jaoks, et ses tavasid, reegleid, rituaale ja ideoloogiaid täis maailmas pole võimalik leida elu mõtet. Igaüks jääb oma küsimustega üksi, saab loota ainult iseendale. Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast.
valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonna ja selle väärtustes. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Nende jaoks on kunsti
teos koomilist ooperit. Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga. Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski. Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja
6. kujundi keel ja vorm on raskesti mõistetav 7. sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted segipaisatud 8. puudub ühtne, järjepidev tegevus, peatükkide järjekord pole oluline 9. müüdid, unenäod, tegelane kahestunud 10. nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism
Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab mingi uhke ja suurejoonelise inimesiühendava sündmusena, jutustab teos just inimeste eraldatusest. Teose peamõte ongi inimeste võõrandumine ja kaugenemine teineteisest. 3. Romaani märksõnaks on ,,võõrandumine". Arutle, mida see tähendab. ,,Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi zanri määratleda, siis võib öelda, et ,,Sügisball" on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest." Unt vaatab oma romaanis ,,Sügisball" tänapäeva uuslinnaosa Mustamäed kui kodukohta, kus kodukoha mõiste on kaduma läinud. Muidugi on seal mugav, isegi üksjagu turvaline ja elu korraldub funktsionaalses mõttes õlitatult, ometi ei
ohvreid, kuid ta ei anna end surmale ilma kangelasliku võitluseta. Tulises sõjas katkuga jääb linn küll võitjaks, kuid autorgi jätab raamatu lõpulauseks kõlama, et võib-olla tuleb päev, mil katk inimeste õnnetuseks ja õpetuseks oma rotid üles äratab ja saadab nad surema mõnda õnnelikku linna. Mina muidugi ei jõua ära kiita Camus' sõnaosavust ja sõnalist väljendusrikkust. Kuigi "Katku" ei loeta Camus' absurditriloogiasse, oli sinna siiski tuttavlikku absurdi sisse põimitud, oli rõõm seda iga kord ära tunda. Ei soovita raamatut kuigi kärsitule lugejale, süzee areng pole kuigi kiire ning palju on jutustavat-kirjeldavat teksti vahepeal, millest tean, minnakse mõnikord süvenemata üle. Tsitaadid: 1) Igaüks meist kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas pole immuunne. Lk. 35 2.)Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga. Lk. 68
Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust
juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta on oma filosoofia põhimõteteni jõudnud enne kui ta Kierkegaard'i luges. See võib olla ka tõendiks selle suhtes, et Kierkegaard'i mõju 20. sajandil on seletatav selle sajandi enda sisemiste vajadustega. Marcel seisab Kierkegaardile lähedal ka oma väga isikliku ja ebasüstemaatilise filosofeerimise laadi poolest.
Walkeri nimelise kassitapja käest, tundis ta tungi Tokyost lahkuda ja kaugele saarele suunduda. Sellega aitas teda juhuslikult tuttavaks saanud rekkajuht Hoshino. Probleemid: Pealkiri - Saeki nooruspõlve poiss-sõpra kirjeldati järgmiselt: Ja see nimi Kafka - oletan, et Saeki-san seostas pildi peal olevat noormehest õhkuvat üksindlustunnet Kafka romaanide maailmaga. Just seepärast hüüdis ta poissi Kafkaks mererannas. Absurdi piire kompav üksildlane hing - ma arvan, et see on sõna Kafka tähendus. Peategelane Kafka samastas ennast Saeki-sani armastatuga (ihkas olla tema). Ka laul, mille Saeki oli oma minevikuarmastatu kohta kirjutanud, oli äärmiselt sarnane Kafka olemusele ja elule. Peategelane armastas ka ise Kafka teoseid ning talle meeldis, kuidas ta ei kirjeldanud olukorda ennast vaid olukorra detaile. Oidipuse needus - Üritas selle eest põgeneda.
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Seda sama võib olla ka iga keskkond, kus inimesed päevast päeva viibivad. Pea kõik novellid antud teoses tegelevad lihtsate inimeste igapäevaste probleemide, sisemiste unistuste ja varjukülgedega ja seda kõike läbi humoorika absurdiprisma. Arvan, et kõik nõustuvad väitega, et Mehis Heinsaare “Ebatavaline ja ähvardav loodus” on ülimalt “ebatavaline” pea igas võimalikus kirjandust käsitlevas aspektis. Kirjutada igapäevasest ja samal ajal müstilisest ning kujutada absurdi, kui esmapilgul midagi loomulikku, on kindlasti kirjanduslike saavutuste mastaabis midagi olulist ja edasiviivat. Heinsaare teos võib mõjuda ehmatavalt, kuid uuendusmeelsed mõistavad, miks valiti “Ebatavaline ja ähvardav loodus” 2010. aasta 5 parima raamatu hulka.
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu". 1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble. 1950-1960 ndail aastail lavastati Brechti näidendeid kogu maailmas, tema eepilise teatri teooria leidis poolehoidjaid ja järgijaid. Absurditeater tekkis Prantsusmaal. Absurditeatri autorid ei lasku arutlustesse elu mõte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Tegemist on seisundi teatriga. 1960'ndatel sooritas absurditeater läbimurde suurtele lavadele ja leidis vastukõla kogu Euroopas. Esindajad Becett, Ionesio, Genet, Adamov. Becett 1906-1989, Sündis Iirimaal, Dublinis
Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Jean-Paul Sartre, Albert Camus, Maurice Mérleau-Ponty A.Camus käsitleb oma loomingus a) absurdi ("Langus") b) ideede allakäiku c) kaost ja lootust ("Sisyphose müüt") Mis iseloomustab absurdiinimest? Absurdiinimene otsib väljapääsu, põgenemisteed - lahenduseks lihtsad elutõed Nimeta 5 tänapäeva eesti proosa autorit Jaan Kross, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Mats Traat, Erik Tohvri
temaatikaks sai ruumi kujutamine ning kõik võimalused ruumi uurimiseks.Jüri okas on eelkõige minimalist,samas aga tema huvi on suunatud piiridele ja konfliktidele.Oma filmides on ta valinud argipäevaseid situatsioone ja filmide visuaalset külge täiustab rokkmuusika mis oli tolleaegse noortekultuuri lahutamatu osa.Tema film ,,Vesikaevur"(1971) kus kaamera jälgib mere poole kraavi kaevavat meest.Mees ja rannapiir on samas ebamäärane.Mees jätkab kaevamist merevees.Teoses on näha absurdi olemuslikus ilma milleta Jüri Okase looming oleks mõeldamatu. Oma graafilistes töödes kasutas ta töödeldud ja monteeritud foto-ja filmikaadreid,mida ta paljundas sügavtrüki- ja ofsettehnikas.Graafika tema loomingus pole eraldiseisev vaid hoopis üks osa oma ideede ja mõttemaailma väljendamiseks,kuigi just see on tema puhul kõige laialdasem. J.Okas leiab tavalistes asjades huvitavaid vaatenurki ja tema objektid on põhiliselt ehitised. 1979a alustab ta
selline tunne, nagu oleks tema elu kaalul.“ Siis tuleb absurdne ja lahtiseks jääv lõpp – suur tulvavesi, millega Margit tualetist välja paiskub, vanatädi, kes sõidab reformvoodi seljas, Jaan, kes ei saa enam aru, kus ta on, aga see ilmselt ei ole enam sugugi vanatädi korter, vaid võibolla mõni teine ilm, lained löövad üle pea ja ongi kõik. „Ja siis ei olnud enam üldse midagi kuulda.“ Kokkuvõtlikult – pealtnäha realistlik, aga ebamaisesse ja absurdi kalduv lühike lugu, kuhu Kivirähk on kokku kallanud sama palju rusuvust, kui oma romaanidesse, nii et antud juhul on kontsentratsioon eriti vänge. Kõik on halvasti, midagi teha ei saa, tegelased on jõuetud ning ka lugejana tekib jõuetuse tunne, ning mulle isiklikult mõjub Kivirähk alati nii rusuvalt ja lootusetult, et tekib küsimus – kas autor tõesti maailma säärasena näeb ja kas kusagil tõesti lootust ei ole (mida võiks natukenegi lugejale anda)
Suitsiidid Referaat Tallinn 2015 Sisu SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Mis on suitsiid...................................................................................................... 4 1.1.Suitsiidi definitsioon......................................................................................... 4 1.2.Suitsiidi liigid.................................................................................................... 4 2.Suitsiidi ajalugu................................................................................................... 5 2.1. Esimesed suitsiidid.......................................................................................... 5 2.2. Suitsiidid antiikajal.......................................................................................... 5 2.3 Suitsiidid 5.- 12. Sajand..................................
õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem
Kool klass nimi 20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID Referaat Juhendaja: ___________ Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 ...
sealt edasi lähevad/mõtlevad ja kui kaugele. 7. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Camus kirjeldab eriskummalist hingeseisundit, kus tühjus, see meie "ei midagi- mõte" ehk sisemine tühjus muutub kõnekaks. Seal, kus argiharjumuste ahel puruneb, algab absurd lihtsast rahutusest, tülpimusest. Ühtlasi avaldub absurd arusaamas ajast vaid tulevikule elamine on paradoksaalne, kuna lõpus on surm. Camus võrdleb absurdi ka surmaga, lõtvunud surnud lihasesse ei saa jälge jätta, hing on kadunud (mõttetus). 8. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunne on otseselt seotud olematuseihaga, inimene leiab end situatsioonist, kus äkki on kadunud illusioonid ja kirgastused ning äratundmist ei ole; tekib võõrandumine pigem ei tahaks olla olematuseiha. Me oleme siin ja praegu, kuid ometi on see siin meile võõras. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha
Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi. Võrreldes kirjandust ja filmi, siis keeleelemendid ja tähendused on suhteliselt tasakaalus arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi vaataja isiklikust üldmuljest ja hallolluse mahu suurusest. Samas ei tohi unustada, et keel on semiootiline mõiste ja selle interpreteerimine võib kunsti puhul jõuda absurdi tasemeni. Nüüd oleks aeg arutada kirjandusteose suubumisest filmiks, kirjaniku poolt kirjutatud romaani ülekandmisest filmikunsti, kinolinale toomisest. See tegevus on äärmiselt keeruline protsess, kuna filmipilt on sõnalisest pildist tuntavalt konkreetsem ja see muudab ahtamaks ja kitsamaks vaataja tõlgenduskäsitlust võrreldes kirjandusteose lugejaga. Kaamerarealism seab omaenese piirid ning see omakorda kitsendab filmivaataja fantaasiate mahukust
Dada manifestis kirjas: Kõik on absurd. Elu ja kunst on mõttetud. Elu tuleb muuta absurdiks. Sürrealism (ülirealism). 1924.a. ilmub sürrealistide manifest A. Bretonilt:Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis väljendab mõtte tõelisi käike ilma mõistuse kontrollita, arvestamata religioosseid, eetilisi, esteetilisi või muid sellesarnaseid kriteeriume. Kultuuri loomise aluseks on alateadvus (vihje S. Freudile). Iseloomulik absurdi, unenägude,hallutsinatsioonide kujutamine. Nimi pop kasutusele võetud arvatavasti kunstikriitik R.Alloway poolt 1954-56. Aluseks Richard Hamiltoni kollaaz "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks!"GAG, Marju Liidja, 2005 Pop-kunstis (popular art) on rõhk tarbimisel, massikultuuri uuel esteetikal. Kunstnikud hakkavad teadlikult kasutama kommertsmaailma elemente. Pop sünnib paralleelselt Ameerikas (läbi neodada) ja Inglismaal läbi tarbimiskultuuri
murda nagu pilliroogu aga tänu mõttele oleme me suurem kui universum. Kui universum meid hävitab ei tea ta, miks ta seda teeb aga meie teame. Tema arvates teadmine kui armetud me kõiksuse kõrval oleme teeb meist suured võrreldes näiteks puuga kes seda ei tea. Camus Camus kirjeldab ,et absurd avaldub kui inimene mõtleb ei millestki. Siis tekib iseäralik hinge seisund, kus tühjus muutub kõneks. See moment on absurdi avaldumise koht. Absurd avaldub ka Igapäevasest rutiinist tekkivast tülpimusest. Siis kui tekib soov rutiini muuta avanevad varijandid, mis viivad inimese enesetapu poole. Inimese püüe hakata vastu aja halastamatule kulgemisele on sammuti absurd. Kui kõik meid ümbritsev tundub võõrana. Ja isegi kallim meie kõrval, keda me kunagi ei saa päriselt tundma õppima, tundub võõrana. Ja meie ise oleme enda jaoks lõpuni võõrad siis selles võõruses leiab Camus absurdi
· Eksistentsialistlik kirjandus käsitleb inimese maailmas olemise põhiküsimusi: väärtushinnangud, vabadus, vastutus, suhe Jumalaga, armastus, surm. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
