Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Tarbe konkreetse esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Inimese motivatsioonisfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom (see muutus toimus inimese lahknemisega loomadest). Inimese vajadused on seotud ka tehisobjektidega (lisaks veel kultuuripõhisus, kõrgem teadlikkus, sotsiaalsetele normidele allutatus, abstraktsus , rahulduse ajalise edasilükkamise võime jne), mis loomadel puuduvad. Inimese vajaduste sfäärid on domineerima hakanud kõrgema vajaduste taset. Mida kõrgemale on arenenud indiviid, seda paremini ta suudab hetkeimpulsse edasi lükata millegi kaugemal oleva nimel. Motiiv on tunnetatud vajadus, aga motiiviks võiks nimetada ka seda, mis ajendab inimest midagi tegema. Selle sõna tüvi tuleneb liigutatusest ja küsimusest, mis on tegevuse põhjustaja. Ühed...
vormilised tunnused- muudetavus raskendatud, kõrgeim tasand õigusnormide seads, alus lihtnormide andmiseks, antud autoriteedi poolt 2. sisulised tunnused- reguleerib riigorganiute ülesandeid ja pädevusi, õiguskorra ja riigi põhistruktuure ja eesmärke, individuaalse vabaduse tagatisi, poliitilise tahtekujundamise protsessi- kõiki neid protsesse, mis on riikluse säilimisel, funktsioneerimisel olulised PS tunnused- pikaealisus, üldisus ja abstraktsus , jäikus, moraalne sisu, ülimuslikksu Põhiseaduse teooriad Kelsen- Põhiseaduse saab kehtestada põhinormi järgi. Olemisest ei saa tuleneda peandumine (kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda...
peab kasutama ressursse koordineerimiseks Professionaalide organisatsioonid Mida kõrgemal tasemel on töö komplekssus, ebamäärasus ja vastastikune sõltuvus, seda enam professionaale peab organisatsioonis töötama Sageli on need organisatsioonid allutatud mitteprofessionaalidde kontrollile (nt. tervishoiuasutused, raamatukogud, kõrgkoolid, tarkvara firma jt) Uued tehnoloogiad Abstraktsus – vajab inimestel fantaasiat Probleemid ja üllatused sagadased Pidevad, nõuavad kogu aeg tähelepanu Avatud paljudele võimalustele Sotsiaalse konstruktsiooni teooria Keskendub tehnoloogilistele innovatsioonidele Tehnoloogia interpreteerimisele Küb-organisatsioon Midagi mõlemast – inimesest ja masinast, inimese ja masina hübriid Mitmesuguste vastandlike jõudude tulemus...
Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs...
SOAP protokoll (WSDL). Aga suurtes süsteemides on raske. Sellepärast jäeti varuvariandiks, ja reeglina proovitakse ilma hakkama saada. Oli POP umbes 7 a tagasi. Omadused: o Autonoomne – iga teenus on iseseisev. o Jagatav - Seda saab ka iseseisvalt testida. o Nõrgalt seotud, o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse – ehk saab seespoolt rakenduse ümber ehitada ilma et muuta lepingut. Kasu: o Abstraktsus , o Leitavus – iga süsteem vastutab oma spetsiifilise osa eest üldises aplikatsioonis ja see osa on tavaliselt teada, kus mis asub. o Erinevad platvormid - ei pea valima tervele süsteemile ühe ja sama arenduskeele või ülesehituse. Iga rakendus on iseseisev niikaua kuni ta järgib kokkulepitud lepingut. o Ratsionaalsus. ...
Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Testitavus Laiendatavus Kõrge kohesiivsus- seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi DDD o Objektorienteeritud arhidektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. o Kasu: Äriline mõistmine OO kasud o Autonoomne o Jagatav o Nõrgalt seotud o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse o Kasu: Abstraktsus Leitavus Erinevad platvormid Ratsionaalsus Mikroteenused o Sarnane teenus orienteeritud arhitektuurile o Teenused on väiksemad o Teenused komponentide vahel mitte erinevate rakenduste vahel o Kasud: Sama mis teenusorienteeritud arhitektuuril Lihtsalt skaleeritav Tehnoloogiliste valikute muutmise osas vabam Kuidas valida arhitektuuri?...
3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...
2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson...
reguleeritud õiguskorra ja riigi põhieesmärgid ja struktuuripõhimõtted, seal on individuaalse vabaduse tagatised ja põhijoontes reguleeritud poliitilise tahte kujundamise protsess b) Empiiriline olemasoleva tajumine (see, mis tegelikult eksisteerib) 2. 2.Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline Andrei Marmor järgi: Põhiseaduse tunnused ülimuslikkus, pikaealisus, jäikus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus . II põhiseaduse teooriad 1. normistik – Hans Kelsen Õiguskord on õigusnormide hierarhia, mille tipus on põhiseadus. (kõige kõrgemal grunt norm, põhiseadus sellest järgmine) 2. põhivailik – Carl Schmitt Põhiseadus põhivalik (seadustest?) 3. integratsiooni protsess – Rudolf Smend See akt, mis integreerib ühiskonda, riigi integratsiooniprotsess integreerib ühiskonda, põhiseadus kui põhiline integraartor....
Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ..... Peeter Ulas ,,Pilved maastikul" Elavnes arutlus kunstis abstraktsuse üle, peamaiselt käsitleti seda ajakirjas ,,Noorus". Näiteks 1966 Olav Marani tutvustus enda ja Henn Roode seisukohti sel teemal- kus abstraktsus pole eesmärk omaette vaid segu kunsti vaimse olemuse ja kujutatava natuuriga. Abstraktsuse probleemistikuga tegeleb süstemaatilisemalt Henn Roode ja vormis Lepo Mikko. Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud....
") aeg-ruum tehakse kaemuslikuks (olulised on sümbolid nagu lävi, värav, riietus...). Tsükliline aeg: kui midagi saab otsa, siis hakkab see otsast peale keskendub konkreetsetele, eelistavalt näiteks ainulaadsetele sündmustele vajadus olukordade, sündmuste kirjapanemise järele (näiteks kroonikad) mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud (trükikunst jms) mälu abivahendeid iseloomustab abstraktsus (vrd näit kirja; aja-, pikkus- ja raskusmõõte, näit seitsme päeva teekond suulises kultuuris ja teatud arv km kirjalikus kultuuris) huvi nähtuste põhjus-tagajärg seoste vastu, eriti sündmuste tulemuse kontekstis, seega minevikku suunatud (mis juhtus) Tähelepanu hakkab keskenduma ajale (sündmus ja aeg, mis moodustab ajaloo) kujuneb lineaarne ajatunnetus (aeg kulgeb minevikust läbi üksteisele järgnevate sündmuste tulevikku)...
Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Seda filmi peetakse siiamaani kinoklassikasse kuuluvaks teoseks. Midagi BoraBora elanikest teada saame, ehhki on fiktiivne, paneb vaatajad mõtlema inimeste üle ja mis neist saab. Näitas, et maailm on väga mitekesine, 10 kultuure on palju ja inimesed on võimelised armastama ja kurvastama jne, mida ka meie ühiskond teeb. Sisse toodid ka raha abstraktsus , nad ei oska raha väärtustada. Antropoloogia seisukohalt on mitmed asjad küsitavad, antropoloogiat on ära kasutatud muudel eesmärkidel, Flahertyl on põlisrahvaste seas olnud ja oskas nendega suhelda, mistõttu ta meelitati filmi tegmisse 19.11.2014 Jean Rouch (1917-2004). Oli väga võimekas, eriti filmitegijana. Ta elu oli täis legende ja talle meeldis neid alati rääkida, isegi ta surm oli legendilaadne sündmus. Ta ei olnud hinnatud vaid antropoloogia valdkonnas,...
Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade...
aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna ja jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus , iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna, kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud), skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis, igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased/kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi tekstis dom...
Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid pigem proovib vastata küsimust: kas ja kuidas saab inimene üldse midagi teada? Abstraktsus – abstraktsus aitab lahendada probleeme erapooletult.Kriitilisus, argumentatiivsus – probleemide püstitamine ja lahendamine toimub kriitiliselt, mitte kasutades dogmasid. Mõistete analüüs ja selgitamine – mõisted võetakse kategooriatena ning püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused,...
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...