RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
Hõ saab süstematiseerida ka teistel alustel: halduse materiaalõigus (reguleerib käske, keelde, õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniõigus (käsitleb organeid ja nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid.
seostuva mitteverbaalse suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia abstraktsus Keelesüsteemi avatus - suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud (sageli väikestest) arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki. Ainult loomulikud keeled on avatud
seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka maailmavaate kujundaja. 5. Milliseid nõudeid kaartidele esitatakse? a. Ajalis-ruumilisus b. Abstraktsus c. Sisu vastavus tegelikkusele d. Valikulisus e. Sünteetilisus f. Ühemõttelisus! g. Katkematus h. Piltlikus i. Ülevaatlikus 6. Mis on kaardi täpsus ja usaldatavus? a. Hõlmab endas asukohatäpsust b. Atribuudi täpsust c. Loogilist õigsust ja d. Täielikkust. 7. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? a
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) (1) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
aktant (tegelaste puhul korduv roll (nt saatja mari on alati saatja) saatja objekt vastuvõtja liitlane subjektvastane Skeemikommentaar: Skeemil on toodud aktandi positisoonid. Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna ja jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus, iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna, kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud), skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis, igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased/kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi tekstis dom
reguleeritud õiguskorra ja riigi põhieesmärgid ja struktuuripõhimõtted, seal on individuaalse vabaduse tagatised ja põhijoontes reguleeritud poliitilise tahte kujundamise protsess b) Empiiriline olemasoleva tajumine (see, mis tegelikult eksisteerib) 2. 2.Põhiseaduse tähendus Vormiline Sisuline Andrei Marmor järgi: Põhiseaduse tunnused ülimuslikkus, pikaealisus, jäikus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus. II põhiseaduse teooriad 1. normistik – Hans Kelsen Õiguskord on õigusnormide hierarhia, mille tipus on põhiseadus. (kõige kõrgemal grunt norm, põhiseadus sellest järgmine) 2. põhivailik – Carl Schmitt Põhiseadus põhivalik (seadustest?) 3. integratsiooni protsess – Rudolf Smend See akt, mis integreerib ühiskonda, riigi integratsiooniprotsess integreerib ühiskonda, põhiseadus kui põhiline integraartor.
Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused: 1) Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet. 2) Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese käitumine sõltub kolmest tegurist - kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja. 3) Realiseerimise viis kas vabatahtlik või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul. 4) Eesmärk: saavutada prognoositud käitumine. 5) Abstraktsus sotsiaalne norm prognoositud reguleerib tüüpilisi juhtusid 6) Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv
1. Vormiline antud autoriteedi poolt, muutmine on raskendatud, kõrgeimal tasandil õigusnormide hierarhias, õiguslik alus lihtõiguse normide andmiseks 1. Sisuline riigikorra ja struktuuride eesmärgid, poliitilse tahte kujundamise protsess, kõrgemate riigiorganite pädevused, individuaalse vabaduse tagatised, substantsiaalsed tunnused, mida ta reguleerib. Pikaealisus, jälkus, moraalne sisu, üldisus ja abstraktsus avatud. Kellegi käsitlus PS st. 26.09.2013 Põhiseaduse teooriad 1. Normistik (Hans Kelsen) Õiguskord on õigusnormi hierarhia. Riigimõiste on sama mis õiguskord. Põhinorm, põhiseadus, siis tuleb muu. Kuna tegemist on õigusnormi hierarhiateoreetikuga, kes räägib põhinormist, - ühe vormi kehtivus peab rajanema kõrgemalseisval normil.
Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suureneb alt üles: semantika ;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3
Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ..... Peeter Ulas ,,Pilved maastikul" Elavnes arutlus kunstis abstraktsuse üle, peamaiselt käsitleti seda ajakirjas ,,Noorus". Näiteks 1966 Olav Marani tutvustus enda ja Henn Roode seisukohti sel teemal- kus abstraktsus pole eesmärk omaette vaid segu kunsti vaimse olemuse ja kujutatava natuuriga. Abstraktsuse probleemistikuga tegeleb süstemaatilisemalt Henn Roode ja vormis Lepo Mikko. Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud.
Orjadega seotud normid · III Epiloog Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 3.2.2. Koodeksi süsteem §§1-13 §§14-126 §§127-195 §§196-214 §§215-277 §§278-282 kohtumenetlus varalised perekonna-, isikuvastased majandustegevus orjandus õigused pärimisõigus kuriteod 3.2.3. Kasuistlikkus ja abstraktsus koodeksis Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 5. Elanikkonna põhilised grupid Hammurabi koodeksi normide järgi 5.1. Vabad Täieõiguslik vaba mees, samas olid seda ka naised ning kasutati ka kodaniku tähenduses. 5.2. Poolvabad (paleesõltlased). Mujalt sisserännanud, kes rentisid paleelt maad, ning olid selle tõttu võlasuhetes mitmeid põlvi, võisid olla ka lihtsalt vaesed, aga pidid olema rentinud palee maad.
Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume
Hölderini luuleteoste objektiks on loodus (laias mõttes), sellesse põimuvad kunst ja ajalugu. Tema vaated kõigile asjadele on avarad. Näeb inimese mina hästi laia ja vabana - pole deklaratiivne vabaduse. Õnnestub määratleda, mis on isiksuse osa ja mis ei ole. Inimese sisemaailm on oluline, väline külg tuleb kõrvale jätta. Loomingus võib olla teisiti. Sellisena inimisiksus muutub osaks maailmast. Puhastumine, hinge kontakti leidmine iseendaga. Poeetilise stiili abstraktsus, stiil ka väga tundeline, tunda paatost. See konkreetsuse puudus avaldub selles, et ta püüab koguaeg silmas pidada tervikut, mitte laskuda konkreetsusse. Samas tema poeesias esindavad ka üksikasjad, aga need esemad ja värvid on vaadatud justkui kaugelt. Siit tuleb sisse ka rännaku mõiste, mis on üldse iseloomulik Jena romantikutele. Jenalaste ja Goethe vaheline vastandus - ka need romaanid on isemoodi rännakud, need on abstraktsed ja need on ette võetud vaimse rännaku mõttes
suhtlusega.Tähendsüsteem ja hääliksüsteem on seega kaks selget allsüsteemi. Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võivad olla ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia abstraktsus Keelesüsteemi avatus - suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud (sageli väikestest) arvust märkidest. Igale tähendusele või funktsioonile vastab sama vorm, märgid ei mõjuta üksteise tähendust ega ka kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke suletud süsteemidesse kuigi lihtsalt ei teki.
Nt. SOAP protokoll (WSDL). Aga suurtes süsteemides on raske. Sellepärast jäeti varuvariandiks, ja reeglina proovitakse ilma hakkama saada. Oli POP umbes 7 a tagasi. Omadused: o Autonoomne – iga teenus on iseseisev. o Jagatav - Seda saab ka iseseisvalt testida. o Nõrgalt seotud, o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse – ehk saab seespoolt rakenduse ümber ehitada ilma et muuta lepingut. Kasu: o Abstraktsus, o Leitavus – iga süsteem vastutab oma spetsiifilise osa eest üldises aplikatsioonis ja see osa on tavaliselt teada, kus mis asub. o Erinevad platvormid - ei pea valima tervele süsteemile ühe ja sama arenduskeele või ülesehituse. Iga rakendus on iseseisev niikaua kuni ta järgib kokkulepitud lepingut. o Ratsionaalsus.
Testitavus Laiendatavus Kõrge kohesiivsus- seotud funktsionaalsus on ühendatud samasse klassi DDD o Objektorienteeritud arhidektuur kus lähtutakse ärilisest domeenist. o Kasu: Äriline mõistmine OO kasud o Autonoomne o Jagatav o Nõrgalt seotud o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse o Kasu: Abstraktsus Leitavus Erinevad platvormid Ratsionaalsus Mikroteenused o Sarnane teenus orienteeritud arhitektuurile o Teenused on väiksemad o Teenused komponentide vahel mitte erinevate rakenduste vahel o Kasud: Sama mis teenusorienteeritud arhitektuuril Lihtsalt skaleeritav Tehnoloogiliste valikute muutmise osas vabam Kuidas valida arhitektuuri?
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse: 1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele, nähtustele); 2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavasd omadustele); 3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale). 7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus. Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
kontekst). Gerhard Richter teda tunnistab ameerika kriitika rohkem kuna temal on otsene saksa minevikuga telenemine kõrvalisem. Ootamatud visuaalselt põnevad teosed, milles põimuvad maalikunsti mõtted fotode kasutamisega, samas mitte hüperrealistlikult. Ei ürita olla ilus või silma paitav kunst nagu enamus ameerika abstraktsus. Selles on omamoodi jõhkrus ja teravus. Sama tüüpi kunst tekkis ka itaalias, kuid veidi mängulisemal ja eklektilisemal kujul. Sandro Chia. Enzo Cucci. Ekspressiivsed kuid individuaalse fantaasia pildid (sotsiaalse problemaatika teemad kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys Julian Schnabeliga). Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Et tegemist on igaühe universaalselt kehtivate õigustega, siis tuleb meil paratamatult vältida olukorda, kus positiivne õigus satub inimõigustega vastuollu. Sellega muutuvad inimõigused positiivse õiguse mõõdupuuks: inimõigustega vastuolus olev positiivne õigus on n-ö ebaõigus. Ebaõiguse valdkond ei ole üldjuhul kuigi suur, vaid puudutab üksnes äärmuslikke juhtumeid. Viiendaks: on inimõigused abstraktsed õigused. Abstraktsus nagu fundamentaalsuski on gradueeritav mõiste, mis tähendab, et on olemas abstraktsemaid ja konkreetsemaid positsioone. Püüd nimetada kõik inimõigused konkreetselt tähendaks ebaülevaatliku ja mahuka kataloogi loomist ning jääks paratamatult ebatäielikuks. Moraalselt põhjendatavad universaalsed, fundamentaalsed, prioriteetsed ja abstraktsed õigused on selle käsitluse järgi: 1) liberaalse traditsiooni tõrjeõigused, mis kaitsevad elu ja vabadust,
esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B? kriitilisus/argumentatiivsus – filosoofilise probleemi püstitamine ja lahendamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmistõdesid, ta ei jutlusta, vaid argumenteerib. Filosoofia on kriitiline kahes mõttes: tavaarusaamade
omadustest Funktsionaalse sarnasuse teooria – sõnade tähendus tuletatakse vastavalt referendi funktsioonile. Prototüübiteooria – kategooria tüüpilisemad jooned on esindatud protorüüpidena – konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Milliseid muutusi deklaratiivses teadmises ette tuleb? Deklaratiivsete teadmiste õppimise tulemuseks on: - Teadmiste suurem abstraktsus ja perspektiivi muutus - Teadmiste suurem kooskõlalisus ja detailsus - Skeemide liitmine ja teadmiste keerukuse suurenemine - Teadmiste kumulatiivne kasv ja suurem seotus Milliseid takistusi tuleb teadmiste integreerimise protsessis ette? Igasuguseid asju: kodeerimise vead, uute teadmiste moonutamine, vanade skeemide kõlbmatus jne. Skeemid ja stsenaariumid Mille poolest erinevad skeemid mõistetest? Skeem on mõiste struktureeritud klaster. Skeem
Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade
Müüdi ja tava osatähtsus on langenud. Seaduse osakaal on tugevalt tõusnud, riik pretendeerib seadusandlikule monopolile. Arhailine õigus ja modernne õigus - koos ja/või lahus. väljumine arhailisest õigusest, õiguse teaduslikustamine ja selle geograafilised ja sotsiaalsed piirid läbi aegade õiguse taasarhaiseerumine probleemi olemasolu Eestis. Arhailise õiguse tunnusjooned · stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord; muutuv stabiilsus · kaemuslikkus ja abstraktsus õigusmõtlemises · suulisus; edasiandmise individualiseeritus; o esmane õiguse üleskirjutus süsteemiväline tõuge, võõrdumine õigusest · maagilisus; seos siin- ja sealpoolsusega o vanne · materjali süsteemsuse probleem · üksikisiku ja sugulasühenduse õigusvõime, nende vahekord o sugulasühendus kui kohustuste ja õiguste kandja o põlvkondade side Sunniõigus ja tingimatu rahukohustus sugulasühenduse sees
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia ehk olemisõpetus. Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? 4. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Üldisus Kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada? Mis on üldse olemas? Mis mõttes? Kas vaim on materiaalne? 2. Abstraktsus Probleemide teisendamine konkreetsest abstraktsesse. Iisraelil on õigus rünnata Iraani? Riigil A on õigus rünnata B? 3. Kriitilisus 1. iseenesestmõistetavuste suhtes; 2. teiste filosoofide mõtete, teooriate jms suhtes ;3. oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma
armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7.sonett massid ei hinda filosoofiat, kuid sellegipoolest ta jätkab seda. Hingeline on kindlasti kõrgem maisest. Laurat on kujutatud teistmoodi, kui Dante Peatrice'i. Laura on kehaliselt ja meeleliselt nähtavam. Konkreetsust on rohkem. See on tegelikult üldine, seda on näha tolle aja kunstis, maalides. On näha, kuidas hiliskeskaja abstraktsus hakkab minema konkreetsuse poole. 16.sonett (Ain Kaalep tõlkinud) abba abba ede ede 23.kansoon, kindlat vormi ei ole, kuid on üsnagi mahukas. Vahelduvad pikemad ja lühemad värsiread (11 7 - 11 7) stroofid on mahukad, koosnevad 20 värsist. 27.sonett. ei ole armastusteema, on ühiskonnateema. Juttu on ristisõdadest, mis toimus 11.sajandil. 28.kansoon. selgelt patriootiline teema, kust ta unistab ühtsest ja tugevast itaaliast vana rooma eeskujul. 32.sonett. maise iha mahategemine. 53
). Pikkades õigusaktides tuleb peatükid grupeerida alapeatükkideks või osadeks ( inglise k. parts). Direktiivides tuleb detailsed sätted nagu tabelid, loetelud, klassifikatsioonid jne. Avaldada õigusakti lisadena, mis mahuliselt võivad küündida sadadesse lehekülgedesse. EL-i seadusandluse sõnastuses valitsevad EL-i kahe suurima liikmesriigi Prantsusmaa ja Saksamaa traditsioonid. Seal on prantsuse haldusõiguse üldised põhimõtted ja sõnastusviis ning saksa õigusteaduse abstraktsus ja süsteemiühtsuse rõhutamine. Viimasel ajal hakkab sõnastuse stilistikasse tungima ka inglise kasuism ning paljusõnalisus. III loengupaar ( aine "Eurooopa Liidu alused ja institutsioonid", autor J.Värk, PhD) ------------------- Euroopa Liidu õigusaktide suhe siseriiklikusse seadusloomesse. Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused. Juhul, kui Euroopa Liidu (EL) seadusandlus kohustab rahvuslikku seadusloomet juriidilisest aspektist, saab selle mõju jagada kaheks
3) realiseerimise viis - kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi: sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul (nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt); 4) eesmärk - sotsiaalse normi eesmärgiks on saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine; 5) abstraktsus - sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele; 6) kehtivus aegruumis - sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes - üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
kirjutamise oskus. 60ndatel tekkinud piisaval määral mänguruumi, ka sellesmõttes, et inimesi pandi vähem vangi ja sisuliselt võib öelda, et 60ndatel mingiteks aastateks kaob põrandaalune poliitiline dissidentlus. 68ndal dissidentlus uue hooga. Sulaaeg ja 60ndad seotud, aga ei ole üks ja sama. Kunstis olemas realistliku ilmega portreed, Stalini portreed kaovad. Hakkab uut peale tulema, see esialgu selle ilmega (vt ÕIS). Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli Ülo Soosteri pilt, Sooster tuntud sellepärast, et muutus oluliseks figuuriks Vene underground kunstis. Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68
- inimõiguse mõiste tunnused (inimõiguse ei ole rahvusvahelistes konventsioonides sisalduvad õigused( seal on konventsiooniõigused)) universaalsus nad on kõigil inimestel; nad on kõigi (ka grupid ja riigid) vastu fundamentaalsus kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi eseme stabiilsus eseme abstraktsus inimõiguste ese on abstraktne. (nt õigus tervisele, elule) moraalsus - inimõigused on moraalsed õigused, kehtivad moraalselt; norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustatav. prioriteetsus inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb mõõta positiivset õigust
Lapseea küsimuse valdkonnaga seda välja tuua ei saa. 1Identiteedi mõiste(Kujunemine ja komponendid) 2.Identiteet kui noorukiea küsimus(kuidas nooruk mõtleb, tunneb, tajub, identiteedi arengu astemed) 3Identiteedi arengu astmed III Autonoomia *Identiteedi mõiste- mitu erinevat käekirja oli? Self- teadlikkus seoses oma minaga ja mina konseptsioon. Self- consept self-esteem (hinnang) hinnanguline self-image (kirjeldus) ja või kirjeldav Liigitus, abstraktsus, soolised erinevused, varajane noorukiiga. (self- presenatation) Identity. Saame rääkida siis kui me vaatame noorukiiga ja selle algust. Erik erikson. Formaalsed operatsioonid *Identiteedi- def kuidas inimene kasutab teadmisi enda kohta, et leida tööalast, ideoloogilist ja seksuaalset rolli ühiskonnas, mis kõige enam väljendaks seda, kes inimene on. 1Kontestduaalne element(suhestumine ühiskonda)
aega mingit sündmust läbi elada, tänapäeval on kaadrite ja tegevuste vahetumine väga kiire. Seda filmi peetakse siiamaani kinoklassikasse kuuluvaks teoseks. Midagi BoraBora elanikest teada saame, ehhki on fiktiivne, paneb vaatajad mõtlema inimeste üle ja mis neist saab. Näitas, et maailm on väga mitekesine, 10 kultuure on palju ja inimesed on võimelised armastama ja kurvastama jne, mida ka meie ühiskond teeb. Sisse toodid ka raha abstraktsus, nad ei oska raha väärtustada. Antropoloogia seisukohalt on mitmed asjad küsitavad, antropoloogiat on ära kasutatud muudel eesmärkidel, Flahertyl on põlisrahvaste seas olnud ja oskas nendega suhelda, mistõttu ta meelitati filmi tegmisse 19.11.2014 Jean Rouch (1917-2004). Oli väga võimekas, eriti filmitegijana. Ta elu oli täis legende ja talle meeldis neid alati rääkida, isegi ta surm oli legendilaadne sündmus. Ta ei olnud hinnatud vaid antropoloogia valdkonnas,
Vajaduste areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Tarbe konkreetse esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Inimese motivatsioonisfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom (see muutus toimus inimese lahknemisega loomadest). Inimese vajadused on seotud ka tehisobjektidega (lisaks veel kultuuripõhisus, kõrgem teadlikkus, sotsiaalsetele normidele allutatus, abstraktsus, rahulduse ajalise edasilükkamise võime jne), mis loomadel puuduvad. Inimese vajaduste sfäärid on domineerima hakanud kõrgema vajaduste taset. Mida kõrgemale on arenenud indiviid, seda paremini ta suudab hetkeimpulsse edasi lükata millegi kaugemal oleva nimel. Motiiv on tunnetatud vajadus, aga motiiviks võiks nimetada ka seda, mis ajendab inimest midagi tegema. Selle sõna tüvi tuleneb liigutatusest ja küsimusest, mis on tegevuse põhjustaja. Ühed
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
trükitakse, aga mitte kõik. Suur osa tekste avaldatakse hiljem. Ridala hakkab uut Kalevipoega kirjutama. Mida see Ridala arhiiv veel endas peidab, seda näitab aeg! Johannes Barbarus (Vares) 1920-30ndate modernismi kõige tõsiseltvõetavam juht, ta ei kaldu eksperimentaalsest vaimust päris kunagi kõrvale. Barbarus innustus abstraktsest kunstist, tal on ilmseid taotlusi ka neid abstraktseid kategooriad üle kanda kirjandusse. Abstraktsus on sotsiaalsel pinnal, ta on tugevalt vasakpoolne autor. Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule Hendrik Adamson 1919 "Mulgimaa"
regulaarsused arvudevahelistel aritmeetilistel suhetel, kuid klassikaline gaasiseadus ei ole normatiivne teooria. Normatiivne element RP-s pärineb sellest, et me väärtustame mõningaid suhteid rohkem kui teisi. RP ratsionaalsusekäsitus rakendub vaid keelt kasutavatele olenditele, kuid keel on tunnetuse hiline ja pealispindmine kihistus. Õige tunnetuse käsitus peaks hõlmama ka sügavamaid ning arengulisemalt ürgsemaid protsesse. RP abstraktsus. Argument lähtub funktsionalismist – Churchland esitab funktsionalismi kriitika. Funktsionalism on oma olemuselt konservatiivne teooria.Võrdlus alkeemiaga - Alkeemia seletas aine omadusi nelja vaimu kombinatsioonide kaudu. Hiljem see elimineeriti atomistliku keemia poolt, kuivõrd alkeemia ja keemia klassifikatsioonid ei ühtinud. Alkeemiat aga saab kaitsta funktsionalistlikult – vaimuga
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
vähem reeglipärased ja semantiliselt keerukamad. Tuletised koosnevad leksikaalsetest ja grammatilistest morfeemidest nagu sõnavormidki. Kuid tuletusliidetel on nii leksikaalsete kui ka grammatiliste morfeemide tunnused: tüvi ja tuletusliide koos moodustavad uue leksikaalse üksuse. Kujundatavate tuletusmallide järjestamiseks ja valikuks, samuti keelematerjali valikuks tuleb arvesse võtta küllaltki palju tunnuseid. Olulisemad neist on järgmised: tuletiste abstraktsus, malli produktiivsus ja tüvevariant. Liitsõnade õpetamise-õppimise saab jaotada järgmisteks etappideks. ➧ Liitsõnade omandamine leksikonisõnadena. Võimalik on mõne malli kujunemine vahetu analoogia alusel. ➧ Konkreetsete liitumismallide omandamine. Abiõppes on see jõukohane esimese kooliastme teisel etapil. Eelduseks on liitsõnade mingi hulga valdamine ja oskus moodustada sõnaühendeid (st muuta sõnajärge).
sõprade vahelistes suhetes jne. - Tavaliselt siiski on võimalik keerulisi väljendeid selgemalt esitada. Tegemist on nähtustega, mis tihti on tuttavad kõigile uuritud ühiskonna liikmetele. - Sotsioloog ise on ka ühiskonna liige . erinevus aga see, et ta uurib seda süstemaatiliselt. Teised uurivad ka, mis toimub ühiskonnas, selleks et hakkama saada jne. * Selle süstemaatika tundemärgiks võib vahel olla isegi abstraktsus: näiliselt üksteisest täiesti erinevaid nähtusi liigitatakse ühise nimetaja alla, et nähtavaks teha seda, mis neid ühendab. Nt. Poliitiku võim riigi kodanikke kohsutavaid otsusi langetada, minu võim teie üle, lapsevanema võim oma lapse üle. * Teine tundemärk on tabude eiramine: et ühiskonna liige võib oma arutluse lõpetada seal, kus tema uudishimu kas on lõppenud või see viib uutele teemadele, mille arutamist üldiselt
alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis kannab armastusjumal nime Eros. anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või
SÕNAVARA ARENG Sõna kuulub mitmesse semantilisse rühma, ja mis semantiline tunnus on ühes/teises situs ülekaalus, see on oluline! Nt mitu sõnavormi vahel vaja lapsel mitu korda uuesti omandada. Me keelgi ei tea oma sõnavara mahtu. Sõnavara puhul olulin: ühe ja sama snaga saab nimetada eri obektje nt jalg. Konkreetses situs tuntakse ära algub vb aint pool sõnadest, huljem u 30%. Kui situt pole, siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte. Mitmenda astme üldistusega on see seotud? Seosed on süntagmaatilised (sobitamise alus) ja paradigmaatilised (valiku alus) sõnakasutsed on mõlemaid on vaja. Koera jalg seos on süntagmaatiline. Aga inimese jalg, lauajalg, keora jalg, siis on see paradigmaatiline. Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses. Teadvustatus - kui palju suudame seletad, mida see süna vüib tähendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
