Kirjutas keerulise raamatu nende rituaalist 1936a. Meadi ja Batesoni välitööd Bali saarel, 1936-1938, esimest korda kasutati projektis süstemaatiliselt nii filmi kui ka fotograafiat, oli üles ehitatud visuaalse värgi kasutamisel. 25 000 fotot ja 15 tundi filmi. Eesmärgiks oli kirjeldada visuaalselt Bali inimeste eetost, näidata nende mitteverbaalset käitumist ja selle läbi uurida abstraktseid kontseptsioone. Mead sidus oma lastekasvatusmeetoditega (kuidas last kujundab vanemate kasvatusviis). Mead arvas, et kui pildi peal näidata, siis see on piisavaks tõestusmaterjaliks (oli oma töödes alguses saanud palju kriitikat jm). Filmiti ja pildistati spontaanset käitumist. Bateson viis läbi rutiinset pildistamist ja filmimist, kõike seda tehti ilma lavastuseta. Mead samal
• Kõneldud sõnad on tundmuste sümbolid või märgid, või hinge muljed; kirjutatud sõnad on kõneldud sõnade märgid. Nagu kirjutamine, nii ka kõne pole sama kõikidel inimrassidel. Kuid mentaalsed tundmused ise, millest [põhjustatud] sõnad on primaarselt märgid (kr. semeia), on samad kogu inimkonnale. Nagu [ka] objektid, millest need tundmused on representatsioonid või sarnasused, kujutised, koopiad (kr. homoiomata) • A. defineeris suure hulga abstraktseid termineid. • A. jagas kõikide sõnade tähendused järgmistesse (kümnesse) klassidesse (tegi esimese liigituse tähendusele): – mis (substants) – nt hobune, mees – kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune – missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline – suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem
subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte. Selle tõlgendamisvõtte kriteeriumid tulevad eelkõige õiguse objektiivsetest eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige "õigluse idee", õiguse põhimõtted. Lüngad õiguses - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil. Analoogia - on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist .Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. · Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat
Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. Kui mõõdukalt ollakse emotsionaalne, siis see aitab. Kui liiga tugev erutus, siis hakkab see meeldejätmist segama. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Ehk närvitegevus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liiik, mis võimaldab elukogemusi rakendades adekvaatselt kohaneda. Närviprotsessid tähtsad- vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. (sh inimkeelt). 17 Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemise seaduspärasusi: 1. erutuse tase ja irradiatiivsus. Ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele- nn närviminek- füsioloogiliste protsesside kiirenemine, üldine motoorse aktiivsuse tõus
erinevaid huvisid ei arvesta. 26.Milles seisneb avaliku sektori teenuste abstraktsete vajaduse tunnetamise ja reaalse nõudluse kujunemise vastuolu? Reaalne nõudlus avaliku sektori teenuste järele tekib alles siis, kui vajaduste rahuldamisele eraldatakse ka reaalne rahaline kate, mis saab pikas perspektiivis tulla aga ainult ettevõtete ja majapidamiste kasumitest ja sissetulekutest, mida on aga palju keerulisem kätte saada, kui abstraktseid häid soove. 27.Millised on tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu: a) suurendamiseks; b) vähendamiseks? Tüüpilised argumendid avaliku sektori mahu suurendamiseks on probleemid, millega erasektor enamasti ei tegele nagu nt keskkonna- ja liiklusprobleemide ennetamine, tervishoiu ja hariduse edendamine, inimeste turvatunde hoidmine jpm. Avaliku sektori mahu kokkutõmbamise puhul on aga peamiseks
Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu –aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat
Selle võimalikkus seisab selgelt mu silme ees, ent on siiski minu eest salajas." Teisest küljest usub Schleiermacher, et ükski ajalooline religioon ei ole tekkinud kunsti süvenemise läbi: ,,Ma pole kunagi kuulnud midagi kunstireligioonist, mis oleks rahvaid ja ajastuid valitsenud." Sellegi poolest on ta kunstireligiooni võimalikkuses veendunud; ja ta võttis selle termini kasutusele millegi kohta, millest ta ise suutis enda arvates tunnetada ainult abstraktseid piirjooni. Kunstireligiooni ja muusika seost rõhutas teine oluline 19. sajandi alguse saksa romantik kirjanik Ludwig Tieck (1773-1853): ,,Muusika on kindlasti usu sügavaim müsteerium, müstika, terviklikult ilmutatud religioon. Tunnen tihti, et see on veel ikka loomisjärgus ja et selle meistrid ei tohiks ennast kellegi teisega võrrelda." See tsitaat tuleb esseest ,,Sümfooniad", mille põhiteesi kohaselt on instrumentaalmuusika vokaalmuusikast kõrgem; seega muusika, mis end
mille on ülima osavuse ja hoolega sisse pühitsenud naised, sest see aitab neil oma võimu kindlustada ning lubab domineerida sugupoolel, mis vastasel juhul peaks alluma. Kuivõrd armastus toetub teatud väärtuse või ilu mõisteile, mida metslane kaugeltki ei saanud tunda, ning võrdlustele, mida ta kindlasti ei suutnud sooritada, pidi see tunne tema puhul olema nullilähedane. Sest nii nagu tema vaim ei suutnud luua abstraktseid ideid korrapärasusest ja proportsioonist, nõnda polnud ka tema süda vastuvõtlik imetluse ja armastuse tundeile, mis -- isegi kui seda tähele ei panda -- sünnivad kahe eelmainitud idee kasutamisest. Metslane juhindub ainult looduselt saadud temperamendist, mitte maitseeelistustest, mida ta pole saanud omandada, ja nõnda on iga naine temale küllalt hea. Kui inimesed tunnevad üksnes armastuse füüsilist poolt ning elavad õnnelikus
ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) – kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) Funktsionaalne analüüs – selle eesmärgiks on uurida, kuidas erinevad sotsiaalse süsteemi (ühiskonna) elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Iga süsteemi element omab mingeid funktsioone (kasulikke tagajärgi süsteemi kui terviku jaoks) ja düsfunktsioone (kahjulikke tagajärgi süsteemi jaoks).
Keerulisemad formaalsed keeled võimaldavad väljendada lisaks samasust, paratamatust, võimalikkust, teadmist ja aega, suhtuda väidetesse kui objektidesse, kasutada vaikimisi-reegleid jne. Põhimõtteliselt on võimalik konstrueerida kuitahes keerulisi ja väljendusrikkaid formaalseid keeli, kuid fikseerimata ning pidevalt areneva loomuliku keelega võrreldes jääb mistahes formaalne keel alati piiratuks. Kuivõrd loogika uurib mõtlemise fundamentaalseid ja abstraktseid omadusi, siis on formaalse keele piiratus loogika seisukohast kasulik. Formaalses keeles moodustatud tuletus ehk tõestus on selgepiiriline matemaatika vahendite abil uuritav objekt, ning enamikku formaalset loogikat nimetatakse uurimismeetodi järgi sageli matemaatiliseks loogikaks. 1.5 Tõeste lausete tuletamisalgoritm Formaalsete keelte kasutamisel loogikas pole motivatsiooniks mitte ainult nende keelte lihtsus ja tuletuste selge ning ühemõtteline struktuur
Samuti pole ta teosed ilma ruumilisest dimensioonist, vaid peaaegu mõistatuslike võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956. aastal autoõnnetuses, just siis kui kunstniku menu tormiliselt tõusujoones arenes. Pollock on neid väheseid abstraktseid ekspressioniste, kelle maine ei langenud 60.-70-ndate aastate tärganud uute voolude kontekstis. ● WIILEM DE KOONING (1904-1988) De Kooning on teine kuulsam tegevusmaali esindaja. Alustanud traditsioonilise kunstnikuna, liitus ta 40-ndatel aastatel Gorky ja teiste sürrealismi ja ekspressionismi jüngritega. De Kooning jõudis abstraktse kunstini sujuvalt, maalides paralleelselt mitmes laadis ja säilitades kaua huvi inimfiguuri kujutamise vastu – tihti seoses muidu raevukalt abstraktsete
nad kujutavad endast varju (yin) ja valguse (yang) erimääralisi kombinatsioone, mis kirjeldavad lihtsal viisil looduse ja inimese seisundeid ja mida kasutatakse ennustamiseks. Vanasti kirjutati kilpkonna kilpidele, palju tekstidega kilpe on säilinud ja leitud, kõige vanemad tähemärgid, piktogrammid jne. Filoloogidele tänuväärne materjal Inimene on suhtes tegelikus elus toimuvate elementidega, taeva ja maa vahel, hingad õhku ja seisad jalaga maa peal. Hiinlased ei armasta väga abstraktseid mõtteid, tundub meile müstiline, sest me ei saa aru. Alati on muidu seotud olnud praktiliste vajaduste või ülesannetega nende kultuur ja mõtlemine. Mõtlemises tekkisid aga 2 suurt erinevat voolu: selgelt ja hämaralt mõtlejad. Selgelt mõtlejad tegelesid ühiskondlike probleemide, seaduste, elukorraldusega, väljendasid end konkreetses arusaadavas keeles. Hämar mõtlemine oli poeetilisem, tõi enese väljendusse
Osa mehhanisme, mis grupi liikmeid mõjutavad, on kirjeldatavad grupi psühholoogiliste tunnuste kaudu. Grupiomadusi võib nimetada ka grupi psühholoogilisteks tunnusteks, mille toimel kujunevad gruppi kooshoidvad mehhanismid. Neid võib nimetada ka grupi omadusteks, sest need tulevad ilmsiks nähtuste-sündmuste koos- ja vastasmõjus. 38 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI Grupi omaduste mõistmiseks on vaja rakendada abstraktseid mõisteid ja grupi tunnused kujundavad unikaalse koosluse, milles grupi omadused teataval määral erinevalt toimivad. Grupi suurus avaldab mõju sellele, kui palju ideid ja muid ressursse on grupis. Iga liige toob kaasa oma kogemused ja teadmised, mistõttu suurema liikmete arvuga grupis on rohkem potentsiaali ülesannetega toime tulekuks. Grupi liikmeid võib motiveerida suurem grupp intensiivsemalt esinema, sest pealtvaatajate hulk on suurem kui väiksemaarvulises grupis.
Popper lausub, et ainus koht, kus on võimalik kõiki hüpoteese kriitiliselt kontrollida, on avatud ühiskond, mille suudab tagada üksnes demokraatia. Suletud ühiskond on aga koht, kus sünnitakse ebavõrdsetena ning täidetakse oma funktsiooni seisuse raames. Puuduvad avatud mõttevahetus ja alternatiivid. Avatud ühiskonna puhul on inimene aga oma tuleviku peremees ja tal on võime ajalugu vastavalt oma eesmärkidele mõjutada. Universaaliateks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve. Need vastanduvad konkreetsetele objektidele e partikulaaridele. Universaaliatest saame mõleda, partikulaaride aga meeltega tunnetada. Universaaliate puhul proovis filosoofia määrata, kas need on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul eksisteerivad. Näiteks võib inimene olla õiglane, ent kas on olemas miski, mida võib nimetada õigluseks. Realismi kohaselt on universaaliad olemas kas konkreetsetest asjadest
,,graafiku" alusel toimingud seostuvad positiivsete v neg kinnitustega. KÕRGEM NÄRVITALITUS JA SELLE OMADUSED Kõrgeim NS on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldav elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumisvorme ning välismaailma sündmustega adekvaatselt kohaneda. Kõrgema NS puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne.
seda nimetama töömäluks. Selle põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks. Mälus salvestatud sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus: - protseduurimälu. See püsimälu liik on aluseks meie vilumustele – jalgrattasõit, masinakirjaoskus jm. - semantilist mälu. Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printiipe, tagab keele „mõistmise”, ta on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seosetest ja tähendustest. - episoodilist mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autobiograafiline. Episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt ja täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja ta aitab
Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte. Selle tõlgendamisvõtte kriteeriumid tulevad eelkõige õiguse objektiivsetest eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige "õigluse idee", õiguse põhimõtted. 17.Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia. Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist (Ibid, lk 87). Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
1901. aastal, kogu eestikeelne looming alles 1922. aastal. Sisuliselt lõi aluse meie rahvuslikule ilukirjandusele. Peterson oli liiga noort selleks, et tema maailmavaates oleks kindlaks kujunenud filosoofia, päevaraamatu mõttemõlgutustest järeldub, et oli haarataud 18.sajandi kirjanduslikest ja filosoofilistest hoovustest. Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni
mõtestatus, täiuslikkus. Väga suurt mõju mälule avaldab omakorda kõne. Semantiline mälu sõltub seejuures kõnest enam, episoodiline vähem (mälukujutlused võivad olla verbaliseerimata). Seejuures verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Arenenud verbaalse mälu mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule on vähemalt järgmine: kõne võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ning nendega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad jne.), materjali rühmitada ja mitmel viisil ühendada, paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi (tekste). Kõne ja mõtlemise seost peetakse mõnikord absoluutseks või protsesse koguni kattuvateks, kuid juba geneetiliselt on nende juured erinevad. Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Alles teisel eluaastal nad põimuvad (L. Võgotski)
kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse edasiarendamist (õiguse üldine mõte - printsiibid), konkretiseerimist ja interpreteerimist. Nad ei ole selles mõttes primaarseks haldusõiguse allikaks. 5. Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad (sisaldavad abstraktseid norme) kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Rahvusvahelised lepingud on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad. Eesti põhiseaduse § 123 on sätestanud põhimõtte: kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega on põhiseadus
kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse edasiarendamist (õiguse üldine mõte - printsiibid), konkretiseerimist ja interpreteerimist. Nad ei ole selles mõttes primaarseks haldusõiguse allikaks. 5. Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad (sisaldavad abstraktseid norme) kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Rahvusvahelised lepingud on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad. Eesti põhiseaduse § 123 on sätestanud põhimõtte: kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega on põhiseadus
Guistav Suits Ernst Enno ja Ridala tõmbusid perifreeriasse, nende 1920-30ndate loomingust osa trükitakse, aga mitte kõik. Suur osa tekste avaldatakse hiljem. Ridala hakkab uut Kalevipoega kirjutama. Mida see Ridala arhiiv veel endas peidab, seda näitab aeg! Johannes Barbarus (Vares) 1920-30ndate modernismi kõige tõsiseltvõetavam juht, ta ei kaldu eksperimentaalsest vaimust päris kunagi kõrvale. Barbarus innustus abstraktsest kunstist, tal on ilmseid taotlusi ka neid abstraktseid kategooriad üle kanda kirjandusse. Abstraktsus on sotsiaalsel pinnal, ta on tugevalt vasakpoolne autor. Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule
radikaalsus, mida dekonstruktivistide abstraktsed ja samas äratuntavad vormid pakkusid. 1988. aastal New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel "Architecture of Deconstruction" end manifesteerinud seltskonnast Zaha Hadid, Rem Koolhaas, Daniel Libeskind, Frank Gehry, büroo Coop Himmelblau, Peter Eisenman sai järgmise kümnendi staararhitektide tuumik, kellest kõik turustasid edukalt oma isikupärast käekirja ning maju kui tugeva kujundiga abstraktseid skulptuure. Paremini kui postmodernsus on seda radikaalse arhitektuuri sulandumist ärimaailma ootustega iseloomustanud vaatemängu mõiste, kus sümboolsele panustav arhitektuur (äratuntavate logodena või staararhitekti äratuntava käekirjana) hakkas oma rolli mängima üha enam sümbolitele toetuvas majanduses.[1]Guy Debord, kes kirjeldas vaatemängu mõiste abil 1960. aastate kapitalistliku ühiskonna muutusi, tähistas sellega kaubasuhete valitsemist igapäevaelu üle
sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt „vajaduse korral“ või „isiku äranägemisel“. See jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivaid tingimusi ette näha. 15 Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. Tänapäeval kasuistlikke hüpoteese ei kasutata, sest nad muudaksid õigusaktid mahukateks ja kohmakateks. 2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal.
Laiemas tähenduses tõlgendamine ehk largissimo sensu arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutades oma võimet siduda esemega mõte. Tõlgendamise ese peab olema midagi, mille on teinud inimene. Inimese poolt loodut saab tõlgendada. Abstraktse mõtlemise võime eristab inimest teistest elusolenditest. Maalikunsti eesmärk oli taasesitada tegelikkust. Kui ahv suudaks seda maalida, on ta edasi püüdnud anda tegelikkust, aga ahvid teevad abstraktseid maale. Kas ahvi poolt saadud maali saab tõlgendada? Ilmselt mitte. Jean Miro maale saab tõlgendada. Kas päikeseloojangut saab tõlgendada? Värvide mängu, ilu saab tõlgendada siis, kui eeldame üleloomuliku olendi olemasolu, kes tahab meile sellega midagi öelda. Sellist olendit sellisel kujul ilmselt pole. Kui me seda eeldame, loome baasi, et saame hakata eeldama päikeseloojangut. See on metatasandil vaidlus Jumala olemuse üle. Tulen
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
- Konfiguratsiooni mõju järeldamise tulemustele näitas Johnson-Laird. Selgus et ki süllogismid on esitatud kujus A-B; B-C - Eelistavad inimesed järeldamisel kuju A-C mitte C-A. ki on õiged mõlemad, on ükskõik mis kujul järeldus esitada kui on aga õige vaid C-A siis teevad inimesed rohkem vigu kui siis kui õige on A-C Abstraktsete reeglite teooriad - Teooria kohaselt allub inimeste mõtlemine loogika reeglitele - Järeldamisel kasutavad inimesed abstraktseid, sisust sõltumatuid reegleid - Inimesed ei tee loogilisi vigu – vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest - Eelduste sisu ei mõjuta järeldamise tulemusi Teooriad on loond Braine ja Rips. - Inimesed talletavad mälus infot propositsioonide kujul - Et tuletada sellest mida nad teavad, järeldusi, kasutavad nad mentaalset loogikat ehk loogika reegleid nt modus ponens - Propositsioonid millest järeldatakse, peavad olema esitatud eelduste vormis, reegli abil
Õigusnormi hüpoteesi liigitatakse: · Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid · Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi · Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik Etikett see on kultuuris halvakspanu/heakskiit määratletud Eetika kui distsipliini jagunemine · Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi
Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist.
kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse arengu näitele: sensomotoorne (meelte abil tajutakse midagi, puudub sihipärasus, loogilisus), loogika sarnane (lapsed juba vist mõtlevad, mõned mõtlemised on ka loogilised, kuid mitte päris), loogiline (põhjus tagajärg seosed), hüperloogiline mõtlemine (lahendatakse ka abstraktseid keerulisi ülesandeid). Piaget võttis Baldwini teeoriast mõtteid üle. JA Flavell (1871) astmelist arengut defineerivad tunnused: 1. Muutus on kvalitatiivne laps hakkab oskama midagi, mida ta varem ei osanud (nt laps ütleb oma esimese sõna, teeb oma esimese sammu). Kvantitatiivne muutus järjest hakatakse emakeele moodi häälitsema. 2. Üheaegselt toimuvad muutused mitmes olulises arenguvaldkonnas mitu erinevat protsessi
Esimesel neist on standardmõõtude puhul suurus kohe teada, vastavad meetodid väljastavad kohe konkreetsed arvud. Teisel juhul antakse mõõtmed objekti loomisel ette, meetodid peavad küsimise peale need salvestatud väärtused välja andma. Ning kui vorst ilusti matemaatiliselt omale silindrina ette kujutada, siis annab pii korda raadiuse ruut ilusti põhja ehk ristlõike pindala välja. Klassist Kujund enesest ei saa eksemplare luua. Kui klass sisaldab abstraktseid ehk defineerimata meetodeid, siis peab klass ka ise tervikuna olema abstraktne ning siis ei lubata temast eksemplare teha. Muidu ju tekiks probleem, kui soovitaks käivitada kujundi olematu koodiga käsklust KysiKorgus(). Küll aga tohib muutujale tüübist Kujund tegelikke objekte omistada - olgu nad siis Tikutopsid, Vorstijupid või pärit mõnest muust Kujundi alamklassist. Sarnaselt nagu võis Daami omistada Inimese tüüpi muutujale või Lapse muutujale tüübist IViisakas
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
18 Reastamise ülesanded tähelepanu jagamise võime jäävusülesanded, kolme mäe ületamine. 3. Konkreetsete operatsioonide aste 7-11 või 12 eluaastat. Mõtlemine on üha enam mõjutatud loogilis-matemaatilistest kaalutlustest. Suudab loogiliselt mõelda vaid konkreetsetest objektidest, ega suuda veel haarata abstraktseid struktuure. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjuseid hakatakse otsima endast väljastpool. Klassi kuuluvus, transitiivsus, kaalu ja mahu jäävus, järjestus, pööratavus 4. Formaalsete operatsioonide aste Alates 12. eluaastast edasi; hiljem täpsustas, et see aste algab 15-20eluaastast. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kujuteldavatest ideedest nt. õiglus. Kõige iseloomulikum ongi võime toime tulla oletuslike ehk
Tähenduse puhul jääbki probleemseks nendel lastel. See raskendab tekstiloomet ja mõistmist. See, et laps saaks detailidena aru, mida räägitakse või see, et ta suudaks ise tekste moodustada, nüansirikkamaid mõtteid edasi anda, see jääbki probleemiks. Eriti rasked on lastele abstraktse tähendusega sõnad. Nt füüsika –keemia vallast, mida ise otse kogeda on raske. Oluliselt sagedamini kasutatavaid abstraktseid sõnu on ka lastel raske mõista – need on asesõnad. Kui need tekstis esinevad, siis VAA lastel võib olla raske tekstist aru saada. Lastel on tekste raske mõista, sest asesõna kasutatakse järgmises lauses kellegi või millegi kohta, mida on kasutatud eelmises lauses. Lapsel on raske mõista, mida see konkreetne asesõna tähendab. See põhjus ka, et lapsed võivad püüda tekste
kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a), Kaardistamine ja seostamine (3,5-4,5a), süsteemide moodustamine (6-7a), arenguaste Abstraktsioonid – Lihtabstraktsioonid (10 -12a), kaardistamine ja seostamine (14-16a), süsteemide moodustamine (18-20a). Isegi kõrge intellektiga inimestel tuleb vaeva näha ja aega kulutada, et omandada abstraktseid mõisteid neile tundmatutes valdkondades. Keele mõju kognitiivsele arengule ning Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Uurimused kinnitavad Võgotski seisukohta, et keele roll mõtlemises on suurem kui Piaget’ arvas. Keele kasutamise võime on kaasasündinud. Seetõttu algab lastel keele omandamine ja sellest arusaamine palju varasemas eas, kui seni arvati. Praktiline keel kujuneb pigem kultuurikeskkonna mõjul, kui on ise kultuurilise eripära vormijaks
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Esimesel neist on standardmõõtude puhul suurus kohe teada, vastavad meetodid väljastavad kohe konkreetsed arvud. Teisel juhul antakse mõõtmed objekti loomisel ette, meetodid peavad küsimise peale need salvestatud väärtused välja andma. Ning kui vorst ilusti matemaatiliselt omale silindrina ette kujutada, siis annab pii korda raadiuse ruut ilusti põhja ehk ristlõike pindala välja. Klassist Kujund enesest ei saa eksemplare luua. Kui klass sisaldab abstraktseid ehk defineerimata meetodeid, siis peab klass ka ise tervikuna olema abstraktne ning siis ei lubata temast eksemplare teha. Muidu ju tekiks probleem, kui soovitaks käivitada kujundi olematu koodiga käsklust KysiKorgus(). Küll aga tohib muutujale tüübist Kujund tegelikke objekte omistada - olgu nad siis Tikutopsid, Vorstijupid või pärit mõnest muust Kujundi alamklassist. Sarnaselt nagu võis Daami omistada Inimese tüüpi muutujale või Lapse muutujale tüübist IViisakas. Kui üle
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Eelnevast teabest mälus tulenevalt saab oletada, et keegi võõras seal on. Tuletada/järeldada saab siit, kui luua seosed tajutava ja eelneva teabe vahel. Keel on orentiirid maailma pildi loomiseks. Keeleüksustega seotud teabehulk on inimestel erinev, Seega mütlemine on ka erinev paljudel. Kõne on mõtte kujunemise ja sõnastamise viis. See algmõte vajab konkretiseerimist, realiseerimist. Sellest protessis algmõte muutub, areneb edasi. Kõne soodustab, et moodustada abstraktseid mõisteid jne. Vastavad tunnused ja nende seosed jne. Kõne võimaldab sooritada metakeelelisi operatsioone. Teadvustada neid vahendeid, mida me kasutame. SISEKÕNE see on endale suunatud kõne, kas täielikutl artikuleeimata võib ka olla. Põhiline sisekõne ül: verbaalse mälu ja mõltmeise sooritusviis. Seotud enesekontrolliga, reguleerimisega, planeerimisega. 1. Sisekõne funktisoonid: *verbaalse mälu ja mõtlemise "teenindamine"
mängureeglitele. 26. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abilnormi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. : 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise
püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälus talletatakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus. Semantiline hierarhia Operatiivmälu e töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälus salvestatud sisu ja funktsioonide alusel: 1) protseduurimälu aluseks meie vilumustele; 2) semantiline sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; 3) episoodiline konkreetsed olukorrad Praimingunähtus - Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi teadlikud olla. Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades.
22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
Enamikul juhtimisobjektidel on lõplik arv diskreetseid olekuid. Seepärast nimetatakse nende juhtseadmeid lõplikeks automaatideks. Lõplike automaatide teooria on aluseks erinevate diskreetsete juht- seadmete, sealhulgas arvutite ja robotite juhtseadmete väljatöötamisel. Lõplike automaatide uurimiseks pole tingimata vaja füüsilise automaadi olemasolu. Kõige enam kasutatakse nende uurimiseks mitmesuguseid matemaatilisi mudeleid, mida nimetatakse abstraktseteks automaatideks. Kuna abstraktseid automaate saab kirjeldada algoritmikeelte abil, siis tuleneb sellest abstraktsete automaatide ning algoritmikeelte ekvivalentsus, s. t neid keeli on võimalik asendada abstraktsete automaatidega ja vastupidi. Üheks levinumaks ja kõige üldisemaks abstraktseks automaadiks on nn Turingi masin. Selle esitas 1936. a inglise loogik A M Turing. Masina tähtsus põhineb Turing-Churchi teesil, mille kohaselt igasuguse algoritmi infotöötluse võib sooritada Turingi masinaga. See
uskumuse vorm - iga suguharu uskumused erinevad teise klanni omast. Maagi erakordsed võimed (karisma) on seotud suguharu vahetu keskkonnaga. Riik, prohveti karisma ja religioon Ühiskonna arenedes organiseeritud sotsiaalseteks institutsioonideks, sotsiaalseteks gruppideks ja riigiks, arenes maagiast välja religioon, kus erakordsete võimete omajaks ja Jumalaga või üleloomulike jõududega suhtlejaks on prohvet. Erinevalt maagist ei tegele prohvet enam vahetu keskkonnaga, vaid vahendab abstraktseid, universaalseid, kõikjal kehtivaid norme. Et prohveti karisma pole enam seotud materiaalse maailmaga, vaid üleloomulikuga selle taga, algab sotsiaalse ja kultuurilise elu ratsionaliseerimine. 51 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religiooni tulekuga: 1. Lunastuslootus liigub vahetult materiaalselt maailmalt tulevasele maailmale. 2
Argikeeles räägitakse tavaliselt kas asjadest või sõnadest, mitte mõistetest. Mõistetest räägitakse peamiselt siis, kui jutt on sõnade tähendustest. 2 Traditsioonilise loogika mõisteõpetuse osa saab üles ehitada vähemalt kahel viisil: 1) võtta aluseks mõiste; 2) võtta aluseks termin. Kummalgi käsitlusviisil on oma eelised ja puudused. Eestikeelsetes loogikaõpikutes on levinum mõistepõhine käsitlus: defineeritakse ja analüüsitakse mõisteid kui mõtlemise vorme või kui abstraktseid objekte. Eeliseks on see, et mõisted ei sõltu keelest ja ütlemisviisist, ent puuduseks on asjaolu, et mõisted pole füüsilises maailmas otseselt kättesaadavad. Isik on teadlik vaid oma mõtlemisest, teiste isikute puhul on talle antud vaid kõnes väljendatud mõtted. Ingliskeelses loogika õpetamise traditsioonis on pikemat aega valitsenud terminipõhine käsitlusviis: defineeritakse ja analüüsitakse eelkõige termineid kui keelelisi väljendeid. Selline
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
peamiselt siis, kui jutt on sõnade tähendustest. 2 Traditsioonilise loogika mõisteõpetuse osa saab üles ehitada vähemalt kahel viisil: 1) võtta aluseks mõiste; 2) võtta aluseks termin. Kummalgi käsitlusviisil on oma eelised ja puudused. Eestikeelsetes loogikaõpikutes on levinum mõistepõhine käsitlus: defineeritakse ja analüüsitakse mõisteid kui mõtlemise vorme või kui abstraktseid objekte. Eeliseks on see, et mõisted ei sõltu keelest ja ütlemisviisist, ent puuduseks on asjaolu, et mõisted pole füüsilises maailmas otseselt kättesaadavad. Isik on teadlik vaid oma mõtlemisest, teiste isikute puhul on talle antud vaid kõnes väljendatud mõtted. Ingliskeelses loogika õpetamise traditsioonis on pikemat aega valitsenud terminipõhine käsitlusviis: defineeritakse ja analüüsitakse eelkõige termineid kui keelelisi väljendeid. Selline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
