Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all
· Sõltub olukorrast Manussüsteemid - enamasti OO ei sobi 1. Programmi töökiirus 2. Ajaline ettemääratus 3. Programmi suurus PC (ja analoogilised) süsteemid OO eelistatud 1. Arendamise mugavus 2. Arendamise kiirus [Objektorienteeritud keeled: Võimaldavad suurendada programmeerija efektiivsust, koodi usaldatavust, koodi korduvkasutatavust RAS korral Smalltalk, C++, Java, C#, Ada 95 toetavad abstraktseid andmeid, kapseldumist, pärilikkust, polümorfismi ja läkituste (teadete) vahetust OO keelte korral Objektide sünkroniseerimine Garbage Collection] 72. Enamkasutatavad programmeerimisekeeled RAS korral. 1. Ada 95 arendatud spetsiaalselt RAS tarbeks, paljude probleemide tõttu ei leidnud loodetud laia kasutust 2. C 70ndate alguses, `low-level' programmeerimiseks 3. C++ - OO laiendus 4. C# - MS Javalaadne .NET platvormi jaoks 5
a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane samm ja loobutud nähatava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljude kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutatud põhimõtteliselt uue, vaimse ja väärtuslikuma taseme. Ta kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid samuti midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab
tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, 3 ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks . Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga. 3.Mida tähendab „neo“? Neo - uus 4.Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6.Lahka ära sõna „Cobra“. Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7.Nim. Vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 9.Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse? Ta hülgas mõtte, et kunst peaks olema ilus. Tema meelest „brutaalne“ kunst on väärtuslikum kui „kultuurne“
(oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. - Parallelistm mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. - Kindel värsimõõt on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. - Vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas: o valge vaher o sinine- punane
teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Hierarhiline võrgustik - mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse (liigimõiste soomõiste) Protseduurimälu - aluseks meie vilumustele jalgrattasõit, masinakirjaoskud, tantsuoskus Semantiline mälu - sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.
Panga seaduse § 1 lg 5). Määrusi antakse Eestis "seaduse alusel ja täitmiseks" (PS § 87 p 6). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus Eeltoodud hierarhias olid kirjas üldaktid (põhiseadus, seadus, määrus) aktid, mis reguleerivad piiritlemata arvu juhtumeid, kehtestades abstraktseid käitumisjuhiseid. Tegelikult annavad avaliku võimu organid ka üksikakte akte, mis reguleerivad üksikjuhtumeid. Üksikaktidest eristatakse: asutusesiseseid üksikakte (nt ülemuse antud teenistuskorraldus) ning haldusakte (mõiste annab ja haldusaktide andmise vormi- ja menetlusnõudeid reguleerib üldseadusena haldusmenetluse seadus; nt otsus maksta toetust, otsus anda välja tegevusluba, ettekirjutus vms).
Kõne mõistmisel: o aitab mõtlemine mõtteid seostada, mõttelünki tuletada, järeldada. Täielik mõistmine tähendab arusaamist mitte ainult teksti sisust, vaid ka kõneleja kavatsusest ja motiividest. - Mõtlemise sõltuvus kõnest o keeleüksused võimaldavad kujunenud üksusi mälus säilitada st kui oleme mingile järeldusele tulnud, siis see säilitatakse kõnevahendite abil o kõne võimaldab luua mõisteid ja abstraktseid kujutlusi o keeles on valmis struktuurid suhete fikseerimiseks (nt sest, selleks et), mis soodustab mõtte hargnemist. Sisekõne kujunemine ja metakeeleline võimekus (järjest paremini, täpsemini ja nüansirohkemalt enese väljendamine). Kõne ja intellekti seosed Psüühikas on kaks tasandit: Intellekti tasand, kus tekitatakse mingi mõte või idee Kõne tasand, kus on keelevahendid (sõnad ja oskus nendega opereerida)
kahe korraga, nagu on näiteks Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori puhul. See on aga kaasa toonud olukorra, kus Veneetsia Komisjoni kirjeldatud ohud võivad Eestis realiseeruda. Seejuures ei saa ka näilise sõltumatuse kahtluse alla paneku ohtu alahinnata, sest ka Eestil endal on näiteid selle kohta, kuidas riigi peaprokuröri uueks ametiajaks kinnitamisel tehti abstraktseid etteheiteid tema väidetava era- poolikuse kohta.*57 Peaprokuröri ametiajaga seonduv on seetõttu kindlasti küsimus, mida tuleb tulevikus põhjalikumalt arutada ja leida sellele sobiv lahendus. Peaprokuröri määramata ajaks ametisse nimetamine ei oleks seejuures võib-olla kõige parem lahendus Eesti tänast poliitilise ja õiguskultuuri taset arvestades. Samas ühekordne ametiaeg vahemikus seitse kuni üheksa aastat*58 võiks olla meie õigussüsteemi sobiv lahendus.
meetodiks. Loomingus tahtsid nad kõigist erineda, ignoreerides isegi keele põhialuseid, nende teostel ei ole pealkirju, nad ei kasuta kirjavahemärke ega tavaloogilist mõttekäiku. Dadaistide väitel sümboliseerib dada ürgset suhet maailmaga, seda laadi olid ka nende luuleeksperimendid, mille eesmärgiks oli vabanemine mõistuse kontrollist, loogilistest seostest teksti ülesehitamisel. Avalikel esinemistel demonstreeriti müraluuletusi, abstraktseid foneetilisi luuletusi, esitati simultaanset luulet (kolmes keeles ühel ajal) jne. /---/ Esindajad: T. Tzara, Hugo Ball (1886 – 1927), Kurt Schwitters (1887 – 1948), Louis Aragon (1897 – 1982), Paul Éluard (1895 – 1952). Allikas: „Kirjanduse modernistlikud suunad. Konspekt gümnaasiumile“. Koostanud Alli Lunter. AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18
Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6
Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas · Võgotski eristas loomulikku arengut ja kultuurilist arengut, ning rõhutas eriti nende kahe vastasmõju · Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele · Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega.
stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.) Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine (Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.) 8.3 Lüngad õiguses ja nende ületamine - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil. Analoogia - on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. "Verstehen" antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6
Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6
üldistustasemel Kui ülemklass nii üldine, et ei saa üldse meetodi sisu kirjutada (abstraktne meetod, abstraktne klass) Javas võimalik ainult üks vahetu ülemklass (abiks on liides) Abstraktne meetod · ilma kehata ehk realiseerimata meetod · ainult semikoolon · piiritleja abstract · ei saa samal ajal olla private, final ega static Näide: abstract tüüp nimi(form. parameetrid); abstract void haugu(); Abstraktne klass · Klass, milles on abstraktseid meetodeid tuleb kuulutada abstraktseks. · piiritleja abstract · mõeldud kasutamiseks ülemklassina · alamklass peab realiseerima ülemklassi abstraktsed meetodid või olema ise ka abstraktne. · Alamklass võib olla abstraktne, isegi kui ülemklass seda ei ole, nt klass Object ju ei ole abstraktne. · Abstraktsest klassist ei saa luua isendit, aga seda võib kasutada tüübina. Liidesed (ing. interfaces)
- episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline. Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul olukordades orienteeruda. Indiviidi eluseigad meenudvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine kiire, mida enam uut infot, seda tugevam unustamine. - semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Suur osa semantilisest mälust on igal hetkel mitteaktiivne, kuid igal hetkel valmis „ärkama.“ Semantiline mälu on püsiv, unustamine vähene. - protseduuriline – aluseks meie vilumustele, nt jalgrattasõit, tantsuoskus jm. On efektiivne, kuid tunnetuslikult mittetransparentne
midagi universaalset ja mõnel liigil esineksid vaid üksikud piirangud. Pigem on õigem rõhutada, et loomadel esinevad mõned spetsiifilised võimed, mida vastav liik loodusliku valiku käigus on omandanud - tegelikult ju ka inimene ei suuda teha väga paljut, millega paljud teised loomaliigid kergesti hakkama saavad. Siiski on loomade võimed väga kaugel inimese loovast intellektist, mis võimaldab meil lahendada keerukaid abstraktseid ülesandeid, millega pole meie kauged esivanemad kunagi varem kokku puutunud. Loomade ja inimese erinevus võib olla pigem kvantitatiivne kui kvalitatiivne, kuid see erinevus on igal juhul väga suur. Inimese keel, kultuuriülekande suur tähtsus, erakordselt tugev sotsiaalsus jms. omadused on muutnud kaasaegse inimese maailma loomade ja ürginimese omast väga erinevaks. On kindlasti vale kujutada ette, et kogu inimese käitumine tervikuna on kujundatud loodusliku valiku poolt.
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
samaväärselt teiste haldusaktidega vaidlustatav halduskohtus. Üldkorralduste seas võib välja tuua asja, sh kinnistute õiguslikku staatust või kasutusreziimi reguleerivad aktid, nt loodusobjektide kaitse alla võtmine ja kaitseala kasutamise korra kehtestamine. 42 Ka maa- alaplaneeringud (üld- ja detailplaneeringud) on kinnistute kasutuskorda reguleerivad üldkorraldused ja halduskohtus vaidlustatavad. Maakonnaplaneeringud ja üleriigiline planeering on oma sisult juba liiga abstraktseid, et neid tervikuna üksikaktideks pidada. Et tegu oleks üldkorralduse, mitte halduse üldaktiga, peab see olema konkreetse asjaga tihedalt seotud. Juhuslikult teatud territooriumile sattuva tegevuse reguleerimine ei ole üldkorraldus. Nt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kasside ja koerte pidamise eeskiri on üldakt. Teise üldkorralduste grupi moodustavad piiratud isikute ringile suunatud käitumisreeglid, nt kinnise asutuse sisekorda reguleerivad eeskirjad
kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. · Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine
· Religiooni lätteks on psüühilised antused eriti · Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. hirm ja lootus, mis tulenevad inimelu nõrkusest ja · Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav ebakindlusest. vaim, meie mina või hing. · Religioonifilosoofia · Tunnetusõpetus · Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. · Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on · Üleminek monoteismi ei lähtu mitte üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. ratsionaalsetest kaalutlustest, vaid vajadusest · Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt lokaalset kultust tõsta teistest kõrgemale. subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. · Monoteism levib koos intolerantsuse kasvuga. · Berkeley on tõeline subjektiivne idealist.
aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky
Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeteks saamine, rollide kes viis läbi katseid Kesk-Aasias. Üritas välja selgitada, ja reeglite õppimine. Sotsialiseerumise agendid: inimesed et kas nendel harimata rahvastel on ka loogiline ja organisatsioonid, kes juhivad sotsialiseerumise mõtlemine, nagu on lääne inimestel. Selgus, et nad ei protsessid. Vanglas võib toimuda nt desotsialiseerumine. mõista abstraktseid küsimusi, mis nõuavad eeldamist. Mis määrab inimese arengu? Nature vs Nurture. Mõtlemine toimub eri kultuurides erinevalt. Loogiline Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent milline on tema kaasasündinud potensiaal. praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja. Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja
lahendusoskuse arenemisel on ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ja õpilaste treenimine nende äratundmiseks ja kasutamiseks. Lahenduskäikude ja –strateegiate õpetamiseks tuleb enam rõhuda heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid konkreetsete arvudega jne. Heuristiliste oskuste omandamine eeldab pikaajalist tööd. 13. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad. Aastasadu püsis veendumus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppained, nagu ladina ja kreeka keel ning matemaatika. 19. sajandi lõpus ja 20. esimesel poolel pandi suuri lootusi formaalse loogika kursustele. Seejärel hakkas maad võtma veendumus, et üldiste
Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ probleemidest „siin ja praegu“. Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga) konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Sensomotoorne staadium Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega
mõistete ja kategooriate liitmine ühe, põhilise ümber Püsimälu struktuur: - mõistega seostub rida omadusi ja eeldusi - mõistete ja ,,ülemõisteliste" intuitiivselt aimatavad tähendused on individuaalsed - mõisted võivad olla mitmemõttelised - mõisted, mis on sama tasandi liigimõisteteks, ei ole võrdse tüüpilisusega. - On oluline eristada protseduurimälu (aluseks meie vilumustele), semantilist mälu (sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, keele ,,mõistmine"), episoodiline mälu (sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midagi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda.) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks.
Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti, et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu. Kujutati ruumi ja ajaga seotud atribuute nagu kellad, linna-ja maakaardid, gloobused, sirklid jne. Suuna rajaja on G. de Chirico, lisaks ka C. Càrra. Chirco ,,Evangeelne natüürmort", ,,Suur metafüüsik" Dadaistid eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. H. Arp ,,Lill- vasar". Hiljem hakkas Arp tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure ,,Naise torso", rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks. Hiljem pöördus ta kineetilisse kunsti, mis lisas Duchampile soliidsust ja tehnikateadlase maine. Tema tuntuim dadaistlik teos on ,,Trepist alla tulev akt ", mis on tehtud futuristlikus tehnikas, kuid kujutatud on akti. Siit järeldus ka, et Duchamp ironiseerib
kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus) o Mittenormatiivne üksikakt õigust rakendav - akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Üldaktid (seadused) on tähtsamad kui üksikud aktid (avabariigi presidedi otsus) Üksikakte antakse välja üldaktide alusel. Üldaktid nendega kehtestatakse, abstraktseid õigusnorme (st paljukordseks kasutamiseks). Seadus Seadlus Määrus Üksikaktid üksikjuhtumite lahendamsieks ja neid antakse üldakti alusel. Otsus Korraldus Käskkiri Juristiktsioonilised ehk õigusmõistmis aktid Kohtuotsus Kohtulahend millega sisulisel asi lahendatakse (poolt vahelise vaidluse lahendamine) Kohtumäärus (kohtulahend, millega korraldatakse kohtumenetlust või vormistatakse
loomade verbaalset võimekust, on teadlased juba ammu üritanud neile õpetada inimese keelt. Esimesed katsed šimpanse rääkima õpetada ebaõnnestusid aga sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat. Kanzit ennast ei oldud muide treenitud; ta õppis väiksena kasutama arvutiklaviatuuri ja suulistest käsklustest aru saama oma võõrasema kõrvalt, keda püüti edutult suhtlema õpetada
kunsti oli võimalik dateerida tänu samast leitud arheoloogilistele esemetele, hakati ka Altamirat pidama originaaliks. Kõikides koopamaalingutes on ühist nende stiilis. Peamiselt on neil kujutatud profiilis loomi. Kõige sagedamini on loomadest esindatud hobune ja piison. Aga on ka metskitse, põhjapõtru. Loomad on neil maalingutel harilikult kujutatud väga realistlikult, inimesed stiliseeritult või skemaatiliselt. Esineb ka inimkäsi ja abstraktseid kujundeid. Varem interpreteeriti koopamaalinguid austraalia aborigeenide kunsti paralleelide põhjal kui mingisugust jahimaagiat. St, kui mingit looma loodeti jahil tabada, siis joonistati ta koopa 30 seinale ja hiljem viidi samas kohas jätkuvalt mingeid rituaale läbi. Selle eesmärk oli tuua jahiõnne. Ka abstraktseid kujundeid seoti jahimaagiaga lõksude, püüniste plaanid. Sellised tõlgendused pärinevad 20
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma ,,kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks" 11 Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest
koolilaste põlvkondi. Aastatel 1877.–1885. ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas kokku neli "Looduse õpetuse" raamatut Juhan Kunderi sulest. "Weikene Looduse õpetus" (1879) oli mõeldud alama astme koolidele ning piirdus peaasjalikult õpilastele igapäevaelust tuttavate loomade, lindude ja loo- dusnähtuste kirjeldamisega, püüdes neid asetada laiemasse teaduslikku raamistusse. Nii selgitatakse nimetatud raamatu lõppu paigutatud lisas ka selle sisu kokku võtvaid abstraktseid mõisteid. See sõna l o o d u s tähendab kõiki Jumalast loodud asju. Üksikuid asju looduses kutsutakse l o o d u d a s j a d e k s , l o o d u s e k e h a d e k s , ehk l o o m a d e k s . Asju aga, mis inimene oma käega on teinud, kutsu- takse kunst-asjadeks. Juttu ja õpetust üksikuist looduse asjadest kutsutak- se l o o d u s e l o o k s ja l o o d u s e õ p e t u s e k s . (Kunder 1879: 104) Sama autor kirjutas ka kolm "koolmeistritele ja koolidele" adresseeri-
aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse’i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme
a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed.
sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. Latentne, mitte otseselt vaadeldav tunnus. Teoreetiline, abstraktne mõiste, võtab kokku palju infot. Halvad- kui ei saada konstrukti mõistest aru ja seda kasutatakse Head- kui teadvustatakse, et nähtusel on mingi piirkond, mida ei osata seletada ja sellega alles tegeletakse Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus)
jne. Loomade käitumise ja inimese käitumise võrdlus. Pigem on õigem rõhutada, et loomadel esinevad mõned spetsiifilised võimed, mida vastav liik loodusliku valiku käigus on omandanud - tegelikult ju ka inimene ei suuda teha väga paljut, millega paljud teised loomaliigid kergesti hakkama saavad. Siiski on loomade võimed väga kaugel inimese loovast intellektist, mis võimaldab meil lahendada keerukaid abstraktseid ülesandeid (malemäng, mootorsõidukite juhtimine, luuletuse kirjutamine jne.), millega pole meie kauged esivanemad kunagi varem kokku puutunud.
aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme
7_fl_i-v MÕISTE DEFINITSIOON Mõiste sisu täpsustamiseks on kasutusel peamiselt kaht tüüpi määratlusi: · ostensiivsed (Id ostentus 'näitamine'); · verbaalsed (Id verbum 'sõna, väljend'). Ostensiivselt saab mõistet määratleda, kui näidata mingile objektile (või selle kujutisele vms) ja öelda, mis see on. Nii ei saa määratleda kõiki mõisteid, nt selliseid abstraktseid mõisteid nagu õiglus, olemine, mõte, tõde jne. Verbaalsete määratluse korral avatakse mõiste sisu teiste mõistete ja/või kirjelduste abil. Defineerimise alla peetakse enamasti silmas verbaalset määratlemist kuid räägitakse ka ostensiivsest defineerimisest. Definitsioon (ld definitio) on verbaalloogiline operatsioon mille abil avatakse mõiste sisu. Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on mõiste, mida defineeritakse (määratletakse, piiritletakse).
määratlemata hüpoteese. 1) Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kui tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3) Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1) Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Abstraktsete hüpoteeside eeliseks on normi laiem regulatiivne toime ja lõpptulemusena kompaktsem, ülevaatlikum ja praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese
Föderaalne Ülemkohus saab piirduda üksnes seaduse K-i vastaseks tunnistamisega, ei kuuluta kehtetuks. Pärast kohtuotsust jääb seadus formaalselt kehtima, ent teda ei saa rakendada. Seaduse muutmine on jäetud parlamendile. Kelseni süsteemi iseloomustab see, et on moodustatud eri pädevusega KK-s eri pädevusega institutsioonikohtu kõrvale. Laiema leviku said KK-d pärast II Mis. Nende loomist täiendati sellega, et institutsioonilise süsteemi kohtunikud ei ole suutelised hoomama abstraktseid K-lisi küsimusi oma sellealase ettevalmistamatuse tõttu. K-liste kohtute tekkeperioodil oli see kindlasti nii. Toonases Euroopas oli levinud, et advokaat või prokurör võttis kaasa seaduse, K-st ei teadnud ta midagi. Pädevus lahendati lihtsalt: riigipea taotleb hinnangut K-le vastavuse kohta, rahvas saab pöörduda KK-sse. VI loeng 24.03.2006 §5 Konstitutsioonikohtute pädevus KK-te pädevus on riigiti erinev, kuid üldiselt võib välja tuua järgmised asjad, millega
Nimelt kaevati ühine kraav, kuhu surnud sisse pandi ilma mingisugust vahet tegemata soo ja vanuse vahel. Uute matuste lisamiseks kaevati kraav lihtsalt pikemaks. Tööriistad peamiselt kivist. Paelkeraamika levis väga laial alal. Paelornament paikneb nõul spiraalselt. Keraamikal põhiliselt kolm kuju: kausid, pudelikujulised ja potikujulised savinõud. Kõige iseloomulikumad ümmarguse põhjaga savinõud; kaunistatud joontega, spiraalidega ja meandritega. Ornamendis ka kaarjaid jooni, abstraktseid inimkujutisi. Hiljem ka täkkeid, mis paiknevad ridastikku (täkke-paelkeraamika) paelkeraamika hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr). Paelkeraamika
aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme.
Selle kohaselt saab haldusaktid liigitada kahte A.T. Kliimann erinevasse kategooriasse. kasutas siin selliseid a. Esimese moodustavad aktid, mis sisaldavad õigusnorme Üldaktid - Üldaktide mõisteid: ülesanne on anda üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid e siis üldaktid on seega haldusaktid, mis sisaldavad obligatoorselt õigusnorme ehk abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju. b. teise, mis neid ei sisalda Üksikaktid - Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad selles mõttes üksiknorme e siis üksikakt reguleerib aga üksikjuhtumeid. Selline käsitlust on aktsepteeritud ka positiivses õiguses. 1992.a. vastuvõetud põhiseadus tõi Eesti õiguskorda uue mõiste - õigustloovad aktid e
Riigikohtu kasuaalsed tõlgendused sättest ja mõttest leiduvad kohtuotsuse motiveerivas osas õigusliku motivatsioonina. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne (õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust, nt RK liikme arvamus, teadlase või poliitiku kommentaar). 23. Lüngad õiguses Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusid, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust või ühiskondlikku suhet, kuid ebapiisavalt. Lünk õiguses tähendab, et seadusandja ei ole suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhte ühiskonnas. Sellisel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi nt kehtivast õigusest ei selgu, kuidas.
• primatoloogia (võrdlus teistega) Eri-a-d on meditsiiniline, ealine (pedagoogiline), spordi- ja tööstus-a. A tekkis iseseisva teadusena 19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1] Tänapäeval on A mõiste laienenud, eeltoodud kirjeldus sobib rohkem füüsilisele antropoloogiale. Jane Goodall tegeles shimpnsidega ja näitas, et nende pojad õpivad vanematelt tööriistade tegemist, vangistuses suudavad õppida teatud abstraktseid sümboleid. Näit. Ahv Koko õppis selgeks viipekeele, millega suutis rääkida oma minevi- kust. [3] 8 Etnograafia — rahvateadus, uurib maailma rahvaid ja muid etnilisi gruppe, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Peamine meetod on välitöödel tehtav vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel- duste omavaheline võrdlus
aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad) “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega. Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade hulgast" - Michael Zweig, What's Class Got to do With It, American Society in the Twenty-first Century, 2004 Maailmapanga hinnang süvavaesuse (extreme poverty) kohta – süvavaesed on need, kes kulutavad vähem kui 1$ päevas (1,1 billion). Vähem kui 2$ päevas (2,7 billion) Millenium Developent Goals – ÜRO programm vähendada 1990-2015 kaks korda inimeste arvu, kes saavad kulutada vähem kui 1$ päevas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
