2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt
sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. ,,Metamorfoos" loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub ,,Metamorfoosis" palju kirjanikule omaseid tunnuseid. Näiteks pikad laused, mis võivad lausa terve lehekülje pikkuseks ulatuda nagu ka samuti esile kerkinud tõlkimisraskused. Novellis esineb ohtralt sümboleid ja ,,Metamorfoosi" mõte toetub eksistsentsialismile.
seostamine varaseaga või siis vähemasti tugevad elamused. Iseloomulik on osa materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida me oleme elu jooksul kogenud. Siia kuuluvad maised mälestused, nagu nt: mida me eelmisel õhtul sõime
Nad usuvad, et nendega midagi ei juhtu, olen eriline, mis teistega juhtub ei puuduta mind, impiulsiivsus, õpivad alles emotsioone kontrollima, üritavad sõltumatust saavutada (läbirääkimised kõige mõistlikum tee, kus peavad läbirääkimisi, et sõltumatust suurendada), kohanemine, kehalised muutused, tunded, oskus armumisega hakkama saada, moraalinõuded(hakatakse rohkem mõtlema, mis on hea ja mis on halb), otsivad ka abstraktseid lahendusi(avatud paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära). Kui noorukitega tööle hakkate, siis peate kiirgama seda, et mind tõesti huvitab, mida sa räägid. Nooruk tahab rääkida. Paljusid asju räägib selleks, et lihtsalt välja rääkida. Noorukitega suheldes peab võtma aega, kui tahad tulemusi. Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
Kunstielus valitses ülim pluralism. Itaalias levis neorealism, mille saavutused olid filmikunstis. Samuti levis abstraktne kunsti, mis pidi vastanduma uusklassitsismile. Tekkis informalism, mis tähendab kindlate vormide puudumist pildil, tähistab abstraktset ekspressionismi Euroopas. Tekkis ka ruumikunst ehk spatsialism, mis pidi kaotama piiri maali ja skulptuuri vahel (siledasse ühevärvilisse lõuendipinda torgati auke). "Cobra" liikmed maalisid väikeseid abstraktseid pilte pastoossete, rahutult segatud värvimassidega. Jean Dubuffet lõi brutaalse kunsti, mille eesmärk oli sokk (värvile lisati suvalisi materjali, kohati lupja, mis reageeris pealekallatud veega, hiljem tardus). Prantsusmaa: Fernand Leger Nicolas de Stael Alfred Manessier Gustave Singier Maurice Esteve Jean Fautrier (ekspres. abstraktsionism) Jean Dubuffet (erines traditsioonilisest maitsest)
aktuaalsena (10 sekundit, koos kordamisega mitmeid tunde). Operatiivmälu peetakse lühimälu sünonüümiks aitab aktualiseerida matejali jooksva tegevuse aktualiseerimiseks. püsimälu - materjal säilitatakse pikaks ajaks, informatsioon mõtestatakse, seotakse juba olemasolevaga. Operatiivmälu lühimälu sünonüümiks (A.Baddeley nim. seda ka töömäluks) c) sisu ja funktsioonide alusel semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise episoodiline on konkreetne, e mälu vahendusel meenuvad elusituatsioonid protseduuriline aluseks vilumustele Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast.
tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umber 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt. Keel on tekkinud ühistegevuseks tarvilikus suhtluses arvatavasti hilispaleoliitilikumis. Sellel on peamiselt kaks funktsiooni: 1) Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüstem. See on tihedalt seoses mõtlemisega: sõnda ja laused võimaldavad kinnistada ja väljendada mõtlemise abstraktseid vorme (nt. mõisteid,otsustusi). Soes abstraktse mõtlemisega tagab keelele võimaluse edastada,mis tahes teavet,kõiki inimeste teadmisi ja kujutlusi maailmast. 2) Teine peafunktsioon on tegelikkuse kajastamine:Keele abil kujundatakse,kinnistatakse ja liigitatakse kogemusi ja teadmisi objektiivse maailma kohta seega on keel teabemahukas ühiskondliku mälu kandja. Eristatakse kahte keele olemisvormi - süsteemi,kui eripärast koodi ja kõnet kui selle koodi rakendust
maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. • Keskastme teooria. (theories of middle range) – Robert K Merton kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem abstraktseid keskastme teooriaid, mis keskenduvad mingile konkreetsele valdkonnale (näiteks religioonile, urbaniseerumisele, poliitikale jne) • “Verstehen”- antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. • Väärtused– ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme
a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks.
toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, Saksa laenud (16. - 20. saj., 356-506 tüve): kõigilt elualadelt Baltisaksa laenud (17.-20. saj. algus; 43-56) kohalik eluolu Vene laenud (15.-20. sajand, 228-274) (riiklik) elukorraldus: jaam, kamandama, kamp, igapäevased elunähtused: karman, kiisu, kobras, koni, kopsik, kõrts, lootsik, majakas, nari, Soome laenud (põhiliselt 19. – 20. sajand, 197-212) abstraktseid sõnu: aade, aine, haldama, levima, keskustelema, kuuluma, rivi, suhe, sujuma, säästma, taotlema uus elukorraldus: tehas, tootma, toode uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu?
tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 25. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida
mahust, mõtestatusest. puuduliku süsteemsuse korral kannatab mõtete järjestatus, vähene täpsus ei võimalda kirjeldada detaile, mälulünkadest tulenevad mõttelüngad tekstis jne. Verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Semantiline mälu sõltub kõnest enam kui episoodiline mälu. Arenenud verbaalse kõne mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule: võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ja nendega opereerida(reeglid, mõisted jne), materjali rühmitada, teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi. Kuidas on seotud kõne ja mõtlemisprotsessid? Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Teisel eluaastal nad põimuvad, siis kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, kui sõna tähisdtab mingit üldistatud kujutlust
kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri".
Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja Me võime õppida 4 põhilisel viisil: spontaanselt või teadlikult omandatud kogemusi lahti mõtestades abstraktselt teadmistelt või teoorialt aktiivsele katsetamisele siirdudes katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned:
sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi) kasutamist. Laps kasutab oma kõnes lihtsamaid võrdlusi (külm nagu jää, valge nagu lumi) ning aktiivselt tuletisi ja liitsõnu. Laps kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu, oskab lühidalt iseloomustada inimest ja tema käitumist. 7-aastane mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (elusolendid, asjad, riietusesemed, liiklusvahendid) ning kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu ( nt vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast). Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus Ülevaade näpumängude eesmärgist Sõrmede mänguliste harjutuste kaudu saame kaasa aidata paljude valdkondade arengule. Induktiivselt saab mõjutatud aju kõnemotoorne areaal, mis on tihedas seoses
..). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2) loodus- v kodukohaluule 3) koduluule kitsamalt 4) armastusluule 5)sotsiaalkriitiline luule 6) religioosne luule 7) filosoofiline luule Koidulal on priiuse ja isamaaluule: Priiuseluule: priiuse ja orjaaja vastandus, loodetakse uue priiuse tulekule, eepilised, jutustaja asub kuskil kõrgel v jõe kaldal
Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes")
. Kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. Luule muutub religiooni aseaineks, mis asendaks taandunud traditsioonilisi mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U. Formalism ühelt poolt on ekslik, liiga isiklik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. 28. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. Tegemist on teooriatega, mis püüavad kunsti funktsioone ja olemust normeerida ning eristada ja väärtustada selle järgi tõelist ja ebatõelist kunsti. SKT d püüavad avastada kunsti olemust. See olemus on lahus mistahes representeerivatest eesmärkidest
Sõna eesel ekstensioon on elavad, surnud ja veel sündimata eeslid. 62. Tähendusväli on omavahel tähenduslikult seotud sõnad. Üks tähendusväli on näiteks värvused. 63. Polüseemia on mitmetähenduslikkus. 64. Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. 65. Sünonüümia on samatähenduslikkus. 66. Metafoor on ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Näiteks: elukevad, elusügis. 67. Metonüümia on põhjus-tagajärg suhtel põhinev 68. Kujundskeem on skemaatiline tähenduse tekkimise aluseks olev mõiste või mõistete kogum. Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade vahel. 69. Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud Metakeel on kirjelduses kasutatav keel
Polütsentriline õigus riik ja õigus ei ole lahutamatud. Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk õiguse üldaktina tuleb mõista õigusnorme ehk üldkohustuslikke abstraktseid käitumiseeskirju sisaldavaid õigusakte sõltumata nende nimetusest. Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust . Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on
luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline...
Semantiline kolmnurk: tähistatu (mõiste) tähistaja (sõna) referent (entiteet) meel keel maailm Kas tähendus on keele osa ja eraldi on mõistesüsteem? Sõna vorm ja tähendus on keele osa; mõistesüsteem on eraldi. Kokkulangevus ei pruugi olla 100%. On abstraktseid mõisteid, mis annavad tähenduse, aga pole päris mõiste. Keel-sõnad-maailm vastavuses mõistesüsteemi kaudu. Tähendus: - abstraktne: süsteemi tähendus - konkreetne: - kõneleja tähendus - kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs: sõna tuleb juppideks võtta ja tähendus antakse sõna osadega edasi. Meil on teatud komponendid ehk tähenduse osad. Tunnuste alusel saame mõisteid defineerida
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
1) ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine- ulatus on kitsas, seal selgitatakse vaid juhu juriidilist kvalifitseerimist vastavate õigusnormide alusel. 2) mitteametlik ehk mitteofitsiaalne- õigusnormi sisu selgitamine kirjalikult või suuliselt, millel pole juriidiliselt siduvat tähendust. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid.
3. Mida tähendab ,,neo"? Neo-uus 4. Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism. Sarnasus USA-s levinud abstraktse ekspressionismiga. 6. Lahka ära sõna ,,Cobra". Mille puhul seda kasutatakse kunstis? Kopenhaagen, Brüssel ja Amsterdam. Maalisid abstraktseid pilte pastoosselt, rahutult segatud värvimassiga, rühmitus. 7. Nimeta vähemalt 2 Pariisi ekspressiivset abstraktsionisti, kelle teoseid pead kõige kergemini äratuntavaks? P. Soulages ja H. Hartung. Esimese. 8. Kuidas hindad eelmises küsimuses puudutatud teoste kompositsiooni, värvilahendusi jms? 9. Millega paistis oma Pariisi ametivendade seas silma Jean Dubuffet? Millist kunsti pidas ta kõige väärtuslikumaks? Kuidas suhtus ta kunsti ilusse?
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
Pikaajaliste tagajärgede osas pole tulemused aga kuigi selged, sest sekkumisprojektide läbiviijad kipuvad tavaliselt positiivseid tulemusi ülehindama - Flynni efekt - IQ testide tulemused lähevad aja jooksul paremaks põlvkondade kaupa. - meie esivanemad elasid tavamõistete maailmas, kus nende ees seisvaid probleeme oli võimalik lahendada konkreetse argimõistetes mõtlemise abil (Flynn, 2007). Kahekümnendal sajandil edenes aga teaduslik mõtlemine, mis kasutab abstraktseid mõisteid. Üha kasvav hulk inimesi, kes hakkasid tegema intellektuaalselt keerukaid töid, panid endale ette n-ö teaduslikud prillid (scientifi c spectacles), mille kaudu nad vaatasid maailma. - Intelligentsuse tagajärjed - Eksiarvamused intelligentsuse kohta - Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas intelligentsust defi neerida. - IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste
kiitmiseks: võib iseloomustada reklaamitavad toodet (hea toit, parim pank), otstarvet (parim kink sõbrale), hinda, müügikohta, pöördumisena (hea klient), iseloomustada saadavat kasu (parem nägemine). Odav ja soodne – hinda kirjeldavana sünonüümsed. Odav – reklaamitavat toodet märkiva sõna täiend (odavad kõned). Odav = minimaalne, soodne on hinnangu andmine, seostub tarbijaga. Soodne – üha enam esile tõusnud, see laiendab mitteesemelisi, abstraktseid sõnu. Sobiv – esineb alati mingi sõnaga koos, rektsiooniline. Looduslik – alles hiljuti esile tõusnud, universaalne sõna, seostub kaasaegsete trendidega. Reklaamikeel järgib trende. Piiratud – viitab kogusele, arvule, st eksklusiivne, mõjub ahvatlevalt, et võimalikult kiiresti tarbija osta tahaks, sest muidu saab otsa. Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale (tarbijakesksus), kvaliteeti.
Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine
algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas - valge vaher
Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine
le geomeetria mingi konkreetse rakenduse ja aitavad meil seega 12 Alfred J. Ayer tajuda üldisemat tõde, et geomeetria aksioomidega kaasnevad tea- tavad järeldused. Ent see, et enamik meist vajab mingi näite abi, et neist järeldusist teadlikuks saada, ei näita, et seos nende ja ak- sioomide vahel poleks puhtloogiline seos. See näitab vaid, et mis puutub ülesandesse sooritada väga abstraktseid arutlusprotsesse ilma intuitsiooni abita, ei ole meie intellektid võrdsed. Teisisõnu, see ei puuduta geomeetriliste propositsioonide loomust, vaid on lihtsalt empiiriline fakt meie eneste kohta. Veel enam, intuitsioo- nile apelleerimine, kuigi sel on üldiselt psühholoogiline väärtus, on geomeetrile ühtlasi ohu allikaks. Tal tekib kiusatus teha oletusi, mis on juhuslikult tõesed mõne konkreetse kujundi puhul, mida ta illustratsioonina kasutab, kuid mis ei tulene tema aksioomidest.
definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse. Probleem ongi selles, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. Realism universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi - Platonist lähtuv arusaam või neis asjades endis - Aristoteles
Abstraktsionism Tööleht 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 10 kohta 1) Mida tähendab abstraktne kunstiteos? Abstraktne kunstiteos tähendab, et abstraktne on pilt või kuju, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 2) Keda peetakse abstraktsionismi rajajaks? Milline juhtum aitas tal selleni jõuda? Vene kunstnik Vassili Kandinsky. Ta püüdis abstraktseid teoseid lüüa. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule, kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. 3) Kus ja kuidas sündis abstraktsionismi ekspressiivne suund? Kandinsky (sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega ,,Sinine ratsanik",
36. Jurisprudents Jurisprudents on praktiline või vähemalt sellele lähedane teadus. Ladina keeles jurisprudentia teadmine õigusest. Kasutatakse erinevates, kuigi lähedastes tähendustes nt õigusteadus, õigusfilosoofia (ka inglise keeles) ning õigusteooria. 37. Õiguse üldakt Õiguse üldakt e. normatiivakt, akt mis sisaldab õigusnorme. Õigustloova aktina ehk õiguse üldaktina tuleb mõista õigusnorme ehk üldkohustuslikke abstraktseid käitumiseeskirju sisaldavaid õigusakte sõltumata nende nimetusest. Õiguse üldakt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust. Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis
tuleks teha isikuline, tud- kesksõna asendada omastavas käändes tegijafraasiga. (Pullerits 2010: 21-22) Nominaalstiili kasutatakse ka sõnavaras. Tarbetuid sõnu leidub nii tegu-, nimi-, 18 omadus-, kaas- kui ka määrsõnade seas. Väga põhjaliku ülevaate annab nendest Egle Pullerits raamatus „Kuidas hoiduda kantseliidist“. Raamat sisaldab palju näiteid. Teiseks kasutatakse ametlikes tektides tihti abstraktseid sõnu. Need on sõnad, mis on väga üldistavad ning muudavad teksti mõtte hägusaks.. Näiteks ei tähista sõna „täna“ enam ainult praegust hetke, vaid lähiajal toimuvat. See on tulnud sellest, et näiteks inglise keele „today“ ja vene keele „сегодня“ võivad samuti tähistada nii praegust hetke kui ka lähiajal toimuvaid sündmusi. (Erelt jt. 2007: 604) 3.2 Netikeele mõju Üha enam kasutatakse omavahel suheldes elektroonilisi suhtluskanaleid. Üsna ammu on
Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest=pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli. 82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine
annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.
Kuid me tajuma ka asjade teisi omadusi. Me ütleme, et miski on magus või hapu, roheline või punane, külm või soe. Neid nimetatakse sekundaarseteks kvaliteetideks. Hume (vt Lisa 23) Humei sõnul ei suuda mingi filosoofa viia inimesi igapäevastest kogemustest väljapoole ega anda meile käitumisreegleid, mis erinevad nendest, mida me saame mõtiskledes oma argielu üle. Hume ütles: "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Ta väidab, et inimesel on kaht tüüpi ettekujutusi- muljed ja ideed. Mulje all mõtleb ta välise tegelikkuse vahetut tajumist. Idee tähistab sellise mulje meenutamist. Ta väidab, et nii mulje kui ka idee võib olla kas lihtne (hobune) või liidetud (pegasus-tiibadega hobune)
KOV – kogukonna enda asjade juhtim, mis erineb olemuselt riigiasjadest; KOV organid kogukonna omad, mitte riigiorganid; Riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Peavad jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. Teooria oli haavatav, kuna raske põhjendada suurtele terr-tele OV-likele üksustele riigi poolt antud õiguste võõrandamatust. Eitada, aga suuremate OVliikide olemasolu ei olnud mõistlik. Uusi üksusi tuli selgitada kui abstraktseid nähtusi. Mõned leidsid, et OVõigus tuleneb loodusest ja ühiskondliku organismi olemusest ning kuul erinevatele korporatsioonidele juba nende olemasolu tõttu. Ühiskondliku (ühisk-maj) OV-e teooria Riigi ja kogukonna vastandamine, ül-te teostamise vabadus. Põhitunnuseks KOV-e organite mitteriiklik, majanduslik olemus. KOV on kohalike maj.asjade juhtimine. Ühisk huvide vastand pol-tele. Vaenulik järelevalve suhtes. Riigil ei tohi olla kontr ühiskondlike asjade suhtes.
(utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist. Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda progressi noolt üha suurema puhtuse ja abstraktsuse poole (Piet Mondriani maalid; kunstivool nimega „purism“), mis oli religioosse tähendusega esteetikatermin. Abstraktseid puhastatud maale eksponeeriti valges kuubikus, mis toimis kunsti pühapaiga, kirikuna. Abstraktne kunst omandab moodsate kunstnike silmis tähenduse kui “avangardistlik”, “modernistlik”, “edumeelne”, “progressiivne”, “võitluslik” - Indiviidi vabadus teha kunsti, millest “massid” aru ei saa - Kunst kui “ajalooline progress” Totalitaarse riigi seisukohalt on selline kunst “ohtlik”, mida vaja represseerida (1930ndate Saksamaa, Nõuk. Venemaa)
samaks. Sel arenguperioodil hakkavad lapsed üha enam vabandema enesekesksusest ja nägema sündmusi väljaspool neid endid. Kuigi konkreetsete operatsioonide tasemel olev laps näeb seoseid, ei ole ta veel võimeline deduktiivv-hüpoteetiliseks mõtlemiseks. Nt ei suud ata teha kahest väitest järeldusi. 4) Formaalsete operatsioonide periood- see on vaimsete võimete arengu lõppaste, mis väljendub suutlikkuses tajuda abstraktseid seoseid. Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise võime, mis väljendub hüpoteeside püstitamises ja abstraktsete sümbolitega opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime genereerida ja kontrollida kõiki vaatluse all oleva probleemi loogilisi kombinatsioone. Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole
heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Massikultuuri teke Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne Abstraktsed väärtused (õnn) aeg vahelduvad) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga (üksiksündmused, mitte protsess) arvestamine. Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Abstraktseid mõisteid ei tunta Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Sõltumine viljakusest Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, Uued väärtushinnangud ended... 5. Eesti rahvalaulu kujundisüsteem Rahvalaul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus ja see meeldib või on pärimusrühma jaoks vajalik.
Arengu eesmärgiks on sümbolite mõistmine. Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime abstrahheerida, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida (näit tavateadmiste eiramine süllogistlike ülesannete lahendamisel). Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest.
ainult presidenti.) Eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti omavate isikute ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Sellisteks isikuteks on visiidil viibivad välisriikide pead ning välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. 9. Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus Üldakt sisaldab abstraktseid üldkohustuslikke käitumiseeskirju, /annab üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid/. Üldaktideks on seadused, dekreedid, seadlused, määrused, kohaliku omavalitsuse määrused, käskkirjad. Üksikaktid reguleerivad üksikjuhtumeid /korraldavad registreeritud juhtumeid ja loovad üksiknorme/. Üksikaktideks on korraldused ja otsused. 10. Mis on seadus seadus *kehtestab tavaliselt üldnorme, mille järgi kõik inimesed ja asutused käituma peavad
nimetatakse judicial gatekeeping 4) kontroverside lahendamine - kui kehtiva õiguse alusel seda teha ei saa (on absoluutne lünk), siis algatatakse vastav protseduur lünga likvideerimiseks - nt saadetakse lünk reguleerimiseks pädevale subjektile (presidendile või Kongressile); 5) kohtuasja poliitilisuse lahendamine - see on poliitilise küsimuse doktriin 5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lüngad esinevad, kui elulistele asjaoludele ei vasta abstraktseid koosseise. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse
1) Kõik tulbad on ühelaiused, nii et nende pikkus osutab frekventsi; vaid eriolukorras võidakse tulp katkestada 2) Tulpade vahele jäetakse ruumi, ei viidata kvalitatiivsete väärtuste mittejätkuvusele 3) Suuremates diagrammides võib kasutada ruute või tugijooni. (2004: 307) Piltdiagramm ehk piktogramm sobib hästi kvalitatiivse teabe esitamiseks trükistes. Tulbad korvatakse sümbolitega. · Piltdiagrammi ei peaks kasutama, kui esitatakse abstraktseid asju · Piltsümbolid on hea asetada joonele · Sümbolid peaksid olema ühesuurused · Sümboleid võib korrata või jagada, ent neid ei peaks suurendama ega vähendama frekventside osutamiseks, sest lugeja ei mõista sümboli laiuse või kõrguse erinevuse suhet frekventsiga. (2004: 308) Kartogramm piltdiagrammi erivorm, mida ei joonistata koordinaadistikule. Kartogrammis väljendatakse eri värvide või tumedusastmete abil eri piirkonadadega seonduvaid muutujaklasside arvväärtusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
