Koduloomaks oli koer. Ühiskonna kihistumisest on märke matustepaikadest, osad laste surnukehad olid rikkalikult kaunistatud, osad aga mitte. Nüüdisinimese ajal tekkis kunst. Esimesteks kuntsiilminguteks oli tollel ajal niinimetatud Veenuse-kujud(paks rinnakas naine), olid ka koopamaalingud. Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel oli abstraktne mõtlemine ja suurema kujutluse tunnus. Eesti asutuse algus Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
org'i sisekeskkonna kvaliteet, liikmete tajud sõnumitest ja sõnumida seotud sündmustest org'is. VÕI org'i sisese teabevahetuse abstraktne, tunnetuslik koostisosa, mis mõjutab org'i liikmete käitumist, ootusi, hoiakuid ja suhtlemist. Selle kujunemist mõjutavad:
Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr töötute osatähtsus tööjõus. 7) Rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamine (3 valemit) 1) tööjõus osalemise (ehk aktiivsuse) määr = 2) tööhõive määr = 3) töötuse määr = = 8) Tööturg nõudluse ja pakkumise raamistikus Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsijad ja töö pakkujad. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused/teadmised teatud töö tegemiseks ning tööd, mis vajavad majanduses tegemist. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. 9) Tööpuuduse põhjused (2 tk)
, Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44. 17 lbid.: 44. 18 lbid.: 44. 19 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 100 - 101. 20 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44. 8 Konkreetsuse astme järgi eristataks: 1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. 2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul.21 Tingimuse iseloomu järgi eristatakse: 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 22
avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Õigussuhe tekib siis, kui isik kasutab või järgib õigusnormi või organ rakendab isiku suhtes õigusnormi. Õigussuhe põhineb seega alati õigusnormil ning on selle õigusnormi poolt kindlaks määratud. Õigussuhe on tagatud riigi poolt sunni rakendamise võimalusega või kätkeb sunni rakendamist. Kuigi õigusnorm, millel õigussuhe põhineb, on abstraktne, siis õigussuhe on alati konkreetne, sest see tekib konkreetsete isikute vahel, konkreetsel juhtumil ja asjaoludel. 1. Mis on subjektiivne õigus? Selgita! Subjektiivne õigus on õigus, mis kuulub kindlale isikule nt mul on õigus omada konkreetset arvutit. Eraõiguses võib subjektiivset õigust: absoluutne, relatiivne ja konstitutiivseks. Absoluutne subjektiivne õigus kujutab endast õiguslikku võimu
ideoloogiatühjale stiili järgimisele. Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy - ; nu-; trash - ; death -; doom- ja black metal). Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi). 8. Loeng Turg ja raha *Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja erinevused Turuplatsilt -> modernse turuni konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum; läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis-ja tarbimis-ahelad vahetu -> vahendatud reguleeritus (kohalik tasand) -> dereguleeritus (,,vaba turg") *Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, turu põhistruktuur Turgu iseloomustab 1) Jagatud turukultuur: osapooltele kehtivad ... ... interaktsiooni suunavad normid ja ootused; ..
14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu
Dokumenteerib konföderatsiooni kunstiajalugu täielikult. Teoseid: Gioavanni Segantini “Edevus ehk kurjuse allikas,” Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut ületav inimene.” Serbia-Montenegro: Belgradi MoCAB – Aadress: Usce Save BB, Belgrad. Eksponeerib kunagise Jugoslaavia ja tänapäeva Serbia kunsti. Teoseid: Petar Lubarda “Guslimängija,” Milena Pavlovic Barili autoportree, Sava Surmanovici “Joobunud paat,” Bora Iljovski abstraktne maal “Mustal tagapõhjal.” Sloveenia: Rahvusgalerii Ljubljanas – Aadress: prešernova 24, Ljubljana. Demonstreerib Sloveenia kunstnike osatähtsust Euroopa maalikunstis. Teoseid: Luca Giordano “Prometheus,” Philip Andreievich’i loodud naisakt. Slovakkia: Rahvusgalerii Bratislavas – Aadress: Riecna 1, Bratislava (Doonau kail). Demonstreerib kodumaise kunsti erinevaid varjundeid. Teoseid: Dominik Skutecky maal,
Mõisted · Süsteemmõistetes kodeeritakse teadusmõisteline mõtlemine laia teadmiste süsteemi. Iga teadusmõiste puhul on võimalik põhjendatult osutada, millises kontekstis antud mõiste on vaadeldav teadusmõistena. Teadusmõiste ·kogemusvälised seosed ·õpetaja jt täiskasvanute verbaalsed seletused ·üldistused kogemusväliste nähtuste kohta Uus strateegia, oskus Abstraktne, konstrueeritud, vahendatud maailm >Verbalism Konstrueeritud õpitu ja tajutu Mehaaniline kasutamine Pseudomõiste alusel (pseudo-oskus?) >Väärmõisted, sünteetilised mõisted Tajutud, nähtav maailm Tavamõiste · taju, vaatlused, katsetused
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasi...
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
Need artikli pealkirjas viidatud neli teadmismustrit on järgmised: 1) empiiriline õendusteadus – põhineb empiirilistel faktidel ja on kirjeldav. Eesmärgiks luua teoreetilisi seletusi; 2) esteetiline õenduskunst – vastandina eelmise formaalsusele, deskriptiivsusele ning diskursiivsusele, on siin tegu ekspressiivse või väljendusliku teadmisega. See on subjektiivne, vahetu kogemus. Siia kuulub oskus läheneda patsiendile tema individuaalsuses (vs abstraktne patsient). See tähendab konkreetse patsiendi ja tema vaevuste tundmist, mis tuleneb kogemuste ja tundlikkuse kasvust. Taolised teadmised on seotud loovusega, mis on vajalik adekvaatseks abistamiseks. Olulisel kohal on empaatiavõime; 3) personaalne teadmine – tundes iseennast ja seda, mida tervis minu jaoks tähendab, saan paremini tunda ja hooldada teisi. Patsiendi kui objekti asemel püüeldakse autentse, isikliku suhte poole kahe isiku vahel
Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
vastutus. Millised õigushüviseid on inimene kallale astunud? Õigushüveteooria peab hoidma tasakaalus isikuvabaduse piiramise vastu (et teine kodanik ei piiraks ta põhiseaduslike õigusi, aga ka riigivõimu vastu ka peab kaitsma). Kui kahju on tekkinud, siis KarS näeb ette kohustuse hüvitada kahju, välja mõista hüvitist. KÕ peab ka hoiduma liigsest sekkumast erasfääri. Võimuesindaja tegusid: nt. kui viltsib ülekuulamisel tõendeid, alusetu vabaduse võtmine jne. riik on abstraktne, kui on ametnikud. Selle kõige mõte on KÕ karistuste, kui KÕ priventiivsed toimed: 1. Individuaalne isikule, kes pani toime, et sai aru, et ta on hukka mõistu ja karistuse kaudu peab ta parandama ennast. 2. Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased,
22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on:
algatusel nõude rahuldamata jätta, aegumise puhul võib kostja taotlusel nõude rahuldamata jätta) 3) nõudest või kohustuse rikkumisest teatamise kohustusega (nõude maksma panek võib ka aegumistähtaja kestel olla välistatud, kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, esmajoones nõudest teatamine 4) vastutust piirava tähtajaga (võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödmuise tõttu lõppenud) 5) garantiiajaga (garantiitähtaja andmisega antakse reeglina abstraktne lubadus tähtaja kestel ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks, kui sellega ei välistata seadusest tulenevaid nõuded ega aegumistähtaegu) 6) menetlusseaduses sätestatud avalduse esitamise tähtajaga 7) kohtu või haldusorgani poolt määratud tähtajaga (kohtu või haldusorgani poolt menetlusosalistele määratud tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline üldjuhul õiguse menetlustoimingut teha)
nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-,
läinud ja pole maksnud, siis langevad garantile importija maksukohustused. Garantii kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse, kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. Tolliseadustikust lähtudes, peab importijal olema garant. 3. maksuobjekt ehk baas selleks on mingi tehingu või toimingu tulemus, ese või väärtus, mida vastavalt kehtivatele maksuseadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja kui seda objekti täpsustada (reeglina vähendada) ehk komplektiseerida ja sellisel juhul saadakse maksubaas, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega 4 arvestatakse osa maksuvabast objektist välja. Tulumaksuobjektiks on kogu saadav tulu
Tänu sellele on hakatud keeleabi pakkuma lastele ka klassisiseselt, mis on leebem, vähem silmatorkav ja paindlikum. Esmatähtis on laste integreerimine, abi pakkumine tavaklassi raamides ja positiivsel moel. (Baker, 2005, 247-248.) Kokkuvõte Kuna kakskeelsetel lastel on hästi arenenud kaks keelt, on ka nende IQ enamasti kõrgem kui ükskeelsetel lastel. Nad oskavad paremini vastata avatud lõpuga küsimustele, nende fantaasia ja loovus on kõrgemalt arenenud, nende ajus toimub abstraktne mõtlemine. Kuna kakskeelsetel lastel on igale objektile ja mõistele vähemalt kaks sõna, on nende mõtlemine elastsem. (Baker, 2005, 93.) Kakskeelse lapse kasvatamine ei ole küll meelakkumine, kuid üheltki lapselt ei tohiks võtta võimalust kasvada mitmekeelseks ja multikultuurseks. Vanemad peavad hoolega läbi mõtlema, missugune kool ja millised võimalused on tema lapsele kõige paremad. Laps peab nautima seda, mida ta teeb, talle ei tohi midagi peale sundida. Kui kogu koolitegevus on
tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“ Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha. Sokratese filosoofia keskpunktis on inimene. „Filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid, aga palju kindlat informatsiooni ei ole. Ta ei kirjuta midagi üles, eelistab suulist filosoofiat. Tema õpetuse kohta on raske midagi öelda, tema tuntuim õpilane on Platon, kes on palju üles täheldanud, tema dialoogides kõneleb tihti Sokratese
Peegelneuronid on omased nii inimestele kui ka ahvidele (monkey see, monkey do = õpitakse kopeerimise teel). Kui oled selgeks õppinud kopeerides, siis saad seda teistega koos teha ja mõistad ümbritsevat, empaatiavõime. Peegelneuronid peegeldavad tegevust. Neuronid tõlgivad seda, kuidas me maailma mõistame. Katkised peegelneuronid põhjustavad autismi (?). Keelega seotud on peegelneuronid seepärast, et kui me räägime asjadest, mida me ei näe või mis pole kohal (nt grammatika, abstraktne keelekasutus), on tõenäoline, et nendest peegelneuronide avastamise järeldustest saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
· Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine temporaal- ehk oimusagar, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine oktsipitaal- ehk kuklasagar toimub nägemisinfo töötlemine · Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Piklikaju - kontrollib olulisi reflektiivseid tegevusi - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine Väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
Kolmas tähtis teooria on Georg Lakoff'i idealiseeritud kognitiivsete mudelite teooria. Need mudelid on suhteliselt stabiilsed taustteadmised, mis otsustavad millised leksikaalsed üksused on hetkel vajalikud. (Lakoff 1987; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) Selle teooria arenemisele aitas kaasa Roschi töö. Tema ja ta kolleegid lõid prototüübi teooria. Ta leidis, et inimesed seostavad tähendusi teatavate prototüübiga. Prototüüp on abstraktne mõiste, mis kõige paremini esindab teatud kategooria omadusi ja olemust. Prototüüpidega on seotud tüüpilisuse effektiga. Näiteks laud ja tool on heaks näiteks mööbli kategooriale vaip aga pole. Kuigi tüüpilisuse effekt on küll empiiriliselt olemas, on seda väga raske teooriasse panna. (Rosch, 1975,1977, 1978; Rosch & Mervis, 1975; Roch jt 1976; viidatud Evens jt 2007; 12-13 järgi) 4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika
- Suhtlusega on seotud eri tasandid: 1) Lingvistiline tasand 2) Füsioloogiline tasand (seotud tajuga) 3) Akustiline tasand (kui kõne liigub õhus) Häälik – väikseim kuuldeliselt eristatav hääldusüksus, kõnevahend. Häälikul peab olema piisav kestus, et me võiks tuvastada, mis häälikuga (vokaali või konsonandiga) on tegemist. Häälikud on konkreetsed, neid on võimalik tajuda ja hääldada (erinevalt foneemist, mis on abstraktne häälikupere, millel pole tähendust). Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused.
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
........................................................................... 43 Ülesandeid.........................................................................................................................44 Liidesed.................................................................................................................................44 Ülesandeid.........................................................................................................................46 Abstraktne klass....................................................................................................................46 Ülesandeid.........................................................................................................................47 Meetodite asendus.................................................................................................................47 Ülesandeid.......................................................................................
fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse. TEKST - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia- mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb) Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. 2. Loomulik keel
liikuva aja metafoor nt jõulud lähenevad / sellest on palju aega mööda läinud / eksam tuleb järjest lähemale / koolisaasta saabus ootamatult / juulist detsembrini (liivakastist õunapuuni) ajamaastik nt : astusime uude aastatuhandesse / jõudsime kella viieks kujundskeemid (image schema) image - seos visuaalsusega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine 70 % visaalsel teel meie tajumisel schema - on skemaatiline, abtraktne ; ei ole detailne kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ettetulevad, esilekerkivad etc annavad mingi üldise mustri/malli kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1
Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine —► reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused. Füüsikalise realiseeritavuse (võimalikkuse) tingimus: kui on konstrueeritud sellised matemaatilised süsteemimudelid, mida ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima abstraktse süsteemimudeli tarbeks sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse. Sellised tingimused on näiteks: aja orienteeritus, muutujate reaalarvulisus ja põhjalikkus
ette oli manatud ilu, loomulikkus ja looduslikkus. Romantikutele on omane selline nähtus nagu kosmiline pessimism lootusetuse meeleolud, meeleheide, maailmavalgu, maailmas pole midagi head. Sotsiaalsed konfliktid olid üldinimlikud ja igavesed, maailm on kaootiline. Romantilisel inimesel on tung absoluutsuse poole. Trantsendentne selle maailma piire ületav. Unistati palju täiusest. Romantiline ambivalents kakspidisus. Vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Ideaal pole kui abstraktne nähtus, seda kirjeldatakse läbi konkreetse. Romantikud otsivad tuge mitmetest asjadest nt religioonist. Väidavad, et tuleks lihtsalt omaks võtta religoon, sellest saab kaheks sajandis euroopa mood. Leiti, et lahenduseks on ristiusk. Kunst: Tekib tees, et kunstimaailm on märksa tõelisem, kui vastik talumatu reaalne maailm. Otsiti varju kõigest, mis aitas eralduda igapäevasest, tervemõistuslikkusest elust. Romantismis oluline: isiksuse suveräänsus, tegeleb eraldi inimisikuga,
..trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916) ...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916) ...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime..
2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks.Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi
5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"?
5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”?
nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad närvirakud
Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne Abstraktne 2.2. Järeldus Tõene Väär 2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele Deduktiivne alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksukjuhu kohta. VÕI
on õiguslik iseloom. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi õigussuhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte subjektidele kindlad õigused ja paneb peale kindlad kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused kindla iseloomu, nad kuuluvad konkreetsele isikule. Nt auto, korteri ostu-müügileping. Seega: õigustloova õigusakti õigusnorm on abstraktne, kuid selle alusel tekkiv õigussuhe konkreetne. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne). 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe,
(kohaldamata) jätmine on väga halb praktika. II OSA PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED · Aluspõhimõte aluseks olev põhiline mõte. · Põhimõte tuleneb vaheteost, on olemas normid. Peame eristama normi ja normilauset. Normi pole keegi näinud. Normilause on abstraktsioon, juriidilises maailmas on isikud kui abstraktsioonid. Tekst ütleb midagi. Sellest tekib tähendus see tähendus ongi see norm. Norm on normilause tähendus, see on abstraktne, me tõlgendame seda, vaidleme selle üle. Niimoodi see õigusmaailm tekib ja avaneb meie ees. Me loome selle ise ja kujundame oma mängumaailma. Abstraktsed normid jagunevad kaheks: a.i..a.i.1.Reeglid norm, mis saab olla täidetud või mittetäidetud. Põhiseaduses on väga raske tuvastada reegel. (§21 lg2) Alati peame arvestama, et põhiseadus on elastne, see eeldab põhiseaduse tõlgendajat vastutustunnet.
Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...
Võrdlus renessanssiga: · Puhtmuus.line väljendus · Tekstist lähtuv väljendus · Heakõlaline harmoonia · Pingeline harmoonia · Tasakaalustatud väljenduslaad · Kirglik tunnete ülepaisutamine · Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua
kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis 2) Avalikkuse printsiip - NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes.
Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul. 7 Suuraju koor. (2.4.9)
12.saj. Apostlite teod. Reljeef Vezelay Madeleine'i kiriku portaali viiluväljalt. 12.saj. Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese tõelisele kujutamisele, vaid eesmärk oli: • Ilmekas tunnete avaldamiine • Äratuntavaks tegemine tingmärkide abil (võti) • Justuse arusaadavus • kehade moonutamine Kirikuid kaunistasid ka ornamentika. See oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid . Ümber kujutatud looma- ja taimekujutised. Kellaseppade tähtsamaks ülesandeks oli relikviaaride (püha asja hoiukoht) ja Pühakirja kaante valmistamine (väärismetall, kalliskivid) Ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos on Bayeux' seinavaip (säilitatakse Keiser Friedrich samanimelises katedraalis Normandias, Prantsusmaal): barbarossa büsti kujuline
isegi raske rääkida. Konkreetsetest käänetest eralduvad omaette rühmana nn kohakäänded. Kohakäänded on käänded, mis on kujunenud kohasuhteid märkivate tunnuste alusel. Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja: sisekohakäänded ja väliskohakäänded. Sisekohakäänded on keeleajalooliselt vanemad ning väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid. Väliskohakäänded väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a. täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b. absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c. ütet, nt Võta end kokku, Juku; d. alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e. täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
esimesed kümnendid 3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algus - 1300) - maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia
Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). "The son of man" 7.Abstrakstsionism On kõige keerulisem moodsa kunsti vool. Tekkis enamvähem üheaegselt Venemaal ja Saksamaal. Venelane Vassili Kandinsky maalis 1910 esimese abstraktse maali, mida peetakse abstraktsionismi algusaastaks. Abstraktne kunst ei püüagi midagi kujutada. Kunsti loomiseks kasutatakse maalikunsti väljendusvahendeid. Eelkõige siis värvi, pindu, jooni, punkte. Need väljendusvahendid pidid väljendama kunstnike tundeid, meeleolusid ja seisukohti. Laiemalt levis 30ndatel aastatel. Teine suurem laine oli peale 2. Maailmasõda New Yorkis. Hilisemal ajal arenes abstraktsionism edasi kolmes suunas: 1) paneb rõhku selgete geomeetriliste kujundite kasutamisele ja kaalutletud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
