põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna. Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda. Pollock Kline de Kooning Lucifer New York, N.Y. Naine II Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912-1956) harrastasid nn
Abstraktne kunst 1. Tekkimise koht, levimine, olemus? Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik"............................................................................
· Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega. · Kasvatasid uue põlvkonna kunstnike, kes on mõjutanud 20.sajandi arhitektuuri ja disaini. Abstraktne ekspressionism · Oluline maalimis protsess · Värvi tilgutamine ja pritsimine lõuendile · Algselt Ameerikas, hiljem levis ka Euroopasse · Jackson Pollock, kes tegi maalimisest meedia sündmuse · "Action painting" · Tuntud esindajad veel Franz Kline ja Willem de Kooning Franz Kline, Maal number 2, 1954 Informalism · Natsidest vabastatud Prantsusmaal · Ameerika eeskujul püüeldi abstraktse ekspressionismi poole · See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata
Abstraktne ekspressionism & Fotorealism { Tallinna Humanitaargümnaasium 12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma:
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minev...
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma ta...
Jean Dubuffet Rue passagere 1961 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/ d/dubuffet/pildileht/4_ruepassagere61.html Minimalism Victor Vasarely Apus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/v/vasarely/pildileht/apus.html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi
aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must
ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s Tegemist on kunstivooluga, milles kunstnikud assigneerisid värve suurte pintslitega, kiirelt ja jõuga, zestikulaarselt ja ebageomeetriliselt, et väljendada omi emotsioone vahel tilgutades või isegi pildudes värve suurele lõuendile. Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise. Hans Hoffman (saksa- ameeriklane, 1880-1966) Don Quixote 1963 Abstral Nebula 1961 Song of the nightingale 1964 Wall I and II 1961 The Conjurer 1959 Above Deep Waters 1959 Adolph Gottlieb (ameeriklane, 1903-1974) Expanding 1962 ...
Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab. Kui ma seda raamatut lu...
Sümboistlik maalikunst 19 saj. · Mõjutas kultuurivaldkondi · Kunstnikud hülgasid looduse ning maalisid vaimset, mittenähtavat poolt · Kunstnike hinnangul oli ühiskond allakäiguteel Tunnusjooned: · Kunstnikke inspireerisid romaanid ja luule · Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Ve...
Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Kub...
Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda Oli tekkinud juba enne (Kandinsky), kuid polnud nii populaarne. Abstraktne ekspressionism hakkab domineerima Ameerika Ühendriikides (oldi majanduslikult edukad, kuna sõjas ei saadud väga palju kannatada ja neil oli ka oma tuumapomm). Sõja ajal põgenesid paljud kuulsad kunstnikud USA-sse (näiteks A.Massom ja Tanquy). Esialgu levis see USA-sse sürrealismi kujul, kuid see heideti vasakpoolsuse pärast kõrvale. Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). ,,Seitse", ,,Ümar kontuur"
tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Sk...
· Primo Conti · Luigi Russolo · Antonio Sant'Elia · Gino Severini ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kadinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian). Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutsism (Mihhail Larionov, Natalia Gontsarova), tasism (Jackson Pollock),
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata
Nagu öeldakse: ,,Keegi pole siin ilmas halb, vaid ta teod ei pruugi alati head olla". Samas, me ei saa üle ega ümber abstraktsest mõtlemisest, mida võib süvendada ka kõhutunne. Näiteks, kui kohatakse inimest, kes tundub alguses eemaletõukav, ebasümpaatne, siis hoitakse temast mingil põhjusel eemale. Tema välimus ei pruugi esmapilgul üldse nii jube olla, mis koheselt eemale tõukaks, kuid paljud inimesed tunnevad ära ebameeldiva tunde, mis valdab neid teatud hetkedel. Seepärast on abstraktne mõtteviis mingil määral kasulik, kui sellega hoitakse ära probleemid ja pahandused. Kuid siiski tuleb osata inimestes näha eelkõige head.
kratsimistehnika (grataaz). Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. 4. abstraktne ekspressionism Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum (MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol. Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas.
1. Milline kollaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida seal kujutatakse? Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?" (Just What Is It that Makes Today's Homes So Different, So Appealing?, 1956). Kujutatud on elutuba. Kollaazi keskele on paigutatud kulturist, kes hoiab käes hiiglasliku pulgakommi, mille peale on kirjutatud ,,POP". 2. Mis on kollaz? Kollaaz on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale. 3. Mis on abstraktne kunst? Abstraktne kunst ehk abstraktsionism ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. 4. Otsi teavet, milliseid materjale popkunstnikud kasutasid. Fotod, paber, riided. 5. Otsi netist teavet Claes Oldenburgi teose ;Pehme tualett;, samuti kunstniku kohta. Teos on tehtud 1966. aastal
ning kui religioonis levib edusalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Minu arvates on Hegel selles teoses soovinud inimesi mõtlema panna, et kas tõesti on abstraktne mõtlemine meile endile nii võõras. Ta soovib inimestele öelda, et mitte ainult n.ö alamklass ei mõtle abstraktselt vaid kogu ühiskond. Isegi see, kui me abstraktse mõtlemise kui mõiste või nähtuse kohe maha laidame on omamoodi abstraktne mõtlemine, sest me ei süvene selle tegelikku olemusse. Artikkel on minu meelestlausa natuke pilkav inimeste suhtes, kes arvavad, et abstraktne mõtlemine on nende jaoks liiga madal. 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2
põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda. 3) Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema? Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tun...
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida
Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt. Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad
mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähesed. 2. Kui üks abstraktne mõtlemisviis võtab kokku inimese olemuse ühe sõnaga, siis teine mõtlemisviis loob probleemi põhjustajast oma versiooni inimesest kui isikust. Rahvas võttis kokku ühe mehe teo ühe sõnga, nimetades teda mõrtsukaks. Turunaine lõi vastavalt esmamuljele oma vaatepildi teda rünnanud isikust mitmete sõnade ja segaste
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab
vaatenurgast) · Tagasihoidlikud ja tuhmid värvid Pablo Picasso Futurism 1909.aastal Itaalias · Ladina k. sõnast futurum ehk `tulevik' · Kõigepealt vormistati seisukohad ja suunad nn. manifestidega ning alles siis loodi kunstiteoseid. · Futuristide eestvedajaks Filippo Tommaso Marinetti(1876-1944) · Liikumise kujutamine · Pideva uuenemise rõhutamine Giacomo Balla Abstraktne kunst 20.sajand · Tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist · Abstraktne on pilt või kuju siis, kui pole võimalik eristada ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. · Värvide, joonte, punktide ja erinevate vormide abil maailma kujutamine. Vassili Kandinsky Naivism 19.sajandi lõpp · Lihtsameelne,lapselik · Seotud rahvakunsti, joonistuse ja professionaalse kunstiga · On algupärane,
Romaani kujutavkunst Gooti kujutavkunst 1) Oluline ei olnud looduse jäljendamine 1) Loomutruumad, riiete alt näha liikumist (Anatoomia ebatäpne), vaid emotsioonide ja (Voldid riietes), ilmekas nägu tunnete edastamine, ruumi ei kujutatud (Tasapinnaline) Näited: 2) Ülesanne jutustada piiblilugusid Ekkehard & Uta Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks, Bayeux Seinavaip 70m (Pikk jutustus aga samas ei muutu usuliste tunnete lahingust) kujutamine (Vaeste piibli printsiip Skulptuuri eesmärk kirjaoskamatule jutustada lugusid) 3) Akendel kujutati piibli lugusid miraazidega Abstraktne Ei kujuta realis...
avaldamiseks värvilaikude vaba paigutust. Geomeetrilist abstraktsionismi esindab näiteks vene kunstniku K. Malevitsi ja hollandi kunstniku P. Mondariani looming, ekspressiivset abstraktsionismi aga vene kunstniku V. Kandinsky ja ameerika kunstniku J. Pollocki looming. Abstraktsionismi peamine suund Ameerikas oli 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism. See oli seal heas kirjas ning saanud isegi riikliku soosingu. Kunstnikud kasutasid ka Automatismiks nimetatud maalimisstiili, mille puhul on oluline, et see peab toimuma alateadvuslikult ja igasugune kunstniku tegevuse ratsionaalne kontroll tuleb loomeprotsessist välja lülitada. Levinud oli ka orgaaniline abstraktsionism, mille tuntuimaks esindajaks on Armeenia päritoluga USA kunstnik Arshile Gorky. Ameerikas
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus).
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse
2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Piagneti Arengu Astmed: 3.Konkreetsete operatsioonide staadium- 7 kuni 12 eluaastani,mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. 4.Formaalsete operatsioonide staadium- 12 eluaastast edasi kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine , kõige iseloomulikum on võimeline toime tula oletuslike lahenduskäikudega.Piageti arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Kasutatud Lingid http ://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/6/67/Jean_Piaget_in_Ann_Arbor.png/190px-Jean_Piaget_in_Ann_Arbor.png http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kognitiivne_pshholoogia.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tunnetus_%28ps%C3%BChholoogia%29
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
Videode arvestuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Kasutusjuhtude spefikatsioonid Diagrammides esitatud kasutusjuhtude kirjeldused on järgmised: Töötajate arvestus Nimi: Töötajaks registreerimine. Tegijad: Juhataja, Klienditeenindaja Eesmärk:Anda klienditeenindajale ligipääs andmebaasi Kirjeldus: Juhataja võtab tööle uue klienditeenindaja ning seejärel lisab tema andmed ja registreerib ta töötajaks, mis annab ligipääsu andmebaasile. Tüüp: Primaarne, abstraktne Eeltingimus: Tööle soovib asuda uus klienditeenindaja Järeltingimus: Klienditeenindajal on ligipääs andmebaasile Saavutatav väärtus: Klienditeenindaja on registreeritud töötajaks Tegija tegevus Süsteemi vastus 1. Valib "Uue töötaja lisamine" 2. Väljastab vormi täitmiseks 3. Sisestab klienditeenindaja andmed 4. Kontrollib andmed ja salvestab (aadress, telefoni nr. jne), annab talle
Programmi ülesehituse seaduspärasus, mis tegeleb objekti loomisega konkreetses situatsioonis. Kui tavaliselt võib objekti loomine lisada keerukust ülesehituses, siis ,,loovad ülesehituse mustrid" lahendavad selle probleemi kontrollides objektide loomist. Iga kord kui konkreetne meetod on välja kutsutud kontrollitakse mingi ,,lipu" seisundit. Kui see on valmis, siis tagastatakse, kui mitte siis käivitatakse vastav toiming tulemuse saamiseks. Eesmärk/probleem: Abstraktne tehase muster pakub võimalust kapseldada endasse grupi individuaalseid tehaseid millel on siis mingi ühine kujundus või ehitus. Motivatsioon: Tavaliselt kliendi programm loob rakenduse abstraktsest tehasest ja seejärel kasutab üldist liidest, et luua konkreetset objekti, mis on osa ühisest kujundusest. Klient ei tea ega huvita, mis konkreetne objekt kutsutakse välja nendest sisemistest tehastest, kuna ta ise kasutab ainult üldist liidest.
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei
Hegel. Kes mõtleb abstraktselt? Seda, mis on mõtlemine või mis on abstraktne ei ole vaja kellelegi seletada, seda enam veel soliidsele seltskonnale. Kõik saavad sellest isegi vajadusel aru. Kuna seda eeldame, siis jääb üle leida vastus küsimusele, kes mõtleb abstraktselt? Tektsi peamine eesmärk on lepitada inimesi seoses abstratkse mõtlemisega. Seda mitte selle pärast, et see liiga madal tunduks vaid pigem, et see liiga kõrge näib, mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane vaid liiga suursugne on või siis
enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise. Abstraktne ja mõtlemine ei meeldi inimestele, sest nad ei tunne neid. Ja kui neid millegi teise pähe inimestele tutvustada, võib isegi juhtuda, et nad võetakse seltskonda vastu, kuid kui tuleb ilmsiks, kes nad tegelikult on, teeb see seltskonnale häbi. Selle õpetunni aga varjutavad häbi ja edevus, sest ei taheta tunnistada, et mõeldi, ning eriti veel, et mõeldi abstraktselt. Kui autor oleks tahtnud inimestele salamisi abstraktset ja mõtlemist tutvustada, ei oleks ta
Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad, värvid pidid väljendama kunstniku tundeid ja meeleolusid. Abstraktsionismi eelkäijaks olid Kubism, Futurism ja Dadaism. Kõigis neis vooludes eemalduti loodusest, kuid säilitati sellega veel nõrk side
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma
Abstraktne kunst (20 saj. algus ~ 1910. a ) - Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Vassili Kandinsky. Piet Mondrian. Improvisatsioon 7. 1910. Kompositsioon 2: jooned ja värvid. 1913 Kandinsky - Ekspressionistlik (väljenduslik) abstraktne kunst, ei ole mingit sümeetriat piltides, värvid onlihtsalt laiali paisatuid.
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele
Cab Calloway, Count Basie ja T-Bone Walker. Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon. (Vikipeedia 2013) Tänase päeva seisuga on Ameerika tuntumad lauljad Britney Spears, veidra väilimusega Lady Gaga, imekaunis Beyonce Knowels, kadunud popkuningas Elvis Bresley, räppiv valge neeger Eminem ja popkuninganna Madonna, kellele pürgib järgi oma kuulsusega Justin Bieber. 5.3. Kunst 5.3.1. Abstraktne ekspressionism Ameerikas viljeletakse paljusid kunsti suunde, neist peamine on 1940. aastal sündinud abstraktne ekspressionism ehk nüüdiskunst. Sõjast laastatud Euroopa kõrval oli USA majanduslikult ja poliitiliselt võimas ja kaitsejõuline suurriik. Euroopas oldi Ameerika rikkust juba ennegi tunnistatud, ent ameeriklaste provintslikkukultuuri pigem üleolevalt suhtutud. Sõjajärgselt toimus aga USA kultuuri prestiizhi äkiline tõus
Ilma, et mõistega kohe publikut hirmutaks ning selle asemel neid vaikselt selleks hoopis ette valmistades. Vastasel juhul mõiste kohene ette söötmine hirmutaks neid liialt. Kuid samasugust kavalust ei kavatse Hegel rakendada oma kirjutises "Kes mõtleb abstraktselt". See oleks ka võimatu, sest juba pealkirjas on lahendussõnad välja öeldud. Hegelt üritab teada saada kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt. Ta teab, et osad tema lugejaskonnast teavad täpselt mis on abstraktne mõtlemine ja et osad seda varjata püüavad, et mõtlevad abstraktselt. Kuidas läheneda oma lugejaskonnale? Tihtipeale eristub kultuurne inimene ülejäänud seltskonnast tehes end nauruväärseks. Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene
paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. ABSTRAKTSIONISMI AJALUGU Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side reaalse maailmaga, siis abstraktsionistide piltidel on see täiesti kadunud. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib öelda, et see on kunst kunsti pärast (Väljendit "kunst kunsti pärast" on kunstnikud kasutanud oma kunsti õigustamiseks, kui seda on ühtedest või teistest kunstivälistest nõudmistest või kriteeriumidest lähtudes kritiseeritud.) Abstraktset kunsti hakati erinevatel maadel viljelema juba 1910.aastatel, kogudes järjest populaarsust
Abstraktsionism MICHAEL REILJAN 32. KK Kaasaegne · Abstraktsionism on abstraktne maal: kunstisuund Natalia Plachta maalikunstis Fernandes. Where are skulptuuris ja graafikas. you I. · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva kujutamine · Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimene töö Vassili Kandinsky "Esimene abstraktne akvarell", u 1913 Abstraktsionismis arenes välja
nad seda otseselt nägid. 3. Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude ja geomeetrilise abstraktsionismi voolude all? Maaliline abstraktsionism: Värvikasutus on vabameelne ning pole tingitud esemete reaalsest värvist. Kõigis neis vooludes on märksõnaks spontaansus, mille läbi taheti end vaimselt vabalt väljendada. Kindlatest kujunditest ei pidanud kinni just eriti informalism, abstraktne ekspressionism, abstraktne sürrealism ning ekspressiivne abstraktsionism. Ükski kunstivool ei püüelnud realismi poole pigem just proovis sellest võimalikult eemalduda. Värv kerkis esikohale kui meeleolu ning teose tunnetuse edasikandja. Geomeetriline abstraktsionism: Läbi geomeetriliste kujundite kujutati asju teostel. Neoplasitsism ja supermatism on sarnased eriti lihtsate geomeetriliste kujundite kasutamise tõttu. Neis mõlemas oli samuti väga limiteeritud värvikasutus.
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
