Suveräänsusteooria rajas Jean Bodin (1529/301596), kes väitis, et suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, suverään on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti ning Bodin leidis ka, et põhimõtteliselt võib suverääniks võib olla ka aristokraatide grupp, siiski teostub valitseja suveräänsus kõige paremini absoluutses monarhias. Juba Bodin rääkis, et võim loob ühiskondliku hüve läbi selle, et tagab julgeoleku. Kõik see oli olemas juba enne Hobbesi. Thomas Hobbes elas 91-aastaseks. 1640ndatel aastatel teravnes vastuolu kuningas Charles I ja Inglise parlamendi vahel (tärkav keskklass ja maa-aadelkond). Vastasseis tõi kaasa lõpuks kodusõja aastal 1646, 1649 tapeti kuningas ning valitsema hakkas Lord Protector Oliver Cromwell, keda toetasid puritaanid.
v üksikaktid>...(üksikaktid)> (need jõuavadki vastava ja iga üksiku isikuni, kuid õigust realiseerivate toimingute kaudu) v toimingud ... /////\\ isik - füüsiline või juriidiline (kõik ja igaüks) NORMATIVISMI positiivne teene: 1) teooria on väga tugev selles, et aitab hästi rakendada prinstiipi "õigus on õiglus", seob absoluutses määras printsiibi ja konkreetse positiivse õiguse, 2) just see teooria "kinkis" õigusteooriale normatiivaktide hierarhilise süsteemi. NORMATIVISMI negatiivne teene - kriitikat ei kannata väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust. Kui see oleks nii, siis oleksid kõikide riikide õigusnormid ja õigussüsteemid ühesugused (identsed), praktikas aga on vastupidi. § 6. Põhilised suured õigussüsteemid P.1. Suured õigussüsteemid
valikut, kus inimene jätkab kas või enda ihuliku ja vaimse hävitamiseni (Paul 1995). Headus Erinevad autorid on püüdnud piiritleda ja täpsustada headust. Georg Moorei arvates viivad kõik taolised katsetused naturalistliku veani, sest hea on terviklik mõiste ja seda ei ole võimalik lahti harutada. Moraalset head tunnetatakse intuitiivselt. Ludvig Wittgensteini seletuse kohaselt kasutatakse mõistet hea kahes väga erinevas tähenduses: triviaalses ehk suhtelises ja eetilises ehk absoluutses. Näiteks hea laud hea tähistab antud kontekstis vastavust eelnevalt valitud mõõdupuule ja on lihtne faktilause. Hea inimese puhul on aga tegemist absoluutse väärtusotsustusega ja ükskõik missuguste sõnadega me ka ei üritaks head täpsustada, jääb see tabamatuks. Nüüdisaja pedagoogikaalast kirjandust analüüsides on jõutud huvitava tulemuseni: kasvatusmaailmast on kadunud hulk sõnu, mis sinna varem kuulusid, ning juurde on tulnud uusi, mida varem ei kasutatud
omaselt. Sellisesse konteksti asetatuna muutub püüd leida tõendusmaterjali Kristuse elu kindlate seikade ajaloolisuse tõestamiseks äärmiselt raskeks ja tänamatuks tööks. Jung selgitab veel, et kuigi Kristuse sünd on kord ajaloos esinenud juhtum, siis ometi on see alati eksisteerinud igavikus. Ta möönab, et taolist asja on tavainimesel raske mõista, kuid et aeg on relatiivne kontseptsioon, siis näeme, et ajaloos esinevad sündmused on pleromas ehk teispoolsuse absoluutses täiuses (kreeka pleroma = täius, täielikkus, tervik) eksisteerivate asjade analoogid. (Kontseptsioon on platonistlik - kõigi asjade ,,tegelik originaal" asub ideedemaailmas.) ,,See mis eksisteerib pleromas kui igavene protsess, ilmub ajas aperioodilise kaadrina ehk teisitiöeldult, seda korratakse palju kordi ebaregulaarsel viisil." (JUNG 2002:46) Sel moel kordub mitte ainult Kristuse tüüpi kangelase sünd, vaid enamik temaga seotud motiive.
Monotoopsed VES-id = kõik ekstrasüstolid tekivad ühes ja samas erutuskoldes ning on sama kujuga. Polütoopsed VES-id = ekstrasüstolid tekivad erinevates erutuskolletes ja on ka erinevate kujudega. Siin on tegemist impulsside tekkimisega ektoopilises (väljaspool siinussõlme asuvas), vasakusse või paremasse vatsakesse jäävas erutuskoldes. Siinusrütmi need ei häiri. Kuna aga järgmine siinussõlme impulss jõuab vatsakestesse nende absoluutses refraktaarfaasis, siis ei suuda see vatsakesi erutada. Alles sellele järgnev siinussõlme impulss tekitab normaalse QRS-kompleksi. Selliselt tekkivat pausi nimetatakse kompensatoorseks pausiks, kusjuures mõlema, s.t ekstrasüstolile eelneva ja järgneva RR-segmendi summa on sama nagu kahe normaalse RR- segmendi summa. Aeglase siinusrütmi korral saab siinussõlme järgneva impulsi otse vatsakestele edastada ja seda nimetatakse asendus- ekstrasüstoliks (interposed ventricular extrasystol).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
