Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Gori...
keskkonnast, avaldub Balzacil eelkõige analoogias loomariigiga. Kuid esimene mulje pansionist on petlik. Tegelaste eemaletõukuvuse, neid ümbritseva tavalise ja kehva sisustuse taga on midagi rohkemat kui lihtsalt kitsidus ja viletsus. Pansionis on peidus mingi saladus ja see on seotud ajaloo endaga. Kõikidel saladustel, mis on varjul pansioni inetu fassaadi taga, on ühine nimetaja raha. 19. sajandi alguses toimus Balzaci sõnutsi võimas ajalooline murrang: raha võim muutus absoluutseks ja universaalseks. Algas "rahasajand". Isa Goriot' saatus on kodanliku ajastu inimese tragöödia, ebaõnnestunud rahapaigutamise tragöödia. Pansionis arenev peamine draama ei ole seotud ei petetud isa kannatuste ega ka Vautrin'i ja Gobsecki vandenõude ning intriigidega. Vaese üliõpilase Rastignaci võitlus Pariisiga, tõus mööda karjääriredelit ja tema hinge mandumine pakub autori sõnade järgi "kõige dramaatilisemat teemat meie moodsast tsivilisatsioonist". 8.2
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on sü...
jumalikku õnnistust, ettemäääratust ning jesuiitide usulis-moraalset õpetust. Jesuiidid jälgisid Aquinnatust pääsemise mõistmises, kuid lihtsustasid seda tunduvalt, jättes välja augustiniaanlikud motiivid.Augustinus oli veendunud, et kõik hea ,,rikutud"inimeses on üksnes jumalast, kogu kurjus pärineb tema ,,vigasest" tahtest. Selle õpetuse kohta käib ülima täpsusega Marxi määratlus, et religioon on ,,rõhutud olendi ohe" niivõrd absoluutseks tunnistas Augustinus jumala võimu inimese üle. Jesuiidid ei eitanud neid teese otseselt, kuid faktiliselt nad taandasid usu välisele religioossusele. Selle tõttu oligi Pascal nende vastu. Oma teoses ,,Mõtted" nentis ta, et ,, jesuiitidel on mõningaid tõelisi printsiipe, kuid nad kuritarvitavad neid..."jumala ja inimese suhte taandasid jesuiidid formaaljuriidilisele elemendile: inimene teeb vabalt ,,koostööd" jumalaga, saades tasu oma tegude ja teenete järgi.
(3) Gay-Lussac'i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid = 1/273 võrra sellest ruumalast Vo , mis oli gaasil 0 0C juures. Charles'i seadusest saab määrata temperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk muutub nulliks: 1 t=- = - 273o C (3) Täpsemad määrangud annavad väärtuseks -273.16o C. See on teoreetiliselt madalaim võimalik temperatuur, mida nime-tatakse absoluutseks nullpunktiks . Sellest punktist algavat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks ning mõõt- ühikuks on kelvin (K). Olekuvõrrand Me vaatleme gaasi üksikutest molekulidest koosneva süstee-mina. See süsteem on tasakaalus, kui süsteemi parameetrid jäävad muutumatuks. Tasakaalustatud olekus on gaasi kõiki- de osade rõhud ja temperatuurid võrdsed. Gaasi kolme oleku-parameetrit ning gaasi kogust omavahel
k on siin pV temperatuuriühikute valikust sõltuv võrdetegur. Seega saame: = kT . Selle valemi põhjal saab N kasutusele võtta termomeetri täidisaine valikust sõltumatu temperatuuriskaala. Absoluutne temperatuuriskaala: pV Valemi = kT alusel saadud temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks skaalaks. Selle N võttis kasutusele inglise füüsik William Thomson e lord Kelvin ja sellepärast nimetatakse seda temperatuuriskaalat ka Kelvini skaalaks. Enne absoluutse temperatuuriskaala kasutuselevõtmist oli laialdaselt levinud temperatuuri mõõtmine Celsiuse skaala järgi. Sellepärast valiti absoluutse skaala temperatuuriühik kelvin nii, et see võrduks Celsiuse kraadiga: 1 K = 1 oC. Temperatuuri absoluutne null: pV
Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule). Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib adekvaatne aisting nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi, seda suurem tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkust saab harjutamise ja treeninguga suurendada. Nt suudavad muusikud eristada märksa rohkem kõlavarjundeid kui teised inimesed
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
võnkeamplituudiks. *Suurust t + nimetatakse võnkefaasiks ja võnkumise algfaasiks. *Vähimat ajavahemikku, mille möödumisel liikumine kordub, nimetatakse võnkeperioodiks. 24. Punkti liikumine ringjoonel. Punkti liikumise erijuht ( liikumine pöörlemisel) nurkkiirus: =` nurkkiirendus: =``; v=* => - konstantne, mida väiksem kiirus, seda suurem kiirus. 25. Punkti liitliikumine (absoluutne, relatiivne, ülekande- e. kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. *relatiivne - DEF: Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. *ülekande ehk kaasliikumine - DEF: Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. 26. Kiiruste liitmise teoreem (Teoreem: Absoluutne kiirus võrdub ülekandekiiruse ja relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga
Välja ANDMINE antakse üle isik, kes on süüdi mõistetud mingis kuriteos. Riikidevahelised kokkulepped antakse välja (erinevad alused). Ei ole kohustust välja anda, võib teha, kui tahab. Poliitilise kuriteo eest välja ei anta. IMMUNITEEDID (PUUTUMATUS) Riikidel ja teatud rahvusvaheliste isikutel teatud immuniteediõigused. Puutumatuse min-d: riigid võivad oma seadusega laiendada; kitsendada ei tohi (määratud rahvusvahelise õigusega). Kunagi peeti absoluutseks (riigid, diplomaadid, konsulid) tekkis survet, nüüd kõik riigid absoluutsest puutumatusest loobunud (1950ndate alguses). Alates 1970test piiratud puutumatuse seadus. 19. saj puutumatuse absoluutsus oli reegel. 14 Peale I MS suur areng paljudel riikidel omanduses erahuve; küsimus absoluutse puutumatuse doktriinist; 4 konverentsi; viimane Brüsseli konverents Brüsseli konventsioon absoluutse
Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele, ning kõrvale jooge vett. Tervislikuks toitumiseks on absoluutseks aluseks on välja kujunenud 2 põhisuunda, mille järgi võiks toituda iga päev: Ameerika toidupüramiid ja rohkem põhjamaades tuntust kogunud toiduring. 1.1. Toidupüramiid Ameerikas soovitatakse toitumist õpetada toidupüramiidi abil. Toiduained on rühmitatud detailsemalt (süsivesikuterühm, köögiviljarühm,
moodustub piirkiht, kus toimub sisuliselt laminaarne liikumine, ning valdav osa voolust liigub juba turbulentsel (nn. turbulentne tuum). Kiiruste jaotus on laminaarsest voolamisest vähem väljendatud (vt. joonist 3.10): Joonis 3.10 Kiiruste jaotus torus turbulentse voolureziimi korral. Sümboliga v on tähistatud laminaarse aluskihi paksus Toru seinte konaruste keskmist kõrgust nimetatakse absoluutseks kareduseks ning tähistatakse kui e. Juhul, kui suurendada fluidumi voolamise kiirust torus, laminaarne aluskiht väheneb, ning konarused ulatuvad juba sellest välja voolu turbulentse tuuma, tekitades seal lisakeeriseid. Seega, turbulentsel voolamisel hõõrdetakistustegur sõltub nii Re arvust kui ka toru karedusest. Samas, on täiesti mõeldav olukord, kus väiksemate kiiruste juures toru on hüdrauliliselt sile, ning saab suuremate voolukiiruste juures hüdrauliliselt karedaks. Selle
Mõnikord on tasandik tekkinud pikka aega väldanud kulutuse tagajärjel, mis on reljeefi iseärasused ajapikku tasandanud. Tasandikel elab suurem osa maailma rahvastikust. Madalik - Tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Alamik - Maa-ala, mis paikneb mere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos, 422 m. Lavamaa Ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Üldjoontes loetakse lavamaa absoluutseks või suhteliseks kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jõgede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood
1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst. *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav. Oluline on, et muutujad seosta...
3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Areng on looma organismi kvalitatiivne überkujunemine. Arengu käigus rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks. Absoluutne juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv näitab mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet (wt-w0)ja perioodi alguse kahamassi keskmisesse(w0). K=(wt-w0)/w0*100 (sünnimass-mingi kehakaal)/mingi kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood
Vastu kodanike tahtmist saanud valitseja, peab võitma rahva poolehoiu, mille ta saavutab, kui võtab nad enda kaitse alla. Seega oluline on rahva poolehoid. Näiteks spartalaste valitseja Nabis. Ta pidas vastu kreeklaste ja roomlaste rünnakutele, kuna saavutas poolehoiu rahva seas. Valitseja ei tohi loota ainult rahvale raskes olukorras, sest ta peab ise olema tugev ning saavutada sellega rahva poolehoid ja süstida ka neisse enesekindlust. Valitsejavõim on ohus kui tsiviilvõim muutub absoluutseks, sest need valitsejad juhivad ise või linnaisade vahendusel. Arukas valitseja valitseb sellisel korraldusel, et temast tuntaks puudust ja et tema järele oleks vajadus, siis on nad ka hiljem ustavad talle. X PEATÜKK KUIDAS TULEKS HINNATA VALITSEJATE SÕJALIST VÕIMSUST. Kas valitsejal jagub nii palju jõudu, et ta suudab vajadusel ise vastu pidada, või vajab ta pidevalt teiste kaitset. Iseseisvalt vastupanu osutada suutvaiks valitsejaks on see, kes suudab tänu inimeste
õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid
2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks (mida madalam väärtuse lävi, seda tundlikum ollakse) ärritaja maksimaalne mõjumäära piir ehk tundlikkuse ülemine absoluutne lävi eristuslävi – tundlikkus erinevuste suhtes adaptsioon – lävede suurenemine ärritajaga mitme kordselt korduval kokkupuutumisel SDT – signal detection theory reaktsiooniaeg – periood stiimuli mõjuma hakkamisest reageeringuni KONTRAST:
puuduseks on suur juhtmete arv generaatori ja tarvitite vahel. 25. Kolmefaasiline sümmeetriline süsteem tähtühenduses. Voolud ja pinged 26. Kolmefaasiline sümmeetriline süsteem kolmnurkühenduses. Voolud ja pinged 27. Mõõtevead. Täpsusklass. Elektrimõõteriistade liigitus Mõõtevead väljendavad ligikaudsust e ebatäpsust, mis tulenevad mõõteriistast, mõõtemeetodist ning teistest tingimustest, mille tõttu on iga mõõtetulemus mingil määral ebatäpne. Absoluutseks veaks nim mõõdetava suuruse mõõdetud ja tegeliku väärtuse vahet. Suhteline e relatiivne viga on absoluutse vea ja mõõdetava suuruse tegeliku väärtuse suhe protsentides. Mõõteriista täpsust iseloomustab taandatud viga, mille all mõistetakse absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhet väljendatuna protsentides. Suurima lubatava taandatud vea alusel jagatakse elektrimõõteriistad nt GOST-i järgi 9 tüpsusklassi
Meander- õelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Soot- Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu - soot, koold e. vanajõgi. Põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem. Jõe lang- jõe lähte abs. kõrgus(m) - suudme abs. kõrgus(m)/(jagatud)/jõe pikkus(km) Jõe langus Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele, ning kõrvale jooge vett. Tervislikuks toitumiseks on absoluutseks aluseks on välja kujunenud 2 põhisuunda, mille järgi võiks toituda iga päev: Ameerika toidupüramiid ja rohkem põhjamaades tuntust kogunud toiduring. 1.1 Toidupüramiid Ameerikas soovitatakse toitumist õpetada toidupüramiidi abil. Toiduained on rühmitatud detailsemalt (süsivesikuterühm, köögiviljarühm, puuviljarühm, piimarühm, liharühm, rasvarühm). Selles süsteemis on lubatud ka minimaalne alkoholi ja magusa
õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid
Abundio toob ka lugejani teose ootamatu lõpu- purjus ja leinav Abundio tapab Pedro Paramo. MIGUEL PARAMO(abieluväline, pärija): Ta on prakitilselt kõigi jaoks keegi halb ja suur pettumus, välja arvatud Pedro Paramole sest, et ta sümboliseerib ebaõiglust Comala ühiskonnas. Ta on ainuke poeg, kellele isa annab oma perekonna nime. See annab talle õiguse ja jõu valitseda kõiki teisi. Ta kasutas oma jõudu negatiivselt ja saatis korda mitmeid kuritegusid. Samuti Migueli võib pidada Juani absoluutseks vastandiks: ta vägistas, oli julm ja vali samas kui Juan oli armastav, austas naisi ja pigem tagasihoidlik. 28. Põhjendage (vähemalt kolme argumendiga), kuidas avaldub ,,Pedro Páramos maagiline realism? Maagiline realism on väga olulisel kohal ,,Pedro Paramos". Neli viisi, kuidas see avaldub teoses: Tegelikkust/reaalsust tajutakse meelte abil. Igapäevaelu realistlikkus põimub ebareaalsega. Seda ei seletata, nt. Migueli tagsipöördumine Comala tänavatele pärast surma.
kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt
kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisis ja staatilisi asitingud. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerib) Läved, absoluutsed läved ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam on lävi seda kõrgem 13 on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevused aistinguis. (Weber-Fechneri seadus Et saada võrdselt
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved. Boltzmanni seadus iga keha neelab elektromagnet kiirgust, see sõltub tema ja pinna heledusest. Kehad, mis neelab kõik temale langeva kiirguse nim absoluutseks mustaks kehaks, selle musta keha kiirgusvõime on võrdeline absoluutse temperatuuri 4'nda astmega.Klassifitseerimine pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole pilvedel ja udul mingit olulist erinevust. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1)Ülemised pilved 6-10km(valge värvusega ,
*organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi? Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik olemasolevate. Kohastumine kui protsess on pidev ja kohastumise puhul üldiselt ei saa rääkida kindlast algusest ja lõpust. Seetõttu on ka kohastumise hindamine suhteliseks või absoluutseks alusetu. Suhtelised on kohastumused, mis tekivad kohastumise tulemusena. Kohastumine toimub organismirühmades. Üksikisend ei evolutsioneeru, järelikult ka ei kohastu. Pealegi algab kohastumine tavaliselt mingi kindla keskkonnateguri toimel. Konkreetne organismirühm ei suuda kohastuda lõputult. Populatsioonigeneetiline materjal ei võimalda sobivaid geenikombinatsioone kujundada kõigi võimalike keskkonnatingimuste suhtes
R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia
Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Piusa klaasiliiva keskmine mineraloogiline koostis on järgmine: · kvarts 94% · päevakivid 3,6% · vilgumineraalid 1,1% · savimineraalid 0,7% · rasked mineraalid (põhiliselt Ti-maakmineraale) 0,23% 5. Piusa koopa Ürgorg Ürgorus voolava Piusa jõe lätteks on eutroofne Plaani Külajärv, mille absoluutseks kõrguseks on 238 m. 109 km pikkune Piusa jõgi (mille alamjooks jääb Vene Föderatsioni) on meie suurima langusega ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe langus on 212,4 m ja keskmine lang 1,95 m/km. Kaitseala piires on jõgi madalaveeline, keskmiselt 10 m laiune, väga looklev ja sageli kärestikuline. Langus on sellel lõigul eriti suur - 70 m. Ürgoru veerud on järsud, kohati kuni 35 kraadise kaldega. Kaitsealal põhilisteks vaatamisväärsusteks on 14 devoni
vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved. Boltzmanni seadus – iga keha neelab elektromagnet kiirgust, see sõltub tema ja pinna heledusest. Kehad, mis neelab kõik temale langeva kiirguse nim absoluutseks mustaks kehaks, selle musta keha Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete tekkimine, liigid ja tähised. kiirgusvõime on võrdeline absoluutse temperatuuri 4’nda astmega.Klassifitseerimine – pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või Atmosfääri valguskiirgus – maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat
p v joonis lk. 28. Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd teeb materjaalselt suletud termodünaamiline süsteem üleminekul algolekust lõppolekusse. Tavaliselt arvutatakse mehaaniline töö l termodünaamilise keha massiühiku kohta. Sellisel juhul [l =(L/M)], dl=p∙dv, ehk siis td-lise keha erimaht muutub v1-lt v2-le, siis l=v1∫ v2ni pdv [J/kg]. Antud valemitega arvutatud mehaanilist tööd nim. Absoluutseks mehaaniliseks tööks. Töö põhimõõtühikuk on N∙m=J, avaldatuna 1 kg td-lise keha kohta aga J/kg. Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). Tehniline töö. Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha
Mis vahe on loomulikul keelel ja tehiskeelel? Loomulik keel on keeleteaduse uurimisobjekt. See on keel, mida teatud rühm inimesi räägib emakeelena. Ta on tekkinud loomuliku arengu tulemusena. Tehiskeel on kunstlikult loodud keel, näiteks formaalkeeled, mida kasutatakse teaduslikus ning tehnilises valdkonnas, seda iseloomustavad näiteks matemaatilised sümbolid, ning rahvusvahelised abikeeled, mille eesmärk on luua universaalkeel, näiteks esperanto või volapük. Mitu elavat loomulikku keelt on maailmas? Maailmas on 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Kus ja miks on kõige suurem arv erinevaid keeli? Kõige rohkem on elavaid loomulikke keeli Aasias 2165. Keelte paljususe üks põhjusi võib olla näiteks maastiku eripära. Igas orus ja künkas elavad inimesed, kes kasutavad suhtlemisel oma keelt, neil pole tarvis enda elukohast kaugele rännata, sest kõik eluks vajalik on olemas. Miks on maailma keelte arvu kohta nii palju erinevaid andmeid? Maailm...
meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülimuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et nii mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut
∆x δ= (2) x Suhteline viga näitab, kui suure osa mõõtetulemusest moodustab viga. Kui suhteline viga on 0,01 , siis on viga 1% mõõtetulemusest. Suhteline viga on alati ühikuta suurus. Rõhutamaks suhtelise vea δ ja vea ∆ erinevust, nimetatakse viimast absoluutseks veaks. 3.1 Mõõteriistade vead • Suhtviga ∆x δs = (3) x Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. Kui voolutugevus eksperimendis on 0,5 A ja am- permeetri suhtviga on 5, siis on voolutugevuse absoluutne viga 0,5 A · 5 % = = 0, 025 A
Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur. Veeaur on nähtamatu, erinevalt näiteks udust vôi aurust, mis koosneb silmaga nähtavatest veetilgakestest Õhuniiskust iseloomustavad näitajad: Õhu absoluutseks ehk tegelikuks niiskuseks nimetatakse 1 m3 õhu veesisaldust grammides. Kindlal temperatuuril võib õhk sisaldada kindla koguse veeauru Auramine vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t
seadused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse ehk konstitutsiooniga ega muude seadustega. Eelmised kohalike omavalitsuste valimised toimusid oktoobris 2017. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad aastal 2021. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH3 (keiser4, kuningas, tsaar5), mistõttu sellist poliitilist reziimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Kui juhtus, et mõni monarh püüdles hariduse poole ja huvitus kultuurist, siis nimetati seesugust isevalitsejat VALGUSTATUD MONARHIKS. Valgustatud monarhideks pidasid end Preisi kuningas Friedrich Suur ja Vene keisrinna Katariina II, kuid ka seesugustes monarhistlikes riikides puudus konstitutsioon. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut
Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks...
Üheks levinumaks võtteks temperatuuri mõõtmisel on ainete soojuspaisumise kasutamine. Temperatuuri langedes väheneb molekulide kineetiline energia. Lõpuks saabub selline olukord, mil kõikide molekulide kineetiline energia võrdub nulliga. Sel juhul ei liigu molekulid enam üldse ega avalda anuma seintele rõhku. Inglise teadlane W. Thomson tegi 1848. aastal ettepaneku temperatuur -273,15°C nimetada absoluutseks nulltemperatuuriks. Absoluutne nulltemperatuur -273,15°C sellest temperatuurist madalamat olla ei saa, sest kui molekulide kineetiline energia on null, siis seda enam vähendada ei saa. PS! Tegelikkuses pole võimalik saavutada ka ka absoluutset nulltemperatuuri, madalaim tänapäeval saavutatud temperatuur on umbes miljondik kraadi üle absoluutse nulli. KELVINI SKAALA- temperatuuriskaala, kus nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur ja kraadi väärtus on sama, mis Celsiuse skaalal.
arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
arvestusega, et kogu polügoon vajalikus mõõtkavas ära mahuks. Seejärel joonestatakse läbi alguspunkti põhja-lõuna suunaga paralleelne sirge ning konstrueeritakse ringmalliga punktist A väljuva suuna rumbiline nurk. Saadud suunale kantakse esimese joone pikkus (arvestades mõõtkava) ning saadakse punkt B, kus toimitakse samamoodi nagu punktis A. Mõõtmis- ja graafiliste vigade tõttu ei satu viimase joone lõpppunkt punkti A, vaid selle lähedale punkti A'. Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga
reservuaar hoitakse märjana). Kuiv termomeeter mõõdab õhu temperatuuri. Märg alandatud õhu temperatuuri seoses aurumisega. Näitude vahe järgi leitakse õhuniiskuse erinevus. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem aurumine ja seda suurem psühomeetri diferents e näitude vahe. Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku. Absoluutseks niiskuseks nim õhus tegelikult esinevat veeauru hulka e rõhku. Absoluutseks niiskuseks a nim ühes kuupmeetris niiseks õhus leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne niiskus arvutatakse veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu järgmiselt: , kus 3 a – absoluutne niiskus (g/m ), e – aururõhk millibaarides, t – õhutemperatuur kraadides, T – absoluutne õhutemperatuur, α = 1/273 on gaaside ruumpaisumise koefitsent. Kui veeauru rõhk e on mõõdetud mm-tes HG, arvutatakse absoluutne niiskus:
Sisukord VÕIM.................................................................................................................................. VÕIMULIIGID........................................................................................................................ Ametlik ehk formaalne võim.............................................................................................. Hirmul rajanev võim............................................................................................................ Premeerimisel/tunnustamisel rajanev võim........................................................................ Seaduslik võim.................................................................................................................... Informatsioonil rajanev võim......................................................................................
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
38. Kiirgussoojuslevi. Mustsusaste. Stefani-Boltzmani seadus. Kiirgussoojusülekanne on soojuslevi kehade vahel ruumis (kehadevahelise kontakti puudumisel) elektromagnetiliste lainete toimel. Kõik kehad kiirgavad elektromagnetilisi laineid, kui keha temperatuur ületab absoluutse temperatuuri nullväärtuse. Kiirgusvoo intensiivsus sõltub lainepikkusest ja olulisel määral kiirgava keha temperatuurist. e = hν = (hc)/λ Keha, mis neelab kogu temale langeva kiirguse, nimetatakse absoluutseks mustaks kehaks. Reaalsetel kehadel on väiksem kiirgusvõime kui absoluutselt mustadel kehadel. Kui reaalse kiirgava keha kiirguse intensiivsus moodustab igal lainepikkusel teatud sama väärtusega osa absoluutselt musta keha kiirgusest, siis sellist keha nimetatakse halliks kehaks. Halli keha kiirgusvõimet iseloomustatakse nn mustsusastmega – see on tegur, mis näitab, kui suure osa kiirgusvoo intensiivsusest annab keha, 𝐸
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline.
St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära, mis tekib adekvaatse aistinguga. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Minimaalset erinevust kahe samalaadse ärritaja vahel , mis tekib veel esinevuse aistinguis, nimetatakse eristusläveks. Erinevuse tundlikkus on suhteline.
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur. Veeaur on nähtamatu, erinevalt näiteks udust vôi aurust, mis koosneb silmaga nähtavatest veetilgakestest Õhuniiskust iseloomustavad näitajad Õhu absoluutseks ehk tegelikuks niiskuseks nimetatakse 1 m3 õhu veesisaldust grammides. Kindlal temperatuuril võib õhk sisaldada kindla koguse veeauru Auramine vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus. Täiesti kuiva õhu suhteline niiskus on 0%, kui aga õhk on veeauruga küllastunud, s.t. sisaldab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
