d)kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. parafiin =930 kg/ m3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.6 on toodud katsete tulemusel saadud keraamilise tellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Absoluutsed tihedused kasutatud materjalidele: silikaattellis =2650 kg/ m3 keraamiline_tellis =2650 kg/ m3
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: ...
Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 2 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 11th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (002) - Sri Isopanisad Invocation Isopanishad written originally as series of articles by Srila Prabhupada in his "Back to Godhead" magasine published by 1944. There is most mystical address of the Absolute Truth in Isopanishad. Style of Isopanishads isthat they are enigmatic, because it is meant for intellectuals and intellectuals don't like whne things are too simple, they like to speculate and stretch their minds. This is catering this need and at the same time leading them to Ultimate Truth. Concept of infinity if you take something out from infinity infinity still remains the same. Even if you take many infinities out of one infinity, still it remains the same. INVOCATION OVERVIEW Supreme Personality of Godhead is the Complete Absolute Truth Absolute Truth has many manifestations Br...
S6=ruutjuur28,122-3,72=27,88 Neljandaks arvutan kaldest tingitud parandid Ad1=2*27*sin23,8/2=0,06m Ad2=2*63*sin21.5/2=0,02m Ad3=2*126*sin22,7/2=0,14m Ad4=(-4,3)2/2*40=0,23m Ad5=(-6,8)2/2*56=0,41m Ad5=3,72/2*28,12=0,24 Viiendaks arvutan 2S joone horisontaalprojektsiooni S1=27-0,06=26,94m S2=63-0,02=62,98 S3=126-0,14=125,86 S4=40-0,23=39,77 S5=56-0,41=55,59 S6=28,12-0,24=27,88 Kuuendaks arvutan joone absoluutse ja suhtelise vea Absoluutne viga Ad=340,17-340,07=0,10m Suhteline viga 1/(340.12/0,10)=1/3401,2=2,94 Tabel 1 Punkti nr Joone Lõigu Kaldenur 1S Kaldest 2S pikkus pikkus k Horisontaa Tingitud Horisontaa algpunktis kõrguska l- parand l- sv projektsioo projektsioo
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi.
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4. Absoluutse eelise teooria A. Smith (1723 1790) väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ressursid, asukoht. Omandatud-
Kaugust satelliidi ja vastuvõtja vahel saab määrata kahel põhimõtteliselt erineval viisil: signaali levikuaja järgi ja signaali faaside loendamise järgi. 7. Milline info sisaldub GPS-signaalis? GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks · Navigatsiooniteade · Sagedused ja koodid kauguste ja koordinaatide määramiseks. 8. Kirjeldage koodi pseudokauguste saamise ja nende abil absoluutse asukoha saamise protseduuri. Vastuvõtja genereerib täpselt samasugust koodi, mida väljastab satelliit. Pseudokaugus saadakse võrreldes ja sobitades saabunud koodi ja genereeritud koodi ning võrreldes aega mis koodi saabumiseks satelliidilt läks koodi korrelatsiooniga. Pseudokauguse saamine p=c* t + . Seejärel lisatakse parandid ning mitmelt satelliidilt saadud info järgi määratakse asukoht. 9. Kirjeldage faasi pseudokauguste saamise protseduuri.
docstxt/1318705066120334.txt
Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta (ühiskonda kaasatus, vaesus) Laste vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määra LES85 järgi, suhtelise vaesuse määr Ida- Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Sotsiaalne sisudus ehk ebavõrdsuse määr ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevus ühiskonnas on suhteline nähtus, sest mis ühe jaoks tundub ebavõrdne, seda teise jaoks pole. Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme
soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri vahe? Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet, aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetuse üleantava soojushulga. Temperatuuri muut tnäitab, kui palju on keha temperatuuri muutunud ja see leitakse seosest t=t t , kus t on keha lõpptemperatuur ja t keha algtemperatuur. Kuidas on saadud absoluutse temperatuuri skaala? Füüsikas kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn absoluutse temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848 a lord Kelvin. Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. Absoluutne nulltemperatuu, so madalaim temperatuur, millega võrdset või madalamat pole võimalik saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15
Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku
Kelvini absoluutses temperatuuriskaalas on temperatuurid umbes 273 võrra suuremad võrreldes Celsiuse skaalaga . Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Gaasi rõhk on tingitud kaootiliselt liikuvate molekulide põrgetest vastu anuma seina. Rõhk sõltub molekulide kontsentratsioonist, massist ja kiirusest Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ühendab omavahel makroskoopilised olekuparameetrid rõhu, ruumala ja absoluutse temperatuuri. Ideaalse gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline tema absoluutse temperatuuriga kus on gaasi mass, molaarmass ja gaasikonstant. Ideaalse gaasi rõhk, ruumala ja tempratuur. Antud ideaalse gaasikoguse rõhu ja ruumala
Kazimir Malevits Kazimir Malevits oli Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kes sündis Kiievis 1879. aastal ja suri 1935. aastal 56-aastasena Leningradis (nüüdne Peterburi). Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma lõppu, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis t...
Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik
Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea. Minu arvates absoluutset tõde ei tea keegi, kuid see on olemas. Kindlasti on ka inimesi, kelle tõekspidamine tõest ühtib ka absoluutse tõega, vähemalt minu arvamuse järgi. Näiteks arvavad osad inimesed, et Jumal on olemas ja mõned, et ei ole, aga kuna korraga ei saa olemas olla ja ka mitte olemas olla, siis saab ainult üks neist tõekspidamistest ühtida absoluutse tõega. Ühesõnaga on absoluutne tõde reaalsus ja õiged vastused.
Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel. Gaasi rõhu ruumala ja absoluutse temperatuuri vahel kehtib seos: p=n0*k*T . Kuna n0 tähistab gaasi molekulide arvu ruumalaühikus, siis võime kirjutada, et : P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse
9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül. – 1/f= 1/K+1/a; D=1/f dptr 11. n= sin alfa / sin gamma Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab,
kümnendas kõige rikkamad. Saadud jaotuse alusel on võimalik koostada majandusteadlase Max O. Lorenzi järgi nime saanud graafiline kõver. Selle abil on võimalik iseloomustada erinevate riikide elanikkonna sissetulekute ebavõrdsust erinevatel aastatel (Arrak jt. 2002, lk 68). Lorenzi kõvera saamiseks kasutatakse kumulatiivset jaotust, kus iga järgneva grupi tulud liidetakse kõigi eelmiste gruppide tuludele. Absoluutse võrdsuse puhul on perede ja nende tulude kumulatiivne jaotus võrdne, Lorenzi kõveraks on sellisel juhul 45° nurga all tõusev sirge. Absoluutse ebavõrdsuse korral on kõik tulud koondunud viimase, kümnenda grupi kätte, seda näitab viimase grupi juurest 90° nurga all tõusev sirge. Tegelikkuses pole neid kahte äärmuslikku varianti olemas, tulude jaotus jääb alati kahe äärmuse vahepeale. Tulude jaotuse täpsemaks võrdlemiseks on kasutusel Gini indeks. Gini indeks on
suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. Juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjeldamiseks on kasutusel füüs suurus, mida nim juhi induktiivsuseks. 12. elektrimahutavus- füüs. suurus, mis iselo kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. 13. kondensaatori ehitus-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahutavuse saamiseks. 14. Elektrivälja en- Ee= CU2/2 magnetvälja en- Em= LI2/2 15.ülijuhti elektromagneetiline levitatsioon- absoluutse 0 lähedal laetud materjalid takistus muutub äkki 0ks 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju 1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli vahendav ühtne väli vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele 2
vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku selle temperatuuriga,
viimaseks on sama füüsikalise suuruse kokkuleppeline väärtus. Mingi suuruse mõõtmine tähendab selle suuruse ja vastava mõõtühiku suhte leidmist. See suhe ongi füüsikalise suuruse mõõduks. Absoluutne viga Mõõdetava suuruse tõese väärtuse x ja saadud mõõtmistulemuse a vahet nimetatakse mõõtmistulemuse absoluutseks veaks . xa=± Siit x = a ± , so tõene väärtus x võrdub mõõtmistulemuse a ja absoluutse vea summa või vahega. Absoluutset viga väljendatakse mõõdetava suuruse ühikutes. Et mõõdetava suuruse tõene väärtus x ei ole teada, siis pole võimalik määrata ka absoluutse vea suurust. Selle asemel kasutatakse absoluutse vea ülemmäära a , so kõige väiksem arv, mida absoluutne viga kindlasti ei ületa. Seega tõene väärtus x on määratud seosega a a x a + a , ehk x = a ± a . Näiteks: x = 8,9 ± 0,1 m tähendab, et 8,8 m x 9,0 m .
2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1.5, hõredam vesi 1,33 5. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. 6. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Sinalfa/singamma=n2/n1=v1/v2=lamda1/lamda2 7. Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Liigud: kumer- ja nõguslääts. 8. Joonis vihikus 9. Joonis vihikus 10. 1/a+1/k=1/f ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust. 11
keskonnas väiksem kui vaakumis. Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine Korpuskulaarteooria- valgus on osakeste voog. Värvused jagatakse: Akromaatilised- valge, must, hallid. Kromaatilised- spektri värvid (kirjeldatavad lainepikkusega) Kahe või enama spektraalvärvuse segud. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus
5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia arvutamine Ei 10. Entroopia statistiline interpretatsioon 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm
38 -23 J/K) P = 2/3 nEkin ; Ekin = mv ruut ; p = 1/3 n m0 v ruut pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (8.31J/molK) Isoprotsessid Iso-lad. Keeles sama. Midagi on sama. Isoprotsessid on sellised protsessid, kus mingi olek on jääv. Bogle'i ja Moriette'i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi ruumala ja rõhu korrutis jääv. Gay-Lussaci seadus isobaarilise protsessi korral on gaasi ruumala ja absoluutse t suhe jääv. v/T Charlesi seadus isohoorilise protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse t suhe jääv. p/T
absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
lume temperatuuri. Niinimetatud vaikiva kokkuleppe kohaselt meteoroloogias, kui on jutt temperatuurist ilma midagi täpsustamata mõistetakse "temperatuur" all õhu temperatuuri. Temperatuuri mõõtmine: Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Parema temperatuuriskaala annabgaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt perfektse gaasiga. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu. Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunktkokku selle temperatuuriga, kus aine sisemuses igasugune soojusliikumine lakkab (on 273,15 °C). 3 Temperatuuri mõõtmise algus:
keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. max = b/T, max-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T- absoluutne temperatuur. b = 3,0*10^-3 m*K 3
M ⇒ V 2 T2 Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. Graafikut nimetatakse isobaar Punktiirjoon tähendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on lähedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuvõrrand ei kehti. 3.5.3 Isohooriline protsess Protsess kus ruumala ei muutu Charlesi seadus- jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga p1 T 1 = p2 T 2 Graafikut nimetatakse isohoor
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10
Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust
Igat vastavat eset mõõtsime viiest erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise mõõdu ning lisaks eseme keskmise- absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 3. Mõõtmistulemused kandsime seejärel tabelisse 5. Kasutaud füüsikalised/matemaatilised valemid, koos füüsikaliste suurustega -Keskmine mõõt ja tema valem: _ ∆= d1- di→vastus mm-des -Keskmine kõrgus ja tema valem: _ ∆= h - hi→vastus mm-des -Eseme absoluutse vea arvutamise valem: δ= ∆÷d1＊100%→vastus %-des - Eseme relatiivse vea arvutamise valem: - δ= ∆÷ h＊100%→vastus %-des 5.1 Joonised Joonis.1 Joonis.2 Joonis.3 Joonis.4 Joonis.5 6. Täidetud arvutus tabelid 1. Silinder Mõõtmise nr. d1. d1-di h h-hi 1 21,78 mm -0,02mm 49,66 mm 0,03 mm
9.Baltzmani konstant näitab kui palju muutub molekuli keskmise kineetilise energia kui temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra. 10ideaalse gaasi olekuvõrrandid: saab 3 oleku parameetrit mikroparameetritega p,V,T *R =nüü(µ)*R 11.isoprotsessid: Ideaalse gaasi oleku muutused, kus üks olekuparameeter jääb konstantseks. I Rõhk ei muutu p=konstantne Isopaariline protsess Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. II V=ruumala isobaariline protsess Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. III T=konstant isotermiline protses- temperatuuri soojus Jäävad temperatuur, Ideaalse gaasi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga 12. Joonista isebaarid VT teljestikus ja PV teljestikus
dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks: n= v1/v2. sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. - peegeldumisnurk, -murdumisnurk. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab
kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne. 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp. Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40º C = 40º F 8. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala jääval rõhul läheneb nullile nim. tº absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga. Madalaim temperatuur looduses. Puuduvad negatiivsed väärtused. Sellise Skaala võttis kasutusele Wilhem Thomson (kord Kelvin) Absoluutse temp. tähis T [K] . Mõlema skaala ühikud on võrdsed . ( t=T ) 10. Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks? Valem. Tähiste nimetused valemis. Saame arvutada molekulide kesmist kineetilist energiat
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets
�1 = �2 ; �1�1 = �2�2 ; �1/�2=�2/�1 JOONIS 12. Kirchoffi seadus (idee, valem) Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS 22. Bernoulli võrrand ja seletus
Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja: · Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. · Na = c/v (n1 = c/v1 ja n2 = c/v2) · Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. · Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende absoluutsete murdumisnäitajatega( sest valguse kiirus õhus erineb väga vähe valguse kiirusest vaakumis. *VALGUSE DISPERSIOON 1. murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest: · Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks.
osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal inimesed jagunevad väljavalituteks ja täideks inimesed on Jumala ees võrdsed
Mikrokäsitlus- käsitlus, kus füüsikalised suurused iseloomustavad ainet Ideaalne gaas- lihtsaim gaasi mudel Temperatuur- suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Soojushulk- siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga 2.peatükk Siseenergia- keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa Termodünaamika esimene printsiip- termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Soojusmasin- perioodiliselt töötav masin , mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks
Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimestest elab vaesuses iga neljas, samas kõrgharidusega inimestest iga kuueteistkümnes. Esimese astme haridusega või madalama haridusega on Eestis ligi 35% vaeseid. Teise astme hariudsega ligi 20% ning kolmanda astme hairudusega alla 10%. Mehi on suhtelises vaesuses vähem,kuid nede vaesus on "sügavam". 2012. aasta andmete järgi oli meeste suhtelise vaesuse määr 17.2% ja naiste 19,9%, absoluutse vaesuse määr vastavalt 7,9% ning 6,9% seega on suhtelises vaesuses rohkem naisi, kuid absoluutses vaesuses on suurem meeste osakaal. Eesti rahvusest elanike sissetulekud on suuremad kui mitte-eestlastel ning ka eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal 6% madalam ja absoluutse vaesuse määr 2% madalam. Põhjuseks on mitteestlaste halvemast keeleoskustest tingitud vähemtasuvad töökohad ning kõrgem töötus. Kõrge vaesuse määr on eluruumi üürnikel
suhtelise vaesuse määra arvutamist.(Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015) Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne hindamaks Eesti inimeste vaesust ning selles toimunud muutusi viimaste aastate jooksul. (Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015) Absoluutse vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb 4 arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkoholi- ja tubakakulutused) ja individuaalsetest mittetoidukulutustest (k.a eluasemekulutused). Absoluutse vaesuse arvutamisel kasutatakse OECD traditsioonilisi tarbimiskaalusid (1 : 0,7 : 0,5).
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus ...
2.Murdumisseadus? +valem Ütleb, et lagunemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv sin v1 suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. ns = sin = v2 3.Kuidas on seotud absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene, millises keskkonnas valgus levib. Murdumisel muutub valguse lainepikkus, üleminekul
valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2. Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või
Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?) Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
