a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest ringsagedus 1 z hälve T periood f sagedus vz võnkuva punkti kiirus az võnkuva punkti kiirendus lainepikkus u laine levimise kiirus x koordinaat laine levimise sihis k lainearv faas Soojusliikumine NA Avogadro arv v osakese kiiruse suurus T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas v osakeste kiiruste keskväärtus II v osakeste ruutkeskmine kiirus m osakese mass Jõud Newtoni seadused F jõuvektor m mass a kiirendusvektor P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant M Maa mass R Maa raadius Fel elektrilise jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant
Defitsiit seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Ületoos nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, harva ka analüfaktiline sokk. Leidub õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 11,6mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 35mg terapeutiline tase algab 25mg B2 vitamiin(riboflamiin) Vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. Defitsiit pragunevad katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, depressioon, keele ja limaskesta põletikud, silmade valguspelgus, dermatiit(põletik) nina ja silmade ümbruses. Vajalik kolmetasandiline lähenemine: absoluutne tagatav miinimum 1,4..
Nurka prisma tahkude vahel, kuhu valgus langeb ja kust väljub, nimetatakse prisma murdvaks nurgaks. Tahku murdva nurga vastas nimetatakse prisma aluseks. Valguse murdumisseadus Valgus ei muuda levimissuunda keskkondade lahutuspinnale risti langedes Valguse murdumine üleminekul vaakumist ainesse - langemisnurk, - murdumisnurk, c ja v - valguse kiirused vaakumis ja keskkonnas, n - keskkonna absoluutne murdumisnäitaja. Milline on aga seos langemis- ja murdumisnurkade vahel? Selle seose avastas Hollandi astronoom ja matemaatik Willebrord Snellius, kes 1621. aastal sõnastas valguse murdumisseaduse: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus sinsin=const, Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks. Kui keskkond, kust valgus tuleb, on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga n. Teistel juhtudel on
· Levimiskiiruse arvutamise valem - 12. · Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. Ideaalse gaasi mudel on järgmine : 1. Molekule vaatleme punktmassidena. Ideaalne gaas on hõre. 2. Energiakadu ei ole, molekuli kiirus jääb pärast põrget samaks. 3. Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. · Ideaalse gaasi olekuvõrrand on järgmine : pV = RT, kus p on rõhk, V on ruumala, on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ja R on universaalne gaasikonstant (8,31 J/mol*K). · Universaalne gaasikonstant on katseliselt määratud füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. R on universaalne gaasikonstant (8,31 J/mol*K). · Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu pV = const ; kahe oleku
Vp = (m1 m) / p (5) m keha mass ilma parafiinita m1 keha mass koos parafiiniga p - parafiini tihedus 0,93 g/cm3 3 Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga V1[cm3]: V1 = (m1 m2 ) / v (6) m1 keha mass koos parafiiniga [g] m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus v = 1 g/cm3 Seejärel arvutatakse keha maht V [cm3] valemiga: V = V1 - Vp (7), Keha maht koos parafiiniga on V1[cm3] Parafiini ruumala Vp [cm3] Viimaks arvutatakse keha tihedus valemiga 0 = (m / V) * 1000 (2) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] Näidis: Materjal silikaattellis Kuiva keha mass õhus m = 29,0 g Keha mass koos parafiiniga õhus m1 = 30,0 g
absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on
4. 0,72 20 35,14 ~1,8 8,8 0,6 5. 0,4 20 25,56 ~1,3 9,3 0,1 6. 0,81 20 1,8 9,9 0,5 4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga △. Keskmine g väärtus=9,4 m/s2 , keskmine absoluutne viga △=0,55 5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti. Raskuskiirenduse g väärtuseks loetakse ~9,8m/s2. Meie katsetulemuste põhjal tuli raskuskiirenduse g keskmiseks väärtuseks 9,4m/s2 . Kõige enam erines üldkasutatavast raskuskiirenduse väärtusest katse nr2 puhul saadud raskuskiirenduse väärtus, milleks saime 8,5m/s2 , erinevus seega 1,3m/s2. Kõige täpsema väärtuse saime katse nr6 korral, kui g
Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus: Termopaari taatlemine viiakse läbi tema poolt arendatava termoelektromotoorjõu võrdlemisel kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga
2. Tulude 2-sammu (ehk 2 aasta kaupa) tasandus. Selleks leian iga 2 aasta keskmise, seejuures asetan keskmise aastate keskele, tegelikkuses aastate vahele. Hiljem tsentreerin, et saaks teatud aasta juurde märkida. Tsentreeritult: Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu 2-sammu libisev keskmine 2-sammu tsentreeritud libisev keskmine Tulude 2-sammu tasanduse ja tegelike näitajate võrdlus graafikul 3. Tulude absoluutne aheljuurdekasv Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu Absoluutne - aheljuurdekasv 4. Absoluutse alusjuurdekasvu leidmine absoluutse aheljuurdekasvu abil Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Absoluutne - aheljuurdekas v Absoluutne - alusjuurdekasv Värskeima tulu ja vanima tulu absoluutse alusjuurdekasvu põhjal võib öelda, et 2007 oli kõige
hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C. Seeneniidistik ja viljakehad hävivad 45°C kuumuse juures, eosed 70-80°C juures. Niiskus Optimaalne puidu absoluutne niiskus eoste idanemiseks on 20-30%. Puidu absoluutse niiskuse juures üle 55% eosed ei idane. Seeneniidistiku arenemisel ja hariliku majavammi elutegevuse tulemusel võib puidu absoluutne niiskus tõusta ka üle 70%. Ventilatsioon Konstruktsioonide ventileeritavuse (õhu liikumise) arvutusi, mis on hariliku majavammi kasvuks sobivad, pole eraldi välja toodud. Siiski on õige väide, et majavammi arenguks 3
koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C. Seeneniidistik ja viljakehad hävivad 45°C kuumuse juures, eosed 70-80°C juures. Niiskus Optimaalne puidu absoluutne niiskus eoste idanemiseks on 20-30%. Puidu absoluutse niiskuse juures üle 55% eosed ei idane. Seeneniidistiku arenemisel ja hariliku majavammi elutegevuse tulemusel võib puidu absoluutne niiskus tõusta ka üle 70%. Ventilatsioon Konstruktsioonide ventileeritavuse (õhu liikumise) arvutusi, mis on hariliku majavammi kasvuks sobivad, pole eraldi välja toodud. Siiski on õige väide, et majavammi arenguks sobib paremini vähene õhu liikumine. Põhjuseks on
kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar
Rea kustutamine ja peitmine samamoodi nagu veerul. Lahtrile nime andmine Tuleb klõpsata selle lahtri peale, millele tahetakse nime anda. Seejärel klõpsata hiire vasaku klahviga pesa aadressi peale, sisestada sinna sõna, mida tahetakse nimeks panna ja vajutada Enter. 1 Suhteline ja absoluutne aadress Suhteline aadress kopeerimisel muutub. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki veergu (alla) või piki rida (kõrvale). · Piki veergu kopeerimisel muutub reanumber. · Piki rida kopeerimisel muutub veerutähis. Lahtrisse I3 on sisestatud valem =G3*H3. Valemi kopeerimiseks viia
molekulide omavahelised tõmbejõud. [*]Mittemärgamise korral on vedeliku molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud. 13)Milles seisneb kapillaarsus + valem? Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru ülesse, mittemärgav vajub alla. Vedeliku tõusu kõrgus või langemise sügavus sõltub toru suurusest. 2 h= gr g=9,8 (vabalangemise kiirendus) r=toru raadius 14)Mis on absoluutne niiskus? Absoluutne niiskus näitab kui palju on veeauru ühes m3 õhus. 15)Mis on relatiivne niiskus + valem? Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab antud temperatuuril õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit?
Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 2
d 4 = ( + 7,4m ) 2 = 1,14m 2 × 24,0m d 5 = ( + 2,8m ) 2 = 0,05m 2 × 75,0m d 6 = ( - 5,3m ) 2 = 0,27 m 2 × 52,12m 2 Horisontaalprojektsioon : IIS = d i - d i S1 = 31,0 - 0,03 = 30,97 m S 2 = 58,0 - 0,096 = 57,90m S3 = 100,0 - 0,07 = 99,93m S 4 = 24,0 -1,14 = 22,86m S5 = 75,0 - 0,05 = 74,95m S6 = 52,12 - 0,27 = 51,85m Joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: Absoluutne viga d = d 1 - d 2 d = 340,15 - 340,08 = 0,07 m Suhteline viga 1 1 = N d kesk ÷ d 1 1 1 = = N 340,12 ÷ 0,07 4859 Vastus: Punkti nr Joone Lõigu Kaldenurk IS Kaldest IIS pikkus pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- algus- projektsioon parand projektsioon punktist
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14
Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, ning see tõde jääb temale suhteliseks. '' Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused need, mis töötavad. Näiteks, kui minu arust on korvpalli mängimine parim vabaaja sisustamise meetod, leidub ka inimesi, kellele ei meeldi üldse korvpalli mängida. Sellest saab järeldada, et pragmatismi tõeteooria on erinevate
See iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 1 punt sulava jääga olek. 2 punkt keev vesi js vehe jaotatakse 100-ks võrdseks osaks. 9. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Püsitemp, mille puhul ideaalse gaasi rõhk jääval ruumalal muutub nulliks. 10. Kirjelda absoluutset temperatuuri skaalat, selle skaala seos Celsiuse skaalaga? Madalaim temp looduses, skaalal puudub neg temp. Mõlema skaala ühikud on võrdsed. 11.Miks kehtib väide, et absoluutne temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõduks, valem, tähiste nimetused valemis? Sest kineetilise energia kaudu võib mõõta aine temperatuuri. K=3kT/2 k-Baltzamanni konstant , T-absoluutne temp, K-molekulise keskmine kin energia 12.Mis on isoprotsess? Protsess, mille käigis üks olekuparameeter ei muutu. 13. Mida nim. isotermiliseks, isobaariliseks ja isohooriliseks protsessiks? Selgitus, valem, graafik. Isotermiline-süsteemi olek muutub jääval temperatuuril. p1V1=p2V2
1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...
Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp
Järgmiseks arvutatakse parafiini ruumala valemiga 6 ja keha maht valemiga 7. Materjali tihedus määratakse valemiga 8. Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 5 kus V1 parafiiniga kaetud keha maht m1 keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3], (1g/cm3) Parafiini ruumala arvutatakse jägmise valemiga: , Valem nr: 6 kus Vp parafiini ruumala [cm3] m2 kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g] m1 kuiva proovikeha mass õhus koos parafiiniga [g] ( parafiini tihedus) = 0,93 g/cm3 Poorse keha matht arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 7
Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/ m³. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht, m proovikeha mass õhus, m 1 proovikeha mass vedelikus, v vedeliku tihedus Valem 4: = (m / Vbr) * 1000 keha tihedus, m keha mass, Vbr keha ruumala Valem 5: V1 = (m1 m2) / v V1 proovikeha maht koos parafiiniga, m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus, m2 - proovikeha mass koos parafiiniga vees, v vee absoluutne tihedus Valem 6: Vp = (m1 m) / p Vp parafiini ruumala, m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus, m kuiva proovikeha mass õhus, p parafiini absoluutne tihedus (930 kg/m3) Valem 7: V = V1 Vp V keha maht, V1 keha maht koos parafiiniga, Vp parafiini maht 4.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2690 kg/m3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8).
termomeeter. Celsiuse temperatuuri skaala võeti 1927. aastal esimese Rahvusvaheline praktiline temperatuuriskaala aluseks. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud järgmise valemiga: 1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F Kelvini skaalaga järgmiselt: 1 °C = K - 273,15 Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi · 273,15°C on absoluutne null (vaata: Kelvini skaala) · 0°C on jää sulamistemperatuur · +36,6°C (kuni +37°C) on inimese normaalne kehatemperatuur · +100°C on vee keemistemperatuur. Kelvini skaala: 1851. aastal võtis inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin) kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne
kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmootne rõhk on lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. Poolläbilaskev membraan on õhukene vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. 1. Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb tiitritava aine reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada. Absoluutne viga: (aine saadud kontsentratsioon) – (aine määratud kontsentratsioon) = absoluutne viga Suhteline viga: [(absoluutne viga) / (aine saadud kontsentratsioon)] * 100% = suhteline viga Kromatograafia on meetod komponentide eraldamiseks ainete segudest. Fotokolorimeetria
- Prantsuse revolutsioon - 17891799 12) Mis põhjusel sai alguse jakobiinide diktatuur? Väideti, et ainult terroriga saab Prantsusmaad päästa, kuna toimusid välisõjad ja ülestõusud riigi sees. 13) mida tähendab ütlus: " Iga revolutsioon sööb oma lapsed?" Revolutsiooni juhid muutuvad revolutsiooni käigus ise ohvriteks ja nad hukatakse. 14) valgustatud absolutism. Nimeta kolm kuulsamat Euroopa valgustatud monarhi. - 18 saj. tekkinud valitsusvorm, kuningale kuulub absoluutne võim valgustusliku reformide elluviimiseks. Monarhid: Maria Theresa, Joseph II, Katariina II 15) valgustatud monarhide viis olulisemat reformi. Keelustati piinamine, kehtestati usuvabadus, kaotati pärisorjus, kehtestati üldine koolikohustus, kehtestati üldine sõjaväekohustus, piirati aadlike privileege 16) USA iseseisvussõda, millal toimus? 1775 1783 | Algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783.
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12. Mis talvel välja viidud pesu kuivab ja miks talvel tekib härmatis ? Vastavate faaside nimetused? Härmatis tekib siis kui temperatuur langeb talvel sinna punkti kus veeaur on küllastunud olekus siis
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minut...
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt Ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. ARUANNE Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Meie ülesandeks oli välja arvutada kolme katsekeha keskmine mõõt ja nende kesmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. Töövahendiks oli nihik, mille mõõteviga oli 0,01mm
Ta eristas kolme põhilist valitsusvormi: demokraatiat ehk enamuse võimu, aristokraatiat ehk vähemuse võimu ja monarhiat ehk üksikisiku võimu. Igaüks neist võis olla suveräänne ehk omada absoluutset võimu. Absoluutse võimu all mõistis ta seda, et kõrgeim võim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile, institutsioonile, mis võib seda küll madalamatele instantsidele delegeerida, kuid omab alati kõrgeimat otsustusõigust. Et võim oleks tõeliselt suveräänne ehk absoluutne, peaks see tema arvates olema alamate või Jumala poolt igaveseks ajaks antud, sest muidu ei allu alamad valitsejale, vaid tegelikult iseendale, olles pärast määratud aja lõppu vabad ükskõik mida edasi tegema. Võimu jagamist huvigruppide vahel pidas ta aga absurdseks, riigi arengut pärssivaks ja isegi hukatuslikuks; ta väitis, et just see oli Prantsusmaa viinud ususõdadesse. Kolmest valitsusvormist tõhusaimaks pidas Bodin monarhiat
. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid __ __ Relatiivne viga δ = Δ / d * 100 (%) Absoluutne viga ∆ = d₁ - � � 5. Arvutustabelid Keha nr 1 _ _ Mõõtmi Δ = d1 _ Δ = ds - se nr d1 - di h1 Δ= h -hi ds ds 1
Mudel) Analüütiline mudel- kirjeldus (kirj. nt rongi liikumist) Graafiline mudel- graafiku abil väljendatakse (nt rongi liikumine graafikus) Füüsika üldmudelid: näiteks keha. Sellised mudelid, mida kasut. Looduse kirjeldamiseks. Skalaarsed suurused- mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga(aeg, pikkus, mass). Vektoriaalsed suurused- ruumilist suunda omav suurus ( kiirus ja jõud). Absoluutne aeg- sündmuse toimumise aega võrdlev aeg. MIKS SEE VALE ON? aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtmoodi toimiv! Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid! Üldprintsiip- looduskäsitluse alused. Absoluutkiiruse printsiip- seisneb selles, et valgus liigub mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Pauli printsiip- kehad ehk osakesed. Kaks keha ei saa olla samas kohas samal ajal. Superprositsiooniprintsiip- Väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. Valgusprintsiip- Väljad liiguvad valguskiirusega
Tabel 14.1 Vee sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja- ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h + h2 Keskmine kõrgus 1 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur
Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a an =a/n . (a põhiskaala jaotise pikkus, an nooniuse jaotise pikkus, n nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus). Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga ± T. 5. T = 3 29/10 = 0.1 mm 6. Määratakse skaala lugem M. Leitakse, mitmes nooniuse kriips (N) ühtib mõne põhiskaala kriipsuga. See korrutatakse nooniuse täpsusega T. tulemus = M + T * N. 7. 2 2 2 a b c V V a b c 8. Relatiivne viga = absoluutne viga / suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9
Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a an =a/n . (a põhiskaala jaotise pikkus, an nooniuse jaotise pikkus, n nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus). Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga ± T. 5. T = 3 29/10 = 0.1 mm 6. Määratakse skaala lugem M. Leitakse, mitmes nooniuse kriips (N) ühtib mõne põhiskaala kriipsuga. See korrutatakse nooniuse täpsusega T. tulemus = M + T * N. 7. 2 2 2 a b c V V a b c 8. Relatiivne viga = absoluutne viga / suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9
T mRT mRT n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ------ ehk M= -------- M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk T- toatemperatuur T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol] °= -------------- g/dm3 22,4 [dm3/mol] Õhu mass kolvis: mõhk= °õhk · V° Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= D · 29
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese loodusl...
vastupidin. Näiteks: vastasmärgiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad. 18.Too näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas. Ruum on füüsikaline üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Sündmuse toimumise kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab kui suur muutus ühe ajaühiku jooksul. Näiteks näitab keha liikumiskiirus , kui palju nihkub keha esialgsest asendist eemale 1 s. jooksul.( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19.Selgita liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oska nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi. Liikumist nim. keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteleine. * Kulgemine- selline liikumine,mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paraleelseks. - õmblusmasina nõel
22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus
3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis K (kelvin), T= t kraadi+ 273 6. Absoluutne nulltemperatuur. 0 kraadi = 273,15 K 7. Teisendamised Celsiusest Kelvinisse ja vastupidi 100 kraadi = 373,15 kelvinit 8. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Selle tingimuse ligikaudseks täitmiseks peaks gaas olema
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur
registreerida. · Teadlaste üllatus oli aga suur, kui ka katsete kordamisel ei suudetud valguse levimisel Maa liikumisega samas ja vastassuunas märgata mingit erinevust! Newtoni mehaanika aluseks oli teadmine, et liikumine on suhteline. Liikumine sõltub vaatlejast ja võib erinevate vaatlejate jaoks olla vägagi erinev. Kuulus Michelson-Morley katse kinnitas aga vastupidist: valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi jaoks sama, on kõikides taustsüsteemides ühesugune. · Seda fakti, et valguse kiirus vaakumis on absoluutne ja ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest, on kinnitanud ka mitmed hilisemad katsed. Lisaks on tänapäeval teada, et miski ei saa liikuda ega levida valgusest kiiremini. Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida on raske mõista
α – mördi ülehulgategur Arvutus: TK = 0,47 ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] α = 1,34 K = 1 / (0,47 * 1,34 / 1380 + 1 / 2600) = 1189,1 [kg/m3] Valem 6: L = [1 - (T / ρT + K / ρOK + V / ρV)] * ρL L – liiva sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg] T – tsemendi sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg] K – killustiku sisaldus 1 m3 betoonisegus[kg] V – vee sisaldus 1 m3 betoonisegus [kg] ρT – tsemendi absoluutne tihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] ρV – vee absoluutne tihedus [kg/m3] ρL – liiva absoluutne tihedus [kg/m3] Arvutus: T = 311,3 [kg/m3] K = 1189,1 [kg/m3] V = 165 [kg/m3] ρT = 3100 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] ρV = 1000 [kg/m3] ρL = 2650 [kg/m3]
vastandliku variandi vahel, kusjuures üks on eelistatud, teine mitte. 13) Etnometodoloogia sotsioloogia haru, mis uurib suhtlejate endi tõlgendusi nende sotsiaalsest tegevusest ning vaatleb igapäevaseid loomulikke tegevusi, mille abil inimesed loovad oma grupikuuluvust ümbritsevasse. 14) Uniformitarianism arusaam, et keeled on olnud olemuselt samasugused ka minevikus, seega: mis on praegu võimatu, oli ka minevikus võimatu. 15) Keeleuniversaal absoluutne ja statistiline universaal, implikatiivne ja mitteimplikatiivne universaal universaal absoluutne statistiline mitte-implikatiivne kõikides keeltes on X enamikes keeltes on X implikatiivne kui keeles on X, siis on ka Y kui keeles on X, siis on seal suure tõenäosusega ka Y Näiteks:
Raskuskiirendus Raskuskiirenduse arvutused katse nr 1 järgi VALEMID: , l= 79cm = 0,79m n= 20 t= 35,25s g= (10,35 + 10,95 + 10,36 + 9,97 + 11,4 + 10,54 ) : 6 = 10,595 |g gi = 10,35 10,595 = |0,245| =(0,245 + 0,355 + 0,235 + 0,625 + 0,805 + 0,055) : 6 = 0,39 Järeldused: Keskmine g väärtus on 10,595 , mis on ligilähedane maa raskuskiirendusega 9,81 . Keskmine absoluutne viga on 0,39 Hälve: = 0,037 mis tähendab, et mõõtmistulemused on rahuldavad, ses hälve pole üle 1%
Igaüks neist sümbolitest vasrab ühele spektriklassile. Tähtede absoluutse heleduse L ühikuna kasutatakse sageli Päikese absoluutset heledust(4x1033 erg/s). Tohutu enamiku tähtedest moodustavad kääbused, mille absoluutne heledus on Päikese omast kuni tuhandeid kordi väiksem, kuid leidub ka tähti millel see on sadu kordi suurem. Absoluutset heledust iseloomustab absoluutne tähesuurus, mis oleneb tähe kaugusest, värvusest ja absoluutsest heledusest. Oluline karakteristik on tähe mass. Leidub väga vähe tähti, mille mass on Päikese omast 10 suurem või väiksem. Päikese mass on 2x 10 33 grammi. Samuti on tähtis tähe raadius, mis muutuvad väga laiades piirides. Leidub tähti, mis suuruselt ei ületa Maad valged kääbused ja leidub ka tphutu suuri tähti, milles mahuks vabalt Marsi orbiit
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Aurumine jahatakse kaheks: Transpirtsioon (taimedelt toimuv aurumine) ja füüsikaline aurumine (aurumine maapinnalt) Õhuniiskus õhus leiduv veeauru hulk. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeaurutegelik hulk. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskuse, sabub kastepunkt. Relatiivne niiskus võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega.See sõltub õhutemepratuurist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
