Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes ...
Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis
Next king Edward II Edward II Edward II (25 April 1284 – 21 September 1327 Son of Edward I By the Grace of God, King of England, Lord of Ireland and Duke of Aquitaine James VI and I Lived 19 June 1566 – 27 March 1625 Was crowned in 1603 Son of King Henry and Queen Mary Stuart Next king was Charles I of UK Charles I Lived in 19 November 1600 – 30 January 164 King of UK until his execution in 1649 Absolutism Next king was Charles II Charles I References http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da http://en.wikipedia.org/wiki/Edward_I_of_En gland http://en.wikipedia.org/wiki/Edward_II_of_En gland https://www.translate.com/ Thank you!
ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist". Voltaire võitles katoliku kirikuga, inimkond peaks lähtuma loodusseadustest, rõhutas isikuvabadusi ja sõna- ja trükivabadust. Poliitiliseks ideaaliks valgustatud absolutism. Peateos ,,Filosoofilised kirjad" Charles Montesquieu teosed ,,Seaduste vaim" ja ,,Pärsia kirjad". Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, demokraatia sobivat vaid väikse riigi puhul. Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki,
mai 1778 Pariisis Kodanikunimi: François Marie Arouet Ta oli Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik ja ajaloolane. Kuulsaks sai näitekirjaniku ja poeedina Ta oli üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Lisaks filosoofilistele teostele on ta kirjutanud komöödiaid, tragöödiaid, epigramme jm. Filosoofia põhijoon skeptiline ja mõõdukas ratsionalism Võitles sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest Võitles katoliku kiriku türannia vastu Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism Propageeris haridust "Candide ehk Optimism". "Zadig ehk saatus" "Mikromegas" "Kohtlane" "Filosoofiline sõnaraamat" Andis tõuke Prantsuse revolutsioonile Pani aluse meie kaasaegsetele arusaamadele inimõigustest, tolerantsusest, õigluse ja võrdsuse põhimõtetest Voltaire süda asub Pariisi rahvusraamatukogus Tema aju on müüdud oksjonil ja see on eravalduses Voltaire: ,,kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat."
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal.
Balti erikord-Eesti ja Liivimaa õigused Vene riigi koosseisus. Eestlastel jäi usk, õigused samaks. Seadused jäid kehtima. Keel jäi samaks. Saksa ametnikud. Mõisnike võim suurenes, neil oli piiramatu võim. Sunnimaised orjad. Talupoegadel oli õigus peret luua ja teha tööd. Elasid nigelalt viletsates majades. Ilmus esimene eesti keelne piibel. Kalendrid tekkisid, palju raamatuid tehti. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49) Maailmapilt avardus ning hakati oma peaga mõtlema, tekkis uus mõtteviis. Tekkis valgustus, kus hakatakse traditsione ja autoriteete hülgama. Valgustsus-filosoofia, vaimne liikumine, hariduse mõtlemine oma peaga, kiriku vastasus. Montesquieu, Voltaire, Rousseau. Valgustatud absolutism-monarhia ainuvalitsuslik võim, kes valitseb rahva huvides, ainu võim valitsejal. Rakendati Austrias, Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri
Voltaire positsioon on väga lähedane deismile. Ta on kirjutanud: "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust isegi Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Voltaire oli Prantsusmaal üks tuntuim valgustusideoloogia levitajatest. Kokkuvõte Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse k...
ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“) • Pierre Corneille (tragöödiad, nt „Cid) • Jean de la Fontaine Aitäh vaatamast!
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti
Kursuse ,,Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu
Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu. 3 Valgustusajastu Prantsusmaa Chris Anderson 10e Tartu Kivilinna Gümnaasim 4 Valgustusaja absolutism Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda
aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud
Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa
Trikoloor kolmevärviline lipp Tsensuur kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas Varanduslik tsensus teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks Vasallriik mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse
-RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega -maalikunst muutub kõige tähtsamaks BAROKK KLASSITSISM BAROKLIK ''Kolm graatsiat''- 3paksu naist, tselluliit, vanad
majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus Teaduse ja tehnika areng Maailmapildi avardumine Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon) Valgustatud absolutism Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine Rahulolematus feodaalkorraga 2. Valgustusajastu põhitunnused?(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja,
Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi
Barokk 17-18 saj Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Absolutism Riigivorm. Milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Merkantilism Majanduspoliitiline õpetus,mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest rahavarudest Rokokoo 18 saj prantsusmaal tekkinud kergemeelne ja mänglev kunstistiil, baroki edasiarendus Klassitsism Antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas ; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust Jacques Louis David Davis osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.. Tema kuulus maal ,,Tapetud Marat`` Romantism Kunstisuund mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine. Nimekamaid romantismiaja maailmakuntsnikke on prantslane Eugene Delacroix kelle tööd paistavad silma erksate, kontrstsete värvide poolest Realism kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamsati tõsiselt ja traagi...
levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemi...
Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku kui Sõdurkunings · Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele ja sellele, et kuningas kandis terve elu mundrit · Väeosad jagati üle maa paiknevateks garnisonideks · 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus Valgustatud absolutism · Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II(1713-1740), tuntud kui Vana Fritz
Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire 1694- 1778 kodanikunimi François-Marie Arouet prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja
Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti impeeriumist laekunud suur tulu, kodumaised tööstuslikud uuendused kui omanäoline arhitektuur ja elustiil · Viini kongressi süsteem rahvusvaheline suhete süsteem 19saj, millega tagati rahu maailmas (kestis I ms) · Parlamentarism - · Absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim 2. Kirjeldage, kes olid nimetatud isikud(aeg, riik, amet, saavutus): · Mehmed II 15saj, Türgi sultan, suutis tormijooksuga vallutada Konstantinoopoli · Timur 14saj, mongoli valitseja, ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa ja nende piire veel laiendanud · Dmitri Donskoi 14saj, Moskva suurvürst, õnnestus esmakordselt põhjalikult lüüa
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu
· Inglismaa on sisuliselt vabariik · Sõjakäik Sotimaa vastu, Soti kuningriik likvideeritakse ja ühendatakse Inglismaaga · 1653.a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles võimuvõitluses. · Koostatakse Õiguste Bill deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. · Lisaks võetakse vastu ususeaduse akt ja troonipärimise kord. · Seega sai Inglismaalt alguse uut tüüpi võimukorraldus parlamentarism. · Soti ja Inglise parlament ühendati ja riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Inglise parlament
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus
Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil Põhjamaad hakkasid 18. sajandil läbima suuri muutuseid, mis avaldusid väga mitmes eluvaldkonnas. Siit ka küsimus: "Mida ühist ja erinevat on Põhjamaade arengus 18. sajandil?" Üks tähtis valdkond Põhjamaade arengus oli kindlasti uute toiduainete kasutuselevõtt. Odra asemel sai rukkis peamiseks leivaviljaks ja tunduvalt laienes kaerakasvatus. Võeti kasutusele ka kartul kui toiduaine. Algselt kasvatati seda ainult ühes Lääne-Rootsi mõisas. Kartulit kasvatama ei innustanud ka riigiametnike selgitustöö taime kasulikkusest. Otsustavaks sai alles 1771/72. aasta ikaldus ja nälg, mille ajal selgus kartuli tähtsus leivavilja asendajana. Riik püüdis edendada ka lambakasvatust, et kindlustada tekstiilitööstust kodumaise toorainega. Rootsis arenes kaugkaubandus üle ookeanide. Rootsis pandi 18. sajandil pearõhk manufaktuuridele. 1739. Aastal loodi riigiasutu...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU
ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid ...
6. Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois 17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile? Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid,
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti Saksamaal,Venemaal, Rootsis ja veel mõnes muus euroopa riigis. Peeter pages Kremlist lapsena Venemaa väikesesse külla. Külla kuhu ta elama asus leidis ta endale sõbrad kellega ta mängis sõjamänge. Seal sõjakus ja karm valitsemisviis. Kui venemaa troonile oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
