Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
docstxt/134953118737.txt
korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.
Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja
Prantsusmaa Henri IV · Tema esimene minister oli hertsog Sully. Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal. · Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks...
euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika
Õnnetuseks oli 1774. aastal viljasaak kehv, sellest tulenenud hindade tõus seostati aga Turgot' reformidega Puhkesid rahutused mida tuntakse jahusõja nime all Kõik reformid tühistati Tulemusi ei andnud ka rahanduse järgmiste peakontrolöride katsed riik päästa Võlad olid nii suured et sissetulekutest ei piisanud isegi enam võlaprotsendigi tasumiseks Kehtestati üldine maamaks kui see lükati tagasi Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
Saksamaalt välja. Ta astus välja nõiaprotsesside vastu. Tema meelest eeldas ühiskonna ümberkorraldamine kõlbluse parandamist ehk tulevane ühiskond pidi olema vabade ja võrdsete üksteist armastavate ja üksteisele teeneid tegevate inimeste ühendus. Christian Von Wolff- ratsonalist Esitas nn ,, terve mõistuse teooria'' mille tõttu teda peetakse üheks realismi rajajaks Saksamaal. Ta leidis, et riigi ideaalne kord oleks valgustatud absolutism ja et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Inimestel on kalduvus end armastada aga teisi peaks armastama endaga võrdselt. Riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu (-vaesuse kaotamine). Johann Gottfried Von Herder- saksa filosoof, kes leidis, et pole tülgastavamat kui sõda ja püüdis inimesi õhutada teisi rahvuseid aksepteerima ning tahtis et inimesed ei austaks suuri vallutajaid ja veresaunade korraldajaid nagu nt Attila, Tsingis-khaan jt. 7.Peatükk PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJADIL
Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti
1.Millised on absolutismi tunnused? · Kuningas andis seadusi välja ainuisikuliselt · Kuninga võim oli seadus, millele kõik pidid kuuletuma · Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud,
a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13 Võrdle louis 13 ja 14 valitsemisviisi. Miks nimetatakse mõlema kuninga valitsusaega absolutistlikuks? Kuna nende valitsemisajal oli kogu võim nende endi kätes, mis tähendas seda et nad võisid kehtestada uusi seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi ametnikke. Ainult ilma generaalstaatidetta ei tohtinud nad uusi makse kehtestada. Miks kuulutati louis 14 päikesekuningkas?
See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist ...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti
Referaat Louis XIII Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad tä...
krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt. *Oliver Cromwell - Inglismaa parlamendi etteotsa tõusnud mees , kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra.Tema kuulus ütlus oli et ,' looda jumala peale , aga hoia püssirohi kuiv'' . *Charles I Inglismaa valitseja , kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult . Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda , saatis Charles I parlamendi laiali . TEEMAD : * Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi toetasid Eurooplased , Türklased ja Venelased. Absolutism tähendas seda et midagi ei tohtinud teha ilma kuninga nõusolekuta , kõik ametnikud ja ministrid allusid talle ja täitsid ta käske. Mõnes riigis oli absolutism tugevad ja mõnes nõrgem . Seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust , aga need jäid siiski kehtima.
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
(Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe ja milles on probleem), vabadus. Hindame tulemusi (hea, halb, neutraalne), tegusid (õige, väär, kohustuslik, valikuline) ja iseloomu (vooruslik, paheline, ükskõikne). Motiiv miks ma teen seda, mida ma teen.
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste
ausus, kodu, austamine jne. 4. Didrest, d' Alembert entsüklopeedia Valgustuse ajal toimus läbimurre loodusteaduses: Newton, Linne · Valgustusel oli suur mõju riiklikule organisatsioonile. Valitsemisse hakati suhtuma kui lepingusse rahva ja valitsuse vahel · Riiklik võim on rahva käes. · Tõstetakse esile võimulahusus selleks, et keegi ei kuritarvitaks võimu. · Suures osas Euroopas hakkas võimust võtma valgustatud absolutism. · Valgustus tekitas kriitilise hoiaku religiooni suhtes. Üritati ebausku eraldada tõelisest usust. · Tolerantsus erinevate usuvoolude vahel. · Läbimurded loodusteaduses: Newton, Linne (süstematiseeris loodust(loomariik, taimeriik, kiviriik)), Lavoisier (lükkas ümber 4 elemendi teooria (vesi, õhk, maa, tuli)), Volta (ehitas esimese elektripatarei), Jenner (leiutas vaktsineerimise (leidis vaktsiini rõugete vastu)) · Hakkab esile kerkima kodanlus
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku htumaa htsuse. Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta ...
Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid
ehk vastuolulise seotuse stiiliga inimesel. Tahetakse küll intiimsust, kuid tuntakse end ebamugavalt ja ebaturvaliselt, suhtes kerkib küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks. Sellisel inimesel on raske end uuele tuttavale avada ja teda usaldada. Ema otsis lapsega lähedust, kuid polnud alati tähelepanelik lapse vajaduste suhtes, tema tähelepanu oli muutlik. Seksuaalsuse kolm lähtekohta: absolutism, relativism ja hedonism: Eristatakse kolme mõtteviisi, mis mõjutavad inimese suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalkäitumist. Need on absolutism, relativism ning hedonism. -absolutism absolutismlik mõtteviis, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni. Seksuaalvahekorraga kaasnev nauding on lubatud pärast abiellumist. Absolutistlikke ideid võib leida näiteks kristluses ja islamis.
Kuna Vene laevastik sai nüüd rahulikult minna. Soome lahest avamerele väljuda. §7 Lk.39 "Ma mõtlen, järelikult olen olemas!" ütlus kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures ainust omaenese mõistust. Deistid ei uskunud imedesse, kuna kõigel pidi seletus olema, imedel aga pole seaduspäraseid seletusi. Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega. Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia Voltaire'i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism. Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim. Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei saa tehtud, võid kõik võib kokku kukkuda. §8 Lk.44 Friedrich Wilhelm I karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost, kehtestas sõjaväekohustuse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus. §9 Lk.49
· 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3. Import kangad keelustati 4. 1717 kehtestati üldine koolikorraldus Valgustatud absolutism · Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (1740-1786) 1. Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 5-6 -lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. 2. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat 3. Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi
ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis.
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
Türgi ja Venemaa olid dekaade sõjajalal. Lisaks olid PL&V trianglis rootsiga. 1683 üritas Türgi Viini vallutada, kuid PL tuli appi ja purustas nad. Algas türklaste taandumine. PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma. ______________________________________________________________________________________________________ UUSAEG 3.1 Absolutism ja Parlamentarism 17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle,
kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes.
tsiviilelanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Tegutses aktiivselt riigi valitsemises. Majanduspoliitikas rõhutas ta aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Et edendada kodumaiseid tekstiilimanufaktuure, keelas ta kanga impordi. Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks relvamanufaktuure. Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10-strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö aega saadi lühendada ainult riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Hakati rajama uusi külasi ja talusi, kuhu kolisid sisserändajad. Kuna sisserändajad vabastati maksudest ja aidati ka muul moel, tuli nendesse küladesse elama umbes 360 000 inimest ja seda ainuüksi Friedrich II valitsusajal.
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad :
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Eur...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
......................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil...............................
o Nakkushaiguste levik (rõuged, süüfilis) o Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse o Eurooplaste maailmapilt avardus o Uued kaubateed ja kabanduskeskused o Uute põllukultuuride (kartul, tomat, mais, kakao) · Reformatioon ja vastureformatsioon (kiriku avaliku moraali parandamine) Absolutism ja parlamentarism · Bodin ja avoslutismiteooria · Absolutism Prantsusmaal kõrghetkest ebaõnnestumiseni · Parlamentarismi kujumine ja kindlustumine Inglismaal · Ameerika Ühendriikite iseseisvumine (1776 4. Juuli) 13 kolooniat alguses · Absolutism Venemaal konservatiivne domineerimine Katariina II haridusreformid, · Peeter I sõjandusreform Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre sai alguse 17.-18. Sajandil Inglismaalt · 19
Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Voltaire oli tema varjunimi, ta tegelik nimi oli F.M. Arouet. Ta oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. Kesksel kohal V. tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. V. rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu sündis mantliaadliku pojana. Omandas väga hea hariduse. Ta valiti Prantsuse akadeemia liikmeks. Tema 1. ühiskondlik-poliitiline teos oli ,,Pärsia kirjad". Tema peateos oli ,,Seaduste vaim", see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises ning mõjutas paljude maade riigikorda. Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria. M. arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5
mõtleja ajaloolane Tuntud Võimude lahususe ,,Kui harimatu ,,Tagasi käsitlus rahvahulk hakkab loodusesse!" tegutsema, hukkub kõik." Ideaalne riigikord Parlamentaarne Valgustatud Rahvavõim monarhia absolutism Valgustatud absolutism Valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh valgustusfilosoofia põhimõtetel. Valgustuse tulemus: Ratsionaalne mõtlemine Vähenes usk kirikusse, seisuslikesse autoriteetidesse Haridus levis Sallivus suurenes Hakati parandama talurahva olukorda Väärtustati demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Click Clickicon icontotoadd addpicture
Kristian Pints 8B 23.09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki
linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
