kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale. ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes. Mis on ABS? Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur. Nii lihtne see siiski ei ole
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......
Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ...
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.
Auto juhitavus ja ABS pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema
A Course In the Design of ABS Piping Our Objectives Presented by Geoffrey D Stone FIMechE C.Eng http://waterhammer.hopout.com.au/ Provide an insight into what piping designers need & expect Define the role of the supplier & designer Learn some fundamentals of piping design Discover failure analysis techniques Share experiences of problems A Course In the Design of ABS Piping What We Shall Look at This Week ABS Material Properties Thermoplastic Pipe Design Waterhammer Analysis Typical Applications of ABS Pressure Pipe Some Anticipated Events Stages of the Design Process Representation-Drawings & Specification Calculation-Engineering & Assumptions Visualisation-Presentation of Information Validation-Testing & Commissioning Role of the ABS Pipe Supplier What the Customer Expects Avoid the following: Material Properties Accept design risk for a sale
Juhtplokk võrdleb pöörlemissagedus-anduritelt saadud signaale. Kui ühe ratta pöörlemissagedus väheneb teistest kiiremini (see tähendab blokeerumisohtu), siis hakkab juhtplokk hüdrosõlmes asuvate elektromagnet-klappide abil pidurdusrõhku vähendama. Rõhku vähendadakse seni kuni pöörlemissagedus hakkab uuesti suurenema. Seejärel suurendatakse pidurdusrõhku kuni blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0%
Lõigu pikkus võiks tüüpiliselt olla 5-10 ühikut, samm - 0,1-0,2 ühikut. Funktsioonide variandid valida lehelt Funktsioonid Karakteristikute variandid valida lehelt Karakteristikud Funktsioonide variandid (valida õppemärkmiku viimase numbri järgi) numbri järgi) algus 5d 12 samm 1 punktide arv 20 x F1 F2 F3 F2 abs F3 abs 5 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 6 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 7 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 8 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 9 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 10 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 11 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508
reageerimisele, isegi kui kiire vastus või toimimine on eelistatud. Reaalajasüsteem võib olla rakenduses, mis on seotud näiteks kriitilise ülesandega. Arvuti peab jälgima ja juhtima reaalse maailma füüsikalisi protsesse. Osad protsessid on looduslikud ja ülejäänud on inimese loodud tehislikud protsessid. Arvuti tegevus ja kiirus peab olema suurem kui reaalse maailma protsessi toimumise kiirus. Antiblokeerumise süsteem ehk ABS on lihtsaks näiteks ühest tavalisest reaalajasüsteemi kasutusvaldkonnast, kus süsteemil on minimaalselt lühike aeg reageerimiseks, et rattad pidurdaksid stabiilselt. Arvutused nimetatakse ebaõnnestunuks, kui need ei ole tehtud enne ajalist piirangut, kus ajaline piirang on relatiivne sündmusega. Kui arvutus ebaõnnestub, siis peab süsteem selle uuesti kordama ning see peab toimuma enne ajalist piirangut, seega peab arvutus olema mitmeid kordi kiirem ajalisest piirist.
vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel või süsteemi väljalülitatud asendi korral hoida peasilinder ja töösilindrid hüdrauliliselt ühendatud. Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada
ka siis kui läheneme nullvisioonile. See roll on ja jääb professionaalse ja kvalifitseeritud veokijuhi ülesandeks," ütleb Carl Johan Almqvist. Volvo ohutusfunktsioonidest · Juhi valvsusabisüsteem jälgib veokijuhi väsimust kasutades selleks positsioneerimist teetähiste järgi. Kui sõiduki liikumine teel muutub korrapäratuks, hoiatab süsteem veokijuhti. · Volvo elektrooniline stabiilsusprogrammi reguleerib arvuti, mis saab informatsiooni erinevatest allikatest nagu ABS piduriandurid, roolimissüsteem ja güroskoop. Kasutades seda informatsiooni saab selgeks teha, kas veokil on ümber mineku või külglibisemise oht. Kui oht eksisteerib, reageerib ESP ning pidurdab üht või mitut veoki ja haagise ratast. Vajadusel saab süsteem alandada ka mootori pöördeid. · Reavahetuse abisüsteemi puhul on tegemist valvsa "lisa silmaga", mis kasutab radarandureid jälgides nn "pimealas" olevaid sõidukeid. Kui juht lülitab sisse suunatule
Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). · Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. · Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. NORMAALNE JA ANOMAALNE DISPERSIOON: Dispersiooni iseloomustab suhe , kui see suhe on: · väiksem kui 0, siis on tegemist normaalse dispersiooniga, see tähendab, et kui
· Nr2 ja Nr3 1ml viinamarjamahla lahust + 3 ml tööreaktiivi · Nr4 , Nr5 ja Nr6 1ml erineva lahjendusega glükoosi lahust + 3 ml tööreaktiivi Katseklaaside sisu loksutati segamini ja lasti seista 20 minutit. Lahused värvusid õrnalt kollaseks. Pärast seismist mõõdetakse spektrofotomeetril lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused, kasutades võrdluslahusena destileeritud vett. Katse tulemused · Nr1 destileeritud vesi 0,052 ABS · Nr2 viinamarjamahl 0,152 ABS 0,052 ABS = 0,1 ABS · Nr3 viinamarjamahl 0,153 ABS 0,052 ABS = 0,101 ABS · Nr4 esimene lahjendus 0,169 ABS 0,052 ABS = 0,117 ABS · Nr5 teine lahjendus 0,110 ABS 0,052 ABS = 0,058 ABS · Nr6 kolmas lahjendus 0,083 ABS 0,052 ABS = 0,031 ABS Nr4 konsentratsioon on 2,5/10 = 0,25 mg/ml Nr5 konsentartsioon on 1,25/10 = 0,125 mg/ml Nr6 konsentratsioon on 0,625/10 = 0,0625 mg/ml
Tsikli test – abs-ita on tsikkel juhtimatu ja pidurdus teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka
· Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. · Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin kohe, et saavutada ühtlane kontsentratsioon. · Fikseerisin reaktsiooni alguse aja ja katseklaasi hoidsin 20 minutit toatemperatuuril. · Mõõtsin lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused. Optilised tihedused (D) katseklaasides: Nr 1: 0,050 ABS Nr 2: 0,420 ABS Nr 3: 0,411 ABS Nr 4: 0,159 ABS Nr 5: 0,118 ABS Nr 6: 0,086 ABS Korrigeeritud optiliste tiheduste väärtused: Nr 2: 0,370 ABS Nr 3: 0,361 ABS Nr 4: 0,109 ABS Nr 5: 0,068 ABS Nr 6: 0,036 ABS Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafiku koostasin standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi
selle käigus veidi enam põranda suunas. Võimendi tihedust saab kontrollida, kontrollides pedaali vabakäigu suurust püsiva pedaalile vajutuse korral, suretades vahepeal mootori välja umbes 30-ks sekundiks. ABS pidurisüsteem · ABS-i lühendist (Anti Lock (skid) brake system. Sai alguse lennunduses 1950- ndatel. Esimene süsteem autodel 1965 Jensen FF (Dunlop Maxaret analoogsüsteem) 1978 Boschi esimene ABS süsteem 1995.a üle 50protsendi uutest autodest on varustatud ABS-iga · ABS-i tarvidusest ja teoreetiline põhjendus eelistele ja puudustele eelised enamustel teekatetel kindlustab suurima aeglustuse ja tagab sõiduki juhitavuse. Puudus keerukas ning teatud teekatetel (kohev lumi, kruus ja sile jää koos naastrehvidega ei toimi nii efektiivselt kui läbilibiseva ratta korral).
Turvaseadised 1.Aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed 1.1 Aktiivsed turvaseadmed a) ABS pidurisüsteem b) Veojõukontroll c) Stabiilsuskontroll d) Pidurdusjõu jaotussüsteem e) Äkkpidurduse süsteem Lisaks nendele on olemas palju abistavaid aktiivseid turvasüsteeme. Mõned neist on: a) Elektrooniline diferentsiaali lukk b) Parkimisabi c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist)
- Igasse katseklaasidesse pipeteeritakse 3ml tööreaktiivi ja loksutakse. - Katseklaasi hoitakse 20 minutit toatmperatuuril. - Mõõdetakse spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused. 5) Koostame kaliibrimisgraafiku. Töö tulemused. Lahus: Absorbtsiooni väärtus: Glükoosilahus 1 (0,25 0,1318 ABS mg/ml) Glükoosilahus 2 (0.125 0,0947 ABS kalibrimislahused mg/ml) Glükoosilahus 3 (0,062 0,0576 ABS mg/ml) 0-proov vesi 0,0293 ABS Uuritavad lahused Mahl 1 0.1273 ABS Mahl 2 0,1185 ABS M1 ja M2 keskmine 0.1229 ABS
Neljandasse, viiendasse ja kuuendasse panin 1ml erineva sisaldusega glükoosi lahust, mis eelnevalt said valmis tehtu ja panin juurde kõikidesse 3ml tööreaktiivi. Kõki katseklaase loksutasin hoolikalt kohe pärast tööreaktiivi lisamist ja jätsin naa 20 minutiks seisma. Oli näha väga õrna kollakat värust. Seejärel määrasin spektrofotomeetr abil kõikide lahuste optilised tihedused. OPTILISED TIHEDUSED: KATSEKLAAS nr.1: 0,043 ABS KATSEKLAAS nr.2: 0,081-0,043= 0,038 ABS KATSEKLAAS nr.3: 0,083-0,043=0,04 ABS KATSEKLAAS nr.4: 0,131-0,043=0,088 ABS KATSEKLAAS nr.5: 0,089-0,043=0,046 ABS KATSEKLAAS nr.6: O,O67-0,043=0,024 ABS Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide optiliste tiheduste keskmine on 0,038+0,04/2=0,039. Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,15mg/ml. Lahjendustegur on 400. Algmahla kontsentratsioon on siis 400*0,15= 60 mg/ml Naturaalses mahlas on 60mg/ml glükoosi. 1 ml mahla on 1g mahla, ehk 1000mg mahla
Ostes piduriklotse tuleb uurida minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel
Aktiivsed ja Passiivsed turvavarustused Audi A4 1,8T 120kW 2006 Aktiivne turvavarustus · ABS pidurid · Veojõukontroll · püsikiiruse hoidja · lisapidurituli · suverehvid · talverehvid · kliimaseade · stabiilsuskontroll · pidurdusjõukontroll · ksenoon tuled · roolivõimendi · vihmasensor · püsikiirushoidja · reguleeritav roolisammas Passiivne turvavarustus · turvapadi · turvavöö · turvavööde eelpingutid · peatoed · küljekardinad · signalisatsioon Volkswagen Golf 2
rakisega proovi kaalumiseks nii õhus kui ka vedelikus. Plast Läbipaistev? Küüs Eriomadus Kõvadus Kõvadus Võimalikud kriibib? (B) (HRR) materjalid 1 (läbip.) kirkalt ei - 0B 123HRR PMMA?, PC? 2 (punane) ei ei - 0B 108HRR ABS?, PA6? 3 (valge) häguselt jah õline 0B 60HRR - 4 (roheline) häguselt jah - 0B 79HRR PE-HD?, PP? 5 (must) ei ei - 0B 103HRR ABS?, PA6? PA66? Plast Upub? Tihedus (ρ) Materjal (pakutud) Materjal Rakendusomadus
PIDURITE ARENG KARL KOBAK 2018 PIDURITE AJALUGU · Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. · 1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. · 1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. · 1960. aastatel prooviti võtta Maxaret mehaaniline süsteem kasutusele ka autotööstuses. TÄNAPÄEVASED SÜSTEEMID · Esimese nii nimetatud täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga, see oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem. · 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS-süsteem. · 1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. PIDURI LIIGID · Ketaspid...
ebasoodsa õhu liikumist ümber liikuva sõiduki. Surutiiba kasutatakse autode juures nii esi- kui tagaosas. Selle eesmärk on suurel kiirusel sõitva auto stabiilseks muutmisel, surudes tagumist osa alla vastu http://www.subaru-global.com/tec_aerodynamics.html maad ning takistada õhu sattumist auto alla, et sõiduk ei tõuseks maast lahti ega kaotaks juhutavust. Põhilisemad materjalide liigid: ABS plastik, klaasplast ning süsinikkiud. Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast faasist materjale, kusjuures faaside Süsinikkiud"carbon fiber"- omadused ja orientatsioon on selgelterinevad ja kerge, vastupidav, kuid väga kallis materjal. kontrollitavad
Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 10 18 28 50 F1 F2 F3 Keskmine 0,05094 0,00684 Pindala 69,73071 47,58876 Abs Max 4,25119 Abs Max asukoht 11,80000 X F1 F2 F3 10,0000 -2,4019 -2,0000 -4,4019 10,3600 -3,3545 -1,1520 -4,5066 10,7200 -3,4628 0,4407 -3,0221 11,0800 -2,1852 2,4322 0,2470 11,4400 0,4215 3,9092 4,3307 11,8000 3,5351 4,2512 7,7863 12,1600 5,8295 3,6719 9,5014 12,5200 6,0813 ...
autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetatakse piduriketast, siis peetakse silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. 2 Bremse Rico Kapsi 2.2.3 ABS-pidurid ABS (saksa Antiblockiersystem 'blokeerumisvastane süsteem') on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. Rico Kapsi 3 HUVITAV FAKT Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel
Algus Pikkus Lõpp Jaotisi 8 18 18 50 F1 F2 F3 Neg keskmine -0,80857 -3,45799 Integraal 0,51547 0,99198 Abs Max -1,84887 Abs Max asukoht 15,200 10,0000 5,0000 0,0000 F 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 F -5,0000 F -10,0000 -15,0000 X F1 F2 F3 F3 Nullkohad: 8,0000 0,5510 0,0380 0,5891 9,0298 8,3600 0,6566 5,5514 6,2...
kontsentratsiooni. Hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril. Mõõtsin spektrofotomeetriga lainepikkusel 410 nm lahuste optiliste tiheduste väärtused. Võrdluslahusena kasutasin destilleeritud vett. Kuna ka kontrollproov võib anda madala optilise tiheduse näidu, siis korrigeerisin kõikide glükoosi sisaldavate lahuste optilise tiheduse väärtuseid. Proov Optiline tihedus Katseklaas nr 1 (Kontrollproov/0-proov) 0,0135 ABS Katseklaas nr 2 (I paralleelproov) 0,1283 - 0,0135 = 0,1148 ABS Katseklaas nr 3 (II paralleelproov) 0,1294 - 0,0135 = 0,1159 ABS Katseklaas nr 4 (C4 = 0,25 mg/mL) 0,1493 - 0,0135 = 0,1358 ABS Katseklaas nr 5 (C5 = 0,125 mg/mL) 0,0627 - 0,0135 = 0,0492 ABS Katseklaas nr 6 (C6 = 0,062 mg/mL) 0,0226 - 0,0135 = 0,0091 ABS Tabel . Katseandmed Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine
ehk teise keskkonna murumisn. esimese lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab
Soojuslik tasakaal kahe keha vahel: hakkavad pendeldama kuni leiavad tasakaalu. abs. must keha on kõige parema kiirgus võimega. Ta hakkab hõõguma madalamal T kui valge keha Absoluutselt musta keha kiirguse seadused: Kõrgema temp.-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur
2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised RIIGIKOGU:
lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne
kaudu. EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest: · Kompressor; · Suruõhu ettevalmistamise seade; · Juhtplokk; · Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan); · Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele
A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras C20, komposiit II, komposiit X, polüestervaik, ABS, PMMA), arvuti. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Tõmbeteim Kiirused: ABS-l ja PMMA-l 5mm/min; terasel 30mm/min Tõmbeteimi tulemuste tabel Materjal b, t, S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, ρ, Rm/ρ Kasutusala mm mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3
• Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast • Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus • Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Katse tulemused Aeg Optiline tihedus Türosiini λ=280nm konsentratsioon 0-proov 15 sek 0,3796 Abs 0,06 mg/ml 1-proov 304 sek 0,6284 Abs 0,10 mg/ml 2-proov 615 sek 0,8903 Abs 0,141 mg/ml 3-proov 904 sek 1,0232 Abs 0,194 mg/ml 0.25 0.2 0.15 Türosiini konsentratsioon, mg/ml
x F1 F2 F3 -7 9 -1,14711 7,85289 -5 1 2,341576 3,341576 -3 9 -0,809362 8,190638 -1 1 2,942863 3,942863 1 1,535534 -0,423021 1,112513 3 -5,535534 2,556522 -2,979011 5 -5,535534 -1,024308 -6,559842 7 1,535534 2,218774 3,754308 9 1,535534 -1,226271 0,309263 11 -5,535534 2,084014 -3,45152 13 -5,535534 -1,323314 -6,858848 pos kesk Pindala abs max koht F1 78,9619 F2 2,4287 F3 4,6991 81,9948 8,1906 -3 10 8 6 4 2 0 -7 -5 -3 -1 1 3 5 7 9 11 13 -2 -4 -6 -8
Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv 0 10 10 10 2 1 Karakteristikud Abs kesk Pind Max Koht F1 5,7002492 F2 2,709888 24,449711 F3 48,192181 16,084425 6 Funktsioonide tabel 20 x F1 F2 F3 15 0 3,0153465 -2,476007 0,5393397 10 1 -1,562584 2,7507686 1,1881845 2 -3,855783 -0,679466 -4,53525 5
Audi tehnohoolde süsteem Audi 100 1993 2.0 Tehnohooldus. 15000km. Auto on maas: · Pidurid · Piduri torud · ABS · Diagnoosi veakoodid · Kõik sisemisete lülitite korrasolek · Sooja puhur · Signaal · Salongi tuled · Kojamehed · Akna pesur · Tagumine kojamees ja pesur · Suunatuled · Esituled · Tagumised tuled Auto täiesti üles tõstetud: · Mootori õlilekked · Mootoriõli · Õlifilter · Käigukasti õli lekked · Differentsiaali õli lekked · Rooliotsad · Rooli hoovastik · Amordid · Väljalaske süsteemi lekked
Valguse murdumiseks nim- valguse levimise suuna muutumist üleminekul ühest optilisest keskkonnast teise. Suunamuutus sõltub keskkonna omavahelisest optilisest tihedusest mida rohkem tihedus üksteisest erineb seda rohkem levimissuund muutub Keskkonna tihedus sõltub valguse kiirus antud keskkonnas seda iseloom.. antud keskkonna abs murdumisnäitaja Kui valgus levib optilisest tihedusest .......................ristsirge poole. Kui valgus levib optiliselt hõredamasse k.k siis murdub valgus eemale Murdumisseadus. Langemis ja murd.n siinuste summa on võrdne antud k.k omavaheliste murd.näitajaga V võrdub c jagada n V on valguse kiirus keskkonnas c on valguse kiirus õhus (3*108 m/s n on abs murdumisnäitaja Sin alfa / sinus gamma võrdub n alfa on hõredamas k.k alfa langemis ja gamma murdumis
- Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse läbi difuusori reaktorisse. - Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov , mgO3/l Kus: 10 - süstla maht, ml, ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0,42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Meie ABSH2O = 0.722 T C
keevitatavus, hind ja külmakarastavust. [5] 7 RAUASULAMID 1.3 Teras Teras on laevaehituses enim kasutatav materjal, väga hea tugevuse ja kõvadusega ja on suhteliselt odav, samuti piisava kroomiga on ta ka korrosioonikindel. 1.3.1 Laevaehitusteras-ABS terased ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest. ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS. Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa. Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja külmalt on tõmbetugevus 380-450 Mpa. Erinevatel klassidel on kergelt erinev keemiline koostis ja erinev tõmbetugevus.
ANDMEBAASIGA SCOPUS TEOSTATUD OTSINGUD Teostatud lihtotsing üldiste märksõnadega: ainsaks kriteeriumiks seejuures on, et otsisõna sisalduma artikli pealkirjas, märksõnana või abstraktselt. OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV carcinogens AND groundwater 417 health risks AND groundwater pollution 1276 groundwater AND pollution AND problems 3708 groundwater AND health risks AND 275 (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms 289 OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR 0 carcinoma OR toxicology) Teostatud otsing teemaspetsiifiliste märksõnadega: OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV (releva...
PP omadused on odav, hea tugevus ja soodne hind · PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea keemiline püsivus ja vananemiskindel. · PUR(Polüuretaan) Kasutatakse: Istmepolster, lagi ja armatuurlaud. PUR omadused on hea helisummutus, hea soojusisolaator ja elastne · ABS(Akrüülonitriilbutadieenstürool) Kasutatakse: Iluvõred, rattakilbid ja tulekorpused. ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav · PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt · PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel · POM(Polüoksümetüleen Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja
Teine lahus - Na2CO3 juurde lisada 3-4 tilka ff-i Kolmas lahus- Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl Neljas lahus- Na2CO3 juurde lisage 2-3 tilka mp Viies lahus- Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HC 2. Spektrofotomeetrilised mõõtmised Saadud lahuste neeldumisspektrite mõõtmine spektrofotomeetriaga. Lahus: Na2CO3 Lahuse värv: värvitu Neeldumismaksimum, nm: puudub Absorbeeriv värvus: puudub Lahus: Na2CO3+ff Lahuse värvus: lilla Neeldumismaksimum, nm: 552nm, 1.849 ABS Absorbeeriv värvus: roheline Lahus: Na2CO3+ff+HCl üle Lahuse värvus: värvitu Neeldumismaksimum, nm: puudub Absorbeeriv värvus: puudub Lahus: Na2CO3+mp Lahuse värvus: kollane Neeldumismaksimum, nm: 430nm, 0,734 ABS Absorbeeriv värvus: violetne Lahus: Na2CO3+mp+HCl Lahuse värvus: ( virsik) rohekaskollane Neeldumismaksmimum, nm: 438nm, 0,377 ABS Absorbeeriv värvus: violetne Lahus: Na2CO3+mp+HCl üle Lahuse värvus: ( roosa) violetne Neeldumismaksmimum, nm: 518 nm, 0,36 ABS
filterpaberitega. 3) Proovid filtrin kuivadesse katseklaasidesse.Filtrile jäänud sade pole vajalik. 4) Spektofotomeetril määran nelja erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise tiheduse väärtused lainepikkusel = 280 nm,kasutades 1 cm läbimõõduga kvartsküvette. Katse tulemused Optiline tihedus: 1) 0 proov esimene katseklaas-3-ndal minutil võetud proov 0,173 ABS 2) Teine katseklaas- 8-ndal minutil võetud proov 0,198 ABS 3) Kolmas katseklaas 13-ndal minutil võetud proov 0,220 ABS 4) Neljas katseklaas 18-ndal minutil võetud proov 0,222 ABS (See tulemus ei võtta arvesse,sest see ei ole täpne ja tõenäoline.Selline tulemus tuli välja,sest katseklaasi oli valatud liiga suur või liiga väike kogus reaktsioonisegu,või pärast kolmanda proovi võttmist on möödunud vähe aega.) Türosiini kontsentratsioon graafiku alusel (mg/ml): 1) 0,028 mg/ml 2) 0,032 mg/ml
DISPERSIOON, SPEKTER, SPEKTRAALANALÜÜS Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). ·Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. ·Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. ·Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega: 1. Spektroskoop valgus realiseeritakse visuaalselt (silmaga). 2. Spektrograaf valgus realiseeritakse fotograafiliselt. 3. Spektromeeter valgus realiseeritakse elektriliselt. ··Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus ja neeldumisspektriteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
