Miina Härma Gümnaasium “The aborigines of Australia Student:Kärt Erikson Teacher:Tiia Timma Tartu 2010 contents Introduction – page 3 History – page 3-4 Religion – page 4-7 Society - page 7-9 The British – page 9-10 Conclusion – page 10-11 Resources – page 11 Appendix – page 11-14 2 Introduction I selected this theme because it was the most interesting one for me. Aborigines have interested me for a long time now so doing this essay is really fun for me. Australian Aboriginal culture is one of the world's longest surviving cultures. Australian Aborigines, also known as Indigenous Australians , are the native people of Australia . Many of them suffered when white people from Britain arrived in Austra...
Marie-Helene Sarapuu 8.b Uluru, also named as Ayers Rock, is a large sandstone rock in the central of Australia. Uluru and Kata Tjuta are the two major features of the Uluru-Kata Tjuta National Park. Uluru is sacred to the Pitjantjatjara and Yankunytjatjara, the Aboriginal people of the area. Uluru is one of Australia`s most recognisable natural icons (of course).The world-renowned sandstone is 348m high, 5 km long and 1,5km wide.It is interesting that Uluru changes colour as the different light strikes it at different times of the day and year.Uluru produce an incredible light show at sunset ,with crimsons turning to rusts and pinks to mauves.Uluru has also many springs, waterholes,rock caves and ancient paintings. Fauna and flora Historically, 46 species of native mammals are known to have been living in the Uluru region; ...
Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne
Introduction, Location Australia is a country between the Indian Ocean and the Pacific Ocean. It is the only country in the world that occupies an entire continent. The mainland covers an area of 7.7 million km² and it is about 3700 km from the most northern point to its most southern point and about 4000 km from east to west. There are also many different seas around Australia, like the Coral and the Tasman Seas in the west or the Timor and the Arafura Seas in the north, where the Indian and the Pacific Oceans meet. Because all seas and oceans near Australia are warm, surfing is a very popular hobby. Political subdivision Australia is divided into six states, which are: · New South Wales · Victoria · Queensland · South Australia · Western Australia · Tasmania New South Wales is the most populous state in Australia. Its capital is Sydney. Victoria is one of the most densely populated states in Australia. Its capit...
Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid Marit Nõmmik KUKKB2 Austraalia aborigeenid Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse
üksteise peale. Värvidena on kasutatud musta, valget, punast ja kollast. Musta saadi süsist, valget kriidist ning punast ja kollast looduslikest värvimuldadest, mida segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Puuduvad sinine ja roheline toon. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks Arunta suguharus Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Seda on tähendatud ka osades Aafrika hõimudes. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist,
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid
Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. 1 1. Üldinfo Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja
· Californias on tähtsal kohal masinaehitus (lennukite, laevade, arvutite jt. elektroonika- seadmete tootmine). · Austraalia ekspordib palju villa ja lambaliha. · Tähtsal kohal on turism ja puhkemajandus. Madeira Rhodos Turism Vahemere ääres. Barcelona TURISM CALIFORNIAS Yosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland Uluru rahvuspark ABORIGEENID · Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. · Aborigeenid on hästi kohanenud karmide elutingimustega. · Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on bumerang. · Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna kolinud. KESKKONNAPROBLEEMID · Keskkonnareostus tööstuspiirkondades (reostunud õhk, happevihmad). · Rannikualade reostus. · Muldade väljakurnamine. · Ülekarjatamine. · Vee- ja tuuleerosioon. · Maavärinate, vulkaanide oht. · Liigasustus. ATEENA
arvata võiks. Ta suudab vatt ammutada isegi vihmatilkadest või kastepiiskadest. Ta keha on kaetud teravate okkasarnaste moodustitega, et jääda röövloomadele märkamatuks. 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastik Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. Aborigeenid olid esimesed inimasukad Austraalias. Nüüdseks elavad nad Austraalia põhja- loode- ja keskosas, sest mujalt on nad välja aetud. 1971. aastal said aborigeenid endale oma lipu. Austraalias elab selle aasta seisuga 22969000 inimest, rahvastiku keskmine tihedus on 0,38 in/km2 . Enamus rahvastikust elab idarannikul, kus on niiskem kliima.
Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste
9) Geograafia tunnis õpitud Austraalia kohta oli see ,et Austraalia loomastik on väga eriline, sest see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Ka seda ,et Austraalias leidub palju mao liike,mis on mürgised. Õpitud oli ka see ,et Austraalias on suured tsitruste ja viinamarja kasvandused. Austraallaste tähtsaim puu on eukalüpt,mida kasutatakse tööstuses. Teadsin ka Uluru rahvuspargis asuvat Ayers Rocki ,kuhu aborigeenid joonistasid huvitavaid kaljujooniseid. 10) Neid fakte mida ma leidsin oli palju ,mis mind hämmastas: *Renti makstakse nädala kaupa, ka palka saab nädala kaupa. *Põhiline kaubavedu vorme on maantteerong ehk 53 m rekka , mis koosneb rekkast ,millele on kinnitatud teine rekka ja selle külge veel puuvilja vagun. * Auto alla jäänud kängurud lõpetavad supipotis. *Austraallased kardavad paaniliselt päikesekiirgust,mis võib tekitada nahavähki. *Austraalias on vasakpoolne liiklus.
Punane hiidkänguru Kängurudest Punane hiidkänguru on imetaja Känguru kari koosneb sajast või enamast isendist Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter Kaal: isastel ligikaudu 90 kg, emastel umbes 30 kg Harjumuspärane eluviis: öine Toitumine: rohi, põõsalehed ja oksad Eluea pikkus: 12-18 aastat Esinemine: Austraalia keskosa Kaitse: nad ei ole väljasuremise ohus Huvitavat
UUURIMISTÖÖ Austraalia Austraalia üldinfo: · Lipp: · Vapp: · Pindala: 7 682 300 km2 · Rahvaarv: 19,5 miljonit · Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid · Religioon: 75% kristlased, 1% moslemid, 1% budistid, 0,5% juudid · Pealinn :Canberra (313 000 elanikku) · Valitsus: Suurbritannia Ühenduse sõltumatu liige · Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu-
KÄSUMAJANDUS VARIA 300 KES OMAS INDUSTRIAALÜHISKONNAS ENIM VÕIMU? VASTUS VARIA 300 KES OMAS INDUSTRIAALÜHISKONNAS ENIM VÕIMU? VASTUS: VABRIKUTE OMANIKUD VARIA 400 MIDA TÄHENDAB TSENTRALISEERITUD VÕIM? VASTUS VARIA 400 MIDA TÄHENDAB TSENTRALISEERITUD VÕIM? VASTUS: VÕIM KUULUB KESKVALITSUSELE VARIA 500 MIS AASTAL SAID ABORIGEENID AUSTRAALIAS TÄIEÕIGUSLIKEKS KODANIKEKS? VASTUS VARIA 500 MIS AASTAL SAID ABORIGEENID AUSTRAALIAS TÄIEÕIGUSLIKEKS KODANIKEKS? VASTUS: 1967
klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad.........................................................................6 2.1 Araabia Ühendemiraadid...........................................
2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5. Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. 2. Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel.
läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine · Oskamatu põlluharimise tagajärjel võivad
Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid. Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale. Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000-ni. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.htm http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.htm http://www.miksike.ee/ http://www.hot.ee/aussie/loodus.html Lisad
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loo...
· Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane Meesipelgad
Namibi Kõrb Cris-Karlis Lepp 8. klass Üldandmed Pindala on 50000 km2. Suuresti asustamata. Üks vanimaid kõrbi maailmas. Tekkis ligikaudu 80 miljonit aastat tagasi. Suurus ja paiknemine Kõrbeala pikkus on kuni 2100 km. Ulatub Kapimaast Angolani. Laius on lõunas 70-130 km ja põhjas 30-50 km. Tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad...
seal jaanuaris. Austraalia pealinna Canberrasse saab kahe ümberistumisega Frankfurtist ja Sydneyst. Kokku kestab lend 30 tundi ja 30 minutit. Austraalias on maailmaaeg +6 kuni +11. Põhjaterritooriumil on meiega ajavahe 6 tundi. Kell tuleb edasi keerata. Austraalias on kasutusel Austraalia dollar AUD. 1 AUD =0,80 EUR-iga. Austraalia riigikeel on inglise keel. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt. Põhjaterritooriumi kirdeosas asub Arnhemi maa, kus elavad ainult aborigeenid. Huvitav oleks nende elu jälgida. Lõunaosas asub Uluu-Kata-Tjua rahvuspark, mille suurim vaatamisväärsus on maailma suurim monoliit Uluru. Põhjaosas asub Kakadu rahvuspark ja Litchfieldi rahvuspark. Austraalias on valminud ka meie teles jooksev film ,,Kodus ja võõrsil". Kindlasti käiks vaatamas Sydney ooperimaja. Sydney on linn Austraalias, Uus- Lõuna-Walesi osariigi pealinn. Sydney on Austraalia suurim ja vanim linn.
edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid lääneeuroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Muistne vabadusvõitlus on toonud Eesti ajalukku muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam. Samas on võimalik, et kui meid ei oleks alistatud, elaksid ehk eestlased praegu nagu aborigeenid keset kõrgeltarenenud Euroopat. Võib aga tõdeda, et sellised minevikusündmused on muutnud eesti rahva tugevaks ja suurendanud rahvustunnet sedavõrd, et nüüd saame elada iseseisvas ja püsivas riigis.
Traditio- lad k. edasiandmine, teade. Maailmas on palju erinevaid traditsioone. Igal rahvusel on nad omad, kuid mõned on juba unustatud, kuid teised kanduvad inimeste vahel.kui te satute teisse riiki huvitavate tavadega ning kui te tunnete neid , tähendab see seda , et te ausate nende ajaloo ja kultuuri. Aafrikast Masai hõimus inimesed tervitasid üksteist hüpetega, mida kõrgemale hüppati, seda rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon. Bulgaarias tervitatakse uut aastat suudlustega pimedas toas. Meessoost eskimod tervitavad üks teist lüües rusikaga pähe või selga. Sahara tuareegid võivad aga tervitada üle poole tunni, võtes juba 100 meetri kauguselt erinevaid naljakaid poose , hüppata,, joosta ja kummardada. Zambezia mehed aga tervitavad üks teist võttes üksteiselt genitaalidest
Austraalia muusika Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud, näiteks öised corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega ...
Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid Nomaadid-rändeluviisiga kõrbeelanikud, kes elavad tekides Nafta ja maagaasi kaevandamine
Uluru on maailma suurim monoliit. 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune mägi, kasvab maapinnast välja keset tühja kõrbe Austraalia põhjaterritooiumil. Uluru koosneb tilliidist, mis viitab jääajale. Uluru tekkis umbes 680 miljonit aastat tagasi kui Austraalia manner asus märksa kõrgemal. Uluru punane mägi on pärismaalastele maailma naba. Selle 9,4 km ümbermõõduga kalju lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad materiaalsed ajaloomärgid. Jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise desifreerida. Joonis inimvälkudest kordub palju, viidates kosmilistele nägemustele. Vanasti pakkusid Uluru arvukad koopad aborigeenidele peavarju ja veesilmad olid soodsateks küttimispaikadeks. Uluru tundub olevat justkui elusolend, sõltuvalt ilmast muudab kivi värvi hallikassinisest (vihmaga) kuni erkoranzini (päikesepaistel). Eriti vaatemänguline on värvide muutumine päikesetõusu- ja loojangu ajal. Erkoran värv kalju pinnal asendub järk-järgult purpurpunasega
v Brisbane v 2 000 000 v Perth v 1 700 000 v Adelaide v 1 200 000 Anu Roosileht 4 30.12.12 immigratsioon Osariikide kaupa Ühe kuu lõikes Anu Roosileht 5 30.12.12 Rahvastik Austraalia põliselanikud aborigeenid moodustavad vaid umbes 2% elanikkonnast. Umbes veerand praegu Austraalias elavatest inimestest on sündinud väljaspool Austraaliat immigratsiooni mõju on hiiglasuur. Kõige enam annavad ühiskonnas tooni siiski varajaste valgete Euroopa sisserändajate järeltulijad eelkõige britid, kes hakkasid siia saabuma 1770 paiku (esialgu vangidena, pärast vabatahtlikult). Anu Roosileht 6
või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, see võib maa kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi huvitavat Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa
Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja
Kõige tuntum on punane känguru. Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus). Okkaline kurat kasvab kuni 20 cm ja see võib elada kuni 20 aastat. 5 RAHVASTIK Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid. Põlisrahvad jagunevad kahte põhirühma: Martud läänes ja Pintupid idas. MAJANDUS 6 Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Entsüklopeediakirjastus, 9 köide. Tallinn. 1996 Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 2000
kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Veel võib see rikkuda vihmade süsteemi. Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada. Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud nt. Araali järvega, mille pindala on peaaegu poole võrra kahanenud ning kahaneb jätkuvalt. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on Austraalias aborigeenid. Aborigeenid Aborigeenid on Austraalia põliselanikud. Neil on kombeks rituaalsete tantsude ajaks keha maalingutega katta. Üsna uskumatu, kuid tõsi, et nende harjumuspäraseks toiduks on puudejuuri uuristavad mardikavastsed. Neid lihavaid tõuke süüakse kas toorelt või kuumade süte peal küpsetatult. Maitselt meenutavad nad õlikat pähklit ning on väga toitvad. Inimene kõrbes Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Tihti oli kõrb varanduse ja kuulsuse ihkajatel viimane rännupaik
................................................... 5 1.3. Päritolu ................................................................................................................................. 5 1.4. Kliima ................................................................................................................................... 6 2. Suur Järvistu ja inimene ............................................................................................................ 8 2.1. Aborigeenid .......................................................................................................................... 8 2.2. Eurooplaste asustus ............................................................................................................. 8 2.3. Järvede piirkonna areng ..................................................................................................... 8 2.4. Tähtsad ressursid........................................................................
Lauamängude ajalugu Lauamängud on olnud osa pea igas kultuuris, välja arvatud Austraalia aborigeenid ning eskimod. Enne kui kasutusele võeti reaalsed nupud ja lauad, tundsid inimesed selliseid mänge nagu mõistatused ja vanasõnad. Lauamängud on tihti leidnud ehk liialt vähe tähelepanu ajalookäsitluses, kuigi tegu on millegagi, mis üpris hästi peegeldab käsitletava rahva kultuuri. Näiteks malemänguski võime näha sajandite tagust blitzkriegi - kus erinevad väeosad moodustavad laual ühtse löögirusika, või siis saja aasta vanune monopoli mäng, mis iseloomustab tänapäevast äri. Reeglite ja vahendite muutumine ajas on olnud väga aeglane, siiski eri kultuuride puhul on erinevus tihti olnud väga märgatav. Lääne kultuurides näiteks asuvad valdavalt mängunupud laual kujutatud väljadel (ruutudel), v.a. mõned erandid (nt. veski-mängud), siis idamaades asetatakse need just joonte ristumispunkti (nt. go või hiina male...
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament. Eesti, Saksamaa, Austria, Sveits, Iirimaa, Island. 3)Presidentaalne- president otsustab. USA, Mehhiko, Kolumbia .Tootmisviiside iseloomustus: korilus: korjataks loodusest, marju ja möllu+küttimine ja kal...
Linnastumine Kogu Austraalia rahvastikust elab 89% inimesi linnades. Suurimad linnad on Sydney 4,429 miljonit elanikku, Melborne 3,853 miljonit elanikku, Brisbane 1,97 miljonit elanikku, Perth 1,599 miljonit elanikku ja Austraalia pealinn Canberra, kus on 384,000 elanikku Mina arvan, et linnastumise põhjusteks on et, linnades on rohkem tööd, kuid Austraalias on ka maapiirkondades tööstused ja kaevandused. Aborigeenid, kes varem asustasid maa kõrbelisi siseosi, on samuti hakkanud siirduma linnadesse. Suuremates linnades on kõik asjad kergemini ja paremini kättesaadavad. Kuna ka Austraalias on paljud kohad kõrbed või kõrbe lähedased ning kuivad ja asustamata siis inimeste jaoks ei ole need elamiskõlblikud. Ma arvan, et tulevikus inimeste arv linnades veel kasvab, sest linnades tingimused kogu aeg paranevad ja suurenevad ning inimesed muutuvad kogu aeg
Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks. Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus. Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks. Vihmaperioodil elutseb kõrbes ka linnuliike. Inimtegevus Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala.
lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks. 2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid. Saharas on peamiseks koduloomaks vähenõudlik ja vastupidav kaamel, kellelt beduiinid saavad piima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid ja kootakse kangast. Ta on tänapäevani peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides. Nad oskavad hankida eluks vajalikku vett nii taimedest, loomadest kui ka näiliselt kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomnahkseid kasukaid,mis kaitseb neid päeval (ja suvel) ülemäärase kuumuse ning öösel (ja talvel) külma eest. Mis on kõrbestumine? Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad
Seda on leitud ka noortest võrsetest. On võimalik, et koaalade valivus eukalüptiliikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte. 2.2. Vaenlased Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimeste. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega, kuid nad ei pannud seda looma tähele. 6 2.3. Paljunemine Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Kuna isaseid on vähem kui
· Värvid: must (süsi), valge (kriit), punane ja kollane (ookermullad). · NB! Puuduvad sinine ja roheline toon. · Hüpotees: Esiaegne inimene ei suutnud neid toone eristada, kuna tema silm polnud piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. · Asukoht: koobaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. · Hüpotees: Kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasid koopamaalingud
kinnituvaid epifüllideks. · Maapinnal kasvab rohttaimi vähe. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. · Kameruni ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvavad õlipalmid, mahagonipuud, eebenipuud, papayad, kookospalmid ja paljud teised puud. Papaya Papaya · Papaya lehtedest tee omab mitmeid raviomadusi, on tuntud tõhusa paisetevastase toime ja verd puhastava vahendina. · Juba ammustest aegadest on Austraalia põliselanikud aborigeenid kasutanud papaialehtedest teed organismist parasiitide eemaldamiseks, ainevahetuse normaliseerimiseks ja vere puhastamiseks Papaya · Papaialehtedest teed kasutatakse: · . immuunsüsteemi tugevdamiseks, · . endokriinsüsteemi taastamiseks, · . organismi vananemisprotsesside aeglustamiseks, · . vere- ja lümfi puhastamiseks, · . radionukleiidide väljutamiseks organismist, · . naha seisundi parandamiseks.
odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
kutsutud kerakeste näol, mis sulasid kokku kraatri lateriidist kattega ja vooderdasid kraatri nõlvu. Maaga kokkupõrkel kvartsiidist aluspõhja deformeerides meteoriit ise suuresti aurustus. Aastatel 19531954 leiti kuni nelja kilomeetri kaugusel kraatrist üle 600 kg meteoriitset materjali. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Ta asub keset ulatuslikke Ida-Kimberley spinifeksrohumaid Suure Liivakõrbe põhjapiiril. Aborigeenid kutsuvad kraatrit Kandimalaliks. Nad usuvad, et kunagi roomas kraatri sügavusest välja vikerkaarevärvi madu ja temast jäi maha Wolfe Creeki säng. Eurooplased nägid esimest korda kraatrit juhuslikult 1947. aastal õhuluure ajal. 5. Mis on Oorti pilv? Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö
Suurenenud on ka 15-64 aastaste osatähtsus. d) Austraalia kuulub kaasaaegsesse rahvastikku tüüpi ehk Austraalia on rahvastiku vananemise etapis. 7. Migratsioon Aastal 1990-1995 langes migratsioon umbes 125 000-lt 80 000-le. Kuid aastaks 2000 oli migratsiooni tase tõusnud 107 000-le ja püsib stabiilsena kuni aastani 2025 millal arvatakse et migratsioon langeb 122 000-le. Umbes 92% rahvastikust on Euroopa, 7% Aasia päritolu ning 1% on pärismaalased ja aborigeenid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1% protsendil elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. 8. Linnastumine 89% kogu rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad koos rahvaarvuga : Sydney 4,429 miljonit Melbourne 3,853 miljonit Brisbane 1,97 miljonit Perth 1,599 miljonit Canberra (pealinn) 384,000 Linnad paiknevad enamasti rannikualadel
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Faktid: Lipp Vapp Pindala 7 682 300 km2 Rahvaarv 19,5 miljonit Inimesed 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid Pealinn Canberra (313 000 elanikku) Valitsus Suurbritaania Ühenduse sõltumatu liige Haldusjaotus 6 osariiki ja 2 territooriumit Riigihümn Advance Australia Fair Riigikeel inglise Rahvastiku tihedus 2.8 in/km² Kuninganna Elizabeth II Iseseisvus 1. jaanuar 1901 Rahaühikud dollar(AUD) LOODUS Rannajoon, pinnamood ja veestik Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
