need headega. 5. moraalne mudel nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama. 6. asendusmudel nõustaja asendab midagi, mida mu elus puudu on. Nõustamispsühholoogia 25.02 Isikutaju Mõjutab hästi palju keskkondlikke tegureid, mida isik ise ei saa mõjutada. Inimese puhul huvitavad meid sotsiaalsed aspektid (rahvus, staatus, riietus, sugu jne.) Kui mees läheb naisnõustaja juurde, siis ta ei võta abivajaja rolli, kuna sotsiaalse maskuliinsus ei lase. Sellepärast peaks mees minema mehe juurde. Kaldub esitama käitumisviise, mis tagavad positiivse hinnangu temale. Fassaadis on teadlikult esitatud käitumisviisid. Sõltub sellest, missugune saab olema eesmärk. Kui eesmärgid erinevad, siis see mõjutab ka isikutaju. Isikutaju protsess on situatiivne, aga kooskõlas suhtlemise põhjusega. Sotsiaalselt määratletus on seotud tajuga. Isiku põhimehhanismid I
Kui kliendi ja nõustaja vahele on tulnud ootamatud lahkarvamused, on tühine oodata, et need ajaga laheneksid. Metakommunikatsioon on hädavajalik strateegia neis olukordades, kus suhte inimese ja nõustaja 11 vahel on langenud või ummikusse jõudnud. Metakommunikatsioon on sügavamal filosoofilisel tasandil suurepärane viis mõnedenõustamise põhiväärtuste väljendamiseks(McLeod, 2007;196). Rogers ja tema kollegiid tõid ära vajalikud tingimused, mis iseloomustavad head suhet abivajaja ja nõustaja vajel(McLeod, 2007;197): • Kaks inimest on psühholoogilises kontaktis • Terapeut suhtub klienti tingimusteta positiivselt • Terapeud on suhtes kongruentne või tervislik • Terapeut mõistab empaatiliselt kliendi sisemist taustasüsteemi ja püüab seda kliendile edasi anda Võib öelda, et nõustamine on oluline nii abiotsja kui ka nõustaja jaoks. Nõustamine on protsess, mis ei tohiks mitte kumbagi osapoolt külmaks jätta
t. riik tagab kõik sotsiaal hüvesid kõigile. Riigi tegevuse rahastab kõrged maksud Liberaalne (õhuke riik) – põhiväärtused: inimesed on vabad ja võrdsed; riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Riigilt saavad toetused vaid väga vaesed ja penionäärid. Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekust tagada kõigi oma liikmete heaolu ja vähendada erinevusi. Sotsiaalhoolekanne – vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Sotsiaalteenus – isiku/perekonna toimetulekut soodustav mitterahalinetoetus Sotsialtoetus – isiku/perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus Vältimatu sotsiaalabi – piisavate alatusvahenditeta isikule antav hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju Vaesus – sotsiaalne probleem kõige üldisema ressursside puudus või nappus
Kaugelearenenud tümpanoskleroos Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid Püsiva vaegkuulmise korral saab kasutada heli valjendavaid aparaate ehk kuuldeaparaate. Kuuldeaparaat on elektrooniline helivõimendaja, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas helivõngeteks, mis juhitakse kõrvaotsaku kaudu kuulmekäiku. Kuuldeaparaat on varustatud veel regulaatorite ja lülititega. Peale kuuldeaparaadi, mis soodustab vaegkuulja suhtlemist ümbritsevaga, on loodud palju muid abivahendeid kasutamiseks kõikvõimalikes olukordades: telefonid vaegkuuljatele, induktsioonvõimendid, silmusvõimendid, äratuskellad, beebiandurid, signaaliedastajad,
paljud inimesed sedalaatsetesse nähtustesse, järelikult on neil kõigil ka mingisugune vale arusaam maailma reaalsest toimimisest. Need isikud omakorda hakkavad oma tõekspidamisi teistele edasi levitama ja väärad arusaamad levivad veelgi. Juba üksnes see peaks olema küllaldane põhjus, et libateaduste vastu võidelda. 1.3.2 Ebaaus raha teenimine Inimesed kulutavad oma raha ostes erinevaid pseudoteaduste poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kasutades ära abivajaja rasket olukorda, lubatakse suurte rahasummade eest rasketest haigustest paranemist või muudest keerulistest olukordadest pääsemist. Mida raskem olukord, seda suuremaid summasid küsitakse ja inimene on viimases lootuses valmis maksma. Ühel hetkel avastatakse, et haigus ei ole taandunud või rikkus ei ole majja tulnud läbi imeravitsemise. Oma asjata raisatud raha ei ole aga kuidagi võimalik tagasi saada ja kasu
Geriaatria proffessuur loodi 1965 a. Glauskow Ülikoolis. Viimasel ajal on sotsiaaltöö praktikas muutunud üldiseks nägemus polislikest e. integreeritud sots. töö meetoditest. Pineus´i ja Minhani panid paika 1970 a. mudeli nii eeliseks on, et ta võimaldab üheaegselt lähenemise ja näeb sotsiaaltöö probleemi tervikuna 4. põhielementi 1. muudatusagendi süsteemi e. hooldekodu ja sots. töötaja võtab tööle sots. hooldaja. 2. abivajaja süsteem vanadekodu, üldhooldekodu, personal. 3. eesmärgisüsteem, mida tahetakse muuta. Võib-olla sama kui abivajaja süsteem aga ka erinev hooldekodu personal otsustajad 4. tegevussüsteem, mis koosneb kõigist neljast, sots. töötaja e. muudatusagent kasutab oma tegevusi, et suhe toimiks Tähtis on mõjutada personali hoiakuid või asutuse personali tervikuna Integreeritud mudeli
spetsialist. Jaatab Jumalat ja tema sekkumise võimalust inimese elukäiku. Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus. Lisaks tegelemisele inimese mineviku, oleviku ja tulevikuga keskendub hingehoidja oma töös eksistentsiaalsetele teemadele (näit. kannatuse tähendus, elu mõte ja elu mõttetus jmt). 34. Usulise rituaali eripärad võrreldes rituaaliga üldiselt. Usulise rituaali erijooned 1. Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
kallistan vms. Täiskasvanu tagasiside antud küsimusele oli järgmine: Kui ema võtab nutva beebi sülle, rahuneb beebi tasapisi. Ema ja lapse vaheline side on kõige loomulikum ja otsesem armastuse võimalikkus, mis maailmale teada. Sageli on nii valu kui haiguste põhjuseks just inimeste üksindus; tunne, et neid ei armastata; tähelepanuvajadus jne. Lihtne hooliv puudutus võib mõjuda nagu eluvesi muinasjutus. Võib ka üldse mitte mõjuda sõltuvalt probleemist ja abivajaja vastuvõtlikkusest. 5. Mõtle: kui saad haiget, paned käe automaatselt haiget saanud kohale. Oskad sa selle põhjust seletada? Õpilased üldjuhul arvasid, et tegemist on automaatse refleksiga, kuid põhjust otseselt seletada ei osatud. Õpilaste seas leidus ka neid, kes arvasid, et üritatakse end järgnevate haiget saamiste eest kaitsta või pannakse käsi haiget saanud kohale, et see vähem valus oleks.
liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr). Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal.
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord...
- KKT on spetsiifilisuse lipulaev - Idealiseeritud ,,valideeritud teraapiate" nimekiri on muutunud vähem dogmaatiliseks kontseptsiooniks ,,empiiriliselt toetatud teraapiad" (teraapia mis ei tööta 10st 6 puhul aga töötab ülejäänud 4 puhul on ka asjalik) - RCT'd ei näita ühe koolkonna ülemuslikkust teise suhtes Universaalsus = iga teraapiameetod, mida rakendatakse terapeutilise suhte kontekstis, on efektiivne ja toob kaasa muutuse abivajaja tunnetes, hoiakutes ja käitumises - Kriitiline teguri igas abistavas olukorras on suhte kvaliteet terapeudi ja kliendi vahel - Terapeutilist suhet mõjutavad mitmed tegurid: kliendipoolselt motivatsioon, usaldus, lootus, idealiseerimine; terapeudipoolselt veenimisjõud, soojus, empaatia, põhendamine, direktiivsus, ekspertsus; suhtealaste faktoritena kontakt, seotus, nõusutumine, kokkulepitud suhe ja leping
Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria – mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad – inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis kui suudame ennast panna abivajaja olukorda Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad „Väärilise põhjuse“ korral oleme sageli üsna abivalmid Mitteabistamise põhjused Pluralistlik ükskõiksus – äkki polegi tegemist hädaolukorraga. Põhjendatakse endale ära, miks mitte aidata. Vastutuse hajumine – keegi teine ikka reageerib, miks just mina. Arvamine, et minust ei ole abi / ma ei oska aidata Agressiivne käitumine - eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on
Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis kui suudame ennast panna abivajaja olukorda Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad ,,Väärilise põhjuse" korral oleme sageli üsna abivalmid Mitteabistamise põhjused Pluralistlik ükskõiksus äkki polegi tegemist hädaolukorraga. Põhjendatakse endale ära, miks mitte aidata. Vastutuse hajumine keegi teine ikka reageerib, miks just mina. Arvamine, et minust ei ole abi / ma ei oska aidata Agressiivne käitumine - eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on
Ega suvi pole naljaasi - sest hernes tahab keppi, till tõuseb, redis läheb kõvaks, kartul tahab panemist ja kurk kiletamist. Palun vaikust, ma arenen! Need lehmad, kes rohkem jooksevad ja udarat raputavad, teevadki jogurtit. Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinni eemaldusvahendit Adobe Photoshop. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja
Järgneb uppuja horisontaalasendisse tõstmine ja transport. Aga kui uppuja on haaranud päästjal ümber keha, tuleb haardest vabanemiseks võtta kinni uppuja väikestest sõrmedest. Järsu tõmbega vabanetakse haardest. Juhul, kui uppuja on päästja käed haardesse võtnud, peab päästja laskuma vee alla ning samaaegselt suruma kannatanu õlavarred oma kehast eemale. Käehaardest vabanemine Kui uppuja haarab päästja kätest, saab käsi vabastada järsu liigutusega abivajaja pöialde suunas. Kui uppuja haarab ühest käest ja läheneb päästja kehale, võtab päästja mõlema käega uppuja haardekäest kinni, surub jalgadega uppuja õlale, vabastades end niiviisi. Haarab siis uppuja lõuast või juustest ning tirib ta kaldale. Kahe uppuja lahutamine Päästja ujub viletsama ujuja selja taha, haarab kätega tema lõuast. Samas surub sirge jala teise hädasolija õlale, tõmmates lõuast haaratut enda poole. Niiviisi eemalduvad teineteise külge
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
See abi määratakse kindlaks toidukorvi alusel absoluutses rahasummas. Abi elatusvahendite saamiseks allub järelpiirangupõhimõttele. Õigus vastava nõude esitamiseks on ainult sellel isikul, kellel ei ole võimalusi hädavajalikke elatusvahendid oma isiklike jõududega saada. Isiku õigus vastavale abile on välistatud, kui ta suudab ise toime tulla, või kui esineb toetuse tagamise kohtustus kolmanda isiku poolt. Sotsiaalabi liik, vorm ja ulatus sõltub üksikjuhu erisusi arvestades: abivajaja isiku vajaduse liigist ning suurusest. Abi osutamisel tuleb kontrollida mitte ainult abiotsija, vaid ka kolmanda isiku, kes on kohustatud elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga. Selle meetodi kohaselt fikseeritakse sotsiaalabi piirmäär
Mida rohkem saab inimene osa võtta tõlgenduste loomisest, seda parem; Manipuleerimine- siht on inimese vastuvõttlikuse suurendamiste uute kogemuste suhtes. Nõustaja kutsub need kogemused esile oma sõndade ja käitumisega. Manipulatsioon püüab neutraliseerida inimese emotsionaalseid hoiakuid või muuta need kohanemist teenivaks; Eneseavamine- nõustaja poolt olgu mõõdukas. Klient ei tohiks tajuda, nagu oleks nõustaja ise abivajaja. Eneseavamise eesmärgid: õhutada kliendi eneseavamist, vähendada distantsi kliendi ja nõustaja vahel. Eneseavamine nõustaja poolt võib olla: üldine ja isiklik; positiivne ja negatiivne; Tõesus ehk ehtsus- sisaldab siirus. Ehtsus vähendab distantsi nõustaja ja kliendi vahel. Tõesusele viitavad: spontaansus, avatus, kooskõla sõnade ja käitumise vahel. 4. Toetava nõustamise põhimõtted ja eetika
3093. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga 3094. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis! 3095. Ma tean küll kus ma elan 3096. Siil udus on suur oht! 3097. ära sõida kiiremini kui lendab sinu kaitseingel!!! 3098. Üks pea on hea, kaks on juba inetu" 3099. Kes kaua sõuab, sel mädanevad aerud kätte ära 3100. Müüja:Kas teil 30 senti on?Mees:Ei tea, pole mõõtnud 3101. Tänane doonor on homne abivajaja 3102. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe!! 3103. naine peab olema nagu toonekurg: pikkade jalgadega ja tooma lapsi 3104. Mehed on nagu pilved: kui hommikuks ära lähevad, võib veel täitsa ilus ilm tulla 3105. Kui smurf punastab kas ta läheb lillaks? 3106. Sa oled kui taevast kukkunud ingel. Kahju ainult, et näo peale! 3107. Ärge võtke elu liiga tõsiselt, nagunii te sellest eluga ei pääse! 3108. Arvamus on nagu perseIgaühel oma 3109. Tere
jahe) või kõhukatete pinge uurimine kõhuvaluga patsiendil. Perkussioon – kuulmismeele ja kompimis- või tundmismeele rakendamine Perkussioon on keha välispinna koputlemine. Seejuures tekkivatest helidest püütakse teha järeldusi selle all asuvate kehaosade või elundite seisundist. Näiteks erakorralises meditsiinis püütakse perkussiooni abil kindlaks teha, kas kops on täidetud õhu või vedelikuga. Sündmuskoha ülevaatus Sündmuskoha ülevaatus on abivajaja asukoha kiire ülevaatamine. See algab juba sündmuskohale lähenemisel ja selle läbiviimisel tuleb vaade hoida laia nurga all – jälgida kõike enda ümber. Tüüpiliselt patsiendi läbivaatusel kasutatavat mikroskoopilist pilkunimetatakse tunnelipilguks (ingl tunnel vision). See tähendab, et tähelepanu on suunatud üksikutele detailidele, muud olulised sündmuskohta või patsienti puudutavad aspektid jäävad selle uurimise meetodiga tähelepanuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
