Paide Ühisgümnaasium Koolinädalasse suhtumine Paide Ühisgümnaasiumi abiturientide seas Statistiline uurimus Koostajad: Agnes Rikk ja Taavi Kala, 12.B Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Matemaatika Statistilise Uurimuse ülesandeks oli välja selgitada, millised koolipäevad meeldivad Paide Ühisgümnaasiumi abiturientidele ja miks ning millised koolipäevad ei meeldi ning miks. Samuti taheti välja selgitada kas Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi
Äripäev 14. veebiportaal – veebisait Portaalis saab hobivarustust rentida otse omanikult 15.hobi-aktiivne huvitegevus Minu hobi on jäähoki. 16.hübriid Uus Toyota Avensis on rohkem hübriid. 17.plagiaat - loomevargus Moelooja süüdistab kolleegi töö plageerimises. 18. Džäss- muusika stiil Õppisin muusikakoolis lüükriistu ja mängisin džässibandis.-Kroonika 19.abiturient – gümnaasiumi lõpetaja Abiturientide ballini on jäänud mõned kuud. 20. sensitiivne-tundlik,õrn Kunstnik oli oma töödes sensitiivne ja õrna hingeeluga. Võõrsõnade leiukoht: E.Vääri jt.Maire Raadik,Kroonika,Äripäev.
lõpuni välja. Mul on hea meel, et saan südamest ja siiralt tõdeda, et meie koolis on nii palju rõõmsameelseid ja suure südamega õpetajaid, kes on alati valmis kuulama õpilasi ja koos nendega leidma lahendusi tekkinud probleemidele. See ongi üks põhjustest, miks me peaksime neid täna tänama ja innustama neid oma tööd südamega edasi tegema. Just nagu nad kõik seda siiani teinud on. Soovin Teile õpetajatele palju-palju õnne abiturientide kui ka kõikide meie kooli õpilaste poolt. Aitäh!
Konstantin Päts oli andekas kõnemees ja alati iseloomult lahke ja sõbralik kõigi vastu. Tal oli suur armastus maa vastu, sest ta oli maal sündinud ja kasvanud. Ta rajas Tallinna lähedale poolmetsistunud soosse ühe ilusaima maakodu Eestis. Tema poegi kasvatas abikaasa vallaline õde Johanna Pung. Ta tahtis alati aidata hädalisi, eriti, kui tegu oli lastega. Tal oli alati kaasas 200 krooni annetamiseks. Pätsile meeldis olla noorte keskel. Eriti meeldis talle abiturientide päev. Talle meeldis teha ka varahommikusi jalutuskäike.
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
Keskmiste hinnete variatsioonirea põhjal tehutud arvutused: keskväärtus 4,19 min 3,5 max 4,8 mood 4,5 standardhälve 0,35 mediaan 4,3 Arvutused näitavad, et abiturientide keskmine hinne on umbes 4,2. Minimaalne keskmine hinne on 3,5 ja maksimaalne 4,8. Kõige rohkem oli vastatud keskmiseks hindeks 4,5. Standardhälbeks tuli 0,35 ja mediaan on 4,3. Korrelatsioonid: 1. Korrelatsioon vanuse, millal alkoholi esmalt prooviti, ja õpilase alkoholi tarbimise harjumuste vahel on 0,015524. See tähendab, et seos on minimaalne. Esimene korrelatsiooni graafik: Kus 1 mitte kunagi, 2- kord aastas, 3- kord kuus, 4- kord nädalas, 5- rohkem kui kord
On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tulemus, mida mul pole vaja ning jätta selle tõttu vähem aega pingutamiseks sellele mida mul endal on päriselt vaja?
traagilises sündmuses osaks saanud inimest või inimesi. Nõukogude lennuväe terrorirünnakutes hukkunud tsiviilelanikke, Läände põgenemisel hukkunuid, arreteeritutena maha lastuid või laagrites hukkunuid, võitluses Eesti eest langenuid, Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda hukkunuid. Teadmistepäev Lipupäev: 1 september teadmistepäev, pidulik rongkäik läbi linna; esimese koolipäeva avaaktus õues; 1.klassi ja abiturientide pidulik aktus; õppeaasta avapidu koolimaja siseõues. Hõimupäev Lipupäev: 19 oktoober Hõimupäevad on Eestis 1928. aastast üle Eestimaa korraldatav üritustesari, mis kajastab soome-ugri rahvaste ja keelte sugulust. Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja muusikuid Venemaalt, Ungarist, Soomest jm. 2011. aastal kuulutas Riigikogu oktoobrikuu
Selleks oli loodud riigikantselei juurde eraldi fond, kust president paljulapselistele peredele toetusi jagas. Isegi oma taskust andis ta ära viimase krooni. Tema adjutant kolonel Grabbi kandis presidendi ootamatute annetuste jaoks alati kaasas 200 krooni sularaha. Tambek meenutab, kuidas presidendi sünnipäevadel algkooli esimeste klasside õpilased Kadrioru lossi õnne soovima tulles nagu mesilased presidendi käte otsas tantsisid ja libedal parketil liugu lasksid. Eriti ootas Päts abiturientide päeva, mil lossiaed oli täis kilkavat noorust. Pärast 1939. a. toimunud abiturientide päeva olevat ta öelnud: ,,Oli jälle tore päev. Sai noorte keskel noor olla ja hallide argipäevade jaoks uut jõudu koguda!" Ka armastas Päts teha varahommikusi jalutukäike, kus ta siis tänavaid pühkivate kojameestega sõbralikult juttu vestis. 10
iseseisvalt välismaale minna. 2.4 Kuhu soovitakse minna? Tehes hiljem oma küsitlusele lisaküsimuse sain teada kuhu Noarootsi Gümnaasiumi noored sooviksid õppima minna, kui neil oleks võimalus minna kuhugi vahtusõpilaseks. Lisaküsimusele vastas 11 õpilast ning joonis 1'st selgub, et suur osa soovivad minna Hispaaniasse või Inglismaale. 9 Kokkuvõte Dream Fundation viis läbi uuringu kus uuris abiturientide soovi minna välismaale õppima ning selgus, et suur osa küsitlenutest on valmis minema välismaale õppima. Noorte peamine eesmärk on arendada oma keelt ning õppida uute kultuuride kohta. Minu uurimuses selgus, et peamiseks probleemiks välismaale õppima minnes on majanduslikud põhjused. Üllatusin selles, et keeleoskuse protsent oli väiksem kui algul arvasin. Vanemate keelu protsent oli samuti kõrge, millele ma alguses üldse ei mõeldnudki.
", milles räägib ta keele arengust loodusseaduste järgi, mitte üksikisiku või asutuse tahte kohaselt Keele muutumist põhjendab geograafiliste tingimustega, mis inimeste kõneorganite füsioloogiat võivad mõjutada. Keele algust näeb ta onomatopoeetilistes sõnades, mingi keele sõnavara kajastab ta meelest rahva arenemistaset, ajalugu ja keskkonda, kus viibitakse. Märgib, et laensõnade abil on võimalik keelt rikastada. (Ariste 1973:18-19) 1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias. 3 Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel.
Kuni viimase ajani on nende prestiiz olnud madal, kuid viimastel aastatel nende populaarsus kasvab ja nad isegi on hakanud konkureerima ülikoolidega. Nende eelis on lühem õppe- ja selge professionaalne suund. Tulemuseks inimestele, kes on lõpetanud nende õppeasutuse, on suur nõudlus tööandja poolt. Analüüs näitab, et läänes koolilõpetajaid reguleeriti sõltuvalt kvaliteediga, mis on saadud keskmisel haridusel. Ülikoolid on suletud halvasti ette valmistatud abiturientide ees. Massilise kõrghariduse kujunemine ja areng on seotud mitmete riskidega. Laienedes kõrghariduse, kui terviku kvaliteedi süsteem langeb. Ütlevad, et see on paratamatu tulemus. Tingimustes massilisuse erinevused on suunatud seadistustes, seoses haridusega, ilmutamata üliõpilastel juba algperioodil õppimist soodustavad välja eraldamist nendele, kes soovivad õppida valitud erialal ja on neid, kes õppida ei suuda ja ei taha. Mitte iga õpilane on õppekavaga rahul
(86.7% 100st). Üle poole vastanutest (11 inimest 15st) vastas, et kasutavad ingliskeelseid sõnu sellepärast, et see kõlab paremini. Samuti kasutatakse ingliskeelseid sõnu sellepärast, et see tundub mugavam või ei mäletata eestikeelset sõna, kui kaaslastega räägitakse (66,7% 100st). Ingliskeelseid sõnu ja väljendeid kasutatakse ka sellepärast, et see tundub kergem (9 õpilast 15st) või siis sellepärast, et ka sõbrad kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Ka abiturientide seas pole ühtegi sellist õpilast, kes inglise keelt eesti keeles rääkides üldse ei kasutaks. 10 õpilast 12st kasutavad inglise keelt igapäevavestluses, sest nad on harjunud kasutama erinevaid ingliskeelseid väljendeid ja sõnu. Veidi üle poole vastanutest (7 õpilast 12st) kasutab eesti keelt rääkides inglise keelt, sest nad väidavad, et ei mäleta õiget eestikeelset sõna. Pooled vastajad kasutavad kaaslastega rääkides ingliskeelseid sõnu ja
tervislikumast toitumisest, kuna nad tegelevad jooksmisega aktiivselt. 12. klassi neidude halvim tulemus oli 40 % ja parim tulemus 80 %. Keskmine tulemus tuli neidude seas teadlikus tervislikust toitumisest oli 59 %. Noormeeste halvim tulemus oli 50 % ja parim tulemus 90 %. Keskmine tulemus oli 66 % ning see on kõrgeim tulemus gümnaasiumiastme õpilaste seas. 12. klassi õpilased on tervislikust toitumisest teadlikumad kui nooremas astmes gümnaasiumi õpilased. 22 Jooniselt on näha, et abiturientide teadlikkus tervislikest toiduainetest on suurem kui 10. ja 11. klassi. 10. klassi ja 11. klassi teadlikus suhteliselt samaväärne. Seega on gümnaasiumi astme õpilased küllaltki teadlikud tervislikust toitumisest jooksmisel. Kokkuvõte Jooksmine mõjub organismile erineval moel. Jooksmine parandab elukvaliteeti nii füüsiliselt kui ka vaimselt, arendades hingamis- ja vereringesüsteemi, vastupidavust, lihaseid, motoorset võimekust, tugi- ja liikumissüsteemi, aeroobset ja anaeroobset
· Uurimuse aluseks oleva sihtrühma vähene representatiivsus teadlaste laiemat üldsust huvitava suurema populatsiooni suhtes · Hawthorne'i efekt arusaamine oma katsejänese-staatusest hakkab psühholoogiliselt mõjutama katseisikute käitumist · Sõltuvate muutujate ebaadekvaatne operatsionaliseeritus eksperimendis kasutatud sõltuvad muutujad peavad olema valiidsed ka väljaspool eksperimentaalseid tingimusi, et oleks võimalik teha üldistusi. Näiteks abiturientide kutsevaliku alaste suundumuste hindamine kirjaliku testi vormis ei lange enamjaolt kokku küsitletute tegelike valikutega pärast keskkooli lõpetamist. · Eksperimendi eesmärkide teadvustamine/aimamine katseisikute poolt varjutab sõltumatute muutujate tegelikku mõju katsetulemustele ja vähendab nende üldistatavust · Muude väliste tegurite kombineeritud mõju katsetingimustele. (www.oesel.ee/maidu/cd- le/meetodid%20uurimist__s.doc)
ägedad. Õpetajatele koju märke viima läksid Riks ja Sirkel. · Dire küsis kuhu poisid edasi õppima lähevad . Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema, Laasik majandusse. · Riks ja Jaak jaagsid märke. Tegid pausi ja läksid kohvikusse. Sinna tuli ka Virve, kes kutsus poisse kohvile. · Toodrile viidi märk . Tooder küsis, miks poisid olid magneesiumiga jännanud, Jaak vastas, et teadmatusest. · Kohvi joomine Virve juures muutus rivaalitsemiseks. Penn kutsus Aino abiturientide peole. Jaak mõtles, et nüüd on tema kord enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski-Virve vastas nii nagu Ainogi, et sinna on veel palju aega. Siis kutsus Virvet ka Riks Virve ei vastanud ei eitust ega jaatust. · Jaak ja Virve läksid tantsima. Jaak küsis kumma Virve valib. Tüdruk ütles, et Jaagu ja annab hiljem Riksile teistest eemal korvi, et see piinlik poleks. · Hr. Trump sai hüüdnime Briljant. Ta oli kosmograafia õpetaja. Ta sai hüüdnime selle
Idee aluseks vana tudengi tava, enne täisväärtuslikuks õppijaks saamiseks tuleb läbida katseaeg ja eksam ( dekli saamine, märksõrmus). Riituse juurde kuuluvad kindlad osad: füüsilised katsed, rebase märgistamine, rebasevanne; rebase tunnistus. 90-ndatel levis koolidesse ja terve päev kestab üritus. • Sajapäevapall- kooli tava, mida mõnel pool peetakse lõpetamise järele; tavaks sai 60- ndatel aastatal; abiturientide tava, valitakse misteri ja missi valimine • Tutipidu- enne eksamite algus või viimane kooli päev enne eksameid. Kuulub vanemate koolikalendrite pühade hulka. Tehakse tiir linnapeal, levinumaks kombeks on algkirjade ja salmikute kirjutamine salmikutesse või pluusidesse. 70-ndale ja 80- ndatel läks moodi hakata pidama veesõda, aga sellest kombest loobuti, kuna rikkus koolimaja. 80-ndatel hakati riietuma algkoolilasteks ja käituti nagu muretu laps;
Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib. Neiu ütles, et Jaagu, ning annab Riksile hiljem teistest eemal korvi, et see nii piinlik poleks.
20 Joonisel0 3 selgub, et 10. 11.klass 10.klass ja 11. klass 12.klass oluliselt üksteisest ei erine, kuid 12. klassi õpilastel moodustub mitteuskujatest sõpradest kõige suurem hulk gümnaasiumi osas. Samuti võib järeldada joonis 1a põhjal (kus oli välja toodud, et 12. klassis on kõige vähem uskujaid), et kummituste fenomen on üldiselt vähem levinum abiturientide ja eeldatavasti nendevanuste sõprade seas. !24 Joonis 4. Sõprade kummitustesse uskumise mõju vastaja kummitustesse uskumisse (%) Joonis 4 100 95 80 Kõik või enamik sõpradest usub 75 Vähesed või ükski sõber ei usu 48 52 50
Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib. Neiu ütles, et Jaagu, ning annab Riksile hiljem teistest eemal korvi, et see nii piinlik poleks. Tantsu lõppedes oli Riks aga juba
Tooder oli neile andeks andnud ja rääkis isegi, et nende tegu oli Jumala poolt saadetud, et õpetaja ennast paremini tundma õpiks. Tooder oli õnnelik, et oli samuti märgi saanud, ning andis oma nõusoleku kogu klassile edasi rääkida, mis ta rääkinud oli. Äraminnes mõtlesid poisid, kas õpetaja on kogu aeg ,,paigast ära olnud". Väike kohvijoomine Virve juures läks tugevaks rivaalitsemiseks kätte. Kõigepealt küsis Penn oma naljatleval toonil Aino abiturientide peole. Seejärel mõtles Jaak, et nüüd on tema kord, enne kui Riks ette jõuab. Nii ta küsiski Virve ütles aga samuti nagu ka Aino, et sinna on ju veel nii palju aega. Seepeale kutsus Virvet ka Riks. Virve ei öelnud kummalegi ei nõusolekut ega ka eitust. Mõne aja pärast läksid Virve ja Jaak tantsima ning Jaak soovis teada, kelle Virve lõpuks valib. Neiu ütles, et Jaagu, ning annab Riksile hiljem teistest eemal korvi, et see nii piinlik poleks. Tantsu
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiv...
Viimase aja ühiskonnamuutused on vähendanud eri sugupõlvede suhtlemist ja põhjustanud nende võõrandumist. On üsna harilik asi, et lapsed veedavad kogu aja üksnes oma eakaaslaste seltsis, algul lasteaias, siis koolis, ning lävivad üksnes selle täiskasvanuga, kes parajasti on nende kasvataja. Mõne aasta eest oli kirjalikul küpsuseksamil vanadust puudutav psühholoogiaküsimus. Abiturientide vastustest nähtus, et vanureid võõristati nagu mingeid kummitusi. Isegi eelajaloolised koletised ja nende järkjärguline kurb hävimine said osaks enam kaasaelamist ja mõistmist. Kirjutajail polnud vanadusest vähimatki realistlikku kujutlust. Vanadus algas nende meelest juba 40. eluaasta paiku, mõni paigutas koguni vanaduskurtuse alguse sellesse ikka. Vananemisega kaasneb paratamatult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
