11. . 12. - , . 13. . 14. . 15. . 1. Enne kooli läheb laps lasteaeda. 2. Eestis võib saada põhi-, kesk- ja kõrgharidust. 3. Haridus on kättesaadav eesti ja vene keeles. 4. Peamiselt käiakse koolis üheksa aastat. 5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13. Eestis on riiklikke- ja erakõrgkoole. 14. Tudengid õpivad 3 aastat bakalaureust ja 2 aastat magistrit. 15
Lõpukõne Kallid lõpetajad ja lugupeetud kohalviibijad, oleme siia kogunenud, et meie abituriendid saaksid alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees,
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma
Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast, esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem, siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Paslik oleks lõpetada ühe tarkuseteraga : ,, Kui töötad usinalt ja oled lahke, juhtub sinuga palju imelist" Kaunist esimest koolipäeva ja head algavat kooliaastat!
oleme kogunenud siia saali. Täna on see päev, kus me pöörame õpetajatele suuremat tähelepanu kui me oleme seda harjunud igapäevaselt tegema. Oleme harjunud neid võtma iseenesest mõistetavalt ja just nimelt täna on meil võimalus kõikidele õpetajatele soovida õnne nendele pühendatud päeva puhul, soovides neile kõike paremat edaspidisteks kooliaastateks, mida on kindlasti ees ootamas veel palju. Kindlasti õpetaja töö pole kerge ning seda saavad meie abituriendid täna ka omal nahal tunda. Õpetaja on inimene, kes on meile tervel kooliteel teejuhiks. Hea õpetaja aitab kujundada noore inimese maailmavaadet, hea õpetaja muudab meid ilusateks inimesteks. Lisaks suunab meid õigele rajale, kui tundub, et oleme kaotanud õige tee. Õpetaja on inimene, kelle käe all kasvab suureks sadu lapsi ja kes seejuures ei soovi midagi utoopilist vastu. Vaid austust ja säravaid silmapaare talle vastu vaatamas, kelle teadmistejanu on kustutamatu.
Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te võite alati tema poole pöörduda kui tahate ja samuti ka kõigi teiste vanemate õpilaste poole, sest perekonnas toetatakse ja aidatakse üksteist. Meelde võiks jätta, et kool ei ole ainult maja. Kool on inimesed, keda seal kohtame ja kellega seal osa oma päevast veedame. Head abituriendid, täna saame jagada oma viimast esimest koolipäeva nendega, kellele pikk koolitee alles ees. Veidi enam kui kümne aasta eest istusime ise nendel kohtadel, saime esimese aabitsa ja särasime uhkusest. Võtkem siis koolist viimast ja oleme eeskujud noorematele. Kallid õpetajad, õpilased, esimesse klassi astujad ja lapsevanemad! Tahame loota, et see tähelepanuväärne päev saaks teile kõigile mälestusväärseks sündmuseks. Lõpetuseks tahtsin ma lugeda ühe väikese luuletuse: , .
Austatud klassikaaslased, lugupeetud õpetaja! Peagi oleme lõpetamas 11. klassi ja varsti saavad meist täisväärtuslikud abituriendid. Iga üks on omandanud erineva pagasi teadmisi ja kogemusi, kuid kõigile meile on andnud see suurepärase alustala edasiseks eluks. 2000. aastal alustasime kõik oma hariduskäiku, küll mitte samades klassides ega koolides aga esimese klassi uksed olid meile kõigile sellel hetkel avatud. Istudes esimest korda koolipinki, ei teadnud keegi, kes meist saada võiksid ja kas me ennast üldse praegusel hetkel gümnaasiumist leida võiksime.
Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas
Haridustee lõpetamine on üks neist väljakutsetest. Tohutut pingutust vajab juba üheksanda klassi lõpetamine kolme kirjaliku eksami teel pead sa tõestama, et oled 9 aastat riigi raha asja eest kulutanud. Lõpueksamite järgneb kohe järgmine väljakutse keskkooli valimine. Kui ka see takistus on ületatud, visatakse ette järgmine gümnaasiumi lõpetamine ehk mitmed riigieksamid. Mõned noored jätavad siinkohal oma haridustee pooleli. Pikema perspektiiviga abituriendid aga tõstavad pead uue jumaluse ülikooli poole, mis on haridusteekonna kõige suurem väljakutse. Haridusteega paralleelseks väljakutseks on kujunenud oma identiteedi säilitamine kooliühiskonnas. Igas koolis on aktiivsed inimesed, kellest eeskuju võetakse. Eeskuju siis sel moel, et kõik mis antud grupp inimesi teeb on kui püha ja kui keegi otsustab neile vastu hakata, mitte nende moodi käituda, nende ideoloogia vastu olla või enda peaga mõelda,
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
Minimeediamonitooring Postimees 2008 Keila koolide muutmine erakooliks hirmutab õpetajaid 27.03.2008 00:01 Väljaande omauudis Keila linn otsustas, et linnale kuuluv algkool ja gümnaasium lähevad sihtasutuse omandisse. See külvab aga õpetajate seas paanikat. Esimestena läks seda teed Pärnu, kus 2007. aasta juulist hakkas üks sihtasutus haldama Pärnu hansagümnaasiumi, Pärnu Ülejõe gümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Pärnu vanalinna põhikooli. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit mainiti ainult artikli lõpus koos Koidula, Vanalinna ja Ülejõe kooliga. Opositsioon hoiatab Pärnu linna suure laenukoorma eest 16.04.2008 10:30 Väljaande omauudis Pärnu linnavolikogu asus arutama negatiivset lisaeelarvet ja uue spordihalli rajamist. Linnaeelarvet tuleb kärpida ligi 30 miljoni krooni võrra. Endine abilinnapea tõi näiteks olukorra Pärnu Koolide Sihtasutusega, millel lubati käesole...
Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö? Keskhariduse omandamiseks on õpilased pidanud aastaid edukalt sooritama vabalt valitud ainetes riigieksamid. Käesolevast aastast on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud nõuded muutunud ja abituriendid peavad sooritama eksamid kolmes kohustuslikus aines: eesti keel, matemaatika ja inglise keel. Lisaks eksamitele on gümnaasiumiõpilastel kohustuslik koostada vabalt valitud teemal uurimistöö ning seda ka edukalt kaitsta. Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab? Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö o...
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis elu mõte. Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi ürginstinkti ajendil. Seetõttu ei saa seda ideed eriti üle tä...
Teisipäeval kodanikuõpetuse tunnis, mis oli jällegi päeva viimane tund otsustati kärbsed korraga lahti lasta. Tund hakkas traditsiooniliselt, nagu alati, kuni klass hakkas järjest kärbestega täituma. Penn hüüdis, et kärbsed tulevad väljast, et pange aknast kinni, direktor ei mõelnud muud ja ühines Penniga, hüüdes "Aknad kinni seal! Aknad kinni!" Loodusesõber Kelder seletas aga seda, kui tavalist loodusnähtust, mis tuleb mesilastel ikka ja jälle ette ja kuna paljud abituriendid panevad enda võileivad ja salvrätikud, mis lõhnavad kärbestele väga meeldivalt, lauasahtlisse, siis võib see neid kergesti kohale meelitada, mistõttu ongi neid praegu kui klassiaknad pärani lahti on, klassis väga palju. Siis hakkasid kärbsed juba klassis elutegevust segama ja poisid tahtsid, et aknad avataks, kui õpetaja keeldus seda tegemast, et koristaja pärast tunde tuulutab klassi. Tund lõppes ja järgmiseks tunniks käskis õpetaja klassi kärbsepaberid tuua.
MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Kõige raskema valiku oma elus teeme siis, kui tahame minna õppima mingit eriala. Võrreldes 21. sajandit eelnevatega, on väga palju erialasid juurde tulnud ning valik on suurem. Samuti on tänapäeval võimalik minna õppima ka välismaale, kuna terve maailm on globaliseerunud ning see teeb meie valiku veel raskemaks. Paljud noored küsivad nõu nii karjäärinõustajalt kui ka oma vanematelt, et millist eriala nad soovitaksid. Meie karjäär algab valikust, mida minna edasi õppima. Töötajate puhul on kindlasti enim väärtustatud erialad need, mis neile meeldivad, kuid samas ka need erialad, kus teenib korralikku palka. Riigi puhul see kahjuks nii ei ole. Riik väärtustab ennekõike sellist eriala, mis on talle kasulik ning panustab sinna rohkesti ressursse. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on selliseks erialaks inseneritöö, kuna tänu nendele riigi stratee...
ja kanti näiteks silmatorkavaid värve. Tänapäeval vaadatakse firmabrände juba algklassidest. Nõukogude Liidu ajal osati ette aimata, missugune võib olla üks kuuest lõpukirjandi teemast. Kui mõnel vene kirjanikul oli mingi tähtpäev, tuli teema vastava kirjaniku eluloost või teosest. Kui rääkisin emaga lõpukirjandist, lisas ta, et nemad ei saanud eksameid valida nagu meie praegu. Enamikus õppeinetes tuli teha lõpueksam, meil seda ei ole. Praegu valivad abituriendid need eksamid, mis aines nad tugevamad on. Ema vaatevinklist olen mina õnnelikum, sest mul on vabam kasvatus, sõnavabadus ja ma võin välja näha selline, nagu ise tahan. Mina arvan, et ei ole vahet, mis aeg või ühiskond parasjagu on, kas riiki juhib Breznev või Bush, igaüks peab siiski oma õnne ise leidma ja elueesmärgid paika panema. 2
Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise täiuslikuseni. Abimaterjal eksamite ja teiste tööde kirjutamine on muutunud kavalaks paberisüsteemiks ja vahest ka tehniliste kavalustega spikriteks. Tudeng spikrita pole tudeng. Isegi ,,viielised" õpilased on kas või üks kord kasutanud spikrit eksami kirjutamisel. Spikridesse suhtutakse erinevalt. Isegi õpetajad vahest kiidavad seda asja selliste sõnadega: ,,Kui õpilane kirjutab spikrit, siis äkki jääb meelde kaa midagi." Spikri valmistamine on kunst
INIMESED, KEDA ON KASKE MÕISTA Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik"
INIMESED-Nende mõistmine, nendega suhtlemine Taas on kevad nagu kevad ikka: päike särab, linnud laulavad, lumikellukesed õitsevad... ja abituriendid kirjutavad lõpukirjandeid. Me võiksime nüüd õnnelikud olla, aga paraku käime mornide nägude ja valutavate südametega ringi, sest kõigil on ju alati omad mured. Sageli ei muretse me eksamite, tervise või majandusliku olukorra pärast, vaid hoopis inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik"
elukutse valikut või muutmist, kasutades süstemaatilist lähenemist (Jamnes ja Savisaar, 1998, lk 7) Igal eluetapil on karjääri planeerimise probleemid ning inimeste valmisolek ehk kõpsus neid lahendada erinevad. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetavad noored on esmakordselt elus silmitsi vajadusega eriala ja elukutse tegelikult valida, mitte ainult mõtelda unistuste töökohast. Kellel on võimalik edasi õppida gümnaasiumis, saavad probleemi lahendamist mõne aasta võrra edasi lükata. Abituriendid seevastu peaksid eriala ja elukutse valikuks olema juba piisavalt ette valmistatud või valmis tööturule siirdumaomandatud keskhariduse baasil. Tavaliselt selgub tõehetk alles pärast õpingute edukat lõpetamist. Kui tööturul õnnestub leida iseendaga ja omandatud haridusega hästi haakuv töökoht, kindlustada oma professionaalne areng, saab töökarjääri algust pidada edukaks ja tehtud valikut jätkusuutlikuks. Kui sobivat
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõ...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
- uuenduslikkus - eesmärgipärasus - koostöövalmidus - õppijate väärtustamine - töötajate väärtustamine (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.4 Siht- ja sidusrühmad Väliskommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik need, kellele Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud. Tinglikult võib sihtrühmad jagada viieks: - gümnaasiumi õpilased (eelkutseõpe) - abituriendid (KHR ja kutseõpe) - keskealised tööturul (kutseõpe ja kaugõpe) - koostööpartnerid (täiendus- ja väliskoolitus, teadustegevus) - meediakanalid (kõiki akadeemia tegevusvaldkondi käsitlev informatsioon) Kommunikatsiooni korraldamisel sihtrühmadega piisab üldjuhul aktuaalse informatsiooni/ sõnumite edastamisest, tagasiside vastuvõtmisest ja sellele reageerimisest. Sisekommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik akadeemia töötajad ja õppurid.
Teiseks tuleb küsitluse analüüsiosa, kus on analüüsitud noorte arvamusi selle kohta, kust nad said infot välismaale õppima suundumise kohta, kas nad sooviksid minna välismaale õppima ning miks nad ei ole oma soovitud sihtpunktidesse saanud minna õppima minna. 4 1.Paljud noored tahavad välismaale Eestis on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille alusel selgub, et peamised välismaale õppima soovijad on keskkooliõpilased, eriti abituriendid. Arv on nii suur, et lausa iga kümnes keskkooliõpilane sooviks minna välismaale õppima. Nii selgubki Eestis läbi viidud Dream Foundation Eesti läbi viidud uuringust, et : ,,Küsitlusele vastanud 1500 abituriendist oli iga kümnes valmis kohe kotid pakkima ning välismaale õppima minema.,, (Silm S. , 2010, Õhtuleht. Uuring: iga kümnes abiturient tahaks minna õppima välismaale). Üks peamisi põhjusi, miks noored tahavad minna välismaale õppima on see, et nad tahavad
ametlikeks kokkusaamisteks, teatrikülastusteks, pulmadeks ja ka matusteks. Igale poole ei saa ega ka tohiks minna ühtede ja samade riietega. Kahjuks on juhtunud nii, et viigipüksid on vahetatud teksapükstega ja triiksärgid T-särkidega. Võimutseb üldine casual look igas valdkonnas. Kõige ehedama näite tooksin oma 8 aasta tagusest gümnaasiumi lõpuaktuselt. Siinkohal märgin ära, et kooli juhtkond kindlustas, et nii põhikooli lõpetajad kui ka abituriendid saaksid õpetust etiketist. Räägiti riietusest, soengutest, õigest istumisstiilist neidudele ja ka poisid said nõuandeid. Siiski olid mõned vanemad õpetajad ahastuses, kui üks minu klassiõde ilmus lõpuaktusele kleidis, mis kattis vaevu tema istmiku ja dekoltee oli nii avar, et ka mõned vanemad selle kohta hiljem märkuse tegid. Kas seda neiut huvitas etikett? Vaevalt küll. Pidulikul üritusel, isegi suvisel perioodil, peaks neiud kandma
kui hoolikalt ei vali ratsarikkakssaamisnõksu. Täidab 1. abituriendid kooli lõpetanud, keskkoolilõpetajad, esmakursuslased Tõmba õigele vastusele joon alla. Ainult üks variant on õige. hindaja 2. detailseid üldisi, suurendatud, üksikasjalikke 1
Tallinna II keskkooliks · 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel · 1948 Hävitati poiss · 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju · 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef · 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E.Peterson-Särgavale · 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes · 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris · 1989 Taasilmus õpilasalmanahh ,,Realist". Taastati kooli müts ja lõpumärk · 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel · 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. ,,Reaali päevad 91". Taastati kooli lipp · 1993 Taastati poiss · 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts
poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argilisusest välja. 1970-ndate aastate algusest süveneb äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas.Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimese-olemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu- ja mõttelaadist. Mida esindavad tema tädi Ida ja kooliõde Maia. Märgatava sammu objektiivsema proosalaadi poole astus Unt jutustusega "Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi". Kui seni oli ta
Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima.
rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Esimene koolipäev (tarkusepäev) - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1
Lisaks kirikupühale ja kirmasele, mida mõnel pool peeti, oli see setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud. 9. September - sügis-, mihkli-, kanarbiku-, pohla- ja jahikuu Septembris jätkus maarahval viljalõikus ja rehepeks, võeti kartulit, hoogustus augustis alanud jahilkäimine. TARKUSEPÄEV - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1
koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr
Doktor esitab tavapärase küsimuse: Kuidas see algas? Vastust sellele küsimusele hakkabki Tümmeleht otsima, taustaks psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks leheküljeks on minategelane jõudnud äratundmisele, et "jumalad peavad olema, ja nad peavad kodus olema, alati kodus olema." 6. "Ja kõik on kuhugi teel" (1974, trükiarv 32 000) Ühe provintsigümnaasiumi abituriendid vastuolulistes sõja ja okupatsioonioludes. Üksikasjalisemalt kirjeldatakse viie poisi käekäiku aastatel 1939 1950. Golden Five, nagu viisik end ise kutsub, käib selle aja jooksul läbi väga erinevaid radu; 1950. aastaks on neist järele jäänud vaid üks lapsena invaliidistunud Hendrik, kellest raamatu lõpus on saanud õpetaja. Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
