- ARAS - süsteem, mis aktiveerib ajukoort, ja tema üheks funktsiooniks on une-ärkveloleku tsükli kontrollimine. Mida väiksem on muudest, mittepärilikest faktoritest tingitud populatsioonisisene muutlikkus, seda suurem saab olla päritavus. — 36 Uurimine koeradega (M. Seligman): Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma füüsiliste ja vaimsete võimete poolest võimeline vältima ebameeldivat olukorda, käitub ta abitult, loobudes isegi võitlemast oma elu eest, kui see on ohus. Põhjus on olukorra kontrollimatus. 37 Hans Jürgen Eysenck (1961 - 1997) - Ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) - introvertide ja ekstravertide erinevus teooria. - Teooria järgi on introvertidel edukaks tegevuseks vajalik optimaalne (parim, soodsaim) aktivatsioonitase madalam kui ekstravertidel.
talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu.
Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn. piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal. Hoolimata sellest, et inimese kehaehitusest ja proportsioonidest pole meistril korralikku aimu olnud, annab ta väga elavalt edasi näiteks piiblilegendi
Kuid ei saa käsitleda esmaste riikidena. Klassikalise evolutsionismi juurde veel üks tegelane - J. Freizer. Inglise etnoloog-mütoloog, keda peetakse ka moodsa antropoloogia isaks, Kreeka-Rooma asjatundja elas 1854-1941. Kirjutas uurimusi maagiast ja religioonist. Massiivne teos ,,Kuldne Oks" - Uurimus maagiast ja religioonist. Olemas ka eesti keeles. Arutles religiooni kujunemise üle. Käsitles religiooni kui primitiivse inimese maailma seletamise viisi, mis oli vigane. Seega otsis inimene abitult seletusi sellest, kuidas loodus toimib ja kuidas seda enese kasuks pöörata. Esimen aste on maagia e inimene usub, et teatud toimingutega on võimalik loodust mõjutada. Teine aste religioon. Inimene pole enam nii naiivne, et ise teha, vaid usub et loodust valitsevad jumalad ja seda saab mõjutada läbi jumalate. Jumalate soosingu ja hea tahte saavutamine, mis omakorda tagab selle, et jumalad loodust soodsalt mõjutavad. Viimane aste siis teaduse tase,
Leemet ja onu Vootele olid esimesed kes ärkasid unest, kõht ihkas päris toitu ning koos otsustati minna onu Vootele juurde kus keldris peaks olema kena kints põdra liha. Kuid seal keldris toimus kõige hullem mis sai halvasti minna, onu Vootele lämbus, Leemet ei oskand aidata, algul arvas, et onu magab, kui nägi, et asi on hull üritad toda keldrist välja kanda kuid sootusetult. Onu kukkus ta peale, keldri usk sulges kattes külma keldri pimedusega ning Leemet ja Onu Vootele jäid abitult murtud luudega piinast minestatult lamama nädalaks. Mingi aja pärast Leemet ärkas paksus mädaneva keha haisust paksus ruumis ning hakkas ussisõnu sissitama tundes suurt emotsionaalset valu, et mees kes need talle õpetas on surnud. Rästikud olid talveunest ärkand ning kuulsid Leemeti abi hüüdeid ning tulid ja vabastasid ta. Järgnevalt mingi aeg lamas Leemet edasi koomas kuid sai siis terveks ja elu kulges edasi
*** Tere! Mul on suur probleem. Olen 12-aastane tüdruk, ja mul on 15-aastane vend. Me ei saa läbi, jagame isegi tuba. Aga ta koguaeg peksab ja sõimab mind paksuks. Ja nüüd viimane kord oli nii,et ta läks nii närvi, ja andis mulle ikka korralikult peksa. Nii,et mul on põsk täiesti sinine ja parem külg (nagu kuskil puusa juures) täiega valutab. Ta peksis nagu jalaga,selline tunne, et luu on puruks. Ja siis nagu , see koht valutab ja ei saa kummardada,kukun kohe maha ja lamangi maas abitult. Mu ema ega isa sellepeale midagi erilist ei tee, isegi vend pole riielda saanud. Ta on mul mitu korda hinge kinni peksnud + juukseid peast ära tirinud ... mu mõistus on täiesti otsas !!! Muidu, mu vend elas pea 13 aastat maal aga eelmine aasta kolis linna , ja nüüd käib üheksandas......... ja hinnete pärast on ta lubatud maakooli tagasi saata aga ei ole seda siiamaani tehtud. No palun aidake mind, ma ei suuda niimoodi elada! ***
Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, kuid ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn
Tema luules on kahetsusemotiive, et ta ei saanud oma rahvast paremini aidata. Nekrassovi töödest on esikohal poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada?", mis on Vm rahvakihtide entsüklopeediaks. Ta leiab, et hea on elada sellel, kes oma elu pühendab võitlusele rahva vabaduse ja õnne eest. Nekrassovi luule oli Lenini lemmik ja ta tsiteeris seda igas võimalikus kohas Nekrassovi luules on palju kujutatud külarahvast, kes oma ülekohtu vältimiseks midagi ette ei võta, vaid ootavad abitult mingit heategijat. Selle ehedaks näiteks on 1859. aastal kirjutatud luuletus ,,Laul Jeromuskale", kus hoidja laulab lapsele laulu, õpetades teda tulevikus alandliku ja alluva olema. Linnamees aga võtab lapse sülle ja laulab talle vastupidist tuimuses on talurahvas süüdi. Kui on ebaõiglus, tuleb võidelda, mitte kannatada. Kuid hoidja laulab ikka oma laulu edasi ja miski ei muutu... Poeemis ,,Talulapsed" räägib N ja ülistab talulaste rikast elu nende elus on luulet. Neil on
jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise
Tema kannatused algasid uuesti, kui kuiv arutlus jätkus. Korraga meenus talle üks aare ja ta võttis selle välja. See oli kohutavate sarvedega suur must sitikas, «näpitssitikas», nagu Tom teda nimetas. Ta oli pistongi-karbis. Esimene asi, mis sitikas tegi, oli see, et ta Tomi sõrmest kinni napsas. Järgnes loomulik raputus, sitikas paisati vahekäiku ja langes selili põrandale, kuna kannatada saanud sõrm poisi suhu läks. Sitikas lamas abitult jalgu siputades maas, võimetu ümber pöörduma. Tom vaatles teda ja igatses tema järele, kuid ta oli kättesaamatus kauguses. Teised inimesed, keda jutlus ei huvitanud, leidsid sitikas meelelahutust ja vaatasid teda samuti. Parajasti lähenes üks ümberuitav puudel laisal sammul, kurva südamega, roidunud suvisest pehmusest ja rahust; tüdinud vangistusest, õhaffes vahelduse järele. Ta silmas sitikat; longus saba kerkis ja hakkas liputama
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Ta ei kujutlenud teisi lillevanikuid kui vaid alatiõitsvaid värvilisi aknaid, muud varjulist kohta kui vaid kivist lehestiku oma, mis saksi kapiteelide lindudega puhmastikust vastu kahardus, teisi mägesid kui vaid katedraali hiiglatorne, muud ookeani kui vaid Pariisi, mis nende jalamil kohises. Mida ta aga üle kõige oma koduses kirikus armastas, mis äratasid ta hinge ja lasksid laiali ajada ta viletsaid tiibu, mida ta muidu nii abitult oma kitsas urus koos hoidis, ja need, mis teda vahel ka õnnelikuks tegid, olid kirikukellad. Ta armastas ja kallistas neid, kõneles nendega, sai neist aru. Alates väikesest kellast ülal kellatorni löövide ristumiskohal kuni suure portaalkellani, oli tal kõigi jaoks õrnust. See kellatorn ja kaks peatorni olid talle nagu kolm puuri, milles tema enese kasvatatud linnud ainult temale laulsid. Ja ometi olid needsamad
" Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud: ,,Härra Paas, mul on teile suur palve." Indrek mõistis kohe, et asi peab tähtis olema, sest harilikult ei härratanud Voitinski teda kunagi, ja ta jäi küsivalt rääkijale otsa vahtima. Aga selle asemel, et oma palvet avaldada, hakkas vanamees sõnu otsides suud matsutama ja abitult oma viletsail jalgel tammuma, põlved koos. ,,Millega võiksin teid teenida, härra Voitinski?" küsis Indrek viimaks. ,,Me läheme varsti sauna," ütles Voitinski ja jällegi hakkas ta nõutult suud matsutama. ,,Ma pean Jürkaga sauna minema," lisas ta natukese aja pärast juurde, ,,aga mulle on see vastik. Mõistate, vastik!" ,,Aga miks ei lähe te üksi, härra Voitinski?" küsis Indrek. ,,Härra Maurus ei luba," vastas Voitinski. ,,Keegi peab kaasas olema, aga pole kedagi, ainult see
suudab kirjeldada stressireaktsiooni kolme faasi, oskab nimetada olulisi stressoreid igapäeva- ja tööelust, teab vähemalt kümmet stressiga toimetuleku võimalust, oskab selgitada mõistet „posttraumaatiline stressireaktsioon“ praktilise näite varal, teab algava läbipõlemissündroomi tunnuseid, oskab kirjeldada läbipõlemisest jagusaamise võimalusi. Üldine sissejuhatus Surnud imik voodis ja vanemate abitult anuvad pilgud. Köhiv patsient – väljakutse kell 02.00 hommikul, kümme mures pereliiget ja mitte keegi ei räägi eesti keelt. Vana daam, kes jäi veoauto alla, ja nüüd küsib, kas ta peab surema. Patsiendi purjus poeg, kes ajab abiandjad isa toast välja laskevalmis püstoliga. 24-tunnine nullvahetus kiirabivalves. Viieteistaastase kogemusega vanem kolleeg, kes tingimata soovib, et infarktiga patsient ise kiirabisõidukini kõnniks. Perearst, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
