pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori
Laiaulatuslik elektrikatkestus Kui elekter kaoks tunneksid inimesed ennast saamatult ja abitult. Elekter võib kaduda väga erinevatel põhjustel ning neid põhjuseid on mitmeid. Mati Raidma andis nõu, et inimesed ei peaks keskenduma sellele, kuidas elekter on katkenud, vaid tunnistama endale fakti, et kui elekter on katkenud, siis teda lihtsalt ei eksisteeri. Samuti peaksime mõtlema kaugemale ning olema valmis probleemi kiiresti lahendama. Tuleb mõelda, mida me saame ise teha, et mei oleks mugavam, kui elekter kaob ja mida saab teha riik, et probleemi lahendamisele kaasa aidata.
Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks. Toomas ei paista hoolivat teistest üldse, ainult ta enda heaolu on talle tähtis ja seetõttu ilmselt jätabki ta kõik oma valede ohvrid lahkudes abitult hingepiinade küüsi. Toomasele ei ole tõde mingi väärtus, ta elab valede najal. Kõikjale minnes saadavad ta valed teda ning igal pool on ta erinev isiksus. Kuid mitte kõiki, keda Nipernaadi kohtab, ei taba halb õnn. Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, mida rändur tekitab.
Alonso, neljas Ralf Schumacher, David Coulthard viies ning viimasel pinkti kohal on Juan Pablo Montoya. Kuueteistkümmnendat ringi on läinud juhtima Michael Schumacher ning Rubens Barrichello on langenud teiseks. Rajal on näha õli. On näha ka, et formelid libisevad rajal. Ja nüüd!! Nüüd juhtuski see... Oliver Panis tegigi seal avari. Temalgi vist on tänaseks tööpäev läbi. Kurb on vaadata abitut sõitjat, kellel on formel abitult katki. Ja nüüd on teinud Michael Schumacher ajaloo parima aja. Ajaks on 1.24.125. See on selle raja suurim aeg, mida pole keegi teine teinud. Eelmine ringi record oli 1.25.74. Hetkeks on üsna rahulikuks jäänud. Esikolmik sõidab teistest mitukümmend sekundit ees. Raja keskmine kiirus on 194 km/h ning kiiruse record rajal on 312.34 kh/h. Sõidu lõpuni on jäänud kaks ringi. Ja viimasel kahel ringil on nii mõndagi muutunud. Esikolmik on sama
emotsioonid mis suudaks võtta kontrolli meie ratsionaalsuse üle. Kuid mis on see emotsioon, mis võtab kontrolli üle meie mõistuse? Üks kõige tugevam side siin ilmas on armastus. Armastusel on mitu erinevat külge, on emaarmastus, on armastus pere vastu, armastus oma sõprade vastu. Kuid neist kõige tugevamaks pean ma armastust oma armastatu vastu, selle inimese vastu kelle nimel oleks valmis kõigeks. Ja täpselt selline emotsioon halvabki mõistuse ja jätab meid abitult toetuma emotsioonidele. Mis sõltuvalt olukorrast on vahel halb ning vahel hea. Armastus ja sellega kaasnevad tunded nagu ülim õnn, armukadedus ja "roosade prillide sündroom" on tunded mis takistavad selgelt nägemast kõiki neid aspekte mida me tavaolukorras arvestaks, me oleme jõuetud, et järgida oma mõistust. Usun, et kõik nõustuvad kui ütlen, et inimese mõistus, tarkus on tema kõige suurem vara ja kõige edasiviivam jõud, kõige suurem relv mis meil võib olla
( 5, 6; lk. 354) M: Su saladusi otsimast ei väsi - Ah! Nii mu kätes, nii mu kallistatu, las loen su silmist kaunist, julget pattu! ( 4, lk. 73) N: Me sööme ühisest roast, sa kergitad mu patja, sa ajad kärbsed mu toast, sa oled mu seljakatja. ( 1, lk. 449) M: Mu poole kõik su meeled tõtlevad: kui kaunis sinu kinnisilmi näha, suu vaikib abitult: mis võin ma teha? Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat! ( 6, lk. 73) N: Õnn ei tule, nagu oodand ma ja lootnud, üle öö: ta on aastate hool ja valude töö. Kuid mu õnn, minu ainus, kuis hoian ma sind. ( 1, 5; lk. 14) M: Kuis sülelusis teadlikuks sai keha: see saatus on, mis viinud ühte meid. Nüüd enam pole väljapääsu teid - Siis kainestust tõi karmilt jahe eha.
Siiski tulid Nässul ja Vallil järglased, lausa kuus kutsikat, aga Valli perenaine käskis oma mehel nad ära uputada.(Hiljem said Pauka ja Valli omavahel järglased, kes alles jäeti, kuna nad olid ilusamad, Nässu välimus polevat just kõike ilusam) Nässu toodi Abrukale, siis kui ta oli kutsikas, Abikaasa sai Kuressaare laadalt ta kolmele põrsale pealekauba. ,,Külatraagik" on tulnud sellest, et Nässu nägi ühel pildil välja selline: Üks kõrv lontis, lõuad kuidagi abitult lahti ununenud ning silmad suured. Ja niisiis oli üks kirjamees seda öelnud, kui oli seda pilti huviga vaadanud. Läbi jutu on populaarne lause ka, et ,,Elu on ilus" , mis sest, et on igasugu probleeme jne. Siiski leidsid Nässu ja Vana, et elu on siiski ilus.
Nad seisid keset iidset mäge. All nõlval ootas neid suur Berackia vägi. Nende võimsatest relvadest lendavad elektrikerad ja plahvatasid nende ümber. Berackia lendas oma lohel otse noorte poole. Miski Chrisi peas ütles: ''Hävita koodeks, hävita see!'' Ta haaras kiirelt koodeksi, kortsutas selle raskelt kokku ning viskas selle otse Berackia väe suunas. Käis suur plahvatus, igal pool oli silmipimestav valgus. Chris leidis ennast Berackiaga kahekesi, mõlemad abitult maas. Berackia haaras oma mõõga ning sööstis Chrisi suunas. Ta läbistas mõõgaga Chrisi õla, tõmbas mõõga välja, valmistus uueks rünnakuks, kuid mingi imelik jõud tõukas ta tagasi. Bereckia seest kiirgas valgus, see oli nii tugev, et plahvatas ta kehas. Poiss kukkus abitult maha. Chris kaotas meelemärkuse. Hetk hiljem seisid nad majaka vaateplatvormil ning vaatasid üksteisele üllatunult otsa. Nad kallistasid sõbralikult.
sa ulatad talle seebi hermeetiliselt vaikides. Luule tehisnaiivsed küsimused otsivad väljapääsu desillusioneerimisse ja kummastuse kaudu: Sa küsid minult (1969) Nii raske kui maailma süda on see kivi, mida kannad rinnus sa küsid minul iga päev vaadates abitult ringi: Kas arvad ... ? Kas võib olla ... ? Ehk siiski see kivi veereb täna minema, mis? KEEP SMILING KEEP SMILING Luule väljenduslaadis uusi vahendeid otsides ühendab luuletaja tavatus konstektis eri tasandite keele ja mõistekasutusi: Vist küll, õnneks... (1969) Mu vend sipelgas ehk seostab
Priitu haaras paanika. Higi voolas mööda laupa alla, silmad olid paisunud kahekordseks ja hirm teadmatuse ees tegi Priidu abituimaks poisiks planeedil. Soe õhk ja pimestav valgus. Massivne kogu taevas kiirgas välja valgust, mis Priidu silmad tahtlikult kinni pigistas. Hele nutuhalin kogus aina tuure ja mõningate sekundite jooksul oli see ainus heli, mida Priit kuulda võis. Keha taevas aina läheneb ja läheneb ja tema lamab seal – abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin taevas tahaks maanduda justkui otse talle otsa ja see kõrvulukustav halin viib Priidu endast välja. Masinast lastakse midagi rippu ja keegi härjapõlvlase mõõtu, rohelise kumaga, kahe kummalise kõrvumeenutava sarve, gigantsete silmade ja lestakujuliste jalgadega olevus asub sealt alla ronima. Kui ta viimaks maad puudutab, jookseb too olevus kiirel sammul Priiduni ning kummardab end tema ette...
Mõtlemine Teada, mida me mõtleme, olla omaenda tähenduse isandad, on kindlaks aluseks suurele ja kaalukale mõtlemisele. Kõige kergemini õpivad selle selgeks need, kellel on ideid napilt; ja nad on palju õnnelikumad kui need, kes siplevad abitult kontseptsioonide rikkalikus mudas. Mõtlemine on mõtete omamine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ja ühtaegu eristab inimest loomast. A. Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemisoperatsiooni esimene protsess on analüüs kui mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks
Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud ala...
" Kõrboja peremees " A. H. Tammsaare Armastus või elu? Traagiline armastuslugu Tammsaare sulest. Lugu Katku Villu elust, armastusest ühe naise ja kirest teise vastu. Mis saab, kui valiku tegemine osutub liiga raskeks? Jääb peale armastus või elu? Kõrboja Annat teadis Villu ajast, kui nad mõlemad alles lapseeas olid. Nende vahel oli juba siis tugev side, sõprus, usaldus. Kõik see, mis vanemas eas aluse armastuse tekkimisele annab. Hiljem taaskohtudes, olid mõlemad kohmetud ja jälgisid hoolega oma sõnu ning liigutusi. Nende vahel oli midagi seletamatut, erilist. Nooruseas tekkinud sümpaatia ei olnud kuhugi kadunud ja süvenes nüüd suure kiirusega. Anna äratas temast justkui poisilikkust, tahet näidata oma võimu ja julgust. Nii nagu tahavad seda teha armunud, kes endast võimalikult head muljet jätta soovivad. Sellega pingutatakse aga enamasti üle, nii k...
Kitzbergi "Libahundis" ja A. Kallase "Hundimõrsjas". Eriti viimases rõhutab autor seda, et libahundiks käimine on seotud kurjade jõududega, näiteks olevat Saatan juba varakult Aalo nõiamärgiga välja valinud ning hiljem jaaniööl enda juurde kutsunud. Ilmselt on inimeste hirmul libahuntide ees ka praktilisem põhjendus. Hundil on ju teatavasti meeletu jõud ja kiirus, millega koduloomi murda ja jahimeeste käest pageda. Samuti tegutseb hunt pimedas, kui inimesed abitult magavad, või kui ei magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On arusaadav, et lisades sellele veel "homo sapiensi" mõistus, võib niisugune olend palju kahju teha, pealegi arvati veel, et teda saab tappa vaid hõbekuuli või puust vaiaga. Pole siis ime, et sageli on ka ilukirjanduses toonud libahundi päevavalgele kellegi külarahva protest tapetud kodulooma tõttu. Näiteks ajendas Kivesti Kaarli varsa
aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas nad elama hakkavad ning et Leena, kui vaene inimene ihkab vaid noore Märdi raha. Leena ja noor Märt püüdsid Mogri Märti iga hinna eest ümber veenda, isegi ta naine Mari oli poja poolt, kuid abitult, kuna Mogri Märt ei kuulanud kedagi. Ta arvas vaid seda, et noor Märt on otsustusvõimetu. Mogri Märt ei lubanud mitte mingil juhul vaesel Leenal omas majas elada nende raha peal ning viskas ta välja, kuid noor Märt läks ka muidugi kaasa oma armastatuga. Ta ei hoolinud Leenast üldse, kuid kui noor Märt ära läks, siis hiljem hakkas tal natuke kahju. Miili, kes on Mogri Märdi tütar hakkas armastama Peetrit, mis oli jällegi isale suureks vastumeeleks
suguküpseks - alles 15.-17. eluaastal ning ta eluiga võib küündida enam kui 35 aastani. ·On huvitav, et vaatamata oma hiiglaslikule kasvule ja röövellikule välimusele, pole tuur röövkala! Veelgi enam, täiskasvanuna puuduvad tal isegi hambad. Seetõttu on ta sunnitud toitu veepõhjast välja tuhnima, leides sealt rannakarpe, ussikesi ja kirpvähilisi. Lisaks selgrootutele, tarvitab tuur ka põhjalähedasi kalu. Olgugi, et tuur on suurt kasvu, käitub ta püünistes väga abitult ning ei oska oma jõuvarusid kuidagi rakendada. Tuurale on hävitavalt mõjunud tööstuse areng, sellega kaasaskäiv vete reostatus, samuti kudemispaikade hävimine jõgede tõkestamisel tammidega ning arutult suur väljapüük. Liigi päästmiseks kasvatatakse tuurasid ka kasvandustes. Tuur on hinnatud oma maitsva liha ja delikatessiks peetava marja - musta kaaviari tõttu. Praegu on ta püük kõikjal keelatud ning ta kuulub looduskaitse alla
või harvemal juhul ollakse äärmiselt löödud ja pika vihaga riivaja vastu. Kõrtsis püüdis Oru peremees tihti Andrest riivata, kasvõi oma rahaga hoobeldes. Järjest ladus ta letile sajalisi, et näidata kui palju tal ikka on ja kui palju Andresest üle on. Andres suutis ta oma kavalusega üle trumbata ja naabrimehe uhkus sai kannatada. Kui Oru Pearu hobune oli soosillalt üle minnes auku vajunud ja kuidagi sealt välja ei saanud, oli ta vihane ning väga hädas, sest looma ei saanud ju abitult auku siplema jätta, aga kui Andres soovis aidata, oli naabrimees väga uhke ja polnud mitte mingi hinna eest nõus vastu võtma Andrese abi ning pusis hambad ristis oma meestega edasi. Peale teose lugemist avardus minu maailmapilt mitmekordselt. Iseloomuomadused, mis ma välja tõin, pole küll midagi uut, vaid pigem trafaretsed, kuid vaatenurgad, mille alt neid nüüd nägin ja mõistsin, olid minu jaoks uued ning purustas teatud mõttes minu senini naiivset mõtlemist oma kaasmaalaste suhtes
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast!
Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele
ületab pakkumise. Valitsusel on seejuures ümberpaiknemist pehmendav roll. Valitsuse kaasabiga on ressurside ümberjaotamine kiirem ja valutum. Näiteks saab riik invensteerida ümberõppimisse ja uute ettevõtete toetamisse. Ümberjaotamine saavutatakse ühtedelt maksude äravõtmise ja teistele toetuste ja abirahade näol juurdeandmise kaudu. See on riigi arengule väga oluline, sest töö kaotanud inimesed ei jää siis abitult tööd otsima kitsenenud tööturul, vaid leiavad rakendust uutel aladel. Riigi sekkumise majandusellu teeb vajalikuks ka välismõjude olemasolu. Välismõjud kujutavad endast tootmise või tarbimise kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kes pole otseselt selle hüvisega seotud. Välismõjud võivad olla kas positiivsed või negatiivseks, ehk tegemist on vastavalt kas välistulude või kuludega. Positiivseks välismõjuks on näiteks ilus
peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivast kogu ta vigastatud kehast (Jakobson) või: Siin-seal oigasid verest nõretavad haavatud naised ja lapsed kuulidest läbistatud laipade kõrval. Vanaema kükitas kätega abitult vehkides verises poris, põlvedel purustatud peaga Ennu laip. Meie 3 põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Täielikult lammutatakse vana
Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu pakiline een armastus nägematud uned, elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured Luuletus ´´ Horizontaalne ´´ - Kurbus, surm, valu, elukindlad seadused... *** *** *** Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati
* kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud. * Hruštšov asus kuubale paigaldama keskmaarakette, millest USA teada sai ja 22. okt 1962 Kennedy hoiatas kogu maailma. Ta tegi ka merele kontrolljoone, kus ükski laev sõita ei tohi. Kennedy nõudis ka raketibaasi likvideerimist. * Hruštšovile anti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis USA ründab. Lõpuks andi Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda
Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid "lugeda". Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn
Piibeleht ning tema ei olegi ,,Pisuhänna" tõeline autor. (Kõik jäävad tema peale vahtima; väike vaheaeg.) Sander tunnistab kõik üles. Naine muutub peale igat Sanderi lauset järjest vastikumakas ning lõpuks on jälle selline nagu loo alguses. Vestman krutib asja huvitavaks. (Pikk ja põnev vaikus.) Vestman arvab, et ta oleks hull, kui ta Piibelehel minema laeks kõndida ning ta tahab endist viisi teda oma tütrele meheks. (Teiste tegelaste tumm juhmus; Sander laua taga maigutab abitult suud.) Vestman lubab ,,Pisuhänna" läbi lugeda. Sander pobiseb hädiselt midagi, mille peale Matilde vihaselt kätt tõstes tema peale nähvab. Matilde palub ainult, et Piibeleht ega keegi teine sellest külarahvale ei räägiks, et ,,Pisuhänna" tõeline autor on Piibeleht, kuna sel juhul oleks tema maine hukas. Samuti tahab ta ka, et Piibeleht midagi veel kirjutaks, et Sander ning tema ise saaksid kuulsuses edasi elada. Piibeleht on nõus
Sa ei mõtle sugugi oma võimalustele rentslite ja sillutise materiaalsusele. Jääb loota vaid Püha Halatsuse peale ja edasi kihutada. (Lk. 17) Ma liigun kõheldes, ebakindlalt, tundes hooti ärevust, kuna ma midagi ei näe. Ma astun ümber nurga lauspäikese kätte, ja äkki olen abitult piiritut õhku ahmiv poisike. (Lk. 22) Häbenedes teleskoope kanda, peidan ma need sahtlisse ja kõnnin ringi, pea pisut vasakule kaldu, et läbi oma raskete prismaliste prillide iga valguskiirt tabada. (Lk. 36) ,, Sa tahad öelda, et käid sedasi jooksmas, ja ise oled pime?"(Lk. 145)
Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid
Kapiteel kiriku portaal. Kapiteel Vezelay kirikus Vezelay kirikus Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Kristus ristil - krutsifiks Aadama ja Eeva paradiisist Kain tapab Aabeli. Reljeef väljakihutamine Reljeef piiskop Bernwardi ustel piiskop Bernwardi ustel
Pärt selgitab, et ta jälitab Karinat kuna ta on nii tema õe Kerli moodi, ning ta tahab , et talle muinasjutte jutustataks. Karina meelitab Pärti tee peale tagasi minema, et uuesti bussi peale saada. Kuid Karina kasutas võimalust, et Pärdist lahti saada ning jäi ühe põõsa taha passima. Veendudes, et Pärt on läinud läks Karina jälle liikvele, et otsida mingi soojem koht kus hommikut oodata. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid libises, ta rippus seal abitult paju okste vahel ning oli üsna kriitilises seisus. Ta karjus: “Pärt, Pärt aita mind...”. Lõpuks Pärt tuligi ja aitas ta sealt välja. Märkamatult olid nad jõudnud kuskile katuse alla ning hoolimata märjast ning külmast vajusid nad sügavasse unne. Hommikul ärgates nägid nad täiest ebareaalset vaatepilti. Ühte lühikest meest õues askeldamas. See oli Hall – Hallid ilmuvad kui inimesed neid pahandanud on - räägivad muinasjutud. Pärt otsustas uurida miks Hallid end näitasid
,,Oi, kui armas sa oled..." Pai, Pai ! Mõnikord võib tal tekkida soov olla taas väike, kellelt keegi ei nõua midagi muud, kui olla universumi ainukeseks päikseseks. Samas tempos, millega ta end nüüd, trotsiea küpsemisprotsessi kaudu ülejäänud rahva kulha sobitab ja üha sotsiaalsemaks muutub, kohaneb sellega ka ümbritsev maailm, ja laps lükatakse troonilt. Et oma keskset positsiooni säilitada, veiderdab ta sageli: mängib abitult vinguvat titat, jäljendab karmi abielumeest, muutub flirtivaks, vastupandamatuks armastajaks ja teeb endast pajatsi. Talle on selge: kui piisavalt naljakas olla, naeravad kõik. Esimest korda oma noore elu jooksul tunneb kolmene laps huvi ka näiteks suhete vastu suhete vastu teiste vahel. Tema taiplikkus on vahe kui nuga. Tema pilgust on näha, et ta mõistab sind täielikult ja ta annab endast kõik, et asjad endale selgeks teha. Kolmese lapse eest on juba raske midagi varjata.
Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Igal piiblitegelasel oli oma tunnusmärk, mille abil nad ära tunti. Näiteks võtmega mees oli Peetrus ning Püha Barbara kannab käes väikest tornikest. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu
Lugu tõstatab palju küsimusi, pakub mõtteid ja seetõttu väärib pikemat analüüsi. Sisututvustus „Ühel hommikul, kui Gregor Samsa ärkas rahututest unenägudest, leidis ta end muundunud jõledaks putukaks.“ – kuulus lause, mis pani paika terve loo sisu. Ta lamas oma kaitsekilbiga sarnaneva selja peal, tõstis vähehaaval pead ja nägi kõhtu, mis oli jagatud kangeteks sektsioonideks. Tema paljud ja haledalt väikesed jalad siblisid ning lainetasid abitult. Samsa oodatud reaktsioon, mis oleks võinud olla paanika, jäi olemata. „Mis minuga juhtunud on?“ mõtles ta. See polnud uni. See oli tuba, korralik ning inimlik tuba, kuigi väikesevõitu. Seal oli mehe kollektsioon pakkimata riietest, sest Gregor oli rändav kaupmees. Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:“Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.“. Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe?
Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina
) ja peatselt olimegi teel ulgumerele kursiga Gotlandi saarele, Rootsi idarannikul. Esimesel ööl laabus sõit seiklusteta -- jõudsime päris hulgakese põgenemisteest seljataha jätta. Keskhommikuks oli aga tõusnud tugev tuul, mis mõne tunni pärast juba lausa tormiks muutus. Õhtupoolikul ütles üles Elli mootor ja tugeva tormi tõttu oli peatselt ka purjede kasutamine tõsise raskusega seotud. Seega oli M/P Ellist ja tema inimlastist saanud abitult õõtsuv pähklikooreke tormis mõllavas Baltimeres. Ei tea, kui kaua oleksime sel moel suutnud vastu pidada, kui meid poleks järgmisel varahommikul juhtunud nägema valvelolev Rootsi sõjalaev, kes meid lahkelt oma pardale võttis, Elli sleppi sidus ja meid mõne 16 tunniga Farö saarele toimetas. Sealt algas meil põgeniku-laagri ajajärk, mis kestis mõnele pikemat aega, teisele lühemat olenedes, kuidas kellelegi töö- ja elukohad leiti. Sellest vast ehk lähemalt
Kahtluste korral tuleb kontrollida hingamisteid. Hingamise puudumisel, tuleb alustada viivitamatult elustamisega. Normaalse hingamise korral tuleb kannatanud asetada külili asendisse. Poksis kutsutakse teadvusetust nokaudiks. Boksis esineb teadvusetuse kergemaid vorme, kus löögi saanud sportlane laseb käed alla ja tal tekivad hetkeks orientatsioonihäired. Nokaudiks loetakse seda, kui poksija kukub löögi tagajärjel ükskõik, mis osadega maha va. Pöidadega või langeb abitult nööridesse. Kui aga sportlane 8 sekundi möödumisel võitlusse naasma, jätkatakse võistlust. 9ndal sekundil tehakse kindlaks, kas võistleja suudab jätkata. 10ndal juba lõpetatakse mats ära. Nokaudi saanud poksija saab võistluskeelu lühikeseks ajaks. Võistlustele saab naasta ainult siis, kui arst selle heaks kiidab. Kergemate nähtude korral arst saab ainult soovitada spordi loobumisest. 18 Toitumine ja kehaline koormus
TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos. Kirke aga,
3 Sisututvustus I ,,Ühel hommikul, kui Gregor Samsa ärkas rahututest unenägudest, leidis ta end muundunud jõledaks putukaks." kuulus lause, mis pani paika terve loo sisu. Ta lamas oma kaitsekilbiga sarnaneva selja peal, tõstis vähehaaval pead ja nägi kõhtu, mis oli jagatud kangeteks sektsioonideks. Tema paljud ja haledalt väikesed jalad siblisid ning lainetasid abitult. Samsa oodatud reaktsioon, mis oleks võinud olla paanika, jäi olemata. ,,Mis minuga juhtunud on?" mõtles ta. See polnud uni. See oli tuba, korralik ning inimlik tuba, kuigi väikesevõitu. Seal oli mehe kollektsioon pakkimata riietest, sest Gregor oli rändav kaupmees. Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:"Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.". Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa
.. kuid..." Ta sulges silmad ja lasi inimpoolel uinuda, päästes valla surematu kiskja, kelle ainsaks sooviks oli rebida, piinata, hävitada. ,,Uue nimel tuleb vanast lahti saada." Ta avas silmad ja nende sina oli kadunud: metalne hall maik, täidetud põlgusest kogu inimsoo vastu segunes hirmuga nende ees, kes sajandeid temasarnaseid jahtinud, oli ainus värv kesk pimedaid varje. ,,Shurei, ma tunnen midagi." Blond raamatuga mees vaatas härjapõlvlasi, kes ta ees abitult vingerdasid, ja andis käsu nad tappa. Ta kaaslased viivitasid selle täitmisega, sest neid täitsid kahtlused, et keegi või miski muu, palju ohtlikum kui paar väljasurnud müüti, neid jälgib, oodates soodsat rünnakuhetke. ,,Lähme edasi, peame õhtuks peakontoris tagasi olema, homme loendus. Niigi on meist vähem kui pool alles me ei või oma mainet enam alla lasta. Jätame need siin rahule ja lihtsalt lähme. Shurei!" ,,Vait
Partnereist hoitakse kinni abitusega, korratakse lapse ja vanema suhet. Ei mõista, et partner peab jääma iseendaks. Armastus ja sümpaatia on olulisemad kui seks. Sõltuvus võib viia tingimusteta orjuseni. Agressiivsus on suunatud enda vastu, hädaldatakse, virisetakse. Ilustatakse olukorda, vabandatakse ennast välja. Depressiivsed lapsed on kuulekad, vaiksed, algatusvõimetud. Tekivad ülitundlikel, vähese võitlusvaimuga lastel, kui teda koheldakse abitult. Tundlik iga on 2 aastat. Tekib, kui ema seob lapse enda külge hirmust teda kaotada, tekitab lapses süütunnet, kui laps tahab iseseisvust. Äärmuslikul juhul pole lapsel soove, on loid. Laps pannakse arvama, et armastust saadakse ainult kodust, ei lasta suhelda eakaaslastega. Laps ei karastu ning hiljem ei saa hakkama. Ka siis, kui last ei armastata ja ta arvab, et see on tema süü, kui ema pole piisavalt naiselik, emalik või kui lapsi
Pamp on siin." tänna ning rääkis palju. Kuid ta kõnel polnud selget sisu ja teda oli raske mõista. Ta "Pane ta mu päitsi," vastas haige süngelt, silmi sul-gedes. "Pane mu kõrvale." Ja ta langes ajuti vaikusse, et seda ärevamalt ärgata. vajus jälle selili. "Kus on mu raha?" kähistas ta äkki silmi lahti lüües. Maret ei teadnud, mida veel teha. Ta liikus abitult siia-sinna üle toa, iga silmapilk "Siin on su raha, pojakene," hädaldas Maret ja ula-tas kukru, mille oli saanud uuesti poja juurde joos-tes. See aga ei liigutanud end ega vastanud küsimus-tele. Siis jäi teekäija kaudu. ta hoopis rahulikuks, hingas mõned kor-rad sügavalt ning vajus unne. Kuid Jakob vaatas seda tömbilt, otsekui tundmata. Maret asetas järi voodi ette ja istus sellele
Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus Ka maali kunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maali kunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis ja põimtöid kullassepa kunsti
Tiivast ja tagumistest ruumideks kujunes hiljem suursugune eluruum tablinum. Egiptlaste kõrval olid etruskid teine rahvas, kes oli pööranud erilist tähelepanu hauatagusele elule. Maeti kaljuhaudadesse. Corneto, Orvieto, Vulci. + rikkalikud hauapanused. Maalikunst seinamaalide järgi. Suurt rolli mängisid sisserännanud kreeklased. Mehi kujutati tumedamalt, naisi heledamalt. Igapäevane elu pidustused. Kohati kujutati üsna abitult. Sarkofaagid on omataolised. Saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel. Täisfiguuridest on tuntumad Kõneleja ja Kapitooliumi emahunt. Rooma ajaloo periodiseering. Periodiseeritakse järgmiselt: kuningate ajajärk 753 510 eKr (viimasena etruski soost; I Romulus.) II periood. Vabariigi ajajärk. 51030 eKr, mis jaguneb järgmiselt: * varane vabariik (510265 eKr) pandi paika vabariiklik valitsemissüsteem, roomlased
lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed ÜLEMSELTS PINGVIINILISED Keiserpingviin, kuningpignviin Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad “püsti” ja abitult. ÜLEMSELTS UUDUSLÕUALISED Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised – Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised – suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu Selts kaasuarilised – Tiivad peaaegu täiseti redutseerunud, pea ja kael paljad, ereda värvusega, 3 varvast. N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised – väikesed, kana suurused
„Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111). Aida-Oskar saatis oma krati naabermõisast lambaid tooma koos laudaga, kuid kratt jäi aiaauku kinni. „Ning kole suur kratt hakkas müts-müts väravast välja minema, kuid jäi otsekohe teivaste vahele kinni ja ähkis abitult, pingutades asjatult oma pirakat keret.“ (lk. 116) „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama
meil on raske uskuda, et kelleski teises võiks olla küllalt iseloomu, tõmbamaks meid ligi armastusega. Kas võib keegi teine olla nii õndsalik, me ise olla nii puhtad, et võiksime talle pakkuda õrnust? Kui keegi mulle armsaks saab, on õnne ülim siht mu haardeulatuses. Selle kohta olen ma raamatutest leidnud väga vähe otse südamele kirjutatut. Ja ometi on üks tekst, mida ma paratamatult pean meenutama. Mu autor7 ütleb: "Ma pakun end abitult ja uhkelt neile, kelle päralt ma olen, ja tseremoonitsen kõige vähem nendega, kellele olen kõige enam pühendunud." Ma soovin, et sõprusel oleksid jalad, mitte ainult silmad ja kõneosavus. Ta peab kindlalt maa peale toetuma, enne kui võib üle Kuu hüpata. Ma soovin, et ta oleks pisutki kodanik, enne kui saab päris keerubiks. Me sõitleme kodanikku, sest ta teeb armastusest kauba. See on kinkide ja
saatust ootama. Kui rünnakulaine oli lõppenud, tõusin rentslist püsti. Mu pea oli täiesti segane sellest raginast ja lõhkemis-mürast. Nägin, et mu auto seisis, kuhu olin selle jätnud, kuid oli nüüd pommi- ja srapnellikildudest auke täis, klaasid purunenud ja radiaator lekkis. Nähes, et sellest enam ,,veolooma" polnud, ruttasin hädalisi abistama, kes ahastades ja nuttes seisid risuja prahiga kaetud tänavatel. Paljud neist olid peagu poolalasti, vaadates abitult pealt, kuidas tuli neelas nende raske töö ja vaevaga kogutud vara. Seda oli kohutav ja masendav näha. Minu eelaimdus ütles, et ega venelased sellega veel lepi ning võivad tagasi tulla. Hakkasin seepärast astuma mööda tänavat, et jõuda linnast välja. Nähes tänava ääres noort ema, kes oli kohutavast läbi-elamusest jõuetu oma last aitama, võtsin ma selle väikese sülle ja niiviisi hakkasime kolmekesi edasi liikuma. Väga kaugele me ei olnud jõudnudki, kui algas uus õhurünnak
Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada. Romaani skulptuur. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat. Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn. piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal. Hoolimata sellest, et inimese kehaehitusest ja proportsioonidest pole meistril korralikku aimu olnud, annab ta väga elavalt edasi näiteks
et aidata meid maale tuua. Istusime autokastis külg külje kõrval, väikevend ema süles, kitsas oli, naisi-lapsi palju. Järsku lähenes õhus mürin, auto jäi seisma. Siis see tuli: otse meie kohal, meie peal tohutu mürisev masin, rippuvad rattad ja päikeses kiiskav kabiin! Lennuk jõnksatas küljega kaldu, eemaldus ja keeras kohe tagasi, veel kaks korda ja siis lendas minema. Ta ei raisanud pommi nii abitult vahtiva saagi peale. Ja üle selle kõrvulukustava mürina jõudis minuni inimeste kisa, kurku kinni jäänud peenike katkev kiljumine. Kui nüüd, aastakümmend hiljem satun mõnele heale kontserdile või vaatan telekast, kus tüdrukud vaimustunult kiljuvad, olen äkki autokastis nagu tookord. Kas vaimustus ja hirm teevad ühesugust inimhäält? Sügisel tulime Tartusse tagasi. Sõjateated ja olukorra üle arupidamised, mure tuleviku pärast rusus täiskasvanuid, see omakorda
lähendale. Matrilokaalne peavad asuma elama naise isa lähedale elama. Avunkolokaalne peavad asuma elama mehe ema lähedale. Bilokaalne abielupaar võib valida, kelle lähedale elama asutakse Neolokaalne pole reegleid Abieluga seotud tavad: Kuvaad kui naine on rase, käitub nagu poleks rase. Mees aga teeskleb samal ajal, et on. Mees teeskleb ka sünnitamist. Kui naine ära sünnitab teeb kohe tööd edasi. Mees lamab paar päeva abitult voodis. Levinud tava sugukonnaühiskondades, seda tehakse selleks, et mees saaks manifesteerida, et tema on isa. Lisaks on see ka maagiline toiming, kurjad vaimud peletatakse eemale, neile tehakse tünksi. Pruudiluna et kompenseerida tööjõukaotus, pruudi vanematele, maksab mees või mehe vanemad pruudi vanematele Pruuditeenistus teatud perioodil pärast pulmi töötab peigmees pruudi vanemate juures Pruudirööv püüd tasu maksmisest kõrvale hiilida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
