Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
- kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist). - mõisnike soov suurendada oma tulusid. - vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne. - mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse). - naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). 3) Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil: A) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17
Vilja hind langes, kuid lina hinnad olid püsivalt kõrged, sest Lõuna- ja Põhja-Ameerikas oli kodusõda orjanduse pärast puuvill. V TALURAHVA JAGUNEMINE 1) Mõisarahvas majateenijad, mõisasundjad, ametimehed, käsitöölised 2) Külarahvas pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid ehk saunikud, taluteenijad VI TALURAHVA KOORMISED 1) Mõis teotöö (alates 1849/1856 raharent) nädalategu ja abitegu, naturaalandamine ehk liha, vili, muna jne, rahamaksud 2) Riik pearaha (1738 70 kopikat meestelt), nekruti andmine (1796 sõjaline koormis) vabastatud olid taluperemehed, õpetajad, talupärijad ning kogukondade juhid 3) Kogukondlikud teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine ning muud valla piires tegemist vajavad tööd 4) Kirik maksud kirikuorganisatsiooni ülalpidamiseks ehk 1/10 kirikukümnist VII VAIMUELU 19.SAJANDI ESIMESEL POOLEL
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas sõltuvust mõisnikust talupoegadel võimalus kaevata mõisarentnike peale 7. Põllumajandus, kaubandus, käsitöö 17. sajandil oli Eestis mõisaid üle 1000 teraviljakasvatamine (rukis); härjad; lehmi vähe; kivide koristamine; mõisates loomi vähem (> väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllud talupoegadel teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, lisaks loonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus. 8
Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti „Mahtra sõjas“) on V. loonud mitmekülgse pildi 19. saj. keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja stiihiliste talurahvaliikumiste õhkkonda. Triloogia esimene osa, „Mahtra sõda“, käsitleb üht juhtu talupoegade massilistest vastuhakkudest Põhja-Eesti mõisates. 1858. aasta aprillis kuulutati välja uus talurahvaseadus. Talupojad ootasid uuest seadusest teokoormiste vähendamist ja abiteo kaotamist. Tegelikult seadus abitegu ette ei näinudki. Talupoegadele ei seletanud keegi, et seaduses määratud renditingimused hakkavad kehtima alles peale maade mõõtmist ja hindamist, milleks oli ette nähtud 10-aastane tähtaeg. Toetudes seadusele keeldusid paljude mõisate talupojad abitoest. Vastuhakuliikumine oli laialdane, andmeid on ligikaudu 75 mõisa kohta. Vastuhakud suruti äärmise julmusega maha, tõsisematel juhtudel sõjaväe abil. Romaanis on kirjanik kujutanud 4
Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 16951697 oli Suur Nälg. ·Linnad ja kaubandus aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi val...
talupoegi ära kasutama nende tööga. Keskmiselt 3-4 päeva nädalas 14-15saj. Oli ka piirkondi kus oli 2 päeva teotööd või piirkondi, kus 6 päeva. Teotöö oli siis talupoja töötamine mõisniku põllul. Sulased ja teenijad saadeti põllule. Neil ei pruukinud olla oma talu. Teotöö jagunes kaheks: jalategu ja rakmetegu. Jalateo korral ilmuti mõisa ja anti ülesanne kätte. Rakmeteo korral ilmuti koos hobuserakme vm ka. Kujunes välja ka abitegu, mis esines kuni 19 saj välja. See oli kõige vihatum ja seda rakendati hooajati. Nt vilja kündmine, lõikamine, sõnniku vedamine. Lisaks teotööpäevadele oli siis vaja ilmuda hooajati ka abiteole. Mõisnik võis igal hetkel inimesi mõisa kutsuda, selleks polnud kindlaid päevi. Loonusrent- miski, mida anti mõisnikele. Küttepuud,vili,vill,liha,piim,muna jne, mida talus toodeti. See läks eraldi loonusrendina mõisnikule. Kehtestati ka kingitused ja andamid
Saak oli 3-4 seemet. Saagikamad olid talupõllud, seal rohkem loomi, kes andsid sõnnikut. Suur osa töödest tehti ära härgadega. Rootsi aega ei kuulu kartulikasvatus!! 1550a- 1:4 (mõisapõlde: talupõld) 1700a- 1: 2,5 (mõisap: talup). Mõisapõllud kasvasid talupõldude arvelt. Teotöö kasvas Teotöö kasvamine: · Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud o Rakmetegu (härgadega) o Jalategu (inimene) · Abitegu (kiired hooajatööd, kui vaja. Enamasti saadeti lapsi, sulaseid 50% talurahvast oli pererahvas. 25% olid vabadikud ilma maata, tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda
Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord: pärisorjus - isik, kellel pole kodanikule iseloomulikke õiguseid, võeti kui eset. Kujunes välja 13.saj ning selleks, et talupojad teeksid tollase ühiskonna aadlike jaoks tööd. Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
maa eest renti) 3) 1849/1859 seadused 1849 – Liivimaa kubermangus ; 1856 - Eestimaa kubermangus Võimalus talukohad päriseks osta Teoorjus järk-järgult lõpetati ja asendati raharendiga Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised) Talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust: lina, vili 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonna ees I Mõisale: 1. teotöö (mõned päevad nädalas) ja abitegu (hooajatööde ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2. nekrutiandmise kohustus (1797) 3. sõja ajal teenistus maakaitseväes 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III Kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus/remont 3. magasiaida ehitamine jne IV Kirikule: 1. kirikumaksud 2
Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned),
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
võimalikku vähendamist §35 - reeglid teorendi (tõlkes mõisakoormiste kohta) hakkavad kehtima peale talumaa väljaeraldamist. §127 piiras teopäevade arvu aastas 500-ga kuuepäevatalu kohta. Varasem Harjumaa keskmine oli 580 päeva. Kuna vahe oli umbes abiteo päevade arv ja seda seaduses ei mainita (küll on seaduses mitmeid erinevaid reaalselt mitteeksisteerinud rendivorme), tegid talupojad sellest järelduse, et abitegu enam tegema ei pea. 12 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kreutzwaldi_sajand/?event_id=367&timeline_id=3 01.11.2011 10 Põhimõtteliselt oli talupoegade nõudmistel vale asetus - võis nõuda teopäevade vähendamist, mitte abiteo kaotamist. 1856. aasta Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6
saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694
Vahel läks talu võlgade tõttu oksjonile müügiks. Põhja-Eestis toimus talude päriseksostmine 15-20 aastat hiljem, kui Lõuna-Eestis. Talude päriseksostmine oli murrang talurahva elus, kuna eestlane sai jälle oma maa täieõiguslikuks peremeheks. Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse. Mahtra sõda Põhja-Eesti ja Saaremaa jäid XIX sajandil Lõuna-Eesti arengust 15-20 aastat maha. Seaduseteksti uurides leiti, et abitegu mõisale pole enam kohustuslik. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümmend Harju-, Järva- ja Virumaa talupoega teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksid. 2. juuni hommikul piiras ligi tuhat talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväe ümber, nõudes nende lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Mahtra sõjas saadi surma mõlemalt poolt. Ülestõusnud anti kohtu alla ja 40
Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupoja tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes: * Rakmetegu keskmisest talust tuli 3 6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga * Jalategu talust tuli mõisasse saata tööline (jala, ilma hobuseta) * Abitegu kiireloomuline hooajatöö (kütise põletamine, sõnnikuvedu, mõisavoor) Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17. sajandi keskel keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine Valitsevaks talurahva elamutüübiks oli rehielamu Hoogustus kõrtside rajamine, milles käies vahetati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli
Külamehed läksid kirikusse kirikuhärralt nõu küsima, et kas nad on seadusest õieti aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks
Külamehed läksid kirikusse kirikuhärralt nõu küsima, et kas nad on seadusest õieti aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle raamatu järgi abitegu tegema, kuid tema arust on see kusagil mujal kirjas. Hiljem kui mehed kiriku juurest lahkusid, siis nägid nad Päärna. Päärn rääkis, et teomees Purilast oli käinud mõisaga kohtus ning taheti talle selle eest naha peale anda, kuid õnneks
mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt riigi poolt määratud ametnik, kes täitis aadlikust sillakohtuniku asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid. Rakmetegu teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna, kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. 22. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal. Luterlik kirik toimus luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine, Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse; ainelisele kahjulie lisaks võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusam piiskop
· Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga · Jalategu talupoeg läks ise või saatis sulase · Lisaks veel abitegu ja mõisavoor(teravilja- ja palgivedu) Linnad ja kaubandus: · Linnakultuuri oluline muutumine · Täielik iseseisvus kadus · Sadamalinnade osatähtsus kasvas · Narva esiletõus · Kaubandusvõrgu laienemine · Tihedamad suhted Lääne-Euroopaga (Inglismaa ja Holland) · Uus nähtus talurahvakaubandus · Baltikumi osatähtsuse kasv · ,,Rootsi riigi viljaait" · Ekspordiartiklid (lina, kanep, puitmaterjal, nahk)
Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. *Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas, valitses 1611-1632 (suri 1632) 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal Lk.111-114 (reduktsioon 1680, lääniõigus, Johann Reinhold Patkul, pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal, vakuraamat, rakmetegu, jalategu, mõisavoor, abitegu, Rootsi riigi viljaait, 1695.-1697. aasta näljahäda) *Reduktsioon 1680- Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale.
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus; ○ välja: ■ teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. ○ sisse: ■ sool, metallluksuskaubad. ● Käsitöö; ○ manufaktuurid: ■ telliselöövid; ■ lubjaahjud;
Usuvahetusliikumine. 1845. aastal L-Eestis vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku, usuti, et siis antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jms. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et mingisuguseid hüvesid ei saada. 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused. Pärast 1856. aasta talurahvaseaduse avaldamist algas talurahva kääärimine, seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõistale pole enam kohustuslik. Läksid kuhugi kaebama, aga said peksa. 1858. aasta kevadel Harjumaa, Järvamaa, Virumaa talupojad streikisid.. Mahtra sõda. . 1863. passiseadus, andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Ulatuslik väljaränne Eestist. Prohvet Maltsvet(Juhan Leinberg) väljarändele kihutaja, lubas inimestele ,,valget laeva".. 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool. 19
Talurahvaliikumine tuli ilmsiks Eestimaa kubermanguks. Seadus pidi hakkama kehtima 1858, aga teatud üleminekuperioodi kaudu. Üleminekuperioodil tuli ka nt koormisi arvestada vana süsteemi alusel. Eestimaal algasid 1858 kevadel rahutused, kuna ei saadud aru, et koormistega on kõik endistviisi üleminekuperiooni lõpuni. Rahutused olid suunatud abiteo vastu, mis oli osa mõisakoormistest, hooajaline mõisatöö, nt sõnnikuvedu, külvitööd, lõikus, rehepeks. Abitegu oli vähe või üldse mitte reglementeeritud. Kõige suurem probleem selles, et abitegu nõuti mõisas samal ajal kui sama tööd oli vaja teha mõisas. 1858 kevadel rahutused paljudes mõisates, tuntuim oli vastuhakk Mahtra mõisas, Juuru kihelkonnas. Juuni alguses protesteeriti abitöö vastu, sõjaväe poolt suruti maha. Sotsiaalse protesti vormiks oli ka väljarändamisliikumine. Talurahva liikumine 19.saj alguses, Eestimaa kubermanguga seondub prohvet Maltsveti liikumine.
eraldamine talumaast, raharendile üleminek, pikaajalised rendilepingud, talude päriseks müümine). Mõisatöid hakkasid tegema palgatöölised ehk moonad, kes said osaliselt raha palka ja ka moonas (Produktides). Talurahvaliikumine 19. saj. teise poole algul: Uut talurahvaseadust tuli rakendada järk-järgult, mis pidi võtma kuni 10 aastat, kuid talupojad arvasid, et see muudatus võtab aset koheselt. Ei kaotatud ära abitegu. Vihatud koormisevorm, üks teotöö liikidest, mille alla kuulusid hooajalised mõisatööd nagu viljakülvmine või rehepeksmine ning abitegu nõuti samal ajal kui taludes pidi tegema sama tööd. Abiteo tõttu algasid talurahva rahutused, Eestimaal oli 1500 mõisa ning 100's mõisas algasid rahutused. Kõige suurem konflikt on seotud Vahtra mõisaga 1858. aasta juuni alguses. Prohvet Maltsveti liikumine- Prohvet Maltsvetiks nimetati Juhan Leinbergi, kes
kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Vakuraamat - Redutseeritud mõisates sisse seatud raamatus, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rakmetegu - teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695.-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud
Moodsa põlluharimisega tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud aknad, pastlaid ja viiske asendavad saapad, majade ümber hakatakse kasvatama õuna- ja ploomipuid ning marjapõõsaid. Põlluharimise kõrval pakub järjest suuremat huvi merendus. Häädemeestel ja Lahemaal algab laevaehitus, 1864 asutatakse esimene kutsekool HEINASTE (tänap. Ainazi) MEREKOOL 1856 a Eestimaa talurahvaseadus ei kaotanud ära abitegu mõisale. Sellest ei saanud täpselt aru mõnede Harju-, Viru- ja Järvamaa mõisate talupojad. Neid toodi rahustama sõjavägi, mis majutati Mahtra mõisa. 02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine. Peamiselt mindi Pihkva ja Peterburi kubermangudesse, samuti Krimmi ja Kaukaasiasse. KULTUUR XIX SAJANDI I POOLEL
- Kehalised karistused, mh piitsutamine, mida Rootsis tauniti · LM politseikorraldus(1668) vaid karmistas korda(mh põgenejate tagastamise kohustus) I. Talurahva töökoormus kasvas: · Talupoegade teokoormised: A. Korraline nädalategu: rakme- (koos oma veolooma ja maaharimisvahenditega) ja jalategu: - Teotööpäevade arv kasvas B. Erakorraline abitegu hooaegadel II. Talurahva maksukoormus mõisale kasvas: - Uus regulaarne maks adramaa alusel(varem maksti mõisale veerand saagist) · Talurahvas kujunes 17. Saj järjest homogeensemaks: 75% sellest kuulus sunnismaiste pärisorjadest adratalupoegade hulka · Ülejäänud olid maata sulased-teenijannad ja vabadikud ja vabatalupojad(kelle arv kahanes kiiresti). Reduktsiooni mõju talurahvale
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
talupoegade pärisorjuslikku seisundit mõisate arv kasvas üle tuhande koos sellega kasvasid teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku suvast mõisate külvipinda suurendati talumaade arvel ja talupõldude osa langes poole võrra põlluharimisviisid jäid endiseks teokoormine kujunes peamiseks rendivormiks, see jagunes: rakmetegu (mees pidi hobusega mõisa minema), jalategu (jalamees mõisa), abitegu, mõisavoorid (talvel) reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda, kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade olukorda rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata; erinevalt rootsi talupojast, kes oli vaba ning esindatud isegi Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus, nõnda oli võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda muutused seoses reduktsiooniga:
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
