ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära.
I teema. Sissejuhatus tsiviilõigusesse 1. Eraõigus õiguskorra osana Õiguse võib jagada: · Objektiivne õigus eelkõige õigusnormide kogu; õigusnorm üldkehtiv riiklikult tagatud kirjutatud käitumisreegel · Subjektiivne õigus võimaldab ise kuidagi käituda või nõuda kelleltki teatud käitumist, mis on riiklikult tagatud Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroop...
3. seminar, Leibniz, Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Akadeemia 6/1990. Abistavad küsimused Selle seminari põhieesmärgiks on meil tutvuda metafüüsilisele filosoofiale omase stiiliga, mis on küllaltki omapärane. Üritage lugedes kriitiliselt vaadelda, kuidas on põhjenduskäigud üles ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisus...
4. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Russell, B. Vabadus ühiskonnas. //rmt. Valik esseid, Tallinn 1994, Lk. 79-92. Abistavad küsimused: 1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit. 6
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed o Spenta Armaiti heategev pühendumine, maa Kõik need valvavad maailma erinevate aspektidega · Maailma loomine ja hävitus
naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam (lapsi ei tohi mõjutada, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust) Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks – kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi liikmete suhtes, täitmiseks esmalt juhtidele, siis töötajatele. Normatiivsed – reeglitele põhinevad koodeksid Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad Instrumentaalsed – abistavad juhised Eetikakoodeksi ülesehitus – sissejuhatus (eesmärgid, missioon), ettevõtte moraalipoliitika (pöördumine huvilisge poole, selgitus), ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus (töötajatele täpses, selges keeles) Peab sisaldama ausus ja seadusest kinnipidamist, siseinfo kasutamist, suhteid tarnijatega ja poliitilist tegevust, ettevõtte varade ja ressursside kasutust, käitumiskultuuri Tagamiseks tuleks kontrollida ja vaadelda, kuivõrd koodeksit järgitakse, tunnustada
Osa juba ka müügiks. N.riisitalu enda tarbeks, teepõõsas tee müügiks Industriaalne kõrgeltarenenud riigid. Põhivorm spetsialise eritud Suurtalu. Segatalude edasist arengut iseloomustavad 3 nähtust: 1)agrotööstuskompleksi moodustamine 2) tootsmise spetsialiseerumine 3) talude liitumine ja suuratlude teke agrotööstus kompleks on majanduskompleks, mis ühendab põllumajanduse , toiduinetetööstuse ning neid abistavad tootmis-ja teenindus harud. N.kuivatid, külmhooned, põllumaj. masinad, väetisetööstus, pakenditööstus, teadusnõustamine Spetsialiseetud suurtalu talus kasvatatkse ühte-kahte kultuuri võipeetakse 1-2 looma. Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja arengutasemega riikides. NISU-piirkond:USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa, Austraalia, LA, Eestis suvinisu, kasutus:leib, makaronid, koogid, loomasööt, katusematerjal
*absoluutarvude kõrvutamine *laste arv naiste kohta sündimust *imikute surm suremust *Keskmine eluiga Erinevused arenenud ja arengumaades: Arengumaades Arenenud *kuni 7,4last naise kohta *planeeritakse sünde *ei kasutata pereplaneerimise võtteid. *osa inimesi ei muretse kunagi lapsi (irv) *lapsed pere rikkuse märk(lapsed abistavad vanemaid). *laste arv peres väiksem Abiellutakse, et lapsi saada. * hoolivam perepoliitika *laste kasvatamine odav * lapsed varakult tööle 5.RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID Traditsiooniline rahvastiku tüüp: Kaasaegse rahvastiku tüübi etapp: *Omane agraalühiskonnale. *Madal sündimus suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv või
Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu. Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad (3 instituuti asuvad Stockholmis, 1 on Oslos). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tseki. Samal ajal annab
regulaatoriga pidurisüsteem) ketaspidureid koos ESP-ga (elektroonne stabiilsussüsteem) või alternatiivina järeleproovitud Z-cam pidureid. Nendele alternatiividele saab lisada eriti tõhusad lisapidurid, nagu VEB (Volvo mootorpidur) ja kestuspiduri. EBS on mitteblokeeruv ketaspidurisüsteem, mis elektroonselt reguleerib pidurdusvõimsust. Standardkujul hõlmab see laia valikut intelligentseid funktsioone, mis oluliselt suurendavad ohutust ning abistavad sõitmisel. Veoki elektrisüsteemi kaudu elektroonselt juhitavatel ketaspiduritel on mitmeid eeliseid. Z-cam tüüpi trummelpidureid kasutatakse peamiselt tavavedrustusega veokitel. FH16 sassiide valik on mitmekülgne võimaldades erinevat kõrgust, teljevahet ja vedrustussüsteemi. Tänu ühtse konstruktsiooni kasutamisele, on madelveoki ja sadulveoki sassiidel sama komponendibaas. See tähendab, et on veoautot lihtne kohandada näiteks kütusepaagi ja aku teise kohta paigutamisega
aastatel · Kennedy aja iseloomustamiseks: paindlik reageerimine (flexible response) · 1963 lubas, et USA toetab iga riiki, kes kaitseb oma vabadust · 1964 sekkub Vietnami sõtta · Nixoni ajal majanduse areng aeglustus, keskendus välispoliitikale · Nixoni doktriin . pidas vajalikuks hoopis uut lähenemist, seadis eesmärgiks jõudude tasakaalu poliitika e luua head suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush
suunanud nooruki säärasesse projekti. Kui pädevad on siis koolipsühholoogid tegemaks selliseid otsuseid? Sest ometigi on nemad need, kelle poole paljud noored suuremas hädas pöörduvad. Samas kõigile sobivat lahendust pole ilmselgelt võimalik leida. Nii ei leidnud minagi enda ega ,,õe" jaoks sobivat moodust, kuidas seda projekti jätkata. Minule kui vanemale õele, leiti küll palju funktsioone, mida ma aga kahjuks eesmärkide kõrgustelt täita ei suutnud. Aitajaid abistavad otsuste tegemisel määrused, seadused ja tõekspidamised. Mina lähtusin projektis olemisel tõekspidamistest ja koolitusest, mis ma selle raames sain. Usun, et paljud noored on tänu tugiisikutele uuesti joonele saanud, kuid see kõik peaks toimuma koostöös vanemate, kooli ja tugikeskus. Kui aga osale neist projekti eesmärk ja kohustused arusaamatuks jäävad, siis võin sellest tulenevat emotsiooni ja ka tulemust pidada negatiivseks.
Insener-tehnilised töötajad(ITP) – tootmise juhtimine ja korraldamine. Majandus-ja rahandusteenistuse töötajad(ökonomistid,finantsistid,raamatupidajad)kes moodustavad ettevõtte arvestustegevuse ja analüüsi süsteemi. Abipersonal – koristajad, valveteenistus jne. Töölised . kelle ülesandeks on vahetu tootmistegevus Töölised jagunevad: 1. Põhitöölised- töötavad seadmetel,pinkidel jne. 2. Abitöölised- abistavad põhitöölisi,troppijad jt. Masinaehitusettevõttes,tehases on tavaliselt põhitootmine ja abitootmine,mid kindlustab põhitootmist: Remondi ja energiamajandus Materjalide ettevalmistustsehh.jaoskond jne. Transporditšehh Laomajandus Söökla jt. Vajalik tööjõu arvutus ja personali valik- Lähtume sellest, et aastas on 365 päeva.Kõik päevad ei ole tööpäevad.Koostatakse töölise tööaja bilanss
Turustamise kui tegevusega toimetatakse kaup ostjatele kätte. Turustuskanalisse kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teise teel tootjalt tarbijale. Vahendajad täidavad mitmesuguseid turundusfunktsioone: 1) vahetusfunktsioonid müümine ostmine 2) füüsilisedfunktsioonid toodete ladustamine transport 3) abistavad funktsioonid informatsiooni kogumine müügi stimuleerimine Tootmisettevõtted vajavad vahendajaid sest: puudub võimalus otsemüügiks kasulikum tegelda kõrgemat tasuvust tagava põhitegevusega vahendajatel rohkem kogemusi Tarbekaupade turustuskanalid võivad olla järgmised: 1. Otsemüük 2. Jaemüük 3. Agendid ja jaemüüjad 4. Hulgimüüjad ja jaemüüjad 5. Agendid, hulgimüüjad, jaemüüjad Jaotuskanali valik tarbekaupade jaoks sõltub: 1. Tootest 2
Mõnikord võib ta töötada ka pingestatud seadmete või võrkudega. Stjuuard/stjuardess Stjuardessid ja stjuuardid saadavad inimesi lennureisidel, kus nende töö on tagada reisijate ohutus nii õhus kui ka maal ning neid teenindada. Stjuardessitööle on iseloomulikud sage kohamuutus ja ebaregulaarne tööaeg. Väljaõpe toimub tavaliselt lennufirmas kohapeal. Töökeskkond Stjuardessid ja stjuuardid ehk lennuteenindajad töötavad lennunduses ja abistavad reisijaid lennureisi ajal. Nende põhitöökohustus on tagada reisijate ohutus õhus ja maal. Samuti tegelevad nad reisijate teenindamisega. Nad püüavad teha lennuki pardal olemise reisijaile võimalikult ohutuks, mugavaks ja nauditavaks. Igal lennuki salongipersonali liikmel on lennu ajal oma kindlad tööülesanded, mis tavaliselt jaotatakse enne igat lendu stjuardesside/stjuuardite vahel. Igas lennusaatjate meeskonnas on
Religioosset tüüpi inimene. 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet. Abistavad ehk instrumentaalsed väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid. Näiteks on inimese lõppväärtuseks hea tööalane saavutus, kuid selle väärtuse saavutamiseks peab inimesel olema abistavad väärtused, milleks võib olla motiveeritud töössesuhtumine, mis aitab lõpptulemust saavutada. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega Mina tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt Suhe väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes
Aktiivsel kuulamisel tuleb ümbersõnastada teise inimese öeldut (kas ma sain õigesti aru, et...) ning tundeid tuleb peegeldada (oma arusaamise väljendamine teise tunnetest). Käitumise akna põhjal saame kindlaks teha, kellel on probleem. See jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitav ala on see, kui probleem on partneril (käitumised, mida sallin mina, aga mis tekitavad partnerile probleeme. Sellele aitab kaasa aktiivne kuulamine ja abistavad hoiakud, oskused.) ja probleemideta ala (käitumised, mida sallin mina ja mis ei anna märku probleemist. Sellele aitab kaasa probleemide ennetamine, millest hiljem juttu teen). Mittesallitav ala on siis, kui probleem on minul (partneri käitumised, mille suhtes võin mina tunda ebameeldivust ja sallimatust. Sellele aitab kaasa probleemi käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga.).
- lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid - emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres - suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga - vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 1.7 PEREKOHTUMISED pereterapeudiga abistavad kui: - peres on paarikonflikt - peres on eripõlvkondade vahelised arusaamatused - ühe või mitme pereliikme vajadused on rahuldamata - mõni pereliige tunneb ennast sageli halvasti või üleliigsena - mõnel pereliikmel esinevad pidevad või sagedased kaebused füüsilise tervise kohta (pea- ja kõhuvalud, nahahädad, menstr. Tsükli ja söömishäired, krooniliste haiguste sage ägenemine jt.) - lapse käitumine tundub väljakannatamatuna
Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd.
läbimine ei sea takistusi inimisele edasi õppimiseks või tavalise töökoha leidmiseks, kuid ometi saab ta teatud väljaõppe omandanuks ning oskab ohu korral vastavalt käituda. Pärast ajateenistuse läbimist seob eestlast kaitseväega ainult reservväes olemine, mis ei kohusta teda hakkama sõjaväelaseks, kuid võimaldab teda sõja korral mobiliseerida ning panna oma kodumaad kaitsma, mis peaks niigi olema vabatahtlik. Lisaks korraldavad kaitseväe osad vastavaid õppusi ning abistavad ka teisi riike. Eelnevalt mainituna tuleks Eesti riigikaitse olulisemaks osaks lugeda kaitseväge, kuid samas ei tohi ära unustada ka neid inimesi, kes kaitsevad riiki ja selle elanike igapäevaselt sisemiste ohtude eest. Nendeks on politsei-, kaitsepolitsei ja piirivalveameti töötajad. Politsei ülesandeid teavad üldjoontes ilmselt kõik politsei on nagu sõjavägi, kuid mille eesmärk on kasutada jõudu sisemiste vajaduste jaoks. Seega politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste
Neile annetatakse riideid ja jalatseid Neile tehakse teavituskampaaniaid Neile korraldatakse pesupäevi/supipäevi Neil on sotsialiseerimise süsteem. Esimene aste on varjupaiköömaja ning neljas aste sotsiaalkorter. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sotsiaaltöötajad nõustavad ja abistavad kodutuid Ø Ø Öömajades ripuvad tööpakkumiskuulutused ning osa öömajalistest käib ka tööl Ettevõtjad suhtuvad kodututele töö pakkumisse umbusklikult Ø Tartus on kodututele tööharjutuskeskus Ø Majanduslangus toob neid aina juurde Ø Kus magad sina täna õhtul? Ø Kasutatud kirjandus: 1. http://www.postimees.ee/1314956/mullupoordusvarjupaika 2. www.e ope.ee/_.../euni.../KODUTA_INIMESTE_HOOLEKANN E.pptx 3. http://www.lvrkk
TARTU ÜLIKOOL Narva kolledz Ettevõtluse osakond A. K. MD 3 PROJECT.NET Uurimistöö Juhendaja: T.T. Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Project.net on projektide portfooliote haldamise (Project Portfolio Management) süsteem. Project.net loodi sellise ettevõte nagu Integrated Computer Solutions, Inc (ICS) poolt. ICS´l on rohkem kui 20 aastat kogemust firmadele tarkvarade, teenuste ja koolituste andmisel. Project.net programmi erinevad funktsioonid toetavad nii individuaalsete kui ka meeskonna ühiste ülesannete täitmist, sealjuures muutes töö protsessid kõigile nähtavaks ning aitab püsida ajagraafikus. Tänapäeval rakendatakse üha enam ettevõtluses projektipõhist meeskonnatööd. Ülemaailmsetes ettevõtetes on tavaline, et tehakse koostööd eri maailma otsades olevate kolleegide vahel. Project.net on tasuta kasutamiseks ja teenused, toetus, kohandamine ja hooldus on saadaval Project.net Inc. Töö on jaotat...
Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Kuidas juhtida loodusalast arutelu? Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana.Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama 5. Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................1 Teeninduskeele tähtsus....................................................................................................1 Hea teeninduskeel............................................................................................................1 Teeninduskeele tüüpilisemad vead.................................................................................2 Minu teeninduskeel oma organisatsioonis.....................................................................3 Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks............................3 Kokkuvõte........................................................................................................................4 Kasutatud allikad................................................................................................
Segatalu Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks, näiteks riis ja teepõõsas Industriaalsed ja postindustriaalsed 1. Kõrgeltarenenud riigid 2. Põhivormiks on spetsialiseeritud suurtalu 3. Sellele eelneb: - Agrotööstuskompleksite moodustamine - Suurtalude teke - Talude spetsialiseerimine ATK On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad Teisi põllumajandusliku tootmise vorme Ekstensiivsed teraviljatalud 1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja Austraalias 2. On enamasti nisutalud 3. Omanik talus ei ela vaid saabub sinna külvi- ja lõikumisajaks (nn kohvrifarmerid)
arenguperspektiividest ja suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaed kui institutsioon koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus ( KLS § 1 lg 1). Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne ja kooskõlastatud tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Lasteaia õppekava leping, milles lasteaia personal lepib kokku ühises peaeesmärgis ning selles, kuidas selle poole liigutakse
Aafrika elevant asustab hiiglaslikku territooriumi Sahaarast lõuna pool. Vaatamata laialdasele levialale pole tänapäeval Aafrikas elevanti kuigi kerge kohata: suuremal hulgal elevad elevandid nüüd rahvusparkides ja reservaatides. Harva elavad elevandid üksinda. Tavaliselt on karjas 9-12 täiskasvanut, noort ja päris väikest looma. Harilikult on karjas juht, enamasti vana emane. Loomad tunnevad üksteist hästi.kaitsevad koos poegi. Teada on juhtumeid, mil elevandid abistavad haavatud liigikaaslasi, juhtides neid ohtlikust paigast eemale. Elevandivahelisi kaklusi tuleb harva ette. Meeleelunditest on elevandil kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Valvsaks muutunud loom ajab oma suured kõrvalestad hiiglaslike purjedena laiali, tõstab londi kõrgele ning liigutab seda siia-sinna, et tuule toodud lõhnu paremini haista. Elevant on küll kõige suurem, kuid ka üks õnnetuma saatusega loomi. Tema
Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 6870 cm (2728 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410450 g (14 16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,61,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku ning neljas kohtunik, kes näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (ehk siis kas piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne. Nimelt pannakse need
· Veepuhastuses(biopuhasti). Reovee õhutamine- aeroobsete bakterite paljunemine · Helbelise aktiivmuda teke- helvestele biokile tekkimine- aktiivmuda settimine- anaeroobsete bakterite tegutsemine- rasvhapete, alkoholide, CO2 ja H2 ja metaani teke · Metaan- tootmis- või elamuhoonete kütmine · Metallide eraldamine maagist(raud, uraan) · Elusorganismid koos(sees ja peal) eksisteerivate bakteritega moodustavad normaalse mikrofloora. Kaitsevad ja abistavad. Kõige enam baktereid asub jämesooles(sõltub east ja toidust) · Mikrofloora rikkumine võib toimuda antibiootikumide tarvitamise tagajärjel(kaitseks keefir, biotooted) · Nahal asuv mikrofloora kaitseb võõrbakterite sissetungi eest · Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid
Ka Eestis on selline reivide sari, mis kutsub neli korda aastas teatud ringkonna inimesi kokku, kes siis 48-72 tundi üksteise seltsis muinasjutulist loodust ja muusikat naudivad. Eelmisel sügisel käisin esimest korda ühel sellistest. Kutsed levisid suust suhu ja postkastist postkasti. Kutse oli väga pikk ja südantsoojendav. See oli kirjutatud meile kõigile, meie-vormis. Me peame olema heasüdamlikud, kokkuhoidvad, abistavad ja hoidma klaastaara ning ebameeldivad inimesed ohutus kauguses, et me saaksime segamatult koos 72 tundi aega veeta. Kirjast jäi kõlama puhas PLUR! Üritus toimus Põhja-Eesti metsade vahel ühes puhketalus. Ohutuse mõttes teadvustati täpne asukoht pisut aega enne toimumist. Kohale jõudes olin ümbrusest täiesti lummatud. Inimesed tervitasid ja kohtlesid üksteist kui sõpra, kõigil paistis väga tore olevat. Kes tantsis, kes maalis, kes
Lauale on asetatud tagurpidi pildikaardid. Õpetaja jaotab lapsed asetanud paaridesse (kõrvuti istuvad lapsed). Iga paar valib endale 4 pildikaarti. pildikaardidi Õpetaja küsib, mis on pildil. Laps kirjutab paarilisega pildil oleva eseme tagurpidi lauale. nimetuse trükitähtedega iPadi. (Kõik pildil olevad sõnad on 1-2 silbilised, nt: puu, jää, hiir, tee, lumi, maja, tali) Vajadusel abistavad lapsi õpetaja või õpetaja abi. Teaduskeskus: Keskuses on laual vana, mittetöötav arvuti. Õpetaja palub lastel Paneb lauale kirjeldada, mida nad arvavad arvuti sees olevat – kuidas arvuti töötab? valmis arvuti ja Lapsed vastavad. kruvikeeraja. Õpetaja: „Vaatame koos, mis arvuti sees tegelikult on.“
Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana. Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama. 5. Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste
Kuid kuna maailma idee on siiski areneda, siis mida aeg edasi seda rohkem hakkas andmete kogunemine arenema ning hakkasid tekkima esimesed konfliktid sõdade ajal kui kasutusse tulid juba häkkerid. Nende ainuke plaan oli vastase süsteeme segamini ajada ning valeinfot edastada. Ning ma olen arvamusel, et see ongi see põhjus miks arvuti areneb kiiresti - olla parem oma opositsioonist. Tänapäeval on sellised nähtused väga tavalised ning toimuvad isegi riikide vahel ja abistavad niiöelda surnud info taastamisel mis on läinud aastatega kaduma. Tänu sellele on võimalik ajalugu kirja panna ning järgnevale põlvkonnale kõike seda edastada mis abistaks neid asju veelgi nutikamalt ning targemalt teha. Kuna kommunikeerimine inimestega on ka väga tähtsal kohal, on muutunud telefonid kõige laiemaks väikeseadmeks igapäevaelus. See võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
muuseumi. Projekteerimisel on kasutatud Soome Riikliku Kunstimuuseumi filiaalide Ateneumi ja Kaasaegse Kunsti Muuseumi Kiasma projekteerimisel saadud kogemusi. Tööruumid ja töökojad Siia kuuluvad laadimis- ja väljastamisruumid, mitmesugused laoruumid, töökojad, fotolaborid ning tööruumid. Need ruumid tagavad näituste ettevalmistamise ja komplekteerimise, kogude komplekteerimise ja korrashoiu, restaureerimise ja muud muuseumi toimimiseks vajalikud abistavad toimingud. Administratiivruumid Administratiivruumid tagavad muuseumi töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused. Kumu arvudes Ehitusalune pind 6430 m² Krundi pindala 36 206 m² Korrused 2 + 5 Hoone brutopind 23 910 m² Hoone netopind 20 970 m² Tehniline kelder 2 810 m² Hoone kubatuur 123 200 m³ Ruumide arv 350 Parkimiskohtade arv 107 + 6 bussi Autotunnel 120 m Jalakäijate tunnel 83 m Näituseruumid 5000 m2 Koguhoidlad 1700 m2 Tööruumid ja töökojad 1100 m2
Organisatsiooni ja liikme psühholoogiline lepe. Organisatsiooni ja liikme majanduslik lepe. 16. **Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused.
Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan. b) täitmine. See on organisatsiooniline tegevus, et tagada teatud haldusülesannete täitmine või elluviimine. c) kontroll. See on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Kontroll on ka juhtimismeetod, omab tagasiside funktsiooni. Need funktsioonid on omavahel seotud. 2. Abistavad funktsioonid, tugifunktsioonid. Sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine: asjaajamise korraldamine (dokumendi- ja toimikuhaldus jne), juriidiline teenindamine, personali- ja koolitustegevus jne. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine (K.Merusk, I
Lihtsalt milline raskusaste ja kui pikaks perioodiks, seda otsustab siis ekspertarst ja mingi salapärane lisakulude suuruse arvutamiseks välja töötatud algoritm. Nagu aru saada, suhtun sellesse teemasse väga emotsionaalselt, kuid kõik sellised sotsiaalsed teemad ongi väga emotsionaalsed ja puudutavad meid kõiki erineval moel. Me ei tohi ära unustada ka neid omakseid ja lähedasi, kes igapäevaselt erivajadustega inimesi abistavad ja hooldavad. Ka nemad vajavad tähelepanu ja puhkust, kuna nende õlul on raske emotsionaalne ja füüsiline koormus. Me võtame neid inimesi iseenesest mõistetavalt, nad on ju kogu aeg olemas. Kuid mis saab siis, kui nende hooldajate ja eestkostjatega midagi juhtub? Need probleemid on sotsiaalvaldkonnas hetkel lahenduseta. Spetsiaalseid hooldekodu kohti napib ja järjekorrad on väga pikad. Sageli jääb hooldekodu koha saamine ka finantsprobleemide taha – omastel napib
teabest eristamata 12. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele. Eetikakoodeksi ülesehitusest: • Normatiivsed- reeglitele põhinevad • Väärtustele põhinevad • Sotsiaalselt kohustavad – CSR põhinevad • Instrumentaalsed – abistavad juhised 1. Sissejuhatus: e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine 2. Ettevõtte moraalipoliitika: Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi 3. Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus: Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. 4. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus, kingitused ja hüvitised; keskkonnahoid, suhted meediaga, võrdsed võimalused Eetikakoodeks peaks sisaldama:
saj keskpaik/16. sajandi lõpust (erinevad sündmused 1453-1648) XX sajandi alguseni EESTI MUINASAJA UURIMINE I Ainelised ajalooallikad arheoloogilised kaevamised: · esemete väljakaevamine · puhastamine · pildistamine/joonistamine · kirjeldamine · konserveerimine · võrdlemine varemleitutega · dateerimine arheolooge abistavad: · loodusteadlased aitavad luude põhjal tuvastada loomi, seemnete põhjal taimi · antropoloogid inimluude põhjal määravad rassilist kuuluvust, vanust, põetud haigusi jne · numismaatikud määravad müntide ja leitud aarete põhjal kaubandussühteid jms · etnoloogid rahvaluule, keele, ehitisete, esemete, töövõtete põhjal määratakse inimeste ränded ja kokkupuuted teiste keelkondade esindajatega. II Kirjalikud ajalooallikad
Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu. Iga liigese liikuvuse suurendamiseks kasutatakse harjutuste komplekse, mis mõjutavad igakülgset painduvust piiravaid tegureid. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed ja passiivsed. Aktiivsed võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks.
3 Järelevalve on ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Hooldatav on raske või sügava puudega hooldusvajadusega isik. Hooldajad on hoolekande ja tervishoiu esmatasandi töötajad, kes tegelevad inimeste hooldamise, juhendamise ning rehabilitatsiooniga. Nad abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, hoolitsevad nende füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid. Hooldajad aitavad abivajajal tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetavad teda surma lähenedes. Hooldajate tööülesannete hulka kuulub patsiendi abistamine: ohutu ümbruse hoidmisel,
Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus. Transssubstantiivne õpetus- paavst Innocentius III välja töötatud õpetus. Araabia Araba- kõrb Islam U 610. a sai kaupmees Muhamed ilmutuse ja hakkas Mekas kuulutama uut usku. 622 oli sunnitud ebapopulaarsuse tõttu põgenema Mediinasse(sellest algas ka nende
võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi. Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja
poliitik- 6. religioosne Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach'i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid · Mugav jõukas elu · Sotsiaalne tunnustus · Tõeline sõprus · Täiuslikkusetaotlus ja enesetäiendamine jne. 2) Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused- need võimaldavad valida lõpptulemuse ning on eesmärkide saavutamise vahendid, kuidas jõuda lõpptulemuseni: · Edasipüüdlikkus ja kõva töö · Ausus ja siirus · Viisakus ja head kombed · Julgus ja vaprus · Enesekontroll · Korralikkus ja puhtus jne. Need väärtused on iga inimese jaoks erinevas tähtsuse järjekorras kui elu põhimõtted. Erinevatel ajahetkedel tõekspidamised muutuvad.
708 a. ekr liideti kaugushüpe koos teiste spordialadega viievõistluseks. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega ning üks hiljuti Istmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes, ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe raskendamise vahenditesse. Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta.
(juhtumite näited kodulehel) (4) Tundub, et üsna Tundub, et Pühendunud – Seltsi pühendumus pühendunud – üsna teevad veavad ka väheste pühendunud – koostööd teiste aktiivsed rahaliste osalevad sarnaste ja võimaluste õigusloomes, organisatsiooni pühendun juures abistavad otsivad ja dega, liikmed ud inimesi tasu saavutavad osalevad inimesed võtmata. Samuti kontakti teiste streikides, – olemas ei kogu nt sarnaste võtavad ja on liikmemaksu, on (rahvusvahelis edastavad kohalike vabatahtlikke te) seisukohti jõududeg
Generaliseermise meetodi Joonis 1. Kartograafilise generaliseerimise meetodid Esri järgi. Allikas: ( Sisas, Suurna 2012: 35). Erinevaid situatsioone käsitletakse erinevalt. Esri järgi on 9 generaliseerimis meetodit. Generaliseerimis meetodid aitavad erinevaid objekte muuta, et kaart oleks loetav ning poleks üleliigseid andmeid. Need meetodid on välja toodud joonisel 1. Joonisel 1 on toodud meetodite teemad, nende seletused ja abistavad pildid. Generaliseerimine GIS-i programmides Generaliseerimist on võimalik ta teha GIS-i programmides. Programmides on võimalik eemaldada liigseid detaile nagu eemaldades väiksemad maanteed ja jätta kaardile põhimaantee või näidata kõiki maakonnapiire vaid ainult riigi piire. GIS-i programmides generaliseerimisel saab kasutada joonte silumist. Näiteks igasugused rannajoone teravamad tipud ja üldiselt muudetakse rannajoon sujuvamateks. Kuna generaliseerimisel muudetakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
