Paraku pole ühel õpetajal võimalik tegeleda eraldi puudega lapsega ja samal ajal ka ülejäänud klassiga. Samas tuleks kergema liikumispuudega lapse jaoks siiski leida kergemaid harjutusi ja kehtestada väiksemaid norme. (Leppik & Sarjas, 2010) Mõned kohalikud omavalitsused rahastavad liikumispuudega lastele koolis isikliku abistaja teenust. Nad aitavad last nii liikumisel ühest ruumist teise kui ka mujal, kus laps abi vajab. Leidub koole, kus abistamise on enda peale võtnud vanemad klassi või koolikaaslased. Nende jaoks võib see roll olla maailmapilti laiendav -- nähakse lähemalt neid, kes vajavad abi ja on erinevad. (Leppik & Sarjas, 2010) 5 Kasutatud allikad Koost Leppik, E., Sarjas, A. (2010). Märka ja toeta last. Tallinn: Major Trükiagentuur Jakuseva, J. (s.a.). Liikumispuue. Külastatud aadressil https://jekaterinajakuseva.wordpress
koopiaid. 2.2. Käsundi täitmise kohaks on Eesti. 2.3. Käsundisaaja kohustub Käsundi täitmisel rakendama oma parimaid jõupingutusi ja hoolsust, lähtudes üldtunnustatud kutseoskuste tasemest antud valdkonnas. Käsundi saaja võib kulutada palga kulu ja maksude maksmiseks kuni 50% eraldise suurusest. Käsundi saaja peab kulutama vähemalt 50% eraldise suurusest puuetega inimeste otsesele abistamisele vastavalt lepingu punktile 1. Lepingu punktis 1. sätestatud inimeste otsese abistamise kulude koosseisu kuuluvad ka transpordi-, side ja muud majandamiskulud, mis on seotud otsese abi osutamisega v.a. personali kulud 2.4. Pooled on kokku leppinud, et Käsundisaaja ei tohi Käsundi täitmist kolmandale isikule ilma Käsundiandja loata üle anda. 2.5. Käsundi täitmise osas vormistavad Pooled Käsundi täitmise-vastuvõtmise akti. Akt vormistatakse peale Käsundi täitmist ja peale aruande esitamist. Käsundiandja vaatab aruande
üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest. Järgmises vaatluses peatuvad Lilla Pastia kõrtsis salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot (Jassi Zahharov). Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma.Kuid Carmen keedub tema lähenemis katsetest
vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma nooremad, kes ka kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø Kõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tallinnas Kadaka teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21aastane. Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) delegeerib riik puudustkannatajate abistamise ülesande kohalikele omavalitsustele: Ø Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi (toit, riietus ja vajadusel varjupaik). Kodutute öömajad :
Retsensioon Edzard Schaperi teosele „Maailmalõpp Hiiumaal“ Baltisaksa juurtega Edzard Schaper sündis 1908. aastal Posenis (praegune Poznan) sõjaväeametniku perekonda. Ta alustas muusikaõpinguid Hannoveri konservatooriumis, kuid olles pärit suurest perest, oli ta sunnitud loobuma oma ambitsioonidest ja tööle minema. Ta töötas mõnda aega teatris lavastaja assistendina, kuid vahetas selle õige pea meremeheameti vastu. 1932. aastal tuli Schaper Eestisse ja abiellus Tallinnast pärit baltisakslanna Alice Pergerbaumiga, kelles leidis endale kaaslase ja sõbra terveks eluks. Siin kirjutatud Eesti- ainelised teosed tähendasid Schaperile kirjanduslikku läbimurret. Eesti jäi kirjaniku kodumaaks kuni viimase võimaluseni: Hitleri 1939. aasta ümberasumisüleskutse peale ta Saksamaale ei läinud. Tal õnnestus pageda Helsingisse; neli aastat hiljem ähvardas teda venelastele üleandmine ning ta põgenes Rootsi, kus ta töötas maal nin...
juba jalge alla tallutud. Juba sõditi Hiinas, Hispaanias ja Etioopias. Juba olid Euroopa kaardilt kadunud 3 riiki ja täielikult muutunud riikide jõuvahekorrad. II maailmasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu. Küsimused 1. II Maailmasõja eellugu 2. Molotovi-Ribbentropi pakt, sala protokolli sisu. 3. II Maailmasõja algus, Poola jagamine Saksamaa ja NSV Liidu vahel. 4. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel. Pakti sisu. 5. Balti Sakslaste lahkumine Eestist. 6. Eesti okupeerimine (Juuni 1940). 7. Juuni pööre. Nuku valitsuse ametisse kinnitamine. 8. Eesti NSV välja kuulutamine. 9. Eesti inkorporeerimine NSV koosseisu. 10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14
Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923. aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J. Teder kirjutas kutsel, et moodustava seltsi ülesandeks on Kreutzwaldi ausamba püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks. Asutamiskoosolekule kogunesid paljude organisatsioonide esindajad: Võru Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari
Jaapan allutati kergemini, kui Saksamaa. USA viskas kahele Jaapani linnale tuumapommi. Nõukogude väed tungisid Mandzuuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. Jaapan alistati. 2. septembril 1945. aastal aakirjastati Jaapani ja USA esindajate poolt Jaapani kapitulatsiooniakt. Teine maailmasõda oli lõppenud. Eesti Teise maailmasõja ajal Omariikluse kaotus Venemaa hakkas Eestile pealesuruma vastastikuse abistamise lepingut. 28 septembril 1939. aastal kirjutas Eesti Vabariik lepingule alla ning eestisse loodi Punaarmee baasid. Sama tehti ka Lätis ja Leedus. 1940 aastal okupeeris Venemaa 4 Leedu 15. juulil, Läti ja Eesti 17. juulil. 6. augustil 1940 aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused asendati Nõukogude liidu omadega.
· Romoe saab Julia surmast teada ja tahab minna Veronasse. · Romeo läheb apteekri juurde ja ostab mürki, mis teda tapaks. 2.tseen toimub Veronas, vend Lorenzo kongis. · Giovanni teatab Lorenzole, et ei saanud tema kirja Romeole edasi anda. 3.tseen toimub Verona kalmistul. · Paris on Julia hauakambris. · Surnuaeda tuleb Romeo koos Balthasariga.Romoe annab talle kirja, mille ta isale peab andma. · Romeo tasub Balthasarile abistamise eest ja annab talle raha. · Romeo läheb Julia hauakambrisse ja järsku märkab seal Parist. · Romeo ja Paris vahel toimub mõõgavõitlus.Paris sureb. 5 · Romeo joob mürgi ära ja sureb. · Ilmub Lorenzo.Balthasar teatab, et Romeo on Veronas. · Lorenzo märkab, et Romeo on surnud. · Julia ärkab.Suudleb Romeot ja mõistab, et Romeo on surnud. · Julia võtab Romeo pussi ja tapab end.
Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi. 1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale 1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud 1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola) 1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Palus aega järgi mõelda, nõustuti. Eestit süüdidtati vene kaubaleva põhjalaskmises ja suurendati sõdurite arvu. Eesti polnud nõus, Stalin vähendas natuke arvu. 1939, 28.sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla 1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla. 1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud.
huvisfääri piir Poola territooriumil ida poole, vastutasuks sai NSV Liit Leedu. (28.sept). 3.Sõda Euroopas 1.09.39-22.06.40:1.sept.1939 tungis Saksamaa Poolale kallale, 17.sept. lahkus Poola valitsus riigist. Samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri (Nõukogude- Poola sõda). 27. Varssav ja kogu Poola alistus. 28.sept. sõlmiti Nõuk.-Saksa sõpruse- ja piirileping Moskvas. Samal ajal Baltimail sõlmisid Moskva survel kõik kolm Balti riiki vastastikuse abistamise lepingu NSV Liiduga (Eesti 28.sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu
Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu
Essee Eesti meeste valikud Teise maailmasõja ajal 09.12.09 1939. aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid polnud
Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim
1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. (operatsioon Umsiedlung)
Aljans tegeleb demokraatia laienemisega ja rahva osavõtu suurendamisega riigi juhtimises. Sotsiaal demokraatid kutsuvad üles ,,võrdsusele läbi vastastikuse abivalmiduse", kõikide ühiskonna liikmete õigust tervishoiule, haridusele ja muude sotsiaalsete teenuste, väärilise elu tagamisele, vaatamata inimeste majanduslikule seisukorrale. Välispoliitikas aljans tahab näha Islandis ,,akent, mis on avatud maailma", rahvuvaheliste koostöö ja vähem arenenud riikide abistamise poolt. 2003 aasta valimistel aljans 31% häältega sai 20 kohta Althingis ja juhib valitsusele oppozitsiooni. Liider on Ossur Skarfedisson. Vasak roheline aljans sõltumata vasakute, ühiskonna teenistujate ametiühingute aktivistide, õpetajate, tudengite, endiste trotskisti-ja maoistide gruppide, ökoloogiliste liikumiste osavõtjate, erinevate mitte täitevvõimu organisatsioonide ja kodanike initsiatiivide ühing. Asutatud 1990 ndate lõpus
Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks
septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas valjult erapooletuks. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. 24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid 25 000 nõukogude sõjaväelasele. 15. mail 1940 sõlmiti Moskvas täiendav leping, mille alusel anti NSV Liidu vägedele üle Paldiski linn, 3 saart ja 100 muud objekti. Lisaks lubati Eestisse tuua veel 12 diviisi. 4 Eesti okupeerimine
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
saab esimese tõsisema vastulöögi. 1941 Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria, jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine. Baasideleping Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada. Ta blokeeris ka eesti mereteed, sest too oli andnud varju poola laevale Orzel. Venemaa tegi ettepaneku allkirjatstada vastase abistamise leping, millega taotleti luba luua riigi territooriumile vene sõjaväebaasid. Eestlased ei soovinud sõda ja kirjutasid alla ilma naaberrikidelt abi palumata. 28 september 1939 allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral, kuid aimati, et see on algus, eesti riiigi kukutamisele. Talvesõda
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. Baasideleping leping, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Selle sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit ehk Venemaa 28.septembril 1939.aastal. EV kadumiseni astus Venemaa järgmise sammu nõudes Eesti valitsuse väljavahetumist ja uute Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli
2) 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 3) algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4) 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938)
sekkuma · Esinevad plaanimajandusele iseloomulikud jooned · Kasvas riigi otsene seotus majandusse riigiettevõted andsid ligi 25% tööstustoodangust · Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele · Põllumajandus areneb: põllupind, kariloomade arv suureneb. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks · Moskva pakub Balti riikidele võimalust sõlmida vastastikuse abistamise pakt ja tuua Balti riikidesse sõjaväebaasid, Eesti keeldub · 1934 sõlmitakse nn Balti Antandi leping · Rakendatakse neutraliteedipoliitikat, vältimaks sõda Balti regioonis · Eeskätt sõjaväelased üritavad Saksamaale läheneda, nähes neis ainsat jõudu, mis suudaks vene agressiooni peatada Kultuuri areng Eesti Vabariigi ajal 1920. aastatel ei olnud kultuuri areng kuidagi piiratud, pigem vastupidi. 1930
9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. 30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194 Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0 10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp. 14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist. 21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre. 22
Venemaa peaeesmärk oli ära hoida piiririikide liidu moodustumine maa läänepiiril ja Balti riikide püsimine neutraalsena. Venemaa välispoliitilised kanalid: Välisasjade Rahvakomissariaat Komintern VOKS Sõjaväelased Võimalikud variandid: Eesti-Vene Kaubanduskoda (Rudolf Renning, Konstantin Päts) suurärimeeste äraostmine naftasündikaat 1932 – mittekallaletungi lepingud Venemaa ja balti riikide vahel 1934 – vastastikuse abistamise lepingute sõlmimise võimalus Eesti strateegiad 1920–1925 regionaalne koostöö 1925–1936/38 Rahvasteliit 1930ndate lõpp neutraliteet Balti koostöö VIII 1920 – V Balti riikide konverents: ühise kaitsekonventsiooni kavad 1922 – Soome, Eesti, Läti ja Poola leping: poliitiline koostöö hädaolukorras_ Leedu ei suutnud olla koos Poolaga, neil probleemid. 1923 – Eesti ja Läti sõjalise liidu leping: automaatne abi sõja korral
Eesti pidi kahe suurriigi vahel laveerima. (Eesti, Läti ja Leedu jäid üsna üksi, lääneriigid olid ise Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit oli jõuetu) Selles olukorras Eesti Vabariik orienteerus Saksamaale. NB! 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov- Ribbentropi pakti (MRP) lisaprotokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri. (1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda) NB! NSV Liit sundis Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile 28. septembril 1939 Moskvas. Pakti sisu: · kumbki riik ei ründa teineteist · aidatakse teineteist, kui ründab kolmas riik · NB! Nõukogude Liit sai õiguse rajada Eestisse sõjaväebaasid selle tõttu nimetatakse seda lepingut ka baaside lepinguks NB! Ajajärku 1939. aasta sügisest kuni 1940. aasta suveni nimetatakse Eesti ajaloos baaside ajastuks. 18. oktoobril 1939 hakkasid NSVLi sõdurid üle piiri Eestisse tulema, kokku 25 000 meest (Eesti sõjaväes oli
Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta
vastupanuliikumise kangemaseks. Gaollism on poliitiline filosoofia, mis on tuletatud de Gauelle'i vaadetest, kuid ei piidru ainult gollistlike parteide või Prantsusmaaga. Selle põhimõtteks on tugevalt tsentraliseeritud riigi loomine ja säilitamine ning soovimatus võtta endale rahvusvahalisi kohustusi rahvuslike huvide arvel. Marshalli plaan majanduslik kokkulepe, mille kuulutasUSA riigisekretär G. Marshall välja 1947. aasta juunis. See oli sõjas kannatanud Euroopa riikide rahalise abistamise kava. Sellega taotles USA turumajanduse säilitamist. Abiprogrammi põhipõhjus oli ka sõjajärgse Euroopa kaitsemine ähvardavast kommunismist. Suessi kanal egiptuses Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali, kuigi see oli vastuolus Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidega. Rahvusvahelise kompromissiga natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali. Majanduslik ime majanduslikuks imeks nimetati 1950-69. aastate majandusliku kasvu
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks Prantsusmaa piiril. 07.03.1936 andis H. seoses eelnevaga käsu hõivata Reinimaa. H. kindralid suhtusid Reinimaa avantüüri kartlikult, kuid ei hakanud vastu vaidlema.
tekstide tõlkimisel eesti keelde. Esimene nö tüdruk oli Ullol Lia Borm. Ta oli väga ilus, kuid väga kättesaamatu. Ullole hakkas meeldima hoopis Ruta, Lia sugulane. Rutaga käisid nad Jaagulgi suvel külas (kaua aega hiljem Ullo 'tüdines' Rutast ning keelitas ta minema Rootsi tööle) . Siis töötas Ullo veel ''Spordileksikonis''. Ta kirjutas ka luulet. Ullol oli isa poolt ka onu, Joonas Berends (arst), kes oma imeliku loogika järgi leidis Ullo ja taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis lahutust. Lahutuse käigus tahtis ema uut perekonnanime võtta, et kergemini edasi minna ning selle kohandas Ullo Berendsist Paerand. Saabusid Olümpiamängud ning Ullo vedas ''Spordileksikoni'' toimetajaga 90 krooni peale kihla, et eesti ei saa pronksi
pärast vaherahu sõlmimist Teises maailmasõjas Soome, iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljemmajandusliku kasu nimel tegi tihedat koostööd NSV Liiduga, hoidudes vastandumistest NSV Liidu ja sotsialismileeri riikidega (SDV, Poola, Tsehhoslovakkia), hoolimata oma ametlikustneutraliteedipoliitikast. Soome ja NSV Liidu nn. eriliste suhete aluseks oli 1948. aastal sõlmitud nn. Sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping, samuti Soome kogemused Talvesõja päevilt, kui nad olid sunnitud vaatamata Euroopa ja Skandinaavia riikide abilubadustele pidama sõda oma iseseisvuse eest üksinda. OSCE- sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis olid julgeolekuprobleemid orgaaniliselt seotud inimõiguste küsimusega
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
Roosevelt · 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16
Millised muutused leidsid aset Soome majanduses, sisepoliitikas, välispoliitikas? Majanduses: · Reparatsioonid 300 milj $ · NL oli Soome suurim eksportmaa · Soome industrialiseerimine tööstusmaaks. Sisepoliitikas: · Teatav tsensuur · Kommunistlik partei · Võimul Moskva soosikud Välispoliitikas: · Paasikivi Kekkoneni liin ehk head suhted NL-iga · 1948 Soome-NL vaheline sõpruse-, koostöö ja vastastikuse abistamise leping. 10. Millised olid Soome, Jaapani ja SLV kaotused II maailmasõjas? · Soome- Soomes toimus Nürnbergi protsessile sarnane protsess, kus kohtu alla läksid kõik sõjaväejuhid, kes olid võidelnud Soome iseseisvuse eest, Soome pidi ka maksma reparatsioone, ta kaotas ka Karjala ja kokkuvõttes 10% territooriumist. · Jaapan- tuumapomm oli hävitanud kaks linna, Kuriili saared, sattus USA
- Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17 september 1939 tungis poolale kallele ka NSV liit, hõivates ida-poola. - Tulemusena lakkas poola riik eksisteermiast 1939.aasta novemberiks. Eesti - NSV liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. - Eesti välisminister läks moskvasse läbirääkimistele, kus esitas molotovi nõudmised sõlmida NSV liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel eesti territooriumile loodaks NSV liidu sõjaväebaasid. - Keeldumise korral ähvardas molotov kasutada jõudu, eesti juhtkond otsutas nõustuda sellega. - Tagasi läbirääkimistele jõudes nõuti et eestisse paigutatakse 35 000 punaväelast, see oli eestile vastuvõtmatu, eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ning alustati ettevalmistusi üldmbilisatsiooniks. - Lõpuks oli stalin nõus arvu vähendada 25 000-ni
MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast pol ja sõjalised liitlased. 1.sept tungisid Saksa väed Poolasse ning 17.sept ründas Poolat ka Punaarmee, mis kuulutas 2 MS algust ning Prantsusmaa ja SBR kuulutasid 3.sept Saksamaale sõja. Kui MS puhkes, säilitas valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline pol otstarbekas ning sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke maj.raskusi. 24.sept esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 28.sept 1939 sõlmiti ka baaside leping. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Lepingu juurde kuuluvas protokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tln-a sadamat
kaastöötajad pöörduvad sinu poole probleemidega, kuid selleks, et neid aidata, tuleks kindlasti osata alguses kuulata mure ära ning edasi käitumiseks osata valida õige suhtlemisviis. Nii kuulamisoskus, kehtestamisoskus, probleemide lahendamise oskus, kui ka sõnaosavus on peamised oskused, mis eri olukordades suurimateks abimeesteks on, kui osata neid õigel ajal ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab end erinevalt, on nii alistuvaid, kehtestavaid kui ka agresiivseid suhtlejaid. Äärmuslikud on alistuvad ja agressiivsed suhtlejad, kuid vahepealne, mis tundub kõige õigem viis suhtlemiseks, on kehtestav suhtleja. Alistuvad inimesed väldivad vastutust ja konflikte ning teenivad teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele. Kui teda piisavalt manipuleerida, teeb
tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti territooriumil sõjalasevastiku baasid. 25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi.
19) 2.sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulaktsiooniakti. 20) 6.-9. august kasutati esimest ja seni viimast korda sõjarelvana tuumapomme. 21) 6. august 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 22) 18.sept 1944 nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uus valitsus. 9. Talvesõja põhjused. 1) Stalin polnud unustanud, et Soome oli kuulunud Vene keisririigile. 2) NSVL tahtis sõlmida Soomega vastastikkuse abistamise leping. 3) NSVL lavastas piiritüli ning süüdistas selles Soomet. Talvesõja tagajärjed. 1) Punaarmee kaotas suurel hulgal mehi. 2) Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest, Viiburi linnast ja mõningatest muudest aladest. 3) Soome iseseisvus jäi püsima. 10. Võõrvõimude käitumine vallutatud aladel. 1) Vägivallatsemine ja omavolitsemine. 2) Sundmobilisatsioonid. 3) Kõik toodang sõjaväele. 4) Küüditamine.
1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga
olukord, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud g) välksõda Sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 16.Dateeringud: 23. aug 1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1. sept 1939 II ms. algus 22. juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV Liidule 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerumine 2. sept 1945 II ms. lõpp 28. sept 1939 (seoses Eestiga) Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSV Liidu vahel 17. juuni 1940 (seoses Eestiga) Eesti okupeerimine
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Põhiseadusliku valitsuse moodustas Mart Laar. Eesti Ülemnõukogu valitud ENSV kõrgeim riigivõimuorgan. Eesti Komitee Eesti Kongressi täidesaatev võimuorgan. Eesti kongress rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Kuigi Eesti kuulutas välja neutraliteedi ning ei tahtnud sõjas osaline olla, nõuti NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, mille kohaselt võis NL oma sõjaväebaase Eesti territooriumile rajada. Balti riike hakkas Nõukogude Liit süüdistama lepingu saboteerimises ning esitas ultimaatumi. Nõuti nõukogude- meelse valitsuse moodustamist. Suhted muutusid teravaks ning Eestit ähvardas sõda. 6. augustil 1940 annekteeris NSV Liit Eesti, millest oli saanud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Sellega oli iseseisvus lõplikult kaotatud.
NB! Mittekallaletungi leping Venemaaga 1932; 1934 1. Ajalised piirid · algus: 15./28.nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis) 24.veebr. 1918 (Eesti iseseisvuse väljakuulutamine) 11.nov. 1918 (riigi reaalse ülesehituse algus) 2.veebr. 1920 (Tartu rahu, riik saab rahuaja tingimustes normaalselt eksisteerima hakata) · lõpp: 23.aug. 1939 MRP sõlmimine, Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri 28.sept. 1939 (Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt e baaside leppe > Eesti lubab oma aladele NL sõjaväe) 18.okt. 1939 (baaside lepingu reaalne algus, baasid hakkavad sisse tulema) 17.juuni 1940 (lisavägede sissetung, okupatsiooni algus) 21.juuni 1940 (nn juunipööre, kus EV Valitsus kukutati, ametisse nõukogudemeelne valitsus J.Vares) 6.aug. 1940 (Eesti läheb NL koosseisu) 2. Eesti Vabariigi algus · riigi loomine - veebr. 1917 Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (paarkümmend kuni paarsada liiget) - nov
on sellega võimalik kontrollida ja mõjutada ka Leedu ja Läti välispoliitikat. Saksamaa suhtumine Idapakti oli eitav ja jäi selleks ka edaspidi. Saksamaa oli vastu igasugustele vastastikuse abi lepingutele. 1934 avaldas Saksamaa nn. Idapakti riikidele memorandumi – Saksamaa ei kavatse osaleda kollektiivse julgeoleku loomises. Vaid see vastuvõetav, kui on vaid mittekallaletungi kohustus, mitte vastastikuse abistamise kohustus. Idapaktiga liitumine oleks sidunud Saksamaa käsi Ida-Euroopas. Berliin hoiatas ka Balti riike Idapakti eest. Saksamaa püüdis 1934.a. suvel demonstreerida oma huvi Eesti vastu, näidata, et ta ei ole Eesti ja Soome suhtes ükskõikne. Saksa sõjaminister külastas Tallinna. 1935 loobuti Saksamaa ja Poola kategoorilise vastuseisu tõttu Idapaktist. Olukord hakkas muutuma pärst Inglise-Saksa mereväelepingut 1935, SB hakkas Läänemerelt eemalduma
Tähtis tegelane oli mõõgaema - isamehe naine, kelle ülesanne oli mõrsja otsimine ja enamasti tanutamine. Algselt kutsuti pulma ainult abielus sugulased. Tuttavad, naabrid ja eriti noorrahvas pääsesid pulma ainult kontvõõraste ehk lapulistena. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Ilmselt vanem on tava saata mõrsja järele pulmaliste esindus: isamees ja peiu ning peiupoisid. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Pulmarong
näitamiseks ja reparatsioonide saamiseks · Kõige nõukogude vaenulikum, sest kaotati Tsaari Venemaale investeeritud varad; suur Venemaalt emigreerunute kogukond Prants · 30datel muutus välispol seisund ebakindlaks, kuna umber oli 3 dikt riiki (Sks, Itaalia, Hispaania) · Peale Hitleri võimuletulekut hakkas otsima liitlasi -> algas Prants ja NSVL lähenemine (1934 Idapakt, 1935 vastastikuse abistamise leping, suunatud Sks vastu); Prants ja SB lähenemine (neutraliteet Hisp kodusõjas; järeleandmised Münchenis 1938)
tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud
seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele
Tartu rahu - 2. veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
