Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle
Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas, seda kuu aega pärast Molotov- Ribbentropi pakti sõlmimist. Sellele dokumendile alla kirjutades, oli Eesti justkui oma vabadusest ilma ühegi püssilasuta lahti öelnud. Kuid millised olid Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas? Mina arvan, et Eesti riik ei oleks tohtinud nii kergekäeliselt alluda NSV Liidu provokat-sioonidele ja
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest. II vaatus Õhtu Lillas Pastia kõrtsis, kus peatuvad salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor (ehk härjavõitleja) Escamillot. Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma. Carmen aga keeldub
mõlemad tõotasid austada partneri suveräänsust, riigipiiride austamist ja lahendada tüliküsimused rahumeeli. Eesti-Saksa mittekallaletungileping: arvati sakslaste poolele hoidu, eestlased said sõjavarustust ja vahetati luureinfromatsiooni. Balti liit: 1920ndate algul Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Baaside leping: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi- Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Tartu rahuleping: Tõnisson läks üksida läbirääkimisi pidama Tartus ning kestis kaks kuud, alla kirjutati lepinugel alles 1920.2.veebr. lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas paar majanduslikku probleemi. 5
kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et härra Sten (riigieestseisja) oli abiellunud Gustavi ema poolõega. Gustav Vasa isa oli Erik Johansson. Ta löödi 1497. aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli ägeda loomuga, ülbe, konfliktialdis ja vägivaldne kuju, sealjuures küllaltki piiratud mõistusega. Aastal 1492 abiellus ta Cecilia Mansdotteriga. Kuningas Gustav Vasa on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Ta sündis 1496 Rydboholmi mõisas, mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Gustav abiellus Saksi-Lauenburgi hertsogitütre Katarinaga 1531.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents · 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajd alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele · 1945. aasta juuli-augustis toimus Potsdami konverents · 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud 8. Sündmused Eestis 1939-1940 (ptk 14) · 28. september 1939 vastastikuse abistamise leping (baaside leping) · 17. juuni 1940 algas Nõukogude okupatsioon · Juuli 1940 Eesti lülitatakse NSV Liidu koosseisu 9. Nõukogude okupatsioon Eestis, Eesti mehed Punaarmees (vihik, ptk 14) · 1940-1941 · 1944-1991 · Punaarmees pidi võitlema sunniviisiliselt 10. Saksa okupatsioon Eestis, Eesti mehed Saksa armees (ptk 14) · 1941-1944 · Sõja alguses oli Saksa armees teenimine vabatahtlik, hiljem sunniviisiline 11. Sõja tagajärjed Eestile (ptk 14)
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad
feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus Prantslased alustasid vastupealetungi. Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus I Prantsusmaa-vastane koalitsioonisõda: PrantsusmaaAustria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Prantsuse pealetungsissetung Hollandisse Vallutussõdade algus Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks ei olnud enam üksnes revolutsiooni kaitsmine, vaid ka uute alade
Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 22.juuni 1941. tungis Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember 1941. ründas Jaapan USA mereväebaasi. 1942. aasta juunis toimus Hawaii saarestiku juures merelahing USA ja Jaapani vahel. Talvesõda 1939-1940 Nõukogude Liit esitas Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit teravat kihutustööd Soome vastu. 1939.aasta novembris süüdistas NSVL Soomet selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid. NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
kontrollitud liikumises- võib nimetada akrobaatikaks. Akrobaatika kattub tantsu, erinevate spordialadega, näiteks vettehüpped ning usukommetega. Akrobaatika harjutused arendavad jõudu, osavust, painduvust, kiirust, liigutuste koordinatsiooni, ruumitaju, tasakaalutunnetust ja teisi omadusi. Paljude elukutsete omandamine lausa nõuab akrobaatikaga tegelemist, et arendada julgust, otsustavust, enesejulgestuse ja abistamise oskusi. Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. 3 MÕISTED Akrobaatika harjutused on stabiilsed, pöörlemisega seotud keha liikumised ja püramiidid. Püramiidideks nimetatakse mitmesuguste asendite ja hoidmisviiside abil moodustatud võimlejate rühma esinemisharjutusi. Akrobaatilised asendid on mitmesugused püsi (2sek) või hetkpüsi (1sek) asendid, mis võivad
majandus arenes antud perioodil tsükliliselt-majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Komiterni vastane pakt- Rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Poola koridor-maa-ala, mille kaudu poolale avanes väljapääv läänemerele. Narva diktaat- NSV Liidu dikteeritud Eestii nõukogude kokkulepe EV sõjaliseks okupeerimiseks. Baaside Leping- EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939 a 28 sept. keskööl Moskvas. Rapallo leping,- 16. Aprill 1922, Itaalias, Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud leping.
Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus. Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad. Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi. 1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes. 14. Mis oli Balti liit? Too välja põhjused, miks selle loomine ebaõnnestus. Ainukesena olid selleks liiduks valmis Eesti ja läti , ülejäänud riigid olid omavahel tülis . Liitu
loonusandameid juurdus nn. vakuõiguses . Vakupeod püsisid mitmel pool kuni 16.sajandini. · Rahaandamite osakaal ei olnud suur. 15.sajandil hakkas nende osakaal suurenema. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus
..... Gümnaasium ..... 12A NÕUKOGUDE ARMEE EESTIS Referaat Juhendaja: 24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. 26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki, 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud
loendused. Lepinguline baas Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud: · Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92) · Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93) · Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93) · Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93) · Vastastikuse tollialase abistamise kokkulepe (jõustus 25.11.93) · Lennundusleping (jõustus 29.11.93) · Topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.93) · Kokkulepe diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni juures asuva esinduse töötaja ülalpeetavate töötamise kohta vastuvõtvas riigis (jõustus 27.08.02) · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli rakendamisel tehtava
lugupidamise kasvatamisele. 39. Vägivald laste suhtes jaotus ja preventiivsed meetmed. Tagatud meetmed lapse väärkohtlemise ennetamiseks ja väärkoheldud lapsele igakülgse abi andmiseks Eesmärgi saavutamiseks: arendatakse meetmeid laste väärkohelduks sattumise ennetamiseks, avardatakse kogukonna teadmisi halvasti koheldud lapse paremaks äratundmiseks ning abi andvale institutsioonile teatamiseks, arendatakse välja väärkoheldud laste abistamise süsteem. Võimalikult kiireks väärkoheldud lapse paremaks äratundmiseks ning abi andvatele institutsioonidele teatamiseks suurendatakse kogukonna teadlikkust ja hoiakuid vägivalla (sh ka vaimse ja emotsionaalse vägivalla) ilmingute suhtes. Kogukonda informeeritakse kuriteoohvritega tehtava töö, väärkoheldute abistamise süsteemi ning väärkohtlemise ohvriks sattumise ennetamise kohta. Väärkoheldud laste abistamise süsteemi arendamisel keskendutakse eelkõige
detsembril Moskvat. Seal kinnitas Stalin taas Balti riikide puutumatust. Pätsi eestvedamisel tehti sise- ja välispoliitikas kõik selleks, et NSVL-i oma tegevusega mitte häirida ja Eesti välispoliitiline isolatsioon kasvas. 21. juunil 1940. aastal toimusid Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldused, mida organiseeriti Venemaa toel. Nõuti valitsuse tagasi astumist ja süüdistati neid NSV Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakti rikkumises. Vabastati poliitilised vangid. Nõuti Kaitseliidu laiali saatmist. Pika Hermanni torni heisati punane lipp. Uueks peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Kokkuvõte Vaikival ajastul said Päts, Laidoner ja Eenpalu juhtida riiki ja teha ümberkorraldusi täiesti omanägemise järgi. Võimule tõustes ja võimu rakendades ei kohkunud nad tagasi mõningatest seaduserikkumistest, demokraatia traditsioonidest eiramisest, lubaduste murdmisest jne.
erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18.jaan. 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas. K
NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia,
Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale. Seega Hitleri poolt juhitud natsidereziimi agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani. II maailmasõjas puhkemisel on ka süüdi Nõukogude Liit. Saksamaa ja Nõukogde Liidu vahel sõlmitud Molotov-Rippentropi pakt, mis sai kahe riigi vaheliseks vastastiku abistamise ja mittekallaletungi lepinguks. Sellega andis Nõukogude Liit võimaluse alustada Hitleril sõda Euroopas, kuna pakt tagas Saksamaa sõdimise ühel rindel ja selleks rindeks pidi saama Lääne- Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi. See tehing teeb Nõukogude Venemaa II maailmasõja alustamise kaassüüdlaseks,
23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude allkirjastada vastastikuse abistamise pakti, millega Nõukogude Liit sai õiguse luua Eesti alale sõjalaevastiku baasid. Lepingust keeldumisel lubas NSVL kasutada sõjalist jõudu. Eesti oleks võinud sellet loobuda ning hakata Nõukogude Liidule vastu, aga Eestil puudus sõjalise koostöö Balti riikidega. 28. 09. 1939-ndal aastal kirjutati baaside lepingule alla ning NSVL lõi Eesti alale mereväebaasid ning tõi oma väed Eestisse. Eestis algas nn Baaside Ajastu. Peale baaside lepingut okupeeris 17.06
BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja
23.augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbertrop alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule (Molotovi Ribbertropi pakt). Selle salajase lisaprotokolliga sai Nõukogude Liit vabad käed Soome ja Baltiriikide üle ning polnud karta, et Saksamaa tuleks Balti riikidele appi. 28.septembril 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Eesti vastastikuse abistamise pakti (baasi leping), mille kohaselt oli Nõukogude Liidul õigus rajada Eestisse oma sõjaväebaase, mis tegi Eesti vallutamise Nõukogude Liidule üpris lihtsaks. Nõukogude Liit hakkas aga sõjaväebaase rajama lubatust rohkem, mis viis selleni, ei peagi hakkasid punaväelased võimu üle võtma. Arvan, et sellises olukorras, nagu Eesti oli, ei saanud iseseisvuse kaotust vältida, kuna Eestist endast sõltus vähe. Eesti asendi tõttu on meie riiki tahtud ka varem okupeerida
Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. Briti impeerium-Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa(austraalia, kanada)
töötas läbi kogu programmi materjali. Programmid viiakse läbi nii individuaalkorras kui ka grupis. Grupi läbijad annavad kriminaalhooldusametnikele jooksvat informatsiooni kriminaalhooldusaluse osalemise kohta. Noorteprogramm EQUIP Justiitsministeeriumi poolt rakendusele võetud tõenduspõhine kuriteoennetusprogramm EQUIP. Antud programmi eesmärgiks on õpetamine noortele vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Osaleda saavad keskmise või kõrgema retsidiivsusriskiga vägivaldsed noored, kes on motiveeritud käitumise muutmises. Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi erinevaid olukordi, õpitakse käituma tasakaalukalt ja konstruktiivselt. Noored arendavad oma rahulolematuse väljendamise, lohutamise, negatiivse survega toimetulekuoskusi. Nad õpivad pingeliseks vestluseks valmistumist, kaklusest hoidmist, teiste abistamist, tunnustamise
pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt. Waldorfkoolide puhul välditakse elektroonilist meediat nii palju kui võimalik ja õpetajate roll on alglassides väike. Kogu töö keskmes on õppija, tema loovus ja areng. Kogu tegevuse eesmärkid on järgmised: 1
Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Tagajärjeks Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingule jäi Eesti iseseisvusest ilma. 3. Juuni pööre Eestis ( 21.06.1940 ). Millal,miks ja kuidas? Tagajärg? Juuni
Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded, mis kogu senise elu jooksul olid jäänud varjatuks, olgu siis tegu äkilise armastuse ja lähedaste väärtustamise, oma kaaskodanike abistamise või nördimuse, täieliku allaandmise ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele- heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata, et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi. Sellist teguviisi on raske seletada, kuid autori eksistentsialismisuunitlusele ja absurdsusele toetudes võib välja tuua prantuse
Rahvarinde valitsus aga lagunes 1938.a. sügisel sisevastuolude tõttu. Prantsuse välispoliitika Välispoliitikas üritas Prantsusmaa kindlustada oma üleolekut Euroopas. 1923.a. algul okupeeriti koos belglastega Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kriisi. Peagi oli Prantsusmaa sunnitud väed selt välja viima. Prantsusmaa oli sunnitud otsima tuge Rahvasteliidult ja rajama oma julgeoleku riikidevahelistele lepetele. 1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga. 1930ndate II poolel oli olulisim koostöö Suurbritanniaga. 1938.a. kirjutati alla Müncheni kokkuleppele Tsehhoslovakkia tükeldamise osas. 1930. aastate lõpul sattus Prantsusmaa aga raskesse välispoliitilisse olukorda, kus teda ümbritsesid 3 vaenulikku riiki: Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.
sobivaks, sest venelased pidid leppima esitatud tingimustega. Sõda kestis 28. novembrist 1918. aastal, mil Vene punavägi alustas pealetungi Narvale ja lõppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda. Saksamaa ja Venemaa vallutavad ja jagavad omavahel ära Poola. Eesti annab Nõukogude Liidule õiguse omada sõjalisi baase saartel ja Paldiski linnas rendiõiguse alusel. 18. Saksa okupatsioon 28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna
22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel.1939.a 18.okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast punaarmee baasidesse paigutamist ning sõja laevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei
Suhted Venemaaga · Moskva oli ajutiselt loobunud maailmarevolutsiooni plaanidest ning ajas rahumeelse kooseksisteerimise poliitikat · Nõukogude liidrid püüdsid luua Saksamaa-vastast ühisrinnet ja kaasata sellesse ka Baltimaid liitumine ühega vaenupooltest halvendanuks Eesti suhteid Saksamaaga ja muutnuks ta võimalikuks rünnaku märklauaks. · Rahutust tekitas ka 1934.aastal päevakorrale tõusnud kavatsus sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping nõuti, et Eesti lubaks rajada oma territooriumile Punaarmee baasid (eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud) Suhted Saksamaaga · ühelt poolt tähendas natside võimuletulek Saksamaal sõjaohu kasvu. Samas nägid mitmed ringkonnad Saksamaas ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu Punaarmeele. · 1930.aastate lõpul tihenesid Eesti ja Saksa sõjaväelaste suhted, saksamaalt telliti sõjavarustust, vahetati luureinformatsiooni jne,
· Üleminek algkoolist põhikooli: raskused kohanemisel · 14jj: sügavamad probleemid, depressioon? Koolitõrke funktsionaalne seletus (Kearney) · Põhjused, miks lapsed koolist puuduvad: · Negatiivsete situatsioonide ja olukordade vältimine · Sotsiaalsete situatsioonide ja suhtlemise vältimine · Vajadus vanemate tähelepanu järele · Kooliväline orienteeritus ( popitegemine) Abistamine · Sõltuvalt põhjusest (funktsioonist) abistamise viisid erinevad Depressioon · Sümptom: kurvameelsus, seotud ka keskkondlike teguritega · Sündroom: tunnete ja käitumisviiside klaster · Häire: tunnete ja käitumisviiside klaster, mis esineb pikka aega Arvudes · 5-7% 4.-8.klasside õpilastest mõnel ajahetkel (Stark, 1990) · 20% to 50% murdeealistest depressiivsed sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004)
vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal 10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides 23.08.'39 MRP augusti EV valitsus teab ilmselt MRPst lõpp 17.09.'39 Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06
korras olevat. Aga Eesti pidi ohustama NSV julgeolekut. Tahtsid garantiisid. Esitatakse Eestile ettepanek, mis näeb NSV sõjaväepaaside paigutamist Est territooriumile. 26 sept Toompeal valitsuse erakorraline kogunemine . Laidoner jõuab otsusele, et E ei saa loota ühegi suurriigi toetusele. L soovitab NSL nõudmised vastu võtta, muidu algaks sõda. A Rei(Asutava Kogu esimees) aga arvab, et nemad ei tõuse enam kunagi ülesse, Poola aga võb veel. 28 sept. Sõlmitakse NSV Vastastikuse Abistamise leping, see nägi ette, et Est-sse tuleb 25 000 punaarmee sõdurit, ja Vene sõjaväepaasid Eesti saartele ja Paldiskisse. Eestlased suhtuvad Vastastiku Abistamise lepingusse: seisukohad puudusid, (elujärg oli paranenud, tööpuudus kadunud) valitsus rääkis koguaeg, et Est iseseisvusele pole mingit ohtu,(tänavapildis midagi ei muutund) seega uskusid. Olukord läks ärevaks siis kui okt. Algas sakslaste ümberasumine isamaale. Umsiedung
1938 aastal, sest rahvarindes olid sisevastuolud. Kommunistid nõustusid sotsiaalreformide jätkamist, sotsialistid olid selle vastu. Prantsusmaa püüdis kindlustada oma üleolekut Euroopas, selleks tuletas ta Saksmaale pidevalt meelde, et Saksamaa oli sõja kaotanud riik ja 1923. a viis Prantsusmaa oma väed Ruhri piirkonda. Prantsusmaa rajas oma julgeoleku riikide vahelistele lepetele, algas Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu lähenemine, mille tulemusena sõlmiti 1935.a vastastikkune abistamise leping. 1930. aastate teisel poolel tegi Prantsusmaa koostööd Suur Britanniaga.
Majandusliku majanduse militariseerimine, majanduskriisist lõpplik väljuminne teiste riikide vallutamise kaudu. Ideoloogid suur Saksamaa idee, aasia rassi ülimuslikus , kommunistliku maailma revolutsiooni idee MRP realiseerimine: Poola jagamine 1 sept. 1939 Saksa ründab Poolat, 17 sept. NSVL ründab Poolat, 28 sept. NSVL ja Saksamaa sõprus ja piirilepingu sõlmimine, kaotati Poola riik Nõukogude Liidu laienemine 1 sept. 1939 vastastikuse abistamise ja sõpruslepingud (baaside lepingud) Eesti,Läti ja Leeduga. Balkaniriikide okupeerimine Baltiriikide inkorporeerimine, Rumeenia loovutab Bessaraabia Nõukogude liidule . Soome Talvesõda 30 nov. 1939 , NSVL ründab Soomet kuna soome keeldus baaside lepingust, märts 1940 soome loovutab NL-le piiriäärsed alasi kuid säilitab iseseisvuse, NL kaotus annab objektiivse info Nõukogude riigi sõjalise nõrkusest maailmas Hitleri vastane kualitsioon( usa, UK , NL ) 1939-1941: 3sept
ÜRO on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. TALVESÕDA:Kui Poola oli jagatud ja Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud ,esitas nsvl Soomele karmid nõudmised :loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepin, kuid Soome ei olnud sellega nõus.Soome vastu alustati ägedat kihutustööd.NSVL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas Soome vastu sõda.Rahvaste liit kuulutas NSVLi sõjaalgatajaks ning heitis ta organist välja.Venemaa lootis Soome paari nädalaga vallutada aga see ei õnnestunud.Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada
Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril baasidelepingule alla. Järgmise sammu astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti ( Läti ja Leedu ) valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15. Juunil , Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas
Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada Nõuk. Liidu seisukohta. Hitler oli nõus
a Kanada, USA ja Mehhiko). Eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. Ükskõik, millised riigid võivad liituda. 10) ASEAN: Kagu-Aasia maade assotsiatsioon (1967. a 5 riiki). Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. Kuulub kollektiiviliikmena APEC-i 11) APEC: Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum, asutatud 1989. a liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks. Võib pidada maailma suurimaks ja väga kiiresti arenevaks vabakaubandusliiduks. 2010. a loodab kaotada kõik kaubandus- ja investeerimistõkked liidusiseste arenenud maade ning hiljem ka vähem arenenud liikmete vahel. 12) MERCOSUR: Lõuna Ühisturg (1991), lõid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay- vabakaubandusliidu. Alustati tolliliiduna. Eesmärk on koostöö ühisturu tasemel. 13) OPEC: Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960) Põhitegevus on reguleerida
2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933. aastal Saksamaal demokraatlike valimiste teel,
Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse. 8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel
paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat. 15
arutas asja kitsas ringis. Rahvalt nõu ei küsitud, sõjalise vastupanu võimalust tõsiselt ei arutatud. Seda oleksid aga toetanud osa kaitseväe juhtkonnast, rahvast, kindlasti aga isamaalikus vaimus kasvatatud noorsugu. Isegi sümboolne vastupanu 1939.a võinuks muuta Eesti sõjajärgset saatust ning ka mainet. Kui aeg esitas väljakutse, valis Eesti juhtkond hoopis järeleandmiste tee. 28. septembril 1939 kirjutasid välisminister Selter ja Molotov Eesti- NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile alla. See nägi ette 25000 mehe ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. Eesti kaitseväes oli samal ajal 16500 meest. Lepingu kehtivusajaks oli 10 aastat, see muutis Eesti Nõukogude Liidust sõltuvaks riigiks. Peagi sõlmiti samasugused lepingud Läti ja Leeduga. „BAASIDEAJASTU“ Punaarmee osad hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril. Hulk töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi, idast hangiti tarbekaupu. Siiski
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km ...
mõjusfääri ning Poola Saksamaa mõjusfääri. See võimaldaks Saksamaal rünnata Poolat ning alustada uut maailmasõda. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Stalin ei viitnud NSV Liidu huvide teoks tegemisel aega: 28. Septembril 1939. aastal kirjutati alla Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile, mis andis NSV Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
