Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006) Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“. Sotsiaalse vastutuse kontseptsioon Eestis on alles tundmaõppimise ja tunnistamise järgus ning jääb kindlasti edaspidigi huvitavaks uurimisobjektiks. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Muinasjutumaailmas kuulutatakse võit alati heale. Saatana imed avaldavad küll muljet: nõiapeegel, lendav saan, lumehelveste mitmesugused muutumised ja sädelev jääloss....kuid kõigest hoolimata ei tule Lumekuningannal midagi välja. Jumalikke imesid leidub väga lihtsate ja peaaegu märkamatutena- mida lähemale jõuab väike Gerda tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,
Patsiendi teisaldamise meetod Mina valisin patsiendi teisaldamise meetodiks voodist ratastooli abistamise. Selleks, et tõstmine sujuks kergemalt, valisin abivahendiks pööramisplaadi. Enne tööle asumist on väga tähtis hooldaja: ·riietus (pükskostüüm) ·jalanõud (madalad kingad, millel on lai toetuspind ja optimaalne kontsa kõrgus 2 cm ning mis ei libise) ·välimus (kinnised juuksed, ja ehete puudumine, va abielusõrmus) Kui pole patsiendiga eelnevalt kohtunud on väga tähtis enda kui hooldaja tutvustus, sest patsiendile on oluline teada, kes teda hooldab.
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist ...
2. Ametiühingute ajalugu Ametiühingud tekkisid kui kapitalistliku majandussüsteemi produkt. Need olid palgatööliste organisatsioonid, mis püüdsid jõudude ühendamise läbi teha igale liikmele kättesaadavaks võimalikud hüved ja kaitsta tema huve (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapitalistliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus. Hiljem astus vastastikuse abistamise kõrvale riiklik sotsiaalkindlustus, kuid niisugused kassad on ametiühinguliitudel ka Eestis säilinud tänaseni (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Peamine, mille eest edaspidi liha enam seisti, oli palga taseme säilimine ja suurendamine,
Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga. 5) Lahing Britannia pärast, plaan ,,Merelõvi" 4. Talvesõda, NSV Liidu laienemine. 1) Talvesõda. NSV Liit pidas peale Balti riikide ka Soomega läbirääkimisi baaside lepingu küsimuses. Kuna Soome ei olnud nõus sellisele lepingule (vastastikuse abistamise lepingule) alla kirjutama, siis leidis NSV Liit ettekäände sõja alustamiseks Soomega. 26.nov. 1939 oli nn. Mainila juhtum. Kuna Nõukogude-Soome piiril Mainila küla juures leidis aset tulistamine, süüdistas NSVL pool selles Soomet. Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse.
Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati idanaabrile kui aken Euroopasse. Nii ka Nõukogude Liidu ajal. Alates 1721
17. juuni 1940- Eesti liideti Nõukogude Liiduga 18. sept 1944 - üritati taastada Eesti iseseisvust, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, oma tegevuskava, Riigi Teataja trükkimine. 14. juuni leinapäev- kuna 14. Juunil 1941. aastal toimus esimene küüditamine. Põhjus- riigiteenistus. 28. september 1939. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt ehk baasideleping, kuna selle lepinguga lubas Eesti Punaarmee Eesti pinnale omi baase ehitada. Tagajärjeks oli okupatsioon. 22. juuni 1941- Vene- Saksa sõda ( metsavennad võitlesid Punaarmee vastu, Suvesõda. Metsavennad püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd, võtsid võimu oma kätte paljudes linnades, ründasid asutusi, purustasid raudtee- ja sideliine).
Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920 sõlmiti Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Järgnevate aastate jooksul ehitati üles demokraatlik Eesti riik ja see säilis kuni Teise maailmasõja alguseni, kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni. Pärast Kolmanda Reichi tagasilöömist Eestimaa pinnalt loodi siia Eesti NSV. Nõukogude aeg kestis kuni 1991 aastani, kui keskvõimu lõtvumisest tekkinud vaakumit kasutas ära Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kes võttis astu Deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, ning tuginedes juriidilisele järjepidevusele taastati 1918
rahvusvahelist kaubandus · IMF International Monetary Fund. Rahvusvaheline valuutafond. Rahvusvaheline finants organisatsioon, mis on loodud tasakaalustama ülemäära järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, tagama majanduskasvu ja tööhõivet ning leevendama eri riikide finantskriise. · APEC Asia-Pacific Economic Cooperation. Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks. · ASEAN Association of South East Asian Nations. Kagu-Aasia maade assotsiatsioon. Eesmärgiks on arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. · EFTA European Free Trade Organization. Euroopa Vabakaubandusühendus. · MERCOSUR Southern Vommon Market. Lõuna ühisturg: Argentiina, Brasiilia, Paraquay ja Uruguay vabakaubandusliit. · NAFTA North American Free Trade Agreement
Sellele ma sain vastuse.Abipolitseinik on isik,kes vabatahtlikult oma vaba ajast ssaleb aktiivselt politseitegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras.Abipolitseinik ei kuulu politsei koosseisu. Teine minu küsimus oli ,et mida teeb abipolitseinik oma tööl.Abipolitseinik padevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel,väljaselgitamisel,tõrjumisel ja avalikku korra rikkumine kõrvaldamisel ning politsei abistamise liiklusturvalisuse tagamisel. Ja ma sain sellset kõigest aru ,et abipolitseinik on peaaegu sama nagu politsei. Kokkuvõtteks tahan öelda ,et kõigile meeldib tegeleda asjadega mis nende arust seovad neid kogu eluks.Ja ma mõtlen ,et abipolitseinik minu jaoks ,ei ole tähtis,ja võib olla nii ,et ma ei tahaks sellel erialal töötada. Nikolai Põld
paariks kuuks. Vahepeal oli hukkunud NSVL laev liitumiseks, hakati koostama uut konstitutsiooni, ,,Metallist", selle sündmuse tõttu nõuti 35,000 mehe Päts võeti ametilt maha ja küüditati koos perega, paigutamist EV'i. Läbirääkimistega suudeti seda otsustati maareformi ja riigistamise kasuks. 6 arvu 10,000 võrra vähendada. Septembris 1939a. augustil 1940 Eesti NSV Liitu. allkirjastati vastastikuse abistamise leping. 1. Anda abi kallaletungi, -ohu korral 2. NSVL lubas müüa relvastust Repressioonid soodustingimustel Esimesed repressioonid leidsid aset juba 17 juulil 3. Baasid anti NSVL käsutusse aga hoogustusid hiljem. Kuni 1940 aasta lõpuni 4. Abi anda vaid partneri palvel kadus üle 1000 inimese (peamiselt asutuste juhid 5. Lubati, et EV jääb iseseisvaks
vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks. NSV sai Balti riigid, Saksa tegutses Lääneeuroopas ja Poola jagati pooleks. MRP kasulikkus: Saksamaale: Võis julgelt rünnata Poolat. Venemaaga sai
tekkinud probleeme. USA loodud organisatsioon tegutses Rahvasteliidust sõltumatult. Bermuda konverentsil (1939.-1943.aasta aprillini) arutati IGCRi edasist tegevust. Sellel konverentsil nõuti IGCRi töös suuri muudatusi, mis hõlmasid ka teisi Euroopa riike peale Saksamaa ja Austria. Nimelt taheti, et tegelema hakataks ka Itaalia, Hispaania ja Nõukogude Liidu, sh Balti riikide põgenikega. Teiseks põgenemisorganisatsiooniks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Abistamise ja Rehabilitatsiooni Valitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration UNRRA), mis loodi 1943. aasta 9. novembril. Suurim mõjuvõim kuulus USAle, kes toetas organisatsiooni majanduslikult kõige rohkem ning nõudis endale suurimat otsustamisõigust. Pärast UNRRA loomist jagati põgenike tegutsemisalad eelmise, IGCRi vahel. Kuna aga IGCRi olukord halvenes, siis jäid tema alad nüüdsest UNRRA hoole alla. 1945
Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus:
Teine, mittesugulasest abistaja aga võtab juhul, kui pesitseva paari isalind juhuslikult hukkub, üle lesestunud emalinnu. Mõnikord aga lööb sekundaarne abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid mutualismist on loodusest tuua palju (grupid kaitsevad end efektiivselt vaenlaste eest, jagavad informatsiooni toiduallikate asukohast, noored lõvid hõivavad üheskoos emastest koosneva lõvisalga). See on ühiselulistele loomadele väga kasulik põhimõte. Nt: vastastikune puhastamine parasiitidest (ahvid, kalad, sõralised). Kuid kahjuks on tundlik pettuste suhtes, aga on välditav kui: -partnerid kohtuvad korduvalt -mäletavad, kuidas käitus partner eelmisel korral.
verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940. aastal esitas NSVL Eestile ultimaatumi täiendava 80 000 mehe sissetulekuks ja valitsuse vahetamiseks. Ultimaatum võeti vastu ja 17. juunil sisenesid uued 80 000 meest ning algas ka Nõukogude okupatsioon. 21.
jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Joonis 4 Abistamine 6
Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk 1918-1940 a. Sinna perioodi kuulusid majanduskriis, Pätsi riigipööre ja I maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka, millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid. Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse, milles Eestil oli oma koht. Kuid miks juhtus nii, et Soome, kes ühesuguselt Eestiga omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli samalaadses olukorras, suutis kaitsta iseseisvust, Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50- ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-, poliitilistesse ühendustesse kuulumine. Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli 1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas....
· Müncheni kokkulepe · Saksamaa sõjaline potensiaal · Saksamaa soovis natsismi levitada Missugused vaenupooled kujunesid välja II maailmasõjas? · Saksamaa, Itaalia, Jaapan · Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa Missugused territooriumid hõivas Saksamaa II maailmasõjas aastail 1939-1941? · Taani, Norra, Luksemburg, Holland, Belgia Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust? · Alul sõlmisis Balti Riigid NSVL-ga vastastikuse abistamise lepingud, millega lubati NSVL-i sõjabaaside rajamine baltikumi.(1939) Aasta hiljem okupeeris NSVL Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28
lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak -tuli maksta kontributsiooni -kivisütt tuli sisse osta -siseturg kitsas -Prantsuse majanduse omapäraks kõrge pangakapitali kontsertratsioon, valitsesid kolm suurt panka, kapitali väljaveo poolest Suurbritannia järel teisel kohal, raha paigutati Venemaale, Balkanimaadesse, Türgisse -iseloomulik oli, et suur osa keskkodanlusest elas ettevõtetesse paigutatud kapitali protsentidest,
Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestijaid soovisid uut valitsust
maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi
septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600
Sellest järeldan seda, et Teine maailmasõda oli just soodne selleks, et näiteks Venemaa oma soove täita saaks, kuid siiski Stalini unistus ei täitunud. Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. NSV Liit lavastas piiritüli ning alustas Soome vastu sõda. Esialgu lootis NSVL naaberriigi paari nädalaga vallutada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus tõmbas Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud NSV sõjaväike Soomet murda. 1944. aastal sõlmiti viimaks Soome ja NSV Liidu vahel rahu, kus Soome saavutas iseseisvuse.
Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arvan, et see leping muutis nii mõndagi, sest nüüd hakkas Eesti valitsus uskuma, et Molotov-Ribbentropi paktis oli salajane pool. Kuna Eestlastel polnud midagi teha siis nad pidid sellega leppima. Nüüd oli Venemaa saavutanud suure võimu Eestis, kuna neil olid siin omad sõjaväebaasid. Järgmise sammuna astus Venemaa juunis 1940, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale
(sündikaadid). 13.Kes oli Al Capone? · Läbi aegade üks mõjuvõimsamaid maffia juhte 14.Milliseid takistusi kohtas F.D.Roosevelt uue kursi elluviimisel? · Et see ei lähe kokku majandusliku liberalismiga 15.Miks ei astunud USA Rahvasteliidu liikmeks? · Sest teda ei huvitanud mõjuvõimu suurendamine Euroopas ja seal olev poliitika. 16.Milles seisnes isolatsionalism USA-s? · Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika > neutraliteediseadus. Saksamaa abistamise plaan. Jäi eemale Rahvasteliidust. Ei kirjutanud alla Versaille'se seadusele. 17.Mil moel mõjutas neutaliteediseadus rahvusvahelist poliitikat? · Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisel sõdivate Euroopa riikidele. 18.Miks tekivad pärast I maailmasõda diktatuurid+ Lisage selgitused. · Toimus n.ö. demokraatia kriis Tohutu töötus- majanduskriis Sotsiaalsed põhjendused
Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. 21. juulil kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kõikjal hakkas toimuma venestumine ja 1940
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress
aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus
tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse. paktile e.baaside lepingule. 4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse. 12. okt. ametisse astub 5. okt. Vastastikuse J. Uluotsa valitsus. abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel.
1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti Saksamaalt ära); Inglismaa-Saksamaa mereväeleping; Sõlmitakse NSVLi, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia vastastikkuse abistamise pakt. 1936 Loodi Vehrmacht; Saksamaa hõivab Reini stsooni. 1936 1937 Komiterni vastane pakt. 1936 1939 Hispaania kodusõda. 1938 Ansluss (Austria liitumine Saksamaaga); Tsehhoslovakkia kriis. 1938 29. september Müncheni konverents (seoses Tsehhoslovakkia kriisiga kutsus Hitler 1938. a. kokku Mussolini, Chamberlaini ja Daladier', et koos lahendus leida. Otsustati rahuldada Saksamaa nõudmised ja anda talle Sudeetide piirkond
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega,
antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa-
allveelaeva interneerima, ent sümpaatiast poolakate vastu seda ei tehtud. Poola meremehed jäeti laeva ning neid valvati hooletult ¤ kui NSV Liit omakorda Poolat ründas 17. IX 1939, põgenes ,,Orzel" järgmisel ööl merele arvestusega, et peagi võib ka Eesti sattuda venelaste võimu alla ¤ Nõukogude propagandaaparaat tõttas intsidenti ära kasutama, süüdistades Eestit poolakate põgenemise mahitamises ja suutmatuses neutraliteeti tagada ¤ Eestile suruti 24. IX peale vastastikuse abistamise pakt, mis allkirjastati 28. IX 1939. a. ¤ selle põhjal sunniti Eestit lubama Nõukogude Liidul rajada oma sõjaväebaasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, samuti 25 000 sõjaväelast koos hulga sõjatehnikaga (Eesti kaitseväes oli samal ajal 15 000 meest) Nõukogude valitsus olevat sunnitud Eestisse tooma rohkearvulised maaväed oma mereväebaaside kaitseks ¤ teatati ka, et läbirääkimiste ajal on Narva lahes uputatud
Koolipsühholoog Mis töö see on? Koolipsühholoogi töö eesmärk on õpilaste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine, kooli juhtkonna, õpetajate ja teiste spetsialistide abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel, aga ka organisatsiooni kui terviku paremale toimimisele kaasaaitamine. Koolipsühholoogi põhitöö on õpilaste abistamine nende mõtlemis-, tunde- ja käitumisprobleemide puhul. Ta vastutab oluliste isikuandmete ja info õige kasutamise eest. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad: · õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine · õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine) · õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms) · õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine · koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea p...
1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt. Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust....
riigikogu laiali, suleti vapside organisatsioon, valitses üks partei, tsensuur Maareform- Asutava kogu teine reform, mis viidi ellu 20-29. Mõisnike maa riigistati ja jagati soovijate vahel ära(eelkõige vabadussõjalastele) K.Päts- Esimene Eesti president(38), 3 põhiseadusega Mittekallaletungileping- 39 kirjutati Venemaaga alla mittekallaletungileping( tõotati austada partneri suveräänsust, siseriikide korraldust, riigipiiride puutumatust, ei rünnakutele) Vastastikuse abistamise leping- ehk baaside leping 34. NSVL tõi Eesti ja Lätti sisse sõjaväe. Neutraliteet- riik ei sekku teiste riikide sõtta, ei abista neid sõjaliselt ega kuulu mõnda sõjalisse liitu Holokaust- juutide vastased kuriteod 2ms Küüditamine- sunniviisiline riigist välja saatmine (juuniküüditamine 41,märtsiküüditamine 49) Natsionaliseerimine- eraettevõtete riigistamine. NSVL okupatsioonireziimi ajal
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil.
Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septembril 1945. Sõda oli küll Venemaa ja Saksamaa vaheline, kuid Molotov-Ribbentropi pakti lisaprotokollis olid mõjusfäärid juba jaotanud ning mõlemad pooled soovisid saada enda osa. Sellesse oli segatud ka Eesti, kes kuulus Venemaa sfääri ning pidi sellest tulenevalt tegema valikuid, mis mõjutasid eestlaste edasist elu. 24.septembril esitas V.Molotov Eestile nõude, et sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjalaevastiku baasid. Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei
ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaal...
Vietnami sõda Millal?- 1955-1975 Mis toimus?- Tulemus?- rajati vietnami sotsialistlik vabariik 3. Ameerika Ühendriigid pärast II Maailmasõda. Eksportis toitu Saatis sõdureid USA sisepoliitiline olukord 50-60ndatel. Mustanahaliste olukord Punane hirm Makartism Rassiline diskrimineerimine Vietnami sõja mõju USA-le. Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat
Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17
Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega sõlmiti vabakaubandus lepingud. Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamus teravili veeti Inglismaale sisse. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid. Ametiühingud pidasid tööiste ja tööandjatega läbirääkimisi ja seadsid sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. 11. Kui iirlastele oleks antud home rule (omavalitsus), kas siis oleksid pinged inglastega lahenenud? Põhjenda oma arvamust. Ei, sest lõpuks jõuti arvamusele, et surve asemele on kasulik teha järeleandmisi. 12. Mille poolest olid sarnased ja milles erinesid Inglise ja Saksa koloniaalpoliitika? Inglismaa Saksamaa Hakati asumaade Neil olid koloniaalvalduseid Paistis silma julmusega.
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5
Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17.sept põgenes allveelaev Suurbritanniasse. See oli ettekäändeks Moskvale Eestile diplomaatilist survet avaldada. Eestit süüdistati, et Eesti ei suuda sõjatingimustes riigi piiri kontrollida. Karl Selter välisminister käis Moskvas. Vastastikuse abistamise pakt NSV Liiduga. Sõjaväebaaside tegemine Eestisse Moskva nõudmine (Baaside pakt). 25-27 sept. Eesti valitsus nõustus Moskva nõudmistega. 28. sept- läbirääkimised, baaside leping. Sõjaväebaasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski, 25000 sõdurit Eestisse. Okt 1939 -juuni 1940 baaside ajastu, sissejuhatus okupeerimisele. NSV Liit lubas mitte sekkuda Eesti siseasjadesse. 18okt. 1939 vägede sissetoomine. Eestil puudus ülevaade ja kontroll sõjaväebaasides toimuva üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
