Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu rikkumises, saadeti armee sisse.
II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist.
jagati mõjusfäärid maailmas. 1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 6 27. september - Kogu Poola oli vallutatud. Sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikkuse abistamise pakt, mille alusel toodi Eestisse 25000 punaväelast. 28. september - Saksamaa - NSV Liidu piiri- ja sõpruse leping (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NSV Liit sai Leedu). 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast. 30
Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.
18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja Poola sõlmivad vastastiku abistamise lepingu 1.september Saksa armee tungib Poolasse ja liidab endaga Danzigi 3.september Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Natsi-Saksamaale 7.september Krakov alistub 17.september Saksamaa ja Nõukogude liit jõuavad Poola piirilinna Brest-Litovskisse 17.september Punaarmee tungib Poolasse 27.september Poola armee annab alla Varssavis 3
11. Nimeta etappidena (punktidena) kuidas Eesti Vabariigist sai Nõukogude impeeriumi osa? * 15. sept. 1939 interneeris Eesti Poola allveelaeva, mis aga 17. sept põgenes * järgnes N-Liidu süüdistus, et Eesti ei suuda oma neutraalsust täita (suruti peale baaside leping, sõjavägi ootas juba piiri taga) * 28. sept 1939 sõlmiti "vastastikuse abistamise leping" ja punaarmee toodi sisse * 14. -17. juuni 1940 esitati Balti riikidele ultimaatium, 17. juuni okupeeriti EV * 21. juuni 1940 teostati "riigipööre" mida juhiti Moskvast. Pidi jääma mulje Eesti vabatahtlikust liitumisest N-Liiduga * 21, juuli 1940. a kuulutati välja Eesti NSV. 12. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a.? Miks? Milliseks kujunesid suhted hiljem?
(Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome, Baltiriigid, Ida-Poola; Saksamaa ja Poola alasi juurde Vastastikuse abistamise leping 1939 NSVL tahtis Baltiriikidelt luba luua sõjaväe baase nendel territooriuidelt ning survestati kolme riiki. (Eesti 28. September; Läti 5. Oktoober; Leedu 10. Oktoober) Talvesõda Soome ja NSVL vahel tekkinud sõda 30. November 1939 12. Märts 1940, kui Soome keeldus kirjutamast alla vastastiku abistamise lepingule 3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja Kummaline sõda(Sitzkrieg) 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse"
Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932 mittekallaletungi leping (venemaaga) 1934 eesti vene vastastikuse abistamise leping, aga ei tehtud kuna kardeti et punaarmee baasid ei kao kunagi. 1939 eesti saksa mittekallaletungileping
01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E.Vabadussõjalaste liit- Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud. Rahvaharidus- Eesti keelse Tartu ülikooli avamine, kõrgharidus-Tartu ülikool, kõrgemad muusika kõrgkoolid. Teadus-ülemaailmne tuntus teadlaste. Kirjanuds-entsüklopeedia avamine. Luule-rühmitused Siuru ja trbujad.Kergemuusika-üldlaulupidu. Kunst-Tartus(Pauaseühing)Teater-Tln Estonia. Sport- k.Palusalu(Berliin) OM 2 kulda.
augustil 1959 Torontos. Koosolekust võttis osa 18 inimest. Nende suursaavutuseks oli Eesti Kodu kooperatiivelamute rajamine Torontos aadressil 50.Old Kngston Road, mis valmisid 31.mai 1977 ja 1982. aastal valminud Ehatare hooldus-ja põetuskodu asutamine. Põetuskodu elanikud elavad suhteliselt iseseisvat elu, neile on korraldatud toidlustus ja 24- tunnine meditsiiniline järelvalve. Ainuke organisatsioon, mille tegevus vähemalt mõnel tasemel sarnanab Punase Risti omaga on meie Eesti Abistamise Konitee Sydney lähedel Thirlmere-i Eesti külas. Selle asutamisest on teda,et juba juunis 1945 hakati tegema ettevalmistusi eestlaste üldkoosoleku kokkukutsumiseks, et valida alaline Eesti Abistamise Komistee. Koosoleks toimuski 22.juulil 1945 ning jaanuaris 1946 alustatigi rõivakorjandusega ning need jagati abivajajateni. Eesti Punase Risti tegevuse analoogiks Suurbritanniaski olid Eesti Abistamise Komitee. EAK Londonis sai tegutsemisloa 24.mail 1944
puudutamata mitte kedagi. Kuigi sõja lõpust on möödas ligi 60 aastat on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. Selle peale väitis Nõukogude liit, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile ja Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toi...
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Baaside ajastu 1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg Eesti valitsuse seisukoht NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva
kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) –
Õnnelik Prints Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks...
Millised olid eestlaste valikuvõimalused teises maailmasõjas? Eestlastel oli valida kas sõdida koos Saksa armee või Punaarmeega. 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli järgi kuulusid Balti riigid Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastele tegi eriti keeruliseks sõja alguse see, et tolleaegne president Konstantin Päts oli sunnitud Moskvaga allkirjastama nn vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel loodaks Eestis Punaarmee baasid. Kindlustamaks mere piiri paigutati esimesed Punaarmee baasid Lääne- Eesti saartele ning läänerannikule. Eesti muutus NSV Liidust sõltuvaks. Eesti tulevik oli sellega määratud. Ametlikult okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega
linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana. Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale
- Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua Eestisse 25 000 sõdurit, tegelikku arvu ei tea keegi. Sama juhtus ka Läti ja Leeduga, Soome keeldus sellest. - 30. november 1939 alustas NSVL kallaletungi Soomele (Soome talvesõda) - Mannerheimi liit(tugev kaitse Karjalas) - Soomlastele tuli appi kindral Pakane :) - 12.03.1940 Moskva vaherahu Soome ja Venemaa vahel kompromissiks o NSVL sai Karjala alad olulise territooriumi kaotus 400000 inimest elas seal
Nõukogude okupatsioon Eestis (19401941) Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu
Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku. Karl Suur- raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, rahvaste hävitaja, kirjaoskamatu. 778 sai Zaragoza all lüüa. 801 vallutas Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark. Weseri lahing lõppes saksi vangide hukkamisega. 796 vallutas avaaride keskse kindluse Ringi ja laiendas frankide valdused Balkanile.Paavst Leo III abistamise eest krooniti 800. a-l keisriks. 812 sõlmisid Karl Suur ja Bütsants rahulepingu.Karolingide impeerium. Tekkis Karl Suure vallutuste tulemusel.Impeerium tugeva keskvõimu, hästi toimiva seadusandluse, raharingluse, riiki tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli - mingi piirkond selle isiku kontrolli all. Alaarenenud ääremaa.
kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. weimari vabariik kasutas nõukogude venemaad selleks et hiilida mööda nende versailles´ rahu tingimuste täitmisest mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. jaapaniga sõlmiti komiterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. saksamaa pidas läbirääkimisi ka suurbritanniaga aga ta keeldus, sest ta soovis kahe suurriigi vahel sõda, et nad muutuksid nõrgemaks. vene sai prantsusmaaga vastastikuse abistamise lepingu alla kirjutada, inglismaa keeldus aga sellest. 1939. aasta hiliskevad-inglise-prantsuse-nõukogude läbirääkimised. esimene sõda kus nõukogude liidu ja natsliku saksamaa sõdurid sõdisid vastaspooltel, oli hispaania kodusõda 1936-1939. nõukogude liit toetas vabariiklasi, saksamaa aga kindral francot.
1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organisatsioon loodi juba 2001
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste
Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid 30.03.1917 - 24.02.1918-Eesti Vabariigi iseseisvumise väljakuulutamine Tallinnas 28.11
ittatungi jätkata. Kuna ohuallikateks Eestile olid suurriigid, ei saanud eesti omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlgadele panna, vaid pidi kasutama ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välisjulgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki abinõusid. Nad otsisid abi nii demokraatlikelt suurriikidelt kui ka Rahvasteliidult, kelle liikmeks astuti 1922. aastal. Ka Venemaaga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping ja 1934. aastal Vene-Eesti vastastikuse abistamise leping ning Saksamaaga 1939. aastal mittekallaletungileping. Sellest hoolimata ei võinud Eesti ennast turvaliselt tunda. Soovimata liituda ei Saksamaaga ega Venemaaga, tuli Eesti välispoliitikal mängida kahe riigi vastuoludel, avalikult kumbagi poolt eelistamata. Ometigi kujunes välispoliitiline olukord Eestile ebasoodsaks, NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletulekuga muutus Saksamaa järjest ohtlikumaks vastaseks.
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis) Parton rõhutab siinjuures, ...
sõjalise jõu arvulistes suurustes ja lootuses et Eesti ei pea sõtta minema vaenlasega,kellel oli võimalik lahingusse saata 1 miljon sõdurit ja tuhandeid tanke.Nagu Talvesõjast selgus,siis hirm oli asjata,kuid selleks ajaks oli Eesti jaoks midagi ette võtta juba hilja,sest 10000 punaarmeelast oli juba oma positsioonid kindlustanud hoolimata sellest,et oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust.Ja veel viimasel Iseseisvuspäeva tähistamisel olid meie riigipead uhked eestlaste otsuse üle milleks oli NSVLiga koostöö tegemine. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni,kuna Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglisma,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega-
Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse. See leiti poola allveelaeva Orzel randumisega Tallinnas 14/15. sept öösel, selle interneerimine ja põgenemine 18. sept. N- Liit süüdistas Eestit Orzeli põgeemisele kaasaaitmises. 24.09 1939 nõuti vastastikkuse abistamise pakti allkirjastamist, millega tuli lubada NSVL sõjaväe baase Eestis. Plaaniti agressiooni Eesti vastu, mille alguskuupäevaks oli 29.09 39 Eestil ei olnud piisavalt mehi ja varustust et vastu astuda. Kuna leiti, et Eestil ei ole reaalseid võimalusi NSVL vastu sõdida, otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Venemaa valetas, et tundmatu allveelaev uputas Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi. 28.septembril 1939 kirjutati baaside
hakkas pealinna kaitseks organiseerima rahvuskaarti. Pariisis toimus valitsusvastane ülestõus. Ülestõus saadi kontrolli alla ja võim läks Pariisi Kommuuni kätte. Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika.
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel.
II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 28. sept 1939 sõlmivad NSVL ja Saksamaa sõprus- ja piirilepingu NSVL Põhja- ja Ida-Euroopas ● Vastastikuse abistamise lepingud ● Baaside leping ● Soome Talvesõda ● 1940 okupatsioon Talvesõda Saksamaa vallutused Lääne- Euroopas ● Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland ● Pealetung Prantsusmaale ● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat ● Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Suurbritannia kolooniaid
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov
Liikmed Seltsil on ligi 300 liiget. Seltsi erinevates projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on üle Eesti 40. - Henry Vürst – tegevjuht - Liis Moosaar - partnersuhete- ja kommunikatsioonijuht - Maarja Mäll - hädajuhtumite juht - Geit Karurahu - Juhatuse liige - Merli Jürisoo - Juhatuse liige Teemad missiooniks on: abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine loomade väärkohtlemise ennetamine Missiooni viiakse ellu: loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste koolitamise õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel. Eesti Loomakaitse Selts ELS väärtustab: Koostöömeelsust mitmekesisust Ausust usaldusväärsust ning Võrdsust tegutseb nendest Väärikust väärtustest lähtudes Avatust rakendades vabaühenduste
Suruõhk on esmalt juhitud läbi jahutus keermetest ja seejärel suunatud õhukuivatisse. Kuivati võtab ära õhuniiskuse ja õli mustuse ja kuivatil võib olla rõhuregulaator ja rõhuklapp. Alternatiivselt kuivatile saab varustaja süsteemi varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis. Süsteem sisaldab ka erinevaid kontroll- , rõhuregulaator- , väljalaske- , ja ohutusklappe. Juht Süsteem Juht süsteem on jagatud edasi kahte teenindus piduri süsteemi: Käsipiduri süteemi ja haagise piduri süsteemi. See kahekordne pidurdus süsteem on omakorda veel jagatud esimeste ja tagumiste rataste süsteemideks, mis saavad suruõhki enda individuaalsetelt mahutitelt, mis on lisatud ohutus nõudena, kui peaks toimuma põhipaagis leke. Teenindus
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus:
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse
* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) * lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid. · Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu. Majanduskriis Prantsusmaal: · 1930 jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Prantsusmaale.
Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSV Liit alustas 1939. aastal sõda. 1940 aasta aprillis hõivab Saksamaa Norra ja Taani ning seejärel kolm Euroopa väikeriiki - Belgia, Holland ja Luksemburg. Juunis 1940 alistub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 17.06.1940.
kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu. Okupeeritud rahvad arvasid, et sõja lõppedes nõuavad Lääneriigid, et NSVL lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse. Näiteks kõik Balti riigid, kes lootsid oma iseseisvust tagasi saada. 3. Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga? (3p) Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? (2p) Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud. ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, mis tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p)
3) lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida kuid oma lepitus poliitikaga hoopis põhjustasid selle sõja 4) sõja provotseeris NSVL et seejärel valla päästa maailma revolutsioon 2. Maailmasõda algas 1. septembril 1939 kui saksamaa alustas sõda poola vastu 17. septembril alustas idast poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL EST, LAT, LIT ja FIN vastastikuse abistamise paktid esõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. NSVL alustas Soome vastu Talvesõda. 2. 2. maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil 1941 kuulutas saksamaa NSVL sõja. Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul? ITA, rumeenia, ENG, Slovakkia, SWE, HUN, NSVL, POR, TUR, BUL, FIN, SPA, SWR, FRA , Vichy FRA, EST, AUT, CZ, LIT, POL, BEL, LUX, IRL, NED, kReeka, jugloslaavia, LAT, DEN, NOR
L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping
Liikmeid 5: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela. Koostööd tehakse kõigi teiste Lõuna-Ameerika riikidega. Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) - loodi 1967. Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10): Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodza,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam. Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum (APEC) - Loodi 1989 liikmesriikide koostöö ja vastastiku abistamise tõhustamiseks. Eesmärgiks saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks (arenenud riigid peavad kaotama kaubandusbarjäärid aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili, Hiina, Hiina Hongkong, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Venemaa, Singapur, Taivan, Tai, USA, Vietnam. Organisatsioon annab 55 % maailma SKT-st ja 49 % maailma kaubavahetusest, suurim organisatsioon rahvaarvult
jälgima, et ei tehtaks saatuslikke vigu, mis võivad meile maksma minna oma riigi. Kuid tagantjärgi oleme me ju kõik targad rääkima, mida oleks võinud teha teisiti. Tehtud vigu ei saa aga enam tagasi võtta. Nimelt, sai Eestile ju saatuslikuks ,,Orzeli" juhtum, kus Eesti kohustus oli sadamasse tulnud laeva interneerida, kuid seda tehti hooletult. Seega andis ka Eesti ise NSV Liidule ettekäände ründamiseks, mida muidugi ka kasutati ära ning meid sunniti sõlmima vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt võis NSVL tuua oma sõjaväebaasid Eesti territooriumile. Võib isegi öelda, et selle hooletuse tõttu oli Eesti oma iseseisvuse juba NSV Liidule maha mänginud ning oma riigi säilitamine ei olnuks enam võimalik, sest sellest paktist edasi läks juba kõik aimatavalt: esitati ultimaatum, mille kohaselt loodi nõukogudemeelne valitsus ning Eesti okupeeriti. Eestil puudusid alternatiivid kuna suhtuti kergekäeliselt oma vabaduse kaitsmisesse ning
Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast)
toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele
Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006) Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“. Sotsiaalse vastutuse kontseptsioon Eestis on alles tundmaõppimise ja tunnistamise järgus ning jääb kindlasti edaspidigi huvitavaks uurimisobjektiks. (Kulliki Tafel, märts 2006)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
