jagamisest. Kuid, mida tegelikult saab anda üksteisele lisaks materiaalsetele asjadele, neid asju, mis on meil kõigil olemas? Tihtilugu on rahaline abi väga oluline, eriti veel siis kui on tegemist õnnetuse ohvritega või raskustes perekondadega. Kuna olukord Eestis pole just kiita, siis inimesed hoiavad kogu oma vara endale ja väldivad teistele annetamist. Kuid lisaks sellele, et väljendada oma hoolimist rahaliselt abistades, võib toetada ka asjadega, mida sul endal vaja pole. Kuigi enamus inimesi arvavad, et teiste probleemid pole nende mure, leidub siiski ka neid, kes igal võimalikul hetkel on valmis jagama ka niigi vähesel hulgal olemasolevaid ressurse. See on igaühe enda valikuvõimalus. Ka meie perel on olnud raskeid aegu, kuid isegi siis oleme aidanud teisi endasuguseid abivajavaid inimesi. Näiteks on läbi aegade meie koolis tehtud koostöö Elva
mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid a Kui kannatanu on teadvuseta kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse Esmaabi: südamemassaaz Surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Koos kunstliku hingamisega: Üksinda abistades 2 puhumist ja siis 15 vajutamist Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB Keera kannatanu külgasendisse.
mitte a Kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis kunstlik hingamine a Kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz a Kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse a Kontrolli kas esineb soki tunnuseid a Kui kannatanu on teadvuseta kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse Esmaabi: südamemassaaz Surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Koos kunstliku hingamisega: Üksinda abistades 2 puhumist ja siis 15 vajutamist Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB Keera kannatanu külgasendisse.
pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The Carl Roger´s reader
Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Maandumisel on rulluv liigutus pöialt kannale, laskumine kükki, kõverdusega põlveliigesest, käed ees-ülal- kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist.
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...
Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige
juurdeviivaid harjutusi. Madalal kitsel sooritatavad hüpped on lihtsamad seetõttu, et toetuspind kitsel on väiksem ning võimaldab treeneril paremini võimlejat abistada. Tavaliselt seda hüpet ei kardetagi, sest ebaõnnestumise oht siin on minimaalne. Abistamine: Treener või abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte
Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna
Kaisa Valk Liisi Pung Jaana Andresso Kõige tasuvam on abistada oma järglasi, vendi-õdesid, vanemaid, et anda edasi oma geene(nt:pesade rajamine, pahksääsed, kelle ema laseb iseennast oma järglasetel ära süüa). Kasulikum on abistada isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud. Kõige kasulikum on noorel isendil kogemusi omandada, abistades vanemaid. Paljud vallalised isendid kulutavad suure osa oma elust pesitsevate paaride abistamisele: toidavad ja kaitsevad nende järglasi, samal ajal iseenda pesitsemist edasi lükates. See suurendab kaitsevõimet vaenlase vastu. Sõltub vabadest pesitsuspaikadest ja toidust. Vanemate surma korral pärivad nad territooriumi. Mittesuguline abistamine Aafrikas elav lind nimega kirju- kuningkalur Ceryle rudis pesitseb kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat
riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama. Sõja kaotajateks võib lugeda eriti Saksamaad ja ka Venemaad, mis majanduslikult ning ka poliitiliselt lagunesid. Sõjast enim kasu lõikas USA, kes kindlustas oma juhtpositsiooni kogu maailmas ning mingil määral ka väikeriigid, kes said võimaluse omariikluseks.
Aravete keskkool Harkhüpe üle risti kitse referaat Koostaja: Keli Tubin Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 1 TEHNIKA ALUSED...............................................................................................................4 1.1 Hoojooks........................................................................................................................... 4 1.2 Jalgade tõuge.....................................................................................................................4 1.3 Käte tõuge......................................................................................................................... 4 1.4 Lennufaasid..................
Abi elektriõnnetuse juhul [2;4] Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. abistaja ei tohi ohvrit ise puutuda niikaua, kuni ohver on pinge all. Sõltumata sellest, millist tüüpi on elektrivigastus (ainult juhul, kui see ei ole loomulik, näiteks pikselöögi tulemus), esimene asi mida on vaja proovida teha on allikat välja lülitada: vajutada lülitit seadel, vinnaklülitit keerata korke välja keerata või elektrijuhtmeted rikkuda. Elektriõnnetusel abistades, ei saa unustada ohutusnõudeid: juhtmeid ohvrilt eemaldada saab ainutl isoleeritud tööriistadega või mõni muu kuiva asjaga, kuid kindlasti kummikindades. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Inimest tuleb panna tasasele pinnale, siis kindlasti kutsuda kiirabi ja võtta järgmised meetmed: Kontrollige pulssi ja hinge, ja kui puudub, teha kunstlikku hingamist; Põletustele peaks panema köidist, kindlasti puhta ja kuiva;
psühholoogilist turvatunnet, liini ületamisega vastase poolt murdus ka võitlusvaim. Prantslased ei olnud valmis sõdima Kolmanda Vabariigi nimel, mille pärast olid surnud I ms-l lähedased inimesed. Prantslasi ei löönud mitte masinate puudumine, vaid see, et nad ei teadnud, mille nimel võitlevad. Paljud nägis isegi Pr hõivamises isegi plusspooli. eelkõige oodeti sõja läbi saamist. Ei usutud, et Sks teeb Pr ja Pr-lastele erilist kahju. Britid olid sõdides tugeva moraaliga. Abistades Pr-d Sks-ga võitlemisel, olid britid ainsad, kes soovisid sõdida kasvõi selleks, et näha üldiselt väärikamad, mitte vaid võidu pärast, hoolimata sellest, et britid võitlesid võõra riigi eest. Br väed ei võidelnud reegline mitte kunagi surmani. Churchill aga kuulutas, et ,,Me ei alistu kunagi". Briti tugevus koondus eelkõige mereväele, kuid jõudu oli rohkem ka õhus. Kuigi nad seda ei teadnud, oli neil rohkem lennukeid kui Sks-l. Ingalsed ülehindasid Sks-d, nagu ka sakslased ise
Üks heategu päevas tagab hea une Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult arvan, et sellist inimest ei leidu maailmas, sest inimesed on liialt ükskõiksed ja omakasupüüdlikud teiste suhtes ja tahavad, et neil läheks ainult elus kõige paremini. Kuid sellise suhtumisega, kui me üksteist ei aita, ei jõua me elus kaugele. Peagi avastame, et me
Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? Ollakse arvamusel et Eestis on heategevus alles lapsekingades nagu paljudki meie muud ühiskondlikud tegevused. Kuid samas on positiivne märgata, et heategevuse roll Eesti ühiskonnas on siiski viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Väga palju on märgata heategevusega seotud projekte ning tegevusi. Firma nime sidumine mõne heategevusliku projektiga on mõnes mõttes ka prestiizi küsimus. Ja õnneks siinjuures võidavad mõlemad pooled- abivajaja toetuse näol ning sponsor saab end läbi sellise toetava tegevuse ka reklaamida. Paljud peavad sellist teguviisi ka omakasupüüdlikuks, kuid minu arvates on selline reklaam igati kiiduväärt, sest see on seotus õilsa eesmärgiga samal ajal ka head teha. Alati ei pea aga heategevusest mõtlema vaid ettevõtte tasandil. Heategevuskultuuri edendamiseks veelgi enam tuleks järjepidevalt meie rahvast ...
Nii ei tohiks kasutada teise habemeajamisriistu, hambaharja jne. Seetõttu peab koht, kus selliseid teenuseid pakutakse olema puhas, kasutatavad instrumendid ühekordsed või steriilsed. HIV ei ole isiklik probleem ja see puudutab ka teisi inimesi. Keegi pole kaitstud ka juhul, kui HIV- positiivne nakatub samal ajal tuberkuloosi. Siis mõjutab see veel kaugemaid inimesi. Nakkust on saadud juba esimesest vahekorrast ainsa seksuaalpartneriga, oma abikaasalt, vigastatut abistades, vägistamise ohvrina, põhjusi on veelgi. HIV- viirus levib ka narkomaanide seas. Süstija on kõige sagedamini poiss. Noor inimene, kellel on veel säilinud soov ja võimekus seksida. Mõned nende partnerid on narkomaaind, mõned mitte. Nii jõuab viirus ringkondadeni, kuhu ta süstalde kaudu kunagi ei jõuaks. Riskirühm on ka narkomaanidest tüdrukud, kes tihti müüvad seksi, olgu siis raha või sõltuvusainete eest. Üks väike edasilevikutee on ka HIV- positiivsete laste sünd
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna . Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele
teiste omast suurem, aidatakse teda ning vähendatakse ta koormust. ● Kuidas tagatakse tähtaegadest jm kokkulepetest kinni pidamine ja mis saab siis, kui kokkulepetest kinni ei peeta? Tähtaegadest ja kokkulepetest kinni pidamine tagatakse eelneva kokkuleppega, et õpilasfirma liikmed on kohustusest teadlikud. Juhul, kui kokkulepetest või tähtaegadest kinni ei peeta, korvab liige kahjud muul moel, näiteks abistades teist liiget õpilasfirmat hõlmavate ülesannetega suuremas mahus. ● Kuidas lahendatakse ootamatud olukorrad (ootamatud kulud, tegevuskava muudatused, ajapuudus, rahapuudus jne)? Ootamatute kulude katteks on vajadusel õpilasfirma liikmed valmis panustama võrdselt oma ressursse. Tegevuskava muudatused kooskõlastatakse kõigi liikmetega. Ajapuuduse korral panustavad kõik õpilasfirma liikmed võrdselt ettevõtmisesse rohkem
heasüdamlik ja soe inimene. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, kui oli vaja aidata teisi. Kui Raskolnikov oli süü üles tunnistanud ja saadeti sunnitööle, läks Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja armastusest Raskolnikovi vastu, kuigi noormees kohtles teda tõrjuvalt. Sonja aitas ka teisi vange, kirjutades nende lähedastele kirju ning abistades vange vaatama tulnud omakseid. Seetõttu meeldis Sonja kõikidele vangidele, kes nimetasid teda „meie õrnaks kaastundlikuks emaks“. Raskolnikovi pere oli väga vaene ning neil polnud mitte midagi hinge taga. Sellest hoolimata üritasid Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks täide viia oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Dunja oli valmis ennast ohverdama venna ja ema heaks, valmistudes
3) Ülistati loodust, paljud valgustaja uskusid, et inimeste hädad tulevad sellest, et inimesed kaugenevad loodusest 4) Humanism (nagu ka renessansis) 5) Deism jumalakäsitlus. Kõrgem jõud on Jumal, kes on kõik loonud ja edasisse korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud kehtestati parlamendi nõusolekul, pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist, kritiseeris usulist tagakiusamist. Hobbes valitsejal lasus kohustus tagada alamate julgeolek, ühiskondliku lepinguga riigivõim, mis ohverdas senised vabaduse piiramatu võimuga valitsejale, kõik inimesed sünnivad võrdsetena, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast; monarhi kätte peab olema
looduslikku uuendust ning bioloogilist mitmekesisust soodustavat säilikpuid, lamapuitu ja väärislehtpuid. Kaitsemetsas arvestatakse uuenduse eesmärke seades kaitsepõhjuse ja -eesmärgiga. Metsauuendustöödeks on maapinna mineraliseerimine, so pinnase ettevalmistamine selliselt, et seeme jõuaks pinnasesse ja hakkaks idanema samal külviaastal. Metsa uuendatakse kas külvates, istutades või jälgides ja vajadusel abistades looduslikku uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie
Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid [slaid1] Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta. [slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta t...
ja infojagamisperiood). Kõik kes on vähemat 18 aastat vanad ja tahavad aidata nõrgemaid kas koolitamise, kasvatamise, õpetamise, mängimise või mille iganes kasulikuga võivad ju seda kõike omal käel proovida. Teame et maailmas on üle 6 miljardi inimese, Eesti oma rahvaarvuga moodustab sellest vaid väikse osa. Me jääme varju teiste suurriikide taha, kuid ka Eestil on unistus välja paista. Miks mitte siis abistades ja annetades neile, kes seda vajavad. See on üks võimalustest näidata oma heatahtlikkust ja saada tunnustust, sest kasvõi mõni rahaline annetus või väiksem mänguasi võib kellegi väga rõõmsaks teha. Kindlasti aitab see Lõuna-Aafrika inimestel oma elu paremaks muuta. Tulevad võimalused käia koolis, vaktsineerida ennast, hoiduda HIV-st. Võibolla ei oska me ette kujutada elu, kus pole elektrit ega vett, aga kahjuks paljud inimesed peavad ilma nendeta elama ja hakkama saama
iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade tähendust teisele poolele. Rogersi arvates oli maailm habras ja tapingutas rahu nimel. Ta viis läbi töötubasid Ungaris, Brasiilias, NLs ja Lõuna Aafrikas.
Nimelt oli ta tulnud Prantsusmaale oma mehega, kes siin kopsupõletikku haigestus ja nüüd surnult hotellitaos voodis lamas. Ravic aitas Joanil hankida mehele surmatunnistuse , arveldada hotelliarve ning hankida ka uus elukoht ja töökoht. Töökoha otsingul Joanile aitas Ravici Morozov lokaali uksehoida, vene päritolu habemik, kes on Ravicile, kui venna eest. Morozov on ühteaegu Ravici tugipunkt, andes talle pidevalt nõu ning abistades armuasjades Joaniga. Joani ja Ravici armastus on ettearvamatu, kord on nende tunded kirglikud ja tulised, kord aga külmad ja kustunud. Et tunnetes veelgi rohkem selgusele jõuda räägib Ravic Durantilt kavalusega välja piisava summa raha, et sõita koos Joaniga ühisreisile Riverisse, kus leiab aset ka esimene tüli. Nimelt usub Ravic, et Joan eelistab tema asemel glamuuri ja rikkust, kuid seda ei saa Ravic oma pagulaselu pärast naisele pakkuda
Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka neid, kellel on muud tõekspidamised ja väärtused. Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus. Sest kõigil inimestel on õigus elada elamisväärset elu. Õed on ühed neist, kes peavad sellise elu tagama abistades ja nõustades inimesi. Õde peab olema inimlik ja aktsepteerima kõiki inimesi ning vajaduse korral aitama ning juhendama. Kõikide inimeste eest tuleb ka hoolitseda. See hoolitsus peab olema hooliv hoolitsus. See tähendab seda, et õde peab siiralt huvituma patsiendist ja tema heaolust. Vajaduse korral tegema kõik, mis on seadusega lubatud ja tema võimsuses, et inimene tunneks ennast hästi. Oluline on ka see, et
alumise jala astesse teise alla. Ülakeha nihutamiseks näopoolne abistaja asetab oma parema käe õlavarre alla ja vasaku padja alla. Seljataga olev abistaja asetab vasaku käe õlaliigese alla ja parema padja alla. Nihutamisel kasutavad lükkamisetõmbamise meetodit, kus töösuund on patsiendi õlavarre suund, kasutades jalgade tööd. Puusa nihutamiseks suunaks on patsiendi püksitriip, kus abistajad asetavad oma käed üksteist abistades puusaliigese ja reie alla ning kasutavad küünarvarred voodil lükkamis-tõmbamise meetodit. Jalgade sättimisel tõstab eespool olev abistaja pealmise jala põlve- ja hüppeliigesest üles samal ajal nihutab taga olev abistaja alumise jala sirgeks. Vajadusel toestada. Korrigeerida tuleb õla asendit. Sättida patja pea all ja käsi. * Kõhuli asendis nihutamine: Voodi reguleerida sobivale kõrgusele Patsiendi näopoolne käsi
monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos
lapsed on halvemini kasvatatud on ka vastuseid mitmeid.Oli arvamus,et lastele andakse liiga suur vabadus ja tänapäeva lastele tuleb kõik liiga kergelt.Arvatavasti see nii on ka,kuna varem hoidsid lapsi ema tööl oleku ajal kas naabri memmed või vanevanemad aga tänapäeval antakse lapsele ka see vabadus et oleks üksipäini ja otsiks ise endale tegevust.Kas siis arvutis õues ringi luusides ja kõikvõimalike asjadega igavust peletades.Varem oli lastel kohustused abistades täiskasvanuid aiatöödega,heinatöödega ja saades selle eest raha.Tänapäeval saab laps raha ka selle eest,et lapsevanemal pole aega lapsega tegelemiseks ja siis makstakse laps lihtsalt kinni.Tänapäeval hakkab vist vabakasvatus natuke taganema sest saadakse aru,et laps vajab reegleid,kombeid ,kohustusi ja piiranguid.Ja olen sellega vägagi ühel meelel kuna omal ajal puudusid minu lapsepõlves kohustused ja piirangud aga
Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid. Mehed tegid puutööd, sest igapäevased tarberiistad valmistati ise. Selliste perega koostehtavate tööde juures lauldi rahvalaule ja räägiti ennemuistseid lugusid. Talvel veeti suvel tehtud hein reega kuhjadest koju. Samuti lõigati metsas puid ning veeti palgid koju, sest talvel sai reega üle lume lihtsamini ja otsem liikuda. Kiirete talutööde tegemiseks korraldati talgud kutsuti kokku naabrid ja tuttavad, et töö saaks üksteist abistades kiiremini tehtud. Need tööd olid metsavedu, heinategu, rukkilõikus, hoonete ehitamine, sõnnikuvedu, kartulivõtt. Kutsuja andis talgulistele süüa. Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4) Talurahva kohtud Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista, pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli. Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses
Me ei saa mitte tähelepanuta jätta asjaolu, et meie riigil pole võimalik riigi kaitsmisesse panustada nii palju, kui nii mõnelgi meist tunduvalt rikkamal ja suuremal riigil. Aga see seabki meile kui meie riigi kodanikele kohustuse ja vastutuse seista ka ise meie oma riigi turvalisuse eest. Ja seda saab teha mitmel moel, pole ju sugugi nii, et ainus variant on sõjaväelane või kaitseliitlane olla. Kelle veendumuste vastu on relva kanda, võib oma panuse anda meditsiinis või hariduses, abistades või hooldades või õpetades endast nõrgemaid ja väetimaid. See olekski üks variante suurendada riigi turvalisuse taset üksikisiku tasandil. Muidugi endiste aegade sissisõdade aeg on ilmselt tõesti möödas, vaevalt et enam tänapäeval keegi hakkab metsi mööda ja põõsastikes partisanisõda pidama. Aga samas kes teab, ka see on siiski teoreetiliselt võimalik. Suures plaanis pole sellisel sõdimisel vist enam erilist
Kuna kohus puudus, siis puudus rahval ka igasugune õigus kuskile pöörduda. INIMÕIGUSTE RIKKUMINE Propaganda ja tsensuur ning massirepressioonid, ,,rahvavaenlaste hulk" ligikaudu 4,6% elanikkonnast, sunnitöö kasutamine kuna oli vaja tasuta tööjõudu. Riigis toimuvat kontrollis KGB. NSVL välispoliitika oli agressiivne ja dualistlik, ühest küljest sõlmiti erinevaid rahusid (Briand-Kellogi pakt, ka Hiina-Jaapan. Samas osales NSVL sõjalistes konfliktides abistades erinevaid riike rahaliselt ja relvastusega ning valmistus avalikult sõjaks.
Hispaania rahvastiku ja asustuse iseloomustus 1.a) Kui palju inimesi elab Sinu valitud riigis? Rahvastiku arv: 47,042,984 (Juuli 2012) b)Mitmendal kohal maailmas on see riik elanike arvult maailmas? Hispaania on elanike arvult maailmas 27. kohal. c)Nimetage 3-4 riiki maailmas,kus on elanike arv lähedane sinu riigile.(ranking) 25. kohal on Lõuna-Koera rahvaarvuga 48,860,500 (Juuli 2012), 26. kohal on Põhja-Aafrika rahvaarvuga 48,810,427 ning 28. kohal on Tanzania rahvaarvuga 46,912,768. d)Kirjuta välja sündimuse ja suremuse näitajad 1000 elaniku kohta ning arvuta loomulik iive. Sündimuse näitaja on 10,4 inimest 1000 elaniku kohta, suremuse näitaja on 8,88 inimest 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on 1,52. Võrdle sündimuse ja suremuse näitajaid teiste sama piirkonna riikide ja maailma vastavate näitajatega.Kas sündimuse ja suremuse näitajad sinu riigis on sarnased,kõrgemad või madalamad?Miks? (Prantsusmaa sündimuse nä...
nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka neid, kellel on muud tõekspidamised ja väärtused. Ei tohi jätta aitamata selle inimese, kellel on teine usk või madal sotsiaalne staatus. Sest kõigil inimestel on õigus elada elamisväärset elu. Õed on ühed neist, kes peavad sellise elu tagama abistades ja nõustades inimesi. Tähtsaks eetika valdkonnaks on ka konfidentsiaalsus, mida ei tohi jätta lugupidamiseta. ALLIKA LOEND Гуцуляк, С. А. (2012). Философия сестренского дела. Научные теории и модели сестринского дела. Иркутск: ГОУ ВПО ИГМУ Минздрава России. Gonzalo, A. (2011). The Principles and Practice of Nursing. http://nursingtheories
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus.............................................................................................................. 3 2.Harjutuste programm............................................................................
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõ...
Essee Mida ma muudaksin Eesti majanduses ? Õppeaine: Majandusõpetus Õpetaja: Õpilane 2014 Mida ma muudaksin Eesti majnduses? Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on al...
laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta. Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha. Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt. Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse. Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi. Vend Heinrich saadeti Jämaja kirikumõisa matma seitset laipa kes olid kaktu surnud . Kui ta kohale jõudis olis seal ainult teenijanna, kes oli väga ebaviisakas temaga. Niisiis ta ässitas oma jutuga veidi talupoegi tema vastu.
Ema läks ometi L. Treffnerilt pojale kooliminekuks luba nõutama. Kihelkonna kooli oli Augustil minna paar versta. Kooli juhatas August ristiisa, köster Ludvig Treffner, Hugo ja Kornelius Treffneri isa. August oli koolis väga tubli. Kirjutamises edenes ta hästi, eriti ilukirjanduses. Kuid päheõppimine ja ükskordüks valmistasid talle peavalu. Koolikursus kestis kolm talve ja selle at ka lõpetas. Poisipõlv möödus ema abistades. Ühe suve kais at võõraste juures karjas. Kui August sai 16 kerkis küsimus elukutse vaikust. Tal soovitati õppida käsitööd- minna pottsepa või rätsepa juurde õpipoisiks. See ei läiud tal paraku korda. Teda need ametid ei huvitanudgki, sest temale oli rohkem meelepärane tisleritöö, ilusate poleeritud esemete valmistamine. 1853. aastal saigi Augustist tisler Peeter Hektori õpilane. Alguses oli August kõigest käskjalg. Nõnda möödus kaks aastat
1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 4
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse ·...
Peale tabamist tuli väga kiirelt eemale ratsutada, sest vastasel korral oleks teisel pool märki olev 4 liivakott talle vastu lennanud. Õppiti hobusega sõitma koos raudturvistega. Hobuse peale rüütel kunagi ise saanud, teda aidati sinna, see kuulus svkaieri ülesannete hulka. Olles saanud piisavalt osavaks hakkasid nad oma isandaid lahinguväljal saatma. Algul lihtsalt rüütli kukkumise korral abistades ning alates XIII sajandist ka vahel isanda kõrval võideldes. Skvaier löödi rüütliks kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel. Tihti teda seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ning pidas terve öö kabelis oma relvade ja raudrüü üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Järgmisel hommikul riietati ta sümboolsetes värvides rõivastesse- punane tähendas verd, valge puhtust ja pruun põrmuks saamist surmas.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Rogers oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The
Uusi teadmiseid ei tohiks kindlasti endale hoida, vaid neid tuleks ka oma personaliga jagada. · Ettevõtja peaks oma töötajaid enda tegevusse ja juhtimisse kaasama. Näiteks korraldades kord kuus kohtumisi, kus antakse sõna töötajatele, hetkeprobleemidest rääkimiseks ja arendus ning parendusettepanekute tegemiseks. · Korraldada firma sees koolitusi. Nii kasvab kogu kollektiiv kokku ning üksteist abistades ja toetades lahenevad probleemidki ladusamalt. 7
haiglatesse koondama. Kujunes välja rutiinne rasedate ning sünnituste jälgimine ja juhtimine ning tekkis olukord, kus sünnitav naine kaotas õiguse olla oma sünnituse peremees ja kogu vastutuse võttis endale süsteem, millesse ta sattus meditsiin. Sellest ajast juurdunud stamp valitseb siiani. Arenenud maades hakati 1960-ndatel rääkima naiste õigusest võidelda tagasi enda sünnitusel otsustav hääl. Ameerikas moodustas suur hulk hipiperekondi kommuuni, kus üksteist abistades sünnitati kodus. Inglismaal aga ilmus nn. "Aktiivsünnituse Manifest" nõudmaks naise vabadust liikuda sünnitusel ning valida sünnitusasendit. Igal naisel peaks olema õigus teha valikuid, teades talle pakutavate erinevate protseduuride eeliseid, aga ka võimalikke tüsistusi. Samal ajal peaks talle ka kättesaadav olema info normaalse sünnituse füsioloogiast ning eneseabist, et juba raseduse ajal teha kõik selle õnnestumiseks.
kontrolli all hoidmiseks. Mida rohkem sa kasutad võimu selleks, et inimesi kontrolli all hoida, seda vähem suudad sa nende elu tegelikult mõjutada (Gordon 2003). 4 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE Piire saab seada ainult kasvataja-isiksus, kes peab olema teadlik nii enda voorustest kui ka puudustest. Lapsi tuleb mõista sellistena nagu nad on. Neid juhendades, toetades ja abistades pannakse paika ka reeglid. Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta. Samuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Seal kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad (Rogge 2002). Piiride kehtestamisel tuleb kindlaks määrata ka piiririkkumiste ja reeglite vastu eksimiste tagajärjed
Laps vajab aega, rahu, kindlat päevarütmi, vabadust iseseisvalt tegutsemiseks, ruumi füüsiliseks liikumiseks ja võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed. Noorematel lastel on eeskujuks vanemad ning 2 vanemad saavad tunda end tublide ja kasulikena abistades nooremaid. Tugevalt pannakse rõhku laste ühismängudele, vabamängudele ning lavastus- ja rollimängudele. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed saaks aimu aastaaegade iseärasustest, õpiks tundma erinevaid pühi ja puhutakse aastaajale õige hoog sisse. Tähtsad on ka sünnipäevad. Lasteaia päev algab hommikul kell 8.00. Õpetaja võtab lapsed vastu ja suunab nad riietuma ning seejärel on aega vabategevuseks
meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Põhitõed: * Kiirabi väljakutse telefon on 112, püüa rääkida päästekorraldajaga rahulikult, nii saabub abi kiiremini. * Eluohtlik seisund: pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus. * Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luumurruga jäsemele asetan külma, viinakompressi EI kasuta. * Voolu alla jäänut EI lähe päästma paljaste kätega. * Uppujale lähenen selja tagant. * Abistades püüan olla rahulik, ei tekita paanikat. * Kaasinimestesse suhtun hoolivalt. NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi kasutada. Elustamist alustatakse sellisel juhul kui teadvusetul inimesel on süda seiskunud.
valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette valgustatud rahvast J. Locke Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades · Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile · Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist · Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile P. Ameerikas ja Prantsusmaal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
