Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit. Takistada suudetakse see eelkõige tänu Tanelile ning kindral Põdderile ning reis, mis pidi toimuma Pariisi ( Anna ja Tanel) jääb siiski ära, minnakse õnnelikult koju tagasi. Minu hinnang Film ,,Detsembrikuumus" oli mulle tõeliseks üllatuseks. Tegu on filmiga, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Tavaliselt ma selliseid filme ei vaata ning huvi nad minus ka ei tekita, kuid see film on väga hea Eesti riigi kohta
Ta on abielus Robert Pelletier´iga ja elab Bostonis. Pensionile läks ta aastal 1992. TEOORIA Orlando teooria arenes välja 1950 aastal, kui ta jälgis õe ja patsiendi suhteid. Hoolimata tema pingutustest, suutis ta ainult panna kategooriatesse "hea" ja "halb" õendus. Nendest vaatlustest kujundas ta välja kaalutleva õendus protsessi. Õe roll on välja uurida, mis patsiendil viga ja anda patsiendile kohest abi. Patsiendi käitumine võib olla abipalve, kuigi, vajatav abi ei pruugi kohe välja selguda. Järelikult õed peavad kasutama oma aistinguid või tundeid, mis on tulnud ta mõtte tööst. See protsess aitab õel leida valu allika ja tõelise haiguse põhjuse ning õde saab teada, mida patsient tegelikult vajab. Orlando teooria jääb üheks kõige efektiivsemaks kättesaadavaks praktiliseks teooriaks. Tema teooria kasutamisel on õde fookuses patsiendile. Selle teooria tugevus on, et see on puhas ja lihtne teostada praktikas
kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda 1096-1099 Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt. Käik- Prantsusmaa,Püha-Rooma keisririik,Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik,onstantinoopol,Antiookia ja Jeruusalemm. Tulemus- 1099 vllutatakse Jeruusalemm, rajati Jeruusalemma kuningriik. II ristisõda 1147-1149
Nukogude Liitu nimetati Kurjuse impeeriumiks. ( Reagan ) USA kige thtsamaks NATO liitlaseks oli sellel ajal Suurbritannia. Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei nnestu vimule jda, saatis abipalve Moskvasse Brenevile. Moskva otsustas saata ved Afkanistaani seda rhmitust toetama. Brenevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suvernsus on piiratud. Kui kusagil on sotsialismialused ohus, siis on teistel sotsialismi riikidel kohus sekkuda. Sellega hvardati kiki tulevasi mssajaid. Seda doktriini andis rakendada ka Afkanistaani peal. See ti endaga kaasa 10 aasta pikkuse sja. Nukogude Liidu vgede sisseviimine Afkanistaani muutis kohaliku rahva htseks.
julgeolekuorganite tankidega. hooneid Poola rahutused Ungari Ungari, NSVL 1956 Ungari tahe vabaneda Meeleavaldused, Ülestõus suruti ülestõus kommunistliku võimu abipalve ÜRO-le maha novembri alt keskpaiku Suessi kriis Egiptus, 1952 Riigipööre, uus valitsus Egiptust ründas Vähenes GB ja FRA NSVL,Iisrael, riigistas iglastele Iisrael mõju maailmas, GB,FRA kuulunud suessi kanali Lääne autoriteet
Vabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik i...
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli ka teine pool, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja...
27. veebruaril mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone. Sevastoopolilennujaamad hõivati 28. veebruaril lisas hävitati telekommunikatsioon- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmiseadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku Sergei Aksjonov. Kiiev süüdistas siseasjadesse sekkumises Venemaad. Venemaa lükkas need süüdistused tagasi. Järgmiseks esitas Venemaale abipalve Sergei Aksjonov, kes soovis Krimmi tulla rahu tagama. 1.märtsil andis Venemaa Riigiduuma president Vladimir Putinile nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil. Ukraina viis 2.märtsil oma armee lahinguvalmidusse ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Ukraina õhuruum suleti sõjalennukitele. Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Vene meedia väited, nagu alistuksid Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad massiliselt, ei vasta tõele.
relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343 alustasidki eestlased mässu, põletasid mõisaid, kirkikuid, tapsid sakslaseid, piirasid Tallinna, abipalve rootsilt, läbirääkimised tallinna piiskopiga-eestlased tapeti, tagajärjeks ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots. koosseis ühtlustus. 3.poliitiline ülesehitus-Iseseisvatest riikidest oli suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutavad käsknikud. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi. · 1936.a. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika. · 1938.a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve, mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla). Lääneriigid ei tee selle peale midagi. Samal aastal Hitleri välispoliitika suunatud Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa,
Kr 3. Salamise merelahing septembris 480 e.Kr MARATHONI lahing · Esimesed K-P olulisem lahing · Marathoni lahe rannal vastamisi · Dareios I Pärsia väed · Ateena maaväed · Lahingu võti · Eesmärk hävitada Pärsia tsenter-faalanks · Kreeklaste tiibrünnak · Hukkunuid · Pärsial ligi 6500 meest · Ateenlastel 200 meest · Ajalooline kuulsus-40km Marathonist ateenasse · Abipalve Spartasse-200km · Ateena armee tagasimarss linna-Pärslaste rünnakut ootama · Ateena täielik triumf TERMOPÜÜLIDE lahing · Kahe mäe vaheline org,otsetee ateenasse · Kuulsaim lahing Kreeka ajaloos · Pärslaste kahe rinde rünnak · Liitlasvägede reetmine · Pärsia täielik triumf SALAMISE MERELAHING · Jätk termopüülide lahingule · Pärsia suurrünnak kreeka linnriik vallutamiseks · Vana-aja kuulsaim laevastik lahing · Pärsial 1200 trieemi
Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi ...
nad omaksid mõju India poliitika üle. Nehrule kuuluvad ka sõnad: " Me ei suuda Tiibetit päästa ja meie katsed seda teha tooksid talle veelgi suuremat kahju." Ükskõik mis ka olid India motiivid, tundub see Tiibetist käte puhtakspesemisena. 17. novembril 1950 sai 15-aastasest XIV Dalai-laamast Rahvuskogu tungival nõudmisel Tiibeti ilmalik juht. Ühe oma esimese toiminguna selles ametis saatis Dalai-laama abipalve ÜRO-le. Salvador pani ÜRO Peaassambleele ette (teda toetasid USA ja India) võtta vastu Hiina tegevust tauniv resolutsioon. Paraku oli ÜRO sel ajal hõivatud Korea sõjaga ja India soovitas ÜRO-1 seda küsimust mitte arutada. India sellist sammu on põhjendatud kartusega HRV-ga suhted jäädavalt rikkuda ja rahusobituskatsetega Korea poolsaarel. Suurbritannia ja USA toetasid India ettepanekut ning asja arutusele ei võetud.
jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Franco palus Adolf Hitlerilt ja Benito Mussolinilt abi. Hitler sai Franco abipalve kätte 22. juulil 1936 ning algatas sõjalise abi andmise NSV Liit osales Hispaania kodusõjas põhiliset sõjavarustuse müüjana ning sõjaliste- ja riiklike julgeolekunõunike saatmisega. 2. Võidurelvastumine ja pingelõdvendus 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut.
antiikõpetlaste seisukohti. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 12 4. RISTISÕJAD, VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD JA VÕITLUS KETSERLUSEGA 4.1. Ristisõdade põhjused ja algus: Ristisõdadeks nimetatakse ajavahemikul 1096 – 1291 ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõdu. Ristisõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri abipalve Rooma paavstile, kuna 1071.a olid Bütsantsi väed saanud lüüa islamiusulistelt türklastelt-seldžukkidelt ning kaotanud neile suure osa riigi Väike-Aasia poolsaare territooriumist. Ristisõdu alustati järgmistel põhjustel: a) Soov vabastada moslemite kätte langenud (vallutatud araablaste poolt 638.a.) Püha maa ja Kristuse haud (Palestiina ja Jeruusalemm). b) Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust.
· XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu).
- Orduvägi oli sõjakäigul Pihkvas - Hoolikas planeerimine - Alguskuupäevaks määrati 23 aprill - Tähistas kevadiste põllutööde algust - Süüdati mitmeid tulesid ja lõkkeid - Saavutati üllatusmoment ja kiire edu - Põletati kirikuid, mõisasid - Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine · Abipalve saadeti Turu foogtile ja Pihkvasse · Ülestõusu jõudmine Läänemaale · Sarnane tegevus Põhja-Eestile · Orduväe naasmine ja läbirääkimised Paides 04.05 · Kas osavalt valitud lõks või kogemata tapmine? · Eestlaste kuningad tapeti · Ülestõusu lagunemine · Kanavere lahing ordu sai initsiatiivi · Tallinna piiravate jõudude ründamine Sõjamäel · Ülestõusu maha surumine Läänemaal · Abi jõudis kohale liiga hilja · 18
riikide poolt. Abistamise norm puud. Abi võib olla pol või maj, aga mitte sõjaline. Jõu kasut viisid (8): Enesekaitse: vajalikkus ja proportsionaalsus. ÜRO põhikiri art 51, mis lubab individuaalse või kollektiivse enesekaitse relvastatud rünnaku puhul. Kitsa tõlgenduse kohaselt enesekaitse vaid siis, kui on relvastatud rünne. Laiema puhul ka muu rünne. Kollektiivne enesekaitse: samad ting nagu individuaalse puhul. Ting abipalve ohverriigi poolt, mis on esitatud riigi tunnustatud esindajate poolt. Kollektiivne ek ja kollektiivne julgeolek: kooskõlas rv-se õ-ga. NATO Repressaalid: õiguspärasus sõlt eelnenud õigusvastasest teost ja vastumeetmete proportsionaalsusest. Relvastatud repressaalid keelatud (v.a kui ek). Vajalik ja proportsion. Retorsioonid: eeldab lähtumist jõu mõiste laiemast määratlusest. Ei hõlma relvastatust.
Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see- eest liiga kõrge hinnaga. Täiesti edukas oli see aga Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis. ESIMENE RISTISÕDA 10961099 *osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. 1095.aastal palus Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos abipalve Paavst Urbanus II-le, lootes lisaväele, kuna türgi hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a
põhinevad rohkem nõustamismudelitel. Koolitusi viib sageli läbi kvalifitseeritud nõustaja või terapeut, kes pakub toetajatele laia valikut nõustamisoskusi. Järelvalve tugineb professionaalsele nõustamisjärelevalvele, mida teostab tavaliselt üks inimene, kellel on teadmised kogemusliku töö kohta. Neid käsitlusviise rakendatakse tavaliselt suunamissüsteemi kaudu varsti pärast seda, kui abipalve on kätte saadud ning kasutada võidakse ka telefoni abiliine, individuaalseid või grupikohtumisi. Gruseci arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele.
mässajad relvad maha ja põgenesid. 12-meheline löögirühm oli kogunenud Narva mnt 25 konspiratiivkorterisse. Nad saadeti Vene tänavale postimaja vallutama. Politseivalve puudumise tõttu toimus postimaja vallutamine ilma vastupanuta. Vangi langes ka hiljem pärale jõudnud Tallinna politseiülem Rudolf Saar. Mässajad asusid saatma Moskvasse abipalvet. Kell 6.45 jõudsid kohale Tartu garnisoni komandandi, kindral Ernst Põdderi juhitud üksused, kes takistasid abipalve saatmise. Rohu 11 salakorteris peitis end paarikümnemeheline lööksalk. Nende vene keelt kõnelevad juhid selgitasid plaani: üks osa puhastab ära Paldiski maanteel paikneva 5. politseijaoskonna, siis lähevad kõik koos Balti jaama vallutama. Politseijaoskonna ründamisel tapeti kaks politseinikku, võeti kaasa relvi ja mindi Balti jaama vallutama. Kõik vaksalis viibinud ja saabujad arreteeriti, kaasa arvatud kaheksa tööle läinud Tondi sõjakooli ohvitseri. Samal ajal
väepealikud Datis ja Artaphernes, saadeti 490. a. otse üle Egeuse mere Euboia linna Eretreia ja Ateena vastu, sest need kaks olid saatnud abi joonia ülestõusnutele. Eretreia vallutati kohalike pärsiameelsete kaasabil ja elanikud viidi Aasiasse. Edasi Ateena vastu suundunud Pärsia laevastik maabus Maratoni tasandikul Atika idarannikul. Nendega oli kaasas juba raugaeas endine Ateena türann Hippias, kes lootis sissetungijate abil võimu taastada. Ateenlased saatsid abipalve oma toonastele liitlastele spartalastele, kuid ei jõudnud nende saabumist ära oodata. Liidus väikese Plataia linna vägedega ründasid Ateena hopliidid Maratoni juures pärslasi ja saavutasid oma toonase silmapaistvaima riigimehe Miltiadese juhtimisel hiilgava võidu. Pärsia laevastik pöördus tagasi Aasiasse. 24 Maratoni lahingule järgnes Ateena ajaloos väga pingeline aastakümme
Külma sõja algus Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja Nõukogude liidu suhted teravnesid, kui sai selgeks, et NSV liit püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSV liidu kaasabil võimule kommunistlikud valitsused. Pärast Ida- Euroopa enda mõjusfääri saamist soovis NSV liit panna võimule kommunistid ka Kreekas ja saada Türgilt alasid. Kreekas algas kodusõda, mille stsenaariumis oli ette nähtud abipalve saatmine Nõukogude liidule. Külm sõda Ida ja lääne vaheline majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, diversiooniaktides, propagandas, sõjaliste plokkide moodustamises, võidurelvastumises, kriisides ja nii edasi. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevused Teise Maailmasõja võitjariikide vahel. Külma sõja eesmärkideks: Lääneriigid NSV liit
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni). Põhjused: Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia. Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. Sõdade käik: I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). Põhjused: Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia. Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. Sõdade käik: I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). Põhjused: Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia. Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. Sõdade käik: I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja maksustamine; kevadel saarlaste retk Põhja-Lätisse; jaanipäeval piiskop Alberti 1218 abipalve Taani kuningale Valdemar Il-le eestlaste ühiseks alistamiseks; sügisel sakslaste 2 lahingut venelastega Väikese Emajõe juures; harjulased piirasid koos venelastega Võnnut (Cēsist). Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; suvel taanlaste 1219 laevastiku maabumine Lindanise linnuse all, Lindanise lahing, Revala alistamine ja ristimine; sügisel sakslaste, lätlaste ja sakalaste retk Järvamaale.
ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud koostavad ja kehtestavad nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks. Ohustatud piirkond ala, millele jäävad riskiallika poolt ohustatud objektid. Rahvusvaheline hädaolukord välisriigi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste või rahvusvahelise abipalve kaudu. Rahvusvaheline kriisireguleerimine rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks rahvusvaheliste meetmete süsteem, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Risk hädaolukorra tekke tõenäosus teatud aja vältel koos sellest tulenevate tagajärgedega, mis ohustavad inimeste elu ja tervist, riigi julgeolekut, elutähtsaid valdkondi, keskkonda ja vara.
kliendid. Tuleb arvestada, et vanemal inimesel võib mõtte väljendamine kui ka liikumine võtta aega, ta võib lihtsalt soovida lobiseda või vestelda ja ta ei pruugi teist esimese korraga aru saada. Kaebustega tegelemine Suurem osa meie tegevusest on seotud probleemide lahendamisega. Probleem pole mingi haruldus. Probleemide lahendamine on elu sisu moodus elada edukat elu. Su on olemas valikud, kuidas tegutseda ja reageerida Kliendi kaebus on abipalve, mitte etteheide teenindajale kliendi kaebuse puhul: · Sa võid mitte reageerida kliendi viha peale omapoolse vihastumisega (näiteks kui klient karjub ei pea sina tingimata häält tõstma) · Sa ei pea oma uhkusest ja eneseaustusest loobuma ja võid hoida end tagasi ning asendada pahase näo osavõtliku näoga
marionetiks. Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000. 1919 Juuli - VI reservkorpusele anti käsk evakueeruda Saksamaale. 38 1919 September - von der Goltz taandati tema ametikohalt. Tema mahitusel astusid sakslased Vene Läänearmeesse. Selles segaarmees oli korraga 50'000 meest, seal hulgas Rauddiviis 18'000, Saksa Leegion 12'000. 08.10.1919 - Bermondt alustas pealetungi Riiale. 09.10.1919 - Kuntis Ulmanis saatis abipalve telegrammi Eesti valitsusele ja vägede ülemjuhatajale. Eesti- Läti suhted ei olnud kõige paremad, sest Läti tahtis revideerida kokkulepet Landeswehri sõja tulemuste kohta, kus tahtsid ka Läti Diviis kujutada Landeswehri võitjana. Paljud eesti ministrid soovitasid tänamatuid lätlasi mitte aidata. Siiski Laidoner otsustas Lätile abivägesid saata soomusrongide nr 1 ja 2 näol. Nende etteotsa määrati soomusrongide ülema abi, kapten A. Hinnomiga. 10.10
juhtimis- või distsiplineerimismuredest räägivad, nähakse (või hinnatakse) neid kui „ebatõhu- sekindlust ja riskijulgust sedamööda, kuidas nad professionaalselt arenevad. said“ või „nõrku“ õpetajaid; võib-olla isegi kui ebakompetentseid. Selline enesekindluse mask • Anda kinnitust, et ollakse õigel teel (õpetamisressursside, strateegiate, lähenemiste, jne. („Mul ei ole probleemi ...“) võib viidata ka õpetaja uskumusele, et abipalve vanemale kolleegile osas) kutsub esile tagamõttega toetuspakkumise ning palve salvestatakse õpetaja jooksvasse tee- nistusülevaatesse. Selline ebaprofessionaalne kultuur kipub tekitama alandavat olelusvõitlust, • Pakkuda ühist arutelu, kollegiaalset keskkonda, kus probleeme jagada, analüüsida, neile mitte professionaalset toimetulekutunnet (Rogers 2002). lahendusi ja toimetulekuressursse leida