Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguski...
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur,
) ja jäljendid. 18. Louis-tõestas et ka bakterid tekivad üksnes 5. Suhteline vanus-millised org eksisteerisid olemasolevatest bakteritest-kõik elus varem,millised hiljem. pärineb elusast. 6. Absoluutne vanus-kivitise tegelik 19. Bio.makromolekulide tekkeks vajalike vanus,seda kui kaua org elasid. ühendeid on saadud abiootiliste katsete tomgimustes,leitud on ka 7. Geokronoloogia meetod-radioaktiivsete meteoriitidest.Elu käivitamiseks oli elementide ja isotoopide kasutamine,mille isereprodutseeruvate süsteemide teke. agunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi saab kinimite vanust hinnata. 20. DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA
Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus........................................................................................................................................................... ....3 b) Ultraviolettkiirgus........................................................................................................................................ .....3 c) Infrapunane kiirgus....................................................................................................................
Referaat esitage pannes ta üles Moodli keskkonda. Materjali otsimise käigus salvestage ilusaid, ja iseloomulikke pilte ökosüsteemist ja ka seal elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) c) Infrapunane kiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused madalatel ja kõrgetel temperatuuridel elamiseks jne)
anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon.
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress.
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
Ka mõned üksikud sarnase funktsiooniga elundid võivad konvergentsi tulemusena võrdlemisi sarnaseks muutuda. Väljasuremine üksikute liikide või tervete rühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. evolutsiooniprotsessis tähtis osa. Paleontoloogide andmeil on 99% kõigist seni eksisteerinud liikidest välja surnud. Liigi keskmine eluiga arvatakse olevat 2-10 miljonit aastat. Fooniline väljasuremine mõni liik lihtsalt hääbub kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massilised väljasuremised geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. Ma ajaloo suurim massiline väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul, mille käigus hävis 50% sugukondadest ja 96% liikidest. Suurte väljasuremiste põhjuseid: meteoriidikatastroofid, globaalne kliima jahenemine.
teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. 6) Millest sõltub ontogeneesi käik? See sõltusb sellest, millises areneva organismi osas,millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. 7) Nimeta evolutsiooniprotsessi väljasuremise võimalusi ning iseloomusta neid lühidalt. Fooniline väljasuremine mõni liik on lihtsalt hääbunud kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem 8) Mis on teaduslik süstemaatika? Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega. 9) Kuidas võrdles John Ray taimi ningi kuidas ta liigitas neid? Loomuliku süsteemi leidmiseks võrdles Ray taimi ehituslike tunnuste õite,seemnete,viljade, juurte järgi ningi nii liigitas ta õistaimed ühe- ja kaheidulehelisteks.
puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus". Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest. Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi.
2)täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimadab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise. Pidevalt on toimunud foonilisi väljasuremisi, kus mõni liik hääbub kas konkurentsi või abiootiliste tingimuste tõttu. Massilisi väljasuremisi on toimunud ka, st, et lühikese ajavahemiku jooksul on kadunud enamik senistest liikidest. Takson on süstemaatiline rühmitus nt: perekond, sugukond, selts, hõimkond, riik. Riigid: protistid, bakterid, seened, taimed, loomad Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Nt:Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak,
tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja maismaa pinnaühikul bioomsamatüübiliste ökosüsteemide kogumbiootilised tegurid- organismidekooseksisteerimisest tulenevad ökoloogilised teguridbioproduktsioon-mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk biosfäär-kogu maa sfäär,kus võib leiduda elusorganisme või jäänuseidbiotoop-biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksbiotsönoos- kooslus,ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogumdegradatsioon-mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise jua mõningate ainete eemaldumise tagajärjeldemökoloogia-uurib organismide populatsioone ja dünaamikatdetridofaagid-surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvadorganismid(vihmauss)eksponentsiaalne kasv-organismi
teise lüli ja sellele järgnevad lülid) · Destruent- - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism ( bakter, seen, selgrootu loom) 6) · Biotsönoos- ehk tsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. · Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu
1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, milles organism saab elada (kui teguri väärtus läheb kummaltki poolt üle ääre järgneb hukkumine) Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad.
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam.
ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud)
MADALSOO . Madalsoo üldiseloomustus Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed Kujunevad veekogude kinnikavamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoo jaguneb 4 rühma toitmiselt 1). õõtsiksood 2). luhasood 3). allikasood 4). nõosood. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole Suhteliselt liigirakas ala PILDID MADALSOOST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud
Kõige suuremad lämmastikuvarud asuvad atmosfääris: 78% õhust moodustab molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib muutuda neile kättesaadavaks mitme protsessi tulemusena. Esiteks suudavad õhulämmastikku oma valkude koostisse siduda mikroorganismid. Teiseks muutub osa õhu molekulaarsest lämmastikust taimedele kättesaadavaks selliste abiootiliste tegurite nagu välgu, kosmilise kiirguse ning meteoriitide mõjul. Kolmandaks põhjustab õhulämmastiku sidumist inimtegevus. Tänapäeval ületab inimtegevuse kaudu seotud lämmastiku hulk looduslike meetoditega seotud lämmastiku hulga. Õhulämmastiku baasil sünteesitakse lämmastikväetisi. Lämmastiku sidumist soodustab ka liblikõieliste kultuuride külvamine: nende taimedega sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Tahtmatult seob
nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust; y võrdleb inimahvide ja esmaste inimlaste tunnuseid; y võrdleb perekond inimene ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust; y hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis; y seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega; y analüüsib abiootiliste tegurite toime graafikuid ja toob rakenduslikke näiteid; y kavandab ja viib läbi uuringu abiootiliste tegurite mõjust populatsioonile; y toob näiteid sümbioosi tähtsusest eri organismirühmadel; y hindab konkurentsi piiravat ja arendavat mõju populatsioonidele; y toob parasitismi näiteid; y analüüsib toitumissuhteid herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral;
adaptiivseks radiatsiooniks.Adaptiivne raditsioon eeldab uue elukeskkonna kasulikku kohastumust. · Evolutsiooni taiustumine e progress tahendab senisest keerukama ja taiuslikuma ehitusega orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma elukeskkond,levida uutesse elupaikadesse ja vahendada soltuvust abiootiliste keskkonnategurite koikumisest.Sellele vastupidine protsess on lihtsustumine e regress.See on eriti tuupiline parasiitidele.Nt paelussidel on koik elundkonnad peaaegu kadunud voi tugevalt lihtsustunud,valja arvatud sigimiselundkond,mis on eriti hasti arenenud . · Valjasuremine Teadlaste arvates on koigist Maal elanud liikidest tanapaevaks 99% valja surnud. Valjasuremised toimuvad pohimotteliselt kogu aeg,seda nimetatakse n-o fooniliseks
Kommensalism (ld.k. commensales lauakaaslased) on kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu ökosüsteemis, mis on kasulik ühele parterile ja täiesti kahjutu teisele. Näiteks inimese suuõõnes elav amööb Entamoeba gigivalis.(1) 2. Endo- ehk siseparasiidid Endo- ehk siseparasiidid parasiteerviad perehemehe kudedes. Enamasti on parasiit spetsialiseerunud kindlale koele või organile, kui mõned parasiidid võivad kahjustada mitut organit.(1) Endoparasiidid peavad hakkama saama abiootiliste tingimustega. Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad paljunevad peremehe sees ( tavaliselt kudedes). Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis
Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem. Kahanev populatsioon Populatsioon, mille suremus on sündimusest suurem. Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikajaline stabiilsus. 1.tooge näiteid abiootiliste tegurite toimest- Veetaseme tõus sunnib metsloomi liikuma kõrgemale pinnasele, et mitte olla vee sees. 2.kirjelda valguskiirte mõju organismile-Taimed vajavad valguskiirte soojust kasvamiseks ning fotosünteesiks. Loomad vajavad soojuskiirgust aga keha soojendamiseks ja D vitamiini sünteesimiseks. 3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda. 4
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus Selgita, millised biootilised ja millised abiootilised tegurid mõjutavad metssea elu? Kõik tegurid mõjutavad teda teatud määral. Eluta looduse tegurite vastu ta ei saa võidelda, biootiliste tegurite vastu võib ta proovida võidelda, nt
isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. · Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga · Ökotoop on taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. · Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. · Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir (piiriala) · Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.
Raba Millest hakkan rääkima? Üldiseloomustus. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuulub maismaa ökosüsteemide hulka samuti mesoökosüsteemide hulka. Raba on soo arengu toitevaene järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad...
Kohanemine-pöörduv,ontogeneetiline,adaptatsioon või liigi säilimine ja populatsiooni arvukuse Kohastumine-pöördumatu,evolutsiooniline adapat. suurenemine. Kaks põhikomponenti: Autotroofid:süsinikdioksiidist ja veest Organismid e. biootiline e. elus osa orgaanilise aine tootjad e produtsendid: Keskond e. abiootiline e. eluta osa taimed,kemobakterid. Ökosüsteemi abiootiliste tegurite Heterotroofid:valmis orgaanilise aine kompleksi nim biotoobiks: tarbijad. muld,vesi,mineraalid,kliima konsumendid- tarbiajd Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad Organismid, kes toituvad ainult taimedest Omnivoorid kõigisööjad(taimi kui loomi) Teised konsumendid e lihasööjad:kasutav. Parasiidid-nugilised,organismid,kes elavad
2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 105106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, N-Ö mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biotoop - 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), vee rezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope.
15. BIOGEOTSÖNOOS- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle Elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. See on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse ehk fütotsönoosi piirid. ÖKOSÜSTEEM- Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid Koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ÖKOTOOP- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. BIOTOOP- Elukoht. ÖKOTON- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, KOSMOPOLIIT- Väga laialdase levikuga liik. 16. BIOSFÄÄR- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt
isolatsioon (ruumiline eraldatus), suur vahemaa. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. 8) DOMEENID, MIS KUULUVAD ELUSTIKU EVO KOLMIKJAOTUSESSE päristuumsed, bakterid, arhed 9) SÜSTEMAATIKA PÕHIKATEGOORIAD - perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, loomad, taimed, protistid, bakterid, seened 10) LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED fooniline väljasuremine (hääbumine konkurentsi või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu) massiline väljasuremine. 11) INIMESE SARNASUSI JA ERINEVUSI VÕRRELDES INIMAHVIGA vt tabel 12) MAAL ELANUD INIMLASED australopiteek , osav inimene (homo habilis), püstine inimene (homo erectus), neandertali inimene (homo neanderthalensis), arukas inimene (homo sapiens)
Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega)
Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused, kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill, kelle põhitoiduks on suuremad loomad ja linnud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valguskiirgus: Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene taim, mis ei vaja otsest päikesevalgust kasvamiseks ega paljunemiseks. Loomastik on aga vastupidine, nemad vajavad oma elutegevuseks valgust, seetõttu tegutsevad flamingod päeval. Victoria järves ja sealsetel aladel pesitsevad ka krokodillid. Neile ei ole
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline eeldus selleks, et mõista erinevaid protsesse, mis on ökosüsteemides tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite mõjul. Maastikute erinemine mere põhjas, mõjutab ka bentos tugevasti siniste koridoride vahendusel toimuvaid liikumisi. [2] Lennukoridorid Lennukoridore luuakse peamiselt lindude enamkasutatavatele rändeteedele, mille läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu
Bioloogine tort – E.P. Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Ontogenees – üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või surmani. Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on keskkonnalt komplekssem või liigirikkam. Ökotoop – taimekoosluse kasvukoht ja abiootiliste keskkonnategurite kompleks. Endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi väiese maa-alaga. Reklit – liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Optimum – organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonnaparameetri väärtusteka piirkond. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. Autotroof – süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad taimed.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes. Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed. Enamasti peetakse mõiste all silmas eutroofseid järvi. Fluktuatsioonid - on ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Sõna on kasutusel ka terminina Fundamentaalne põhiniss - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne biomass Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)[1].. Enamasti kasutatakse mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel (reostamisel) pinnase ja õhu kaudu.
kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega. NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel. --Liblikõielistel lämmastikutarvet rahuldava kohastumusena kujunenud sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega
edukus, mis viib isendirühmade kohastumuseni Eeldused: · Peavad eksisteerima erinevused. · Peavad olema tingimused erinevuste realiseerimiseks. Loodusliku valiku objektiks kõik isendid igal elujärgul kõikide tunnustega. Protsess: valitakse genotüüpe fenotüüpide alusel. Järgmisse põlvkonda antakse edasi vaid geenid. Keskkond ei suuda anda hinnanguid isendite DNA baasil (erandiks surmavad geenmutatsioonid) Valiku teostaja: ümbritsev keskkond koos abiootiliste ja biootiliste suhetega Loodusliku valiku hind: · Osa isendeid hukkub valiku käigus · Osa isendeid jääb ellu, kuid ei saa osaleda paljunemises Tulemus: isendirühmade kohastumine ja nende kohastumuste säilitamine Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Keskkon Stabiilne Toimub keskkonna Toimub d muutumatu kindlasuunaline kindlaperioodiliselt
Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki
taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.(üldine mõiste) 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise reziimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope.
Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki
• Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED • Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki
muutustes. 28. Ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. 29. Ökosüsteem 1. isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos, koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. 31. Biotoop ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline siirdeala, piir, mis sisaldab mõlema elemente (piiriala). Ökotonid on näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv (metsa ja niidu siirdealana), jt. Ökotone iseloomustab suhteliselt kõrge liigirikkus
deem(isendipaari järglaskond) 7. Sotsiaalne hierarhia isendite positsioneering lähtuvalt nende bioloogilise rolli tähtsusest(karjalise eluviisiga loomadel, nt- hundid; samasoolistel ühiselulistel lindudel nokahoobi järjestus) POPULATSIOONIDEVAHELISED SUHTED A B negatiivne negatiivne konkurents on suhe piiratud ressursside tingimustes: abiootiliste tingimuste suhtes, biootiliste tingimuste suhtes negatiive negatiivne Antibioos on kahe osapoole suhe, kus mõlemad kasutavad kautseid allasurumise meetodeid mulla mikroorganismid, kes toodavad antibiootilisi ühendeid, eri liiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
