· Ökosüsteem- koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. (Läänemeri kui ökosüsteem) · Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid kokku · Biootilised tingimused- liigikaaslaste ja teistest liikidest elusolendite mõju, mis väljendub kiskluses, konkurentsis, parasiitluses ja sümbioosis · Abiootilised tingimused- keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused. · Inimene võib mõjutada nii elutut kui ka elusat keskkonda. Abiootiline keskkond: · Füüsikalised ja keemilised tingimused mõjutavad keskkonda koos, organismid peavad kohanema ühtaegu nende kõigia. · Keskkonna muutusi uurides tuleb arvestada erinevate tingimuste koosmõju e. Sünergismi · Näiteks valguse, temperatuuri ja niiskuse koosmõju tingib maakera taimestiku
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5
Eesti metalliaeg 1800-1100 e.kr Vanem pronsiaeg 1100-500 e.kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled 450-800 ad-keskmine rauaaeg-rinnanõelad 800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi 1050-1227ad- hilisrauaaeg-lõhavere linnus, vooru linnus,kaeva linnus,valjala linnus,varbola linnus Taimeökoloogia1 ja 2 Niiduökoloogia Nagu iga teise objekti ökoloogia puhul on siingi teemaks abiootilised tegurid - ilm, kliima ja biootilised tegurid - liikidevahelised suhted jt. liikide kooselu määravad tegurid. Abiootilised tegurid(keemilised, füüsikalised)-valgus, soojus, sademed,õhu niiskus,õhu koostisõhu liikuvus, mullaniiskus,mulla õhustatus,mulla toitained mulla pH,torm,tuli,vee liikuvus,vee õhustatus,vee soolsus,vee toitained ja vee happesus. Bioloogilised tegurid:fütofaagid,parasitoidid, sümbiondid,tolmeldajad,levitajad,konkurendid(teised liigid) ja konkurendid(liigikaaslased)
loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi. o Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus · Loodusliku valiku tüübid - vt. slaidid
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · ...
Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted ja definitsioonid Abiootiline - on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest. Aerotank - õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist
Looduslik valik ... on ainus evolutsioonitegur, mis võib pikemat aega toimida kindlas suunas, luues populatsiooni või kogu liigi isendite ehituse ja talitluse kooskõla elukeskkonna tingimustega kohastumuse. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised. Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. Mõju populatsiooni geneetilisele struktuurile on kaudne. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik kujundab sugupooltevahelisi erinevusi. Võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valik mingite vastassugupoolele omaste tunnuste järgi
siseseinu); mõõdukas rasva tarbimine hoiab tasakaalus hormoonide eraldumise meestel, eriti testosterooni. Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade- õhu, mulla ja vee- mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetse elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul jms. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. Polüsoom ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE Ökoloogilised tegurid Organismidele mõju avaldavaid keskkonna tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. _________________________|_____________________ | | Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Tulenevad organisme ümbritsevast Tulenevad organismide kooseksisteerimisest anorgaanilisest maailmast Organismide vastastikune suhe võib olla Kliimategurid valgus, temperatuur, ainult ühele osapoolele kasulik või kõigile niiskus, tuul jt. osapooletele kasulik või kahjulik. Lisaks keskkonna happesusereaktsioon,
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4
kasutamises. · Metsakultuuride hooldamise ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamine tagamaks soovitud koosseisuga puistute kasvamis 13 Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine Viimastel aastakümnetel on juure- ja tüvemädanikest kahjustatud puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Kahjustusi põhjustavad biootilised (ulukid, kahjurid, haigused) ja abiootilised (torm, põud, liigniiskus, vale raieviis ja -aeg) tegurid eraldi ja koosmõjus. Kahjustused süvenevad puude vananemisega ning mõjutavad oluliselt metsamajanduse tulukust. Metsakaitseliste rakendusuuringute maht on nii kahjustuste põhjuste, ulatuse kui ka vältimise ja tõrjevõtete aspektist pädevate otsuste langetamiseks ebapiisav. Kliima soojenemisest tulenevalt kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha
kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju. 1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised - elusat päritolu, nt. toit (grillkana on heaks näiteks). 2) Otsesed - saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed - ei saa otseselt tarbida, nt. kôrgus. 3) Ressursid - faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. Tingimused - faktorid, mis vôimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e
BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l P-TOT 5-10 mg/l C) Heitvee puhastus Heitvete puhastuse meetodid jagatakse kolme klassi: Heitvee mehhaaniline puhastus Heitvee keemiline puhastus Heitvee bioloogiline puhastus KESKKONNATEGURID. Ökoloogilised tegurid: Abiootilised (füüsikalised) Biootilised (organismide vahelised suhted) Antropogeensed (inimtegevuse mõju) Sünebism erinevate tegurite koosmõju. Eriti oluline keskkonnamürkide koosmõjul. (Erinevatest allikatest sattunud mürgid koos teise ühendiga võib muutuda doksiliseks). Ökonissiks nim. mingi liigi ökoloogiliste amplituudide kogumit, kõige olulisemate keskkonnategurite suhtes. Põhiniss on see ala kus organism põhimõtteliselt elada saab. Tegelik organismide ökoniss kujuneb välja
Aeraalide uurimine. 17. INTEGRATSIOON- Liitumine. SÜSTEEM- Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. 18. Commoneri seadused. #Kõik on kõigega seotud. #Kõik peab kuhugi kaduma (sattuma). #Loodus teab ise kõige paremini. #Mitte midagi ei anta niisama (midagi ei saa võita kaotuseta). 19. Ökosüsteemi ehitus: biootiline ja abiootiline. Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1
kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju. 1) Abiootilised eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana 2) Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. 3) Ressursid faktorid, mida tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist, mineraalid, hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2 Tingimused faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
eelneva taseme biomassist. Ökoloogilised tegurid (keskkonnategurid) - organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Ökosüsteem - arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega. Ökotoop (biotoop) - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevaid abiootilised ökoloogilised tegurid. Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus jne. tingimuste talumises. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos).
Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. 3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks), nt. pH, temp., soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
ökoloogilised aspektid on igasugusel planeerimisel niisama kaalukad kui iga teine näiteks majanduslik arvestus. Organismid on seotud keskkonnaga aine ja energiavahetuse kaudu, keskkond osaleb nende fenotüüpide kujunemises ja lõppkokkuvõttes sõltub kõigi organismide ontogenees keskkonnast. Organismidele mõju avaldavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. 1. Ökoloogilised tegurid 1.1. Biootilised tegurid 1.2. Abiootilised tegurid 1.2.1. Kliimategurid 1.2.2. Elukeskkond õhk, vesi, muld Abiootilised tegurid tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad: o valgus o temperatuur o niiskus o tuul jt Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla
moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud
o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus,
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud ...
iseseisvumisega kaasnev nähtus, isegi kui üksikuid niite arvati kaitsealade hulka juba varem. Esimesed niitude hoolduslepingud talunikega sõlmiti Matsalu looduskaitsealal 1994. a. Alates 2001. a. on niitude kaitsekorraldus ühildatud Euroopa Liidu määrustega. 2001-2006 on Keskkonnaministeerium toetanud poollooduslike niitude hooldamist ja taastamist (küll peamiselt kaitsealadel). Rohumaade kasvukohatüübid: nimetus, abiootilised ja botaanilised eripärad, peamised taimeliigid, majanduslik kasutamine (traditsiooniline ja nüüdisajal), levik Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt
Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Inimese mõju puudele võib olla nii kaudne (tahtmatu) (tulekahjud, õhusaaste, tallamine jne) kui otsene (tahtlik) (põlengute tekitamne, ebaõige metsade majandamine, planeerimisvead jne). Kõikki ökoloogilisi tegureid võib jagada kolme suurde rühma: abiootilised tegurid, biootilised tegurid ja antropogeensed tegurid. Ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist teguritest ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada seal, kus nad on keskkonnaga hästi kohanenud.
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; selliste tingimustega ala. Ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, paljuneda ja ellu jääda. Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Väljendab, millistes keskkonnatingimustes liik elada tahab, nii abiootilised (füüsikalised, keemilised) kui biootilised tingimused. Elupaiga kvaliteet iseloomustab elupaiga tingimuste sobivust seal elavatele liikidele. Elupaiga kvaliteeti saab hinnata näiteks tunnusliikide olemasolu kaudu. Kui tunnusliigid eluapigale on olemas, siis järelikult on tegemist kvaliteetse elupaigaga. Heakvaliteedilises elupaigas on ressurse palju ning madalakvaliteedilises vähe. Spetsialist spetsiifilise nõudlusega liik
,,elavateks fossiilideks") *suunav valik elukeskkonna tingimused muutuvad. Toimuvad mutatsioonid, isendid kohastuvad, tekib uus liik. (Saasteainete toimel hävivad puudel samblikud ja puutüved tahmuvad. Nendes tingimustes on eelis tumedatiivalistel liblikatel, keda linnud ei märka.) *lõhestav valik keskkonnatingimused muutuvad, ühest liigist tekivad kaks erinevat liiki. 2.Ahvena populatsiooni järves mõjutavad nii biootilised kui ka abiootilised ökoloogilised tegurid. Nimetage biootiline, abiootiline ja antropogeenne tegur, mille mõju tagajärjel ahvena populatsiooni arvukus järves kahaneks. Selgitage iga teguri toimet. Biootiline ökoloogiline tegur (organismide elutegevust mõjutavad looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust) ja selle mõju: konkurents toidu pärast ellu jäävad tugevamad, kiiremad Abiootiline ökoloogiline tegur (organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täiendas mõistet Krebs ökoloogia uurib neid vastatikuseid suhteid, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Iga organismi ümbritsev keskkond e elukeskkond koosneb välistegurite kogumist, s.t kõigist neist faktoritest ja nähtustest, mis asuvad väljaspool organismi, kuid avaldavad sellele mõju. Füüsikalised ja keemilised tegurid on abiootilised. Vastastikuste suhete all mõeldakse suhteid väliskeskkonnaga. Ökoloogia uurimisobjektiks on organismide levik ja arvukus. Üksikorganismi tasemel uurimine > out-ökoloogia Populatsiooni uurimine > dem-ökoloogia Koosluse uurimine > syn-ökoloogia. Ökolooge huvitab, millised liigid moodustavad kooslusi ja nende arvukus.. Maa keskkonna mitmekesisus on tingitud erineva päikesekiirguse hulgast, mis saab osaks
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine · Integratsioon- Liitumine · Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. · Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada · Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus. · Produtsent- rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. · Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas)
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine Integratsioon- Liitumine Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus. Produtsent- rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet – suhkruid. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas)
Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...
Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal. Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal (Charles Krebs): Liigi levimisvõime Liigi käitumine Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised) Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist
majandusolukorras, arvestades integreerumist Euroopa Liitu. Strateegia on sisuliselt juhend, kuidas säästva arengu seadust maksma panna. Keskkonnategurid e. ökoloogilised tegurid keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme. Keskkonnas on peale keskkonnategurite ka elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta (nt. väärisgaasid, neutriinovood). Keskkonnategurite liigitusi: abiootilised ja biootilised; füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psüühilised; klimaatilised e. meteoroloogilised, edaafilised, mehhaanilised, hüdrokeemilised, biootilised (liikidevahelised ja liigisisesed); otsesed ja kaudsed; aperioodilised ja perioodilised; looduslikud ja inimtekkelised; populatsiooni tihedusest sõltuvad ja sellest sõltumatud; olelus- ja levimistegurid. Keskkonnaökonoomika majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja
Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp. Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid, valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend kompenseerida oma puudujääke elu jooksul omandatud tunnustega ning olla endiselt edukas. Näiteks õppimine. Looduslik valik valib tunnuseid, mis aitavad isendil paremini ellu jääda ja valivateks teguriteks on nii abiootilised kui biootilised keskkonnatingimused- Näited: toidutaim muutub nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), konkurents - mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada
kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud
o Samades propotstioonides (harmooniline) erandkorras esinvead taksonoomilised rühmad nii o Erinevates proportsioonides (disharmooniline) tavaliselt nii · Valikuline väljasuremine karnivoorid vajavad suuremaid saari Liikide leviku mustrid · Pesastunud liikide muster: muster, mille kohaselt on liigid jaotunud nii, et neil saartel kus on palju tavalisi liike on ka haruldased liigid. Olulisemad levikumehhanismid on abiootilised faktorid (isolatsioon ja saare suurus). o Tabel, kus üldjuhul liigid jagunenud diagonaalis üles poole o Liigivaestel saartel ei leia erilist uudsust, pole konkurentsi · Malelaua liikide muster: olukord, kus igal saarel on võrdne arv liike, seal kus üks liik on ees, teine ei kipu minema, liigid nagu väldiksid üksteist. Levikumehhanismiks on biootilised faktorid, peamiselt konkurents.
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
vananemisega ◦ Puhkeseisundis meristeemid peidus seemnetes või pungades ◦ Puhkeseisund kas füsioloogiline või sundpuhkus ◦ Seemned pole võimelised idanema kohe peale valmimist, nad on puhkeseisundis ◦ Pärast sügavpuhkuse lõppu vajavad seemned vett, vee puudumisel sundpuhkeseisund ◦ Sügavpuhkust on võimalik kunstlikult katkestada: stratifikatsioon, skarifikatsioon Ressursid taimedele Keskkonna biootilised või abiootilised komponendid Kinnitunud organismid ei saa minna mujale toitu/paremaid tingimusi otsima Päikesekiirgus – millest sõltub? CO2 osakaal Mineraalainete olemasolu Vee piisavus Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? Fotosüntees ja keskkonnatingimused Süsihappegaas: sisaldus atmosfääris pole optimaalne – 0,03%, depressioonid alla 0,01% ja üle 1% Temperatuur: 0-35C Hoffi reegel: temp tõstmisel 10C võrra intensiivistub fotosüntees 2-3 korda;
• Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
