Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas rahvast kohale voolama. Meos Martin sai pahaseks, kuna kohu kraam, mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei olnud aru saada, kellele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud algul ja Kadri Parvi ja teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku.
Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese üldlaulupeo ja esimese teatrietendusega nende aastaarvud. Koidula24.12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi. Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870. Aastal Vanemuise seltsis toimunud ,, Saaremaa onupoja etendust. Aitas oma isa Jannseni esimese üldlaulupeo korraldamisega, mis toimus 1869. Aastal Tartus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Näited: ,, Emajõe ööbik", ,, vainulilled", ,,Miks sa nutad?", ,,Jutt" 14. "Alg- Kalevipoja" ilmumisaasta
Ootamatult astub sisse mustlane ning Jaanus viib ta peitu. Peagi saabuvad "mustlasekütid", kes küsitlevad Edgarit. Viimane ei anna vaest meest välja. Mõned mehed, kes kuivati läbi otsisid, tulid "saagiga" üles, rõõmsad mustlase leiu üle. Leitud mustlane osutus hoopis Jaanuseks. Neljas tants Saabunud on kolhooside aeg ning katelt veetakse taaskord Aiastele. Aiaste peremees Taavet on Siberisse viidud ja Roosi surnud. Talus askeldab abiline Miili. Värske kolhoos lonkab veel rehepeks hakkas oktoobi lõpus, katla jaoks pole puid ja kõikjal valitseb suur segadus. Kolhoosi esimees Arvo Saaremägi on Vilmast sissevõetud. Tänu vihmale jäetakse töötegemine pooleli. Kohale ilmub Martinsoni Aadam, kes pole veel kolhoosi astunud ning palub masinist Elmaril oma sületäie kaera ära teha. Vilma kutsub esimehe kinno, kuid Arvo lükkab kutse tagasi, kuna peab sõjaväkke minema. Neljas tants
kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus 1242- Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel. 1236-Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu. 1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus. 1343 a 23
.. 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE. Kahemastilisel pilgrimil oli olnud halb saak,sest meeskond kes oli palgatud vaalapüüdjateks ainult nurisesid.Nii,et pilgrim põõrdus tagasi sadamasse Uus Meremaale Aucklandi,et uusi merelisi palgata,kuid kõik väärt mehed olid juba merel. Siis tuli talle pakkumine millest ta ei saanud keelduda.Pilgrimi omaniku naine,laps ja
Ruslan lõikab võlumõõgaga kääbiku habemet maha, milles on kõik tema jõud. Ruslan võidab Chernomori ja ruttab Ludmilla juurde. Kuid printsess ei tunne Ruslanni puudutusi, ta magab... Sisukord samm 5 Svetozari palees Kievis leinatakse suurepärast Ludmilla, keda keegi ei saa äratada. Aga maagiat võib võita ainult armastusega. Ruslani sõber ja abiline nõustaja Finn vabastab Ludmillat Chernomori võluunest. Ludmilla ärkab ja algab rõõmupidu. Ludmilla ja Ruslan suudlevad. Video http://www.youtube.com/watch?v=anOokyjhR4g&feature=rela Kasutatud allikad www.google.ru Koostajad:
kohas. Ta valetab end ka sookuivatajaks ning laseb kohalikul mehel Joonal tuua lõhkeseadeldisi ning korraldab plahvatusi, mille peale nad mõlemad peavad Maardlast põgenema. Nad satuvad külla, kus ühel perenaisel, Kadri Parvil on seitsmekümnes juubel ning lisaks sellele on ka naise poja pulm ning naabrimehe pojapoja ristimine. Kõik ootavad pikisilmi köstrit ning arvavad, et Toomas Nipernaadi ongi köster ja Taavet Joona ta abiline. Nipernaadi läheb mänguga kaasa, kuna seal saab hästi süüa, peab jutluse Kadri Parvile, ristib lapse ja ütleb mõned sõnad noorpaarile. Pettuse välja tulles suudab Nipernaadi jälle põgeneda. Suve lõpu poole kohtab ta vaest tüdrukut Katit, kellele ta ütleb, et on rikas taluperemees. Nad jõudsid ühte tallu, mida mees väidab enda oma olevat. Kati aga tahab abielluda Nipernaadiga sellepärast, et tol on suur kari, mitte nii väga mehe enda pärast. Seal oli aga talu päris
demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demonteerimine) Mõisted Hitler Saksamaa natsipartei juht. Saksamaa füürer 1933-1945 Stalin Nõukogude Liidu juht 1924-1953 Mussolini Itaalia duce aastatel 1922-1945 Roosevelt USA 32. president 1933-1945, sõlmis liidu Sb ja NL-iga Hitleri vastu Molotov NL riigitegelane, Stalini lähedane abiline, MRP sõlmija Saksamaaga Ribbentrop Sa välisminister 1938-1945, MRP Curchill Sb peaminister 1940-1945 Rommel Saksa kindral, kes Aafrikas lääneriikide astu sõdis. Eisenhower Liitlaste vägede ülemkomandör Euroopas. Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees
ammu kasutusel. Hüüdlause "Ainult kassil on seitse hinge" trükkisid nad juba paarkümmend aastat tagasi Soomes laialt levinud helkuritele. Just, kassil võib olla seitse hinge, kuid meil on ainult üks, ja oma hinge peab hoidma elusana. Kui väärtustad oma elu, siis kaitse ennast. Alustada saab kõige lihtsamatest asjadest. Kanna helkurit, sest ükskord võib tulla aeg, kui eluohtlikust olukorrast päästab sind just see väike abiline. Kaitse ka teisi- ole eeskujuks, näita oma tarkust, mitte oma rumalust. Seda oleks tänavapilti hädasti vaja. Rohkem eeskujulikke liiklejaid. Helkurit tuleks kanda juba suurenenud trahvide pärast. Summad on juba väga suureks muutunud ning trahvi eest tasumiseks ei piisa ainult rahast, vaid maksta tuleb oma eluga. Aitäh!
püstol oli tal käes. Sid oli kindel, et see ei olnud enesetapp vaid see oli lavastatud enesetapuna. Billi naine Kate ei teadnud veel, et ta abikaasa ja laste isa Bill on surnud. Sid kutsus politsei ja läks Kate´le kurba uudist teatama. Ja lubas talle et uurib välja kes Billi tappis. Asja tegi veel hullemaks ajalehe The Pump toimetaja Chris Beecher. Kes proovis asja veelgi huvitavamaks teha. Ja tal oli mingi isiklik viha Sid´i vastu. Billi talli abiline Juliet Burns. Rääkis lõpuks kõik ära, et tema tappis Bill Bartoni ja et Peter Enstone on tegelikult kõige selle taga mis juhtunud on. Ja see kes marinat tulistas oli ka Peter, hoiatuseks et Sid uurimise pooleli jätaks. Aga seda ta ei teainu kuna oli just juhtumit lõpetama hakkamas. Rääkisgi Juliet Chris´le ära aga selle mõttega, et pärast ta saab kusagile minna kust Peter teda ei leia. Politsei oli juba ka kõigest informeeritud ja Peter Enstone oli tagaotsitav
5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna. Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas. Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist) Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega
Edaspidigi saame emotsionaalset mõju üldiselt emalt rohkem kui isalt. Nii poegadele kui ka tütardele on emad väga suureks eeskujuks. Uurimused on kinnitanud, et enamik noormehi valib endale kaaslase just oma emale sarnaneva, kuna viimne on nende esimene armastus ja ainuke, mis on tingimusteta. Paljud emad on oma tütardele emaideaaliks ning ka eeskujuks naisena. Siiski on ka isa roll laste elus äärmiselt oluline. Esimestel kuudel on isa rolliks olla abiline. See ei tähenda ilmtingimata, et ta peaks lapsest eemalduma ning ainult koristama. Pigem on tema ülesandeks aidata ema, kellest vastsündinud on märksa rohkem sõltuvad, kõiges vajalikus, mille hulka kuulub ka lõõgastumisaja andmine. Kui aga tuleb aeg, kui beebi silmaringi on vaja laiendada ning teda emast võõrutada, on isal märksa tähtsam ülesanne, kui varasemalt. Isa pakub nii-öelda turvalist reisi ema ja lapse vahelisest suhtest väljaspoole, kus viimne saab avastada seni
· Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline. Aitas Meinhardil ristiusku levitada. Theoderich saadeti ka Eestimaale misjonäriks. Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. aastal Riia linna ja 1202. aastal Mõõgavendade ordu. · I PERIOOD (1208 1212) Sissetung Eestisse 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine
4 Kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peetrit looma ka uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Sõjapidamine nõudis palju kulutusi ja selleks kehtestati pearahamaks, mida maksid kõik Venemaal elavad meessoost isikud peale aadli ja vaimulike. Seoses sellega hakati korraldama ka regulaarseid hingeloendusi. Kuna kõiki 2 ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, lk 46 3 ,,Tsaaride aeg" Mati Laur, lk 62 4 ,,Peeter Suur" Lindsey Hughes, lk 208 3 neid töid juhtis riik, siis muutis Peeter I põhjalikult ka valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusisikutest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks.5 Toimunust oli vapustatud terve ühiskond, arvati isegi, et tsaar on välismaal äravahetatud
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi ...
koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor
kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski. Tallinna kaitsjatel oli Too mpeal 1000 Rootsi s õdurit ja 400 muud v õitlejat. Alllinna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4 000 aadlikust, linlasest ja talupojast v õitlejast. Selleks ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli
(ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose
Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks. Parlm esiotsas istus John Pymiga kohe rünnakule. Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei saanud seda enam laiali saata ja nii läks ajalukku nn pikk parlament. 1641.
isatallu elama. Aastad 19321943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik. Lühiülivaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894 185053 Valga seminar 185394 köster ja kihelkonnakooli õpetaja · Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige · Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige · Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks 1871 - pasunakoor, 1887 - "Ilmatari" selts, mille auesimeheks oli Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor
teistpoolsuse üle mõtlema ja parandama. Algab süngelt, lõppeb hästi. Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses. RIIM A B A B C B C D C Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium(puhastustuli), 3 peatükk paradiis. Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed. - Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega. - Aheroni jõgi Põrguväravate kohal kiri kõik lootus jätke siit astudes sisse.
mitte ainult ei määratud, vaid nad ise tahtsid saada tööalasteks partneriteks. Nad uurisid ka edaspidi kõiki salatoimikuid, mis olid kõrvale visatud, mida nimetati võimatuteks. Tegelased: Scully à agent, kes uuris toimikut ja lahendas mõistatuse. Mulder .à agent, kes uuris toimikut ja lahendas mõistatuse. Truit à Scully ja Mulderi töö andja, boss. Billy à Oregoni detektiiv ja poisi isa. Poiss à alateadvuses tapja, kes istus hullumajas ja kes oli "võimu" mitteteadlik abiline "Võim" à Saladuslik UFO või linna valitsev must vari, kes pole Maa elanike poolt loodud. Ega üldse inimeste loodud. Peggy O'Dell à Üks 1989.aasta lennust, kes sai surma. Ray Soames à Üks esimene märgistatutest koos poisiga.
Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1 1906. aastal avati eesti teater "Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi
Viies tase noor . Tormi-,päikese- ja sõjajumal Allusid äike ja pikne ka vihma toov ning lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane. Visnu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Indra abiline, kui tõusis hiljem palju Neljas tase olulisemaks hinduismis. Viies tase Päikesejumal ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine Ilmub inimestele paljudes kehaastustes, tähtsaim Krisna. Krisna
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadit...
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198
Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Nipernaadi pääses plehku. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha
Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks. Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut
(ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose
ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor
3. Kes oli, mida tegi: 1. Meinhard ta oli Üksküla liivlaste hulgas elanud augustiinlane, ta pühitseti piiskopiks ja talle määrati ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 2. Berthold ta sai 1196. Aastal Üksküla piiskopiks, see tähendas misjoni politiseerumise algust. Hukkus 1198. Aastal lahingus. 3. Theoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. 4. Albert Noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra. Ka tema pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. Aastal. Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Alustas Riia linna ehitamist, viis sinna piiskopkonna keskuse. 5. Kaupo liivlaste vanem. 6
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugu...
· Talupoeg võis vilja ülejäägid turul maha müüa · Taastati kauplemisvabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust · Lubatud oli erasektor Lenini võimuletulek. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht, kes ei saanud haiguse tõttu kaua valitseda ning tema asemele tuli Stalin, kes suutis 1927 aastaks kõik konkurendid kõrvaldada ning oma ainuvõimu kindlustada. Kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine. Stalini ustav abiline 1930 aastatel oli Molotov, kes oli valitsusjuht. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele iga inimene peab tegutsema riigi ettenähtud korra järgi. Kollektiviseerimine tähendas talupoegade ühendamist ühismajanditesse kolhoosidesse.
Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks. Tänu vallakogukonnale tuli eestlastele asjaajamise- ja läbirääkimisoskus. Talurahva elu ja olu 19. sajandil Talurahvas jagunes külarahvaks ja mõisarahvaks. Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud. kubjas sundis talupoegi tööle, valvas ning karistas neid. kilter kupja abiline aidamees kontrollis mõisa aitasid, jälgis, et vili oleks olemas ja et seda ei varastataks. Koormised Teotöö jagunes kaheks osaks. Jalategu ja rakmetegu. Rakmeteo puhul pidi ilmuma mõisa härja või hobuse rakendiga. Abitegu talvel oli näiteks villa ketramine lõngaks, suvel muud tööd Kirikumaksud Kogukonnamaksud vaeste hoolekanne, teede ehitamine, koolide rajamisel õpetajate palk Riigimaksud pearahamaks, nekruti andmise kohustus (vene sõjaväkke pidi andma noormehi)
VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa eesti talupoegadest, pidid maksma isandale andamit ja kandma teokoormisi
Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse. Tavalises spordis peaks olema nagu USA politseis, kui IQ on üle keskmise, siis palun hoidke eemale. Males tuleks kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks aga mitte ühtegi kompetentset treenerit või abilist. Keres oli igavene teine, aga miks? Kas võis olla põhjuseks, et Keresel puudus kompetentne sekundant abiline. Kerese uurijad pole seda teemat üldse käsitlenud. Ikka on süüdi Moskva käsi või saatus. Keresel, kui maletajal, oli palju puudujääke. Kellel neid ei oleks? Tema suurkonkurent Botvinnik tunnistas oma vigu ja temalt pärineb ka ütlus - vigu ei tohi korrata! Botvinnik oli primitiivne inimene, kuid seda kompenseeris ta distsipliini ja tööga. Samuti oskas ta inimesi enda heaks tööle panna. Kerese valikud olid väiksemad. Inimesi lihtsalt polnud. Tennisepartneri võis leida,
sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa).
Fortuna=Õnn, Concordia=Üksmeel, Libertas=Vabadus, Fides=Usk, Salus=Tervis jne jne. Kultuses oli keskne hierarhiline preesterkond ja ohverdamine. Preesterkond jagunes kolleegiumidesse ja allus otseselt riigivõimule preestrid olid riigiametnikud. Eri preestreid: pontifex=sillaehitaja ja ka kalendripidaja, kroonik ning arhitekt; fetsiaal - sõnumitooja, väljakuulutaja; augur - ennustaja, arvaal - viljakuskultuste läbiviija, flamen - ülempreestri ehk pontifex maximus´e abiline, vestaneitsi - püha tule valvajanna jne. Ohverdajate peapreester oli rex sacrorum. Kultus seisnes taimsete ja loomsete ohvrite toomises ja palvetes. Vereohvriks toodi väikesi koduloomi. Põhiline ohver oli taimsed toiduained, joogiohver ja suitsutusohver. Palju kasutati odavaid asendusohvreid. Kultustoimingud olid ratsionaalsed, täpselt reglementeeritud ja palvete vorm kindlaks määratud, milles eksida ei tohtinud. Ennustamine oli ühiskonnaelus lausa riiklikult tähtis toiming.
...............................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid........................................................................................................ 6 1.5. Motiveerimise alustalad .............................................................................................................................................6 2. EESTVEDAMINE KUI MOTIVEERIMISE ABILINE................................................... 8 2.1. Juhtimise võrkmudel....................................................................................................9 3. MÕNED MOTIVEERIMISE OSAD...............................................................................10 3.1. Visioon ja selle jagamine...........................................................................................10 3.2. Usaldus....................................................................
Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist - Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi
See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis on ühiskonna seisukohalt liiga kõrge.) Lühike parlament 1640 tuli kokku parlament. Edu saati opositsiooni. Charles I tashtis raha sotlaste vastu, parlament keeldus. Oli koos vähem kui kuu, sest Charlie saatis nad laiali. Pikk parlament Charlie kutsus parlamendi kokku, 1640. Parlament ründas kirikupoliitikat, ei meeldinud kuninga omavoli eelnevate parlamentide suhtes. Sekkus aktiivselt täitevvõimu tegevusse, hukati kuninga abiline Strafford. Parlamenti võis laiali saata ainult tema enda nõusolekul. Parlament kunnist sõltumatuks. 1641 tegelik võim parlamendi kätte. Ainult parlament võib makse koguda. Ministrid vastutavad parlamendi eest. 4jan 1642 parlament laiali. Saba parlament koos alates revolutsiooni algusest. Rahvale ei meeldinud. Kirikukümnis alles, talunikele polnud maad antud, ususallivuse rakendumist polnud. Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse
Sai tuntuks eestlaste tähtsaima juhina muistse vabadusvõitluse perioodil. Vjatsko Koknese vürst, kes oli sunnitud ristisõdijate tegevuse tõttu 1208. a. oma vürstkonnast loobuma. Wolquin (Folkvin, Volkewin) Mõõgavendade ordu ordumeister (1209-1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega. Theoderich (Teoderic, Dietrich) tsistertslaste ordu preester, piiskop Meinhardi abiline misjonitegevuses. Toreida vanema Kaupo oletatav ristija ja usuline mõjutaja. 1191. a. püüdis alustada misjonitööd Eestis, kuid pääses vaevu ohverdamisest päikesevarjutuse tõttu. 1196. a. õnnestus Theoderichil paavst Coelestinus III saavutada bulla, milles lubati "pattude andeksandmist kõigile, kes võtavad risti", so. lähevad ristisõtta Liivimaale. 1202. a. asutas ta vaimuliku rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" (Mõõgavendade ordu). 1205. a
nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel teistesse keeltesse?1 Ideele uurida Neitsitorni nimesaamise lugu, suunas mind muuseumi Kiek in de Kök-i juht Toomas Abiline. Suur tänu talle selle eest! Uurimuse fookus ja allikad: Selleks, et sellist protsessi jälgida, on vaja kindlat fookust ehk vaatenurka, mis spektrist nimekuju muutumist jälgida. Kuna suuline pärimus ei ole kuidagi tuvastatav, oli ainuke võimalus otsida kirjalikke allikaid. Esialgu otsisin Neitsitorni nimekuju vanemate kaartide ja fotode pealt, kuid nendel polnud Neitsitorni nime kohta mingisugust märget, peamiselt oli ära toodud kõrval asuv Kiek in de Kök
keda rahvast järsult eraldasid nende erinevad rõivad, teistsugused kombed ja eluviis. Ka tänapäeval on rahvariided tähtsalt kohal meie südameis ning laulupidudel ja pidulikel vastuvõttudel silm puhkab neil inimestel, kes võtsid vaevaks muretseda endale rahvariided ja neid ka uhkusega kannavad. Kasutatud kirjandus: 1. Kurrik, H. (1938) Eesti rahvarõivad. Tartu: Eesti Rahva Muuseumi Kirjastus 2. Tõnurist, I (2003) Rahvarõiva kandja abiline. Tallinn 3. Donwall, IT (1938) Käitumine tänapäeval. Tartu: Tapper 4. www.kihnuvald.ee 5. www.mulgikultuur.ee 6. http://www.mulgi.karksi.ee/?364
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
Bismarck on silmapaistev poliitik ning edukas riigikantsler. Väga huvitav oli seegi, et Bismarckil on ka väike seos Eestiga. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 1985., Tallinn:Valgus, 1. köide, lk 558. 2. Laur, M., Tannberg, T., 2009., Inimene, ühiskond, kultuur. Uusaeg. III osa, Rahvuslus ja rahvusriikide teke. Avita. Lk 130-131. 3. Tannberg, T., Laur, M., Klaassen, O., Espenberg, A., Jullinen, T., Abiline, S., Uusaeg, õpik 8. Klassile. II osa, Saksamaa. Avita. Lk 20-23. 4. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. 2007., Tallinn: Tea, 1. köide, lk 102. INTERNETI ALLIKAD 1. Wikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Bismarck 2. Tsitaatide kogu: http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/otto_von_bismarck 3. Pildid: http://www.google.ee/search?q=otto%20von%20bismarck&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&hl=et&tab=wi&biw=1280&bih=850
surma 1897. aastal suutis Otto kord Wilhelm II-ga väga pinnapealselt ära leppida. Samuti suutis ta veel korraldada skandaali selle pärast, et Riigipäeva enamus oli Bismarckile sünnipäevaõnnitluse saatmise vastu. Bismarcki sõnul oli see täielikus vastuolus kõigi Saksamaa vürstide ning rahvaste soovidega. 30. juulil 1898 Otto von Bismarck suri. KASUTATUD KIRJANDUS: · Tõnu Tammberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. II osa" · Lothar Gall ,,Bismarck" · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide
kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
