19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
7 Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 6 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8 Vendade sarnasus loomingus...
Iseloomustused: Vana Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. probleemid - "Tabamata ime" - Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed...
) Sa ei tohi asjata suhu võtta Jumala nime. Sa pead pühitsema hingamispäeva sabatit4. (See on selleks, et inimene ahnusest end tööga ära ei tapaks.) Sa pead austama oma isa ja ema. Sa ei tohi tappa. Sa ei tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. (Sa ei tohi valetada.) Sa ei tohi himustada oma ligimese koda. (Sa ei tohi ihaldada oma ligimese kodu.) Sa ei tohi himustada oma ligimese abikaasat ega tema vara. Mooses ise ei jõudnudki ära oodata suure retke lõppu. Egiptusest lahkumisest oli möödunud nelikümmend aastat. 120-aastase suurmehe elulõng katkes, kui jõuti Jordani jõe kaldale. Teisel pool Jordanit paistis tõotatud maa. Tuntuim skulptuur Moosesest on kahtlemata Michelangelo (14751564) loodud istuv ning seadusetahvleid kaenla all hoidev rahvajuht San Pietro in Vincoli (tõlkes: püha Peetrus ahelais) kirikus Roomas...
Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega. Sakti (jõud, võim, vägi) on termin, mida kasutades viidatakse ükskõik millise jumala väele. See on ka liikumapanev energia, mida kehastavad jumalannad. Teine tõlgendus on, et Sakti on Jumalik Ema. Jumalannat kummardatakse ühtaegu kui Ülimat Olendit ning kui Siva abikaasat . Hinduismis on suur hulk jumalannasid. Kõiki jumalannasid võib käsitada kui iseseisvaid jumalusi või kui jumalanna erinevaid avaldumisvorme. Üks avaldumisvorm on Durga. Legend räägib, et kosmost ründas piison-deemon, kellest ükski jumal, kaasaarvatud Visnu ei saanud jagu, kuna deemonil oli nõidus peal, et ükski mees ega jumal ei saa teda ohustada. Jumalad vabastavad oma saktid. Seitse sakti tõusevad taevasse ja muutuvad...
12. Kodus Õdesid võttis lennujaamas vastu vend Ali. Sõidu ajal teatas Ali, et lahutab taas oma naisest ning Sultana avastas, et lisaks ühele probleemile on veel teine juurde lisandunud. Haiglasse kohale jõudes Reema puhkas, kuid ta avas üsna pea silmad. Kõik õed, välja arvatud Sultana, kogunesid Reema ümber. Kes teda kallistas, kes hoidis käest kinni. Sultana võttis jututeema üles, mis puudutas tema abikaasat . Reema palus, et keegi ei hauks kättemaksu tema laste nimel. Edasi sõideti Ali (endise) naise majja, et rääkida Nada ning Ali lahkuminekust. Jutuvestluse käigus olid nad nii mõndagi teada saanud Ali kohta ja Sultana, kes majas ringi käis vahepeal, näppas oma vennalt imealuspüksid. Temas oli esile tulnud lapsikus tol hetkel. Epiloog Õed enam ei hakanud Monte Carlosse tagasi lendama. Tol õhtul koguneti Nura majja ja nende hulgas oli ka Reema, kes oli kliinikust välja saanud...
(Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat , abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa. · Ajakiri "Kultuur ja Elu", ENE (entsüklopeeida) toimetaja...
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud...
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel Abikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, kui teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või muud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus. Lisaks sellele kui teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus. Nõuet raha saamiseks saab esitada kolme aasta jooksul arvates varasuhte lõppemisest. VARALAHUSUS Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe....
Tartuffe veab teda sellelt teelt kõrvale ning lubab patu enda peale võtta. Elmire köhatab juba kõvemini, et oma mehele märku anda. Tartuffe uurib, et mis tal viga on. Tartuffe ütleb, et kui patt jääb varjule siis ei ole mingit pattu. Naine palub tal minna hetkeks kontrollima tube, et ega tema abikaasa kuskil läheduses ole. Tartuffe paljastab oma tõelist loomust, öeldes, et ta on kõik see aeg tema abikaasat nina pidi vedanud nagu tillukest last, et teda küll karta ei maksa. Ükstapuha, mida mida ta teeb, on Orgon kõike valmis heaks kiitma, isegi kui mees milleski reaalselt ka süüdi on, peab Orgon seda valeks. KUUES STSEEN Orgon ronib laua alt välja, püha viha täis. Elmire arust on veel liiga vara ning peidab mehe oma selja taha. SEITSMES STSEEN Tartuffe siseneb Orgonit märkamata, tahab Emiret kaissu haarata, ent kui see kõrvale astub, seisab tema ees Orgon...
Arvan, et Duroy oli piisavalt enesekeskne, et mitte mõelda tagajärgedele, mida pidid läbi elama tema armukesed. Naisi ära kasutades rajas ta vaid endale teed eduni. Alguses veidi kohmetust maapoisist, tahumata sõdurist oli saanud Pariisi tuntumaid ajakirjanikke ja südamemurdjaid. Isikliku edu nimel ei kohkunud ta tagasi mitte millegi ees ning oli valmis reetma enda abikaasat , naist, kellele ta võlgnes tänu heade artiklite ja suurepärase seltskonnaelu ees, paljastades abielurikkumise. Kõige paremini oskas teda iseloomustada ehk papa Walter, kes arvas, et mees on küll lurjus, kuid tunnistas, et ühel päeval jõuab Duroy kaugele. Probleemid · Üleüldine surve kuuluda kõrgseltskonda. Duroyd kannustas eelkõige üldine suhtumine seltskonda kuuluvatesse inimestesse kui ,,pühadesse lehmadesse". Neil olid head palgad ning nemad said endale kõik paremad ametikohad...
Majaproua ja majahärra Majaproua on võimukas ja enesekindel, pidades pea igas söögilauas põhjalikke arutlusi teemal "armastus" Majahärra ei rääkinud palju. Kuid kui too midagi ütles, tegi ta seda väga konkreetse ja tabava sõnastusega. Majaproua kireks on lapsed. Seega hoolitseb ta pidevalt oma laste eest, kuid peab lasteks ka täiskasvanuid, kaasaarvatud oma abikaasat raamatust lk 33 Erica ja Oskari vahelised erinevused Nad on eri rahvusest ja eri seisusest Oskar näitab oma armastust väga diskreetsel viisil Erica on julgem, näiteks tahtis ta ära põgeneda Erica tahab "areneda", kuna keegi ei ole teda koolitanud Oskar on haritud noormees, kes on kaks aastat ülikoolis käinud Minu arvamus antud raamatust Ma eeldasin, et hakkan lugema tõsist armastuslugu, kuid enamus raamatust rääkis...
Nende seas ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Neis mõlemas tekkisid erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused, traditsioonid ja kombed. Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale mur...
Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad. Küll aga on need käsud väga vanad ja ei pruugi tänapäeva seadustega kokku minna. Selle pika aja jooksul on ühiskond palju muutunud ja väärtusedki teised. Kuid siiski, üldiselt on käitumiskombed üsnagi sarnased. Näiteks ei tohi sa varastada ega tappa ka praegusel ajal. Kirjutamata seadus on ka keeld valetada ja seda on k...
Samas peitub seal väike vihje: maksukogujast (Leevi) võib saada evangelist (Matteus). Niza, tegelane Meistri romaanis, kes abistab Afraniust, et Juudast mõrvata. Mitte ainult pole ta Margarita paralleeltegelane Jereslaimi tegevusliinis, lipsab temagi õhtul välja võõra mehega kohtuma ajal, mil abikaasat pole kodus, vaid ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius, Jerelaimi salapolitsei ülem. Tegelane, kes ilmub juba teises peatükis, kuid kelle nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil...
Ta teadis, et Andres tahab endale poega, kellest saaks talu kohapärija ning kui järjekordselt tüdruk sündis, siis ta oli kurb. ,,Aga, kui ta mõtles, et ka see teine on tüdruk ja et mis silmad küll Andres teeb, kui ta sellest teada saab, siis tulid tal silmad vett täis ja ta nuttis kõigest südamest." Samuti paistis välja, et ta armastas oma abikaasat , sest järgnes ta siiski oma mehele, ja ei pidanud paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. 6. Mari naisena: Ta oli väga rõõmus, jutukas. Juss: ,,Omal emagi surnud, aga muudkui naerab." Aga Mari vastas endise naeruga: ,,Suri ema, suren ka mina, kauaks inimesel päivi, sellepärast naerangi." Mari emana: Ta oli väga emalik. Ta armastas ka Andrese lapsi ning vahest isegi rohkem kui endi omasid...
1957. a. sõitis läbi raudse eesriide medikamentide kaubavagunis Austriasse. Seejärel õppis ta ühe semestri Viini Kunstiakadeemias. 1958. a. sõitis Pariisi , kus ta jäi elama kui kodakondsuseta isik.Pariisis pidi alguses taluma majanduslikku kitsikust ja sotsiaalset isolatsiooni. Pilt on tehtud Sofia Kunstiakadeemias, kus Christo õppis siis aastatel 1953-1956 Äraelamiseks maalis Christo esialgu portreesid, mida lähendas prostitusioonile. Christo kohtas esmakordselt oma tulevast abikaasat , Pariisis, 1958. aasta oktoobris, 23 aastastena. Sellel ajal oli Christo vaene kunstnik ja tegeles portreede maalimisega. Tuttavaks said nad tänu sellele, et Christo pidi maalima Jeanne-Claude'i ema, Précilda de Guillebon'i. Peatselt abielluti.Kusjuures paar on mõlemad sündinud samalpäeval,samal aastal ja samal tunnil. (13.juuni.1935) . 11. mai 1960 a. sündis tütar Cyril. Septembris 1964 läks Christo oma perekonnaga elama USA-sse. 1973. a. sai Christo USA kodanikuks. 14...
Kui varuks on see variant, siis inimene tunneb end vabana ja tekib soov tegutseda võidan-võidad lahenduseni. Vastastikuse sõltuvuse ruumis on mistahes võidan-võidad tasemest allapoole jääv lahendus vaid õnnetu hädaabinõu. Võidan-võidad või asi jääb katki lähenemine on eriliselt oluline ärilistes kontaktides. Siia alla ei saa paigutada oma peresuhteid, sest last ei hüljata kui alati kohe asja ei saa ning samuti abikaasat . Võidan-võidad põhimõte on edu aluseks kõigis meie suhetes. See on vastastikuses sõltuvuses viie eludimensiooniga. See saab alguse iseloomust, liigub suhete suunas ja jõuab kokkulepeteni. Ta toetub struktuurile ja süsteemile, mis toetuvad põhimõttele võidan-võidad. See kõik kätkeb endas protsessi. Iseloom on võidan-võidad mõtteviisi vundamendiks, mis seisneb kolmes olulises iseloomuomaduses ausameelsus, julgus ja hoolivus. Prosotsiaalne käitumine...
Musikaalse nime päris ta oma vanematelt. Diane sündis 3. septembril 1499 hoopis Kagu-Prantsusmaa väikelinnas nimega Saint-Vallier-sur-Rhône. Tema vanemad olid tavalised provintsiaadlikud. Diane'i isa Jean de Poitiers oli vikont 3. Vanemad andsid oma ainsale lapsele nii hea kasvatuse ja hariduse, kui oskasid. Kui Diane sai 15-aastaseks, hakati talle abikaasat otsima. Nagu aadliperedes ikka, läksid käiku tutvused. Peigmeheks valiti lesestunud Louis de Brézé, kes oli pruudist küll 36 aastat vanem, kuid kelle soontes voolas kuninglikku verd. (Mees oli kuningas Charles VII ühe sohilapse poeg.) Kui Diane oli abielludes 15-aastane oli tema mees juba 51 aastat vana. Meie kangelanna olekski jäänud tundmatuks provintsidaamiks, kui tema isal Jean de Poitiers'l poleks 1514. a tulnud pähe end Lõuna-Prantsusmaal puhkenud mässuga siduda...