MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas karistusõigus – näitab ära keelatud teod ja selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijatega käituma tööõigus – reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (töösuhte loomine, töösuhte lõpetamine, töötajate tööaja kasutamine jne) perekonnaõigus – reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid 25. Õigusperekonnad Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. romaani-germaani perekond – kujunes Euroopa mandril 12. sajandil Rooma õiguse
Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed Ühisvara kasutamine seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma. Madalaima klassi abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti lapsest saadik. Naiste õigused abielus. Naiste sõnakuulmatus ei kutsunud esile üksnes abikaasade etteheiteid, vaid teenis ära ka ühiskonnapoolsed sanktsioonid. Naisi kasutati tööriistana, mille isiklikud soovid ja arvamused olid madalamad, kui tema roll rahu sõlmimisel. Vältida laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri liitu, sünnitada järglasi ja aidata kaasa oma uue suguvõsa püsimisele. Hiljem siiski said ka naised valida, kas minna mehele või mitte. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa
alternatiivseid hüpoteese. 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: „Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused“. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: „Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma
Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt. ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3, 1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt. abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 166. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: Vallasasja üleandmine. Kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus.
Konfliktiteoreetilised seletused: Konfliktiteooria raames saavad ühiskondlikest nähtustest rohkem tulu sugulusgrupid, perekonnapead ja üldse mehed rohkem kui naised. Üldiselt kirjeldab sugulussüsteemi viis muutujat 1) korraga lubatud kaasade arv 2) milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted 3) põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid 4) abikaasade elukoht ja seotud kaasa vanematega 5) valitsevad võimusuhted perekonnas Kordamisküsimused I. Aimre raamatu kohta (leheküljed on vanema väljaande järgi, uuema väljaande puhul leidke need ise loengumaterjalis antud võrdlevate leheküljenumbrite abil) 1. Sotsiaalsed protsessid (256-257) Sotsiaalsed protsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku. Või ka nähtuste seeriad, mis toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on
madalamale, kuni enam vigu ei tulnud, siis saadi teada milline on lapse vaimnevanus. On ka erinevad IQ testid. Eetilised probleemid: Võivad mõjutada inimese elu, kui on oodatust kehvemad, tulemused ei ole korrektsed. Ka see, et kui laialdaselt peaksid tulemused avalikustama, on nõudeid et neid võib vaadata ainult inimene, kes on seda õppinud. Testitav näeb tulemus, aga mitte vastuseid, sest kui paljud teaks vastuseid poleks mõtet enam teste teha. 30.Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasade vahelisetele suhetele Raseduse ajal peavad mõlemad vanemad kohanema lapseootusega. võivad tulla mängu vastakad tunded, kord ollakse õnnelik ja unistatakse koos lapsest, kord aga kummitavad hirmu ja ärevuse mõtted. Olukord sõltub ka sellest kas laps on oodatud mõlema poolt või mitte. . Kui mees teab naise hormonaalsetest muutustest, siis oskab ta naisele ka toeks olla. Uus pereliige mõjutab ka paarissuhet
Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist. Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine. Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused. Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus
Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu ...
Perekond on loodud kontrollimaks, et pereisa kasvataks ikka üles oma bioloogilisi järglasi ning oleks kindlustatud vara (ja seega hüvede) üle andmine oma järglastele. 12.5. Kuidas sümbool-interaktsionistliku paradigma perekonna institutsiooni (teket) selgitab? Perekond on sotsiaalne konstruktsioon. Nt perekonnasisesed suhted varieeruvad seega kultuuriti nt lubatud kaasade arvu, milliste sugulaste vahel on lubatud abielud, põlvnemise ja vara ülemineku mehhanismide poolest, abikaasade elukoha ja seotuse osas (kumma kaasa vanemate juurde asutakse elama) ning valitsevate võimusuhete osas. 12.6. Mille poolest eristuvad sugulussuhted traditsioonilises ja kaasaegses ühiskonnas? Traditsioonilised ühiskonnad Kaasaegsed ühiskonnad Korraga lubatud Üks (monogaamia) või mitu Üks (monogaamia) abikaasade arv (polügaamia). Polügüünia - mitu naist Polüandria - mitu meest
Ühise omandi tunnuseks on see, et asi ja omand selle suhtes ei ole jagatud, vaid kuulub kõigile omanikele ühiselt. Ühisomand - Ühisomandi korral kuulub asi kõigile omanikele ühiselt. Ka kõik asjaga seotud õigused ja kohustused kuuluvad neile ühiselt ja ühelegi neist ei kuulu omandist midagi eraldi. Ükski ühisomanikest ei või asja käsutada üksinda, ilma teiste ühisomanike nõusoleku või volituseta. Ühisomandi aluseks on seadusel või tehingul põhinev ühissuhe (nt abikaasade või pärijate ühisus). Ühisomand jääb eelkõige perekonnasuhetesse (PKS abikaasade ühisomand). Kaasomand - Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte reaalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Iga omanik võib siin käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. Kaasomanik võib oma mõttelist osa vabalt, ilma teiste kaasomanike käest luba küsimata käsutada nii nagu ainuomandit. Asja ennast
tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand. 2) Kinnisomand. // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 171. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. 172. Mis on reaalservituut
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine; vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või
inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: 1. korraga lubatud kaasade arv 2. milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted 3. põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid 4. abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega (kumma kaasa vanemate juurde abiellunud kuuluvad) 5. valitsevad võimusuhted perekonnas Monogaamia üks mees abielus ühe naisega Polügaamia üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga Polügüünia ühe mehe abielu mitme naisega (islamimaad, ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah' osariigis)
õpetliku sisuga). Võeti kasutusele Aristotlese õpetus kolme ühtsuse printsiip (aeg, koht ja tegevus). Luule teemad olid kindlaks määratud (kõrgest soost linnainimesed, välistatud oli maaelu, loodus ja talupojad, polnud lubatud vägivald, labase sõnavara kasutamine). Ood- ülistuslaul, "Maavärinate füüsilistest põhjustest". Luule pidi olema õpetlik. Inimestevahelised suhted muutusid (suhtlemise kombestik ja jäik reeglistik), abikaasade omavahelise armastuse väljanäitamine oli matslik, emaarmatus oli teoorias lubatud, aga lapsi ei tohtinud endaga kaasas kanda. Kujunesid pentsikud riietumistavad. Mehed käitusid naistega lipitsevalt ja naised nendega eputavalt. Inimesed ei tohtinud kasutada teatud sõnu, seltskond oli väga jumalakartlik. Kujunesid kirjanduslikud väljendid (nt häbelikkuse troonid- põsed, suu mööblid- hambad, puhtuse vahend- luud, sisemine kümblus- klaas vett, tueviku mälestus- kalender)
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina ...
Modifitseeritud laiendatud perekond - mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisest kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt: kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused. Vertikaalne ja horisontaalne. Matriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi naisliini mööda Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 64. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
annavad põllud saaki ja salved on vilja täis. Kui tema võim peaks aga nõrgenema, siis saabuvad ikaldused ja nälg. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Nende alamad arvasid, et jumal-kuningad kontrollivad Niiluse voogusid ja üleujutusi ning põldude saagikust ja samuti maa edukust kauplemises võõraste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana- Egiptus" Varrak, 1997] Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi. Naised juhtisid harva riiki, ja kui, siis ainult lühikest aega dünastia lõpus, kui ei olnud ühtegi kuninglikust soost meest võimu üle võtmas. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaaraode võim Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Mõned
lutamiseni ja 1 aasta enne ajutise halduri määramist ( 111 lg 1 p 1). Kui on vahemikus kuni 5 aastat enne ajutise halduri määramist tehtud kinkeleping, saab ka ikka tagasi võita, kuid ( 111 lg 1 p 2) : 1. ei kehti eeldus, et on kahjustatud võlausaldajate huve ( 111 lg 2) 2. teiseks pooleks peab olema lähikondlane Ühisvara jagamise tagasivõitmine (PankrS 112) Juhul, kui abikaasade vahel on ühisvara ebaproportsionaalselt ja võlgniku kahjuks jaotatud. Kui seda on tehtud ajutise halduri määramisest pankroti väljakuulutamiseni või 1 aasta enne ajutise halduri määramist võimalik tagasi võita, kui haldur suudab ära tõendada, et rikutud on võlausaldajate huve ( 112 p 1). Kui tehing tehtud 5 aastat enne ajutise halduri määramist (seega vahemikus 1-5a enne), on samuti
· Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitab juhatus koos majandusaasta aruandega registrile ka uue osanike nimekirja (ÄS § 179 lg 4) v.a. Kui osad EVK-s. · Osanike nimekirjaga võivad tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning pädevad riigiasutused, samuti teised isikud kellel on õigustatud huvi (ÄS § 182 lg 2) Ühine osa (ÄS § 165) Ühine osa saab tekkida abikaasade ühisvarana või seltsinguvarana. Ühisel kuuluvusel on OÜ jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on OÜ-le teatatud. Õigusi ühisest osast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esindajat. OÜ võib oma kohustused (nt dividendi väljamakse) ühise esindaja puudumisel täita omal valikul ühele ühisele omanikule. Osa võõrandamine · Võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitakse osa võõrandamisleping;
c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma
Juhtumid, millele töölepingu seadus ei laiene Töölepingu seadus ei laiene: 1) teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna; 2) riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega; 3) kaitsejõudude tegevteenistusele; 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena; 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise koduses majapidamises, samuti mainitud isikute poolt üksteise eest hoolitsemisele; 6) perekonnaliikmete töötamisele ühises koduses majapidamises, samuti perekonnaliikme eest hoolitsemisele; 7) töötamisele teenistuslepingu alusel. Teenistuslepingut reguleerib eriseadus; 8) töötamisele usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist;
konfliktiga. 9 Galtung koostas selle järgi ka konfliktimaatriksi. Seda maatriksit saab kasutada konfliktide esmaseks määratlemiseks. Tabel 1 Konfliktimaatriks Süsteemisisene konflikt Süsteemidevaheline konflikt Individuaalne tasand Hingeline konflikt Abikaasade konflikt Kollektiivne tasand Riigisiseste Võitlus riikide vahel rahvusrühmade konflikt Cupachi ja Canary kirjeldavad erinevate autorite tööde põhjal konflikti kolme tasandit ja hindavad konfliktitüüpide toimimist igal tasandil: 1. konkreetsed käitumisviisid 2. inimestevahelised suhte normid ja rollid 3. vastaspoole iseloom ja hoiakud Need tasandid võivad ka üksteisega läbi põimuda
Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3 ja 1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks-määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, müüa, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 75. Vallasomandi tekkimine.
1. Territooriumi liideti. Petserimaa + Narva jõe tagused alad (ca 30 km) 2. Opteerimine kodumaale naasmine 3. Välispoliitika 4. Sõjakahjude kompenseerimine ARTIKKEL IV. Eesti territooriumil elavate mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järel käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. Venemaa kodakondsuse opteerijad peavad optatsiooni päevast arvates ühe aasta jooksul Eesti piiridest lahkuma, kuid hoiavad alal õigused liikumata varanduste peale ja on õigustatud kaasa võtma oma liikuva varanduse. Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul samadel tingimustel Eesti kodakondust. Selle ja teise poole Valitsus on õigustatud keelduma neid oma kodakondsusesse vastu võtmast.
Vertikaalne ja horisontaalne. Modifitseeritud laiendatud perekond - mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisest kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt: kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused. Vertikaalne ja horisontaalne. Matriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi naisliini mööda Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 96. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.
18. Millal võib abielluda? Mis on lahusvara ja mis ühisvara? Kuidas võib valida abiellumisel perekonnanime? Milline võib olla lapse nimi ja kuidas seda võib muuta? Millal võetakse ära vanemlikud õigused? Kes ja mis tingimustel võib lapsendada? Mis on eestkoste? Siis kui mees ja naine on vähemalt 18 aastased. Erandjuhul võivad abielluda ka 15 aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem:
Ohvrid, kes oma juhumit tunnistavad ja sellest räägivad, pöörduvad eelkõige oma lähikondlaste poole (vt joonist). Sõbrad on ohvritele kõige olulisem pidepunkt, sest sõpradele räägitakse vägivallast kõige sagedamini. Abikaasadele (elukaaslastele) ja teistele pere liikmetele räägitakse vägivallast juba tunduvalt harvemini. See on ka mõistetav, kuna perevägivallal on suur osakaal kõikides vägivalla juhtumites ja perevägivald on domineerivalt just abikaasade (elukaaslaste) vaheline konflikt. Politseid teavitab kõige raskematest ja eluohtlikumatest juhtumitest vaid 10% naistest ja 14 % meestest. See on ühtlasi peamine põhjus, miks vaid vähene osa naistevastase vägivalla juhtumitest kajastub politseistatistikas. Arstide poole pöördub uuringu andmetel vaid 7-8% ohvritest, sõltuvalt vägivalla juhtumi tõsidusest. Kriminaalsüüdistuseni või süüdimõistva otsuseni jõuab kohtus ka kõige raskematest juhtumitest vähem kui kümnendik
pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Sõna "võib" tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus ei sõltu sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada
· Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. · Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda · Tegelased on vähem psühologiseeritud · Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka igapäevaelu madalamat poolt.
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma
pere liikmetega koos, tähtsustavad vaba aega Vaba aeg, pere kohanemine ja interaktsioon pereliikmete vahel: seose jagatud vaba aja tegevuste ja positiivsetee tunnete vahel abielupartneriga, tajutud rahuoluga kooselus *emotsionaalne seotus paarisuhetes ja pere liikmete vahel (eriti naistel, eriti abielu alguses) *individuaalsed vaba aja tegevused iseenesest ei mõjuta negatiivselt abikaasade emotsionaalset seotust, kui mõlemad dominantsed, siis mõjutab Vaba aja tegevused, kus toimub vähe või ei toimu üldse kommunikatsiooni (paraleelsed tegevused) ei soodusta pere liikmete emotsionaalset seotust, kui jagatud vaba aja tegevused koos avatud (eriti mitteverbaalse) hooliva kommunikatsiooniga soodustavad pere liikmete emotsionaalset seotust Kõrge tase pere emotsionaalses interaktsioonis ja kommunikatsioonis seotud
eestkostja ja eestkostetava vahelisi suhteid. 8) Abieluõigus. Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel (15-18-aastased saavad abielluda oma seadusliku esindaja nõusolekul vüi kohtu loal). Abielu ei saa sõlmida kui esinevad abielu sõlmimise takistused. Abielu aluseks olevate põhimõtete eiramine võib kaasa tuua abielu kehtetuks tunnistamine. Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: - Ühise perekonnanime võtmine või mittevõtmine. - Seadus ei kirjuta ette üldkohustuslikku abielumudelit, seega isiklikud õigused ja nende vähenemine jäävad isiklikeks asjadeks. - Varalised õigused ja kohustused - Abikaasa materiaalne toetuы Abieluvararežiim ehk varavahekord on abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum
14. PÄRIMISÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 12) Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Pärimisõiguse reguleerimisvaldkonna võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks käsitletakse pärimisõiguses küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärija määramisega pärandaja eluajal. Kas ja kuidas teha testamenti? Milliseid korraldusi saab testamendiga teha? Mis on abikaasade vastastikune testament? Mis on pärimisleping? Teiseks käsitletakse küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärijaks saamisega pärast pärandi avanemist, st pärast pärandaja surma või surnuks tunnistamist (PärS § 3). Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad on selgunud ja vara valitsemise üle võtnud? Kes ja millises ulatuses vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest
väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda. (3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka: 1) vanema õigusi ühise lapse suhtes; 2) vanema suhtlemist lapsega; 3) lapse väljaandmist teisele vanemale; 4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma; 5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist; 6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist; 7) muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik. (4) Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.
Poeg otsib isa- Telemachos otsib Odysseust, Stephen otsib isa, Bloomi poeg on surnud Veel paralleele: 1.) Esimesed peatükid on pühendatud Telemachosele/ Stephen Dedalusele, Odysseust/Leopold Bloomi tutvustatakse alles hiljem; 2.) Nii L. Bloom kui ka Odysseus on rändajad, esimene on rändlev juut, teine meremees, kes otsib koduteed; 3.) Joyce´i Kalypso ja Penelope on samas isikus- Molly Bloom, kuigi abikaasade suhe pole viimased 10 aastat kumbagi osapoolt rahuldanud; Leopold tunneb end armastuse tõttu ühtaegu lõksus (Calypso) kuid teisest küljest on ka kiindunud (Penelope); 4.) Odysseusel puudub plaan („võti“) kuidas koju oma maale ja naise juurde jõuda, ning Leopoldil pole sõna otseses tähenduses koduvõtit; 5.) Jumalad käsevad Kalypsot Odysseus uuesti vabaks lasta, Molly laseb enne oma afääri Boylaniga härra Bloomil minna; 6
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
alternatiivseid hüpoteese. 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: ,,Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused". 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: ,,Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama
Perekonnaõigus reguleerib abielu ja perekondlikke suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest jne. See õigusharu reguleerib varalisi suhteid, mis tulenevad abikaasade varalistest vahekordadest. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate töösuhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Reguleerib töösuhte loomist, kasutamise, lõppemist, töötasu, puhkeaega, pensionikindlustussuhteid jne. Rahvusvaheline õigus on eriline õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide vahe, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse normid on väljendatud rahvusvahelistes lepingutes, paktides
Kes on testamenditäitja? Millised on testamenditäitja kohustused? Mis on testament ja millised on testamendi liigid? Mille poolest erineb pärimisleping testamendist? Mis on pärandi avanemine? Kuidas saab pärandist loobuda? Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus? Kuidas toimub testamendi täitmine? Kes on kaaspärija? Milles seisneb pärandvara ühisus? Mida reguleerib perekonnaseadus? Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Mis on sugulus? Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe, mis võtaks arvesse
3. Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas alusel konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni c) Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks (kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade lapsed, kihistumine) teooriaga? ilu vahel a) Intelligentsuse korrelatsioon inimese 6. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb sissetulekuga on 0,30, isa sissetuleku enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu
Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse. Ühelt poolt autonoomne, samas ka ei ole, töölepingu seadus 10. Rahvusvaheline õigus suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sõjalise suhtlemise pinnal. 1.Õiguse vormid ehk allikad
MODIFITSEERITUD LAIENDATUD PEREKOND EHK MITU SUGULUSSUHTES OLEVAT TUUMIKPEREKONDA, KES ELAVAD ÜKSTEISEST KAUGEL, KUID SUHTLEVAD KAASAEGSEID TEHNOLOOGIAVAHENDEID KASUTADES (VERTIKAALNE JA HORISONTAALNE) MATRIARHAAT - VÕIM JA VARA PÄRANDUVAD PEREKONNAS EDASI NAISLIINI MÖÖDA PATRIARHAAT - VÕIM JA VARA PÄRANDUVAD PEREKONNAS EDASI MEESLIINI MÖÖDA SÜMMEETRILINE PEREKOND - KOHUSTUSED JA VÕIM ON ABIKAASADE VAHEL VÕRDSELT JAOTUNUD TAASLOODUD PEREKOND - PEREKOND, KUHU ÜKS VÕI MÕLEMAD PARTNERID TOOVAD KAASA OMA LAPSED MÖÖDUNUD ABIELUDEST ÜKSIKVANEMAGA PERE - LAST VÕI LAPSI KASVATAB VAID ÜKS NENDE VANEMATEST, OMANE EELKÕIGE KAASAEGSETELE ÜHISKONDADELE. LAHUTUS, KAASLASE SURM, RASESTUMINE ILMA EELNEVA KOOSELUTA JNE PEREKONNA ELUASE - PATRILOKAALNE, MATRILOKAALNE, NEOLOKAALNE PEREKONNA PÕLVNEMISJÄRJESTUS - PATRILINEAARNE,
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
o Tõlgendusvõtete järgi Grammatiline ehk keeleline (nii nagu kirjutatud, nii tuleb ka aru saada) Kuritegu on ühtlasi kuri tegu (materiaalse vara lõhkumine), kuid kuri tegu ei pruugi olla kuritegu (sõbra saladuse väljarääkimine) Süstematiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi (ntks abikaasade ühisvara) Ajalooline ehk geneetiline uuritakse seaduse eesmärke, selle vastuvõtmise ajal samuti seaduse tekkelugu. Teleoloogiline egk eesmärgipärane - selle alusel selgub seaduse otstarve, mida peab õigusakti rakendaja arvestama. ÕIGUSE REALISEERIMINE Õiguse realiseerimine - õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
