naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. · Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus isa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmiseks. · Samuti pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele.
Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust. Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud tavaliselt kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Vanas Roomas oli olukord teatud määral parem vahel saadeti 7 aastaselt koos poistega kooli ka tüdrukud. Samas olid Vanas Egiptuses ülemkihti kuuluvad naised tihti kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel ka kohtunikud ja muud ametnikud.
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega.
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud
võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle: tema naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende laste ning orjade üle. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereisal oli tegelikult õigus ka enda pereliikmeid surma mõista, kuid see oli julm ning avalikkus mõistis sellised teod hukka. Pereisa kohustuste hulka kuulus ka laste kasvatamine ning õpetamine. Hiljem hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele, mis pärit Kreeka kultuurist. Mõned saatsid aga oma pojad ning harva tütredki kooli ning seal said nad kirjatarkust ning keskmise roomlase haridusteekond sellega ka lõppes
Käskudele lisandusid ettekirjutused erinevamates eluvaldkondades. Need käsud on tegelikult sündinud hiljem Moosese ajast,aga kuna kuulutas Jahve need just Moosesele, siis nimetatakse neid tänapäevani nii. · Hammurapi ja Moosese olid sarnased nii kehtis Moosese seaduses Hammurapi koodeksist tuntud silm silma , hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat mehe eelseisundit. Mees võis võtta mitu naist, naistelt aga nõuti ranget abielutruudust. PROHVETID · Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt võetud laenu katteks loovutamaoma maatüki või enda orjaks müüma. Teine oluline nihe iisrelu ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Pärast Moosese aega hakkasid iisraelased austama ka teisi jumalaid. Isegi kuningad lasid templitesse paigutada teiste jumalate altareid. Moosese sadusest oli taganetud ja kõiki
Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava
Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides. Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomida asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesnanne oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseteks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nende päralt oli vahetu korraldav võim templites - Egiptu...
· Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi abikaasaga vastuvisiite. · Mehed Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulis...
Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate
Taaspuhkenud kodusõdades tõusid esile kaks senist Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus. Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate
kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel. Nagu märkisid ,,Rooma antiigi" autorid, ideaalset roomlaste abikaasat väljendavad sellised sõnad : vaikne ja armastav, häbelik, tagasihoidlik ja kodune. PEREKOND Rooma ühiskond jagunes kõige laiemas laastus poliitiliste õigustega kodanikeks (neil
11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid
Perekond ja kasvatus · perekond oli mehekeskne · perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. · isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine. · naistel puudusid poliitilised õigused. · kohtuasjades oli kostjateks mehed. · kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale. · naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. · roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas. · naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud. · lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega. · hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima. · rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid · teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli.
Kui Rooma kodanik lasi vabaks oma orja, sai ka ,,ori" kodanikuks. Vabakslastud tegid innukalt tööd, et pääseda orjuse seisusest. Perekond ja kasvatus Rooma prekond oli mehekeskne. Peremehele kuulus piiramatu võim pereliikmete üle. Ka laste perede vara luges isa enda omaks. Naisel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu mis sõlmiti murdeea lõpus, tähendas tema minekut isa eestkoste alt abikaasa koste eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks peeti naise jäägitut abielutruudust. Rooma naised polnud avalikust elust päris kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi oma abikaasga vastuvõtuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus tavaliselt isa käe all. See seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hakati pöörama tähelepanu laste vaimsele harimisele. Sageli kasutati kreeka päritoluga koduõpetajat
E puuakse üles, Q lükkab C tornist alla. Q sureb koos Ega. Esmeralda kujutab ilu, Q oli ilus ja õilis hing. Ph oli väliselt ilus kuid tühise hingega. C inimlikkuse minetanud. Romantism. Tekkis Inglismaal sentimentalismist. Algus Youngi ülieleegilise teosega "Öö mõtted". Puhangule aitab kaasa MacPherson "Ossiani lauludega". Romantikud toetusid Rousseau mõttele: Külm mõistus pole kunagi suutnud luua midagi kaunist või head, kõik kaunis ja hea tuleb tundeelust. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Romantismi teoreetikud - vennad Schlegelid. Romantism pääseb Saksamaal valitsevaks 18. saj lõpul. Sakslased lisasid kuuvalguse romantika, rüütliajastu ülistamise, elu muinasjutulisuse. Prantsusmaal läks klassitsismi murdmise tõttu romantismi levikul kauem aega. Prantsuse suurim romantik Hugo astus klassitsismi vastu. Ühe tema romantistliku komöödia-"Hernani"- esietendusel tekkis kaklus klassitsismi ja romantismi pooldajate vahel
on kolm last, ja vabaks lastud naised, kellel on neli last. Ühtlasi vähendatakse nende juhtude hulka, mil tehingute sooritamisel on nõutav eestkostja osavõtt. ( Pereterski, lk 136) On teada, et eeskostest olid vabastatud täielikult Vesta neitsid, kellel olid olulised privileegid ja suurem mõjuvõim kui tavaliselt naistel oli. 4.2 Abielu rikkumine Abielu rikkumine reguleeriti aastal 18 eKr lex Iulia de adulteriis-ga, mis nägi ette vastutuse naisele, kes oli rikkunud abielutruudust. Selle seaduse andmisega tehti katse võidelda kriminaalõiguslike vahenditega rooma kõrgeima seisuse perekondliku elu lodevuse vastu. Süüdiolevat naist karistati poole kaasavara ja ühe kolmandiku muu vara konfiskeerimisega ja asumisele saatmisega saarele ning tema kaaslast- poole vara konfiskeerimisega ja samuti väljasaatmisega saarele, kuid teisele. Justinianuse õiguse järgi karistati abielu rikkunud naist kehalise karistusega ja kloostrisse saatmisega
arenenud majandusega maad. Peamiseks keeleks oli Kreeka keel. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel. Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur. §25 Perekond ja kasvatus Rooma perekond familia oli mehekeskne. Naistel puudusid poiliitilised õigused. Tema vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kreeka kombetega tuli vaimne arenemine => kreeka päritoluga õpetajad. Teised saatsid pojad-tütred 7-aastaselt kooli. Sageli läksid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde. aatrium ühekorruselise nelinurkse kivist maja keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum, mille kohalt oli katus avatud
üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Selles kõiges on rohkesti sarnasusi kreeka naise olukorraga. Ometi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levis kreeka
(= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma. Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Kuid naistesse suhtuti mõneti vabameelsemalt kui Kreekas nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Kreeka kommete levides, hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes oli 7 selleks kreeka päritoluga koduõpetaja (ori või vabakslastu), teised saatsid oma pojad ja vahel ka
veini juua ning naised pidid koosviibimistel alati istuma sirgelt, mitte nõjatudes) ning aitab hallata lapsi, orje ja majapidamist. Paljudes kodudes oligi perenaise ülesandeks orjade käsutamine. Ka võisid naised vabalt kodust lahkuda: minna külla ning kutsuda külalisi, käia sisseoste tegemas vms. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Oli avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Samuti said naised selle aja kohta meestega küllaltki võrreldava hariduse: vähemalt algharidus oli poistel ja tüdrukutel peaaegu sama, edasist haridust said lubada küll ainult rikkamad perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning ladina keelt ja tantsu-, laulu-, lüüramängimiskunsti. Perekond Rooma ajalooallikates sisaldub, et perekond kujutas endast patriarhaalset perekonda, kus
* Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku perekonnaelu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud.
* Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda naised(Naise ühiskondlik positsioon oli märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides). 3.Leida sümpoosioni, spordi, aristokraatliku perekonnaelu ja homoseksuaalse armastuse vahelisi seoseid. Kõikides alades domineerivad mehed ning Kreeka ühiskonnas ju naistel erilisi õigusi polnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
