Lapseea idealiseerimine. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed oskavad veel hinnata lihtsaid inimlikke asju ja näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. Tegelased, kes on kaotamas usku ellu ja inimestesse, meenutavad oma lapsepõlve kui ideaalset aega ja üritavad sellest osa saada lastega suheldes. Faktid Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga kestis väga vähe. Teisest abielust Claire Douglasega sündis kaks last. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema medõe Colleeniga, kellega on siiani abielus. J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 194244. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale.
Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2.2 Liisa Roose
Käesoleva loo puhul hindab kirjanik naise suurt armastust, mille tagajärjel oli ta võimeline end ennemini tapma, kui ilma kallimata edasi elama. Noorte armastust on kirjeldatud väga suure ja puhta tundena. Autor kujutab väga avameelselt tüdruku konkreetset, karmi ja kindlat iseloomu. See väljendub nii tema monoloogis isale, kui ka julguses ja suutlikkuses endalt ise elu võtta. Ning loomulikult ka selles, et viimasena asjana soovis ta, et neid Guiscardoga kõrvuti maetaks. Antud loos oli abielust juttu jällegi nii palju, et Ghismonda oli abielus olnud ühe hertsogiga, kuid seda lühikest aega. Kogu raamatu põhjal mõtlen, et autor üldiselt ei austa abielu üksi, vaid ainult käsikäes suurte tunnetega , kuna väga paljud novellid on petmisest ja sellega kaasaskäivast kavalusest ja tarkusest, mida tunduvalt rohkem hinnatakse, kui truudust oma abikaasale. Novell oli väga kurva lõpuga ja armunute suhtes ebaõiglane. Arvan, et vürst kahetses oma kangust elu lõpuni
Seetõttu otsustasin rohkem teada saada tollase riigijuhi eluloost ja teada saada kas tema läbielamised mõjutasid kuidagi ka riigi juhtimist, millega tolleaja elanikud rahul ei olnud. Jossif Stalin oli rahvuselt grusiinlane ja pärit lihttööliste perekonnast. Tema haridustee katkes, kuna ta ei suutnud sooritada eksameid. Nooruspõlves oli ta vangistuses seitse korda kusjuures alati ta sai põgenema. Stalini esimene naine suri üsna varakult tüüfusesse. Tal oli esimesest abielust poeg Jakov. Möödus mitmeid aastaid enne, kui Stalin taas abiellus. Tema uueks väljavalituks oli vene päritolu noor naine, kes tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda õnnetut abielu Staliniga. Nende abielust jäi Stalinile kaks last- Vassili ja Svetlana. Poliitikas oli Stalin igati kaval mees. Stalinit ei takistanud oma unistuste realiseerimisel miski peale surma. Ta oli seadnud endale väga kõrge eesmärgi- saada Venemaa valitsejaks, olles ise madalast päritolust
Dr Arnold Seppo eriliste oskustega arst, teadlane ja leiutaja See portreelugu on kirjutatud raamatu ,,Dr Arnold Seppo lugu" põhjal, mille autoriks on tema teine naine Hilja Seppo, kes on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogina. Arnold Seppo esimesest abielust sündinud poeg Tõnis Seppo, töötab, nagu ta isagi traumatoloogina. Tal on ka tütar Heili, kes sündis abielust Hilja Seppoga. 31. detsembril 1917 sündis väikses külas Johannes ja Rosalie Seppo perre neljas poiss Arnold. Algkoolis käis ta Lapsino külas, mis oli venekeelne. Keskkooliõpingud möödusid Seppol Leningradis. Lisaks õppimisele tuli tal ka ennast ise üleval pidada. ,,Õhtuti ja öösiti sai siis sadamas kaste laadimas käidud," on ta öelnud. Keskkool lõpetatud, läks Seppo edasi õppima Leningradi Meditsiiniinstituuti. Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge
talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu.Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag.
Vanal Andresel olid elus suured plaanid, kuid saatus määras asjad just tema tahtmisele vastupidiselt. Andrese lootused ja unistused ei muutunud reaalsuseks. Mehe lohutuseks ja südame rahustuseks sai piibel, mille taga istudes veetis ta oma vabad tunnid. Mari polnud Vargamäe perenaisena õnnelik. Pärast Jussi enesetappu nuttis naine kibedaid pisaraid ega suutnud lakata temale mõtlemast ning kahetsemast, et ta mehe palumisel temaga sauna ei läinud. Kui surid Mari ja Jussi abielust sündinud lapsed, tundis Mari, et laste surm on talle karistuseks Jussi surma eest ning kahetses, et ta Andrese ja Krõõda lapsi justkui rohkem hoidis. Andresega abielludes pidi naine taluma külarahva mõnitusi ja meelepaha, mis talle väga hinge läksid. Marile põhjustas suurt hingevalu Andrese endassetõmbumine, mis omakorda oli põhjustatud Mari endasse sulgumisest Jussi surma pärast. Andrese aastatega süvenenud äkilisus põhjustas naisele hulgaliselt kannatusi. Ka Juss oli õnnetu
olema küll. Ei kaubeldud vaid turul, aga linnaväravates või töökojas, vb ka kaupmehe enda kodus Meistriks saamine ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi vabad olid pühapäevad ja usupühad
märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud
aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti. Kuigi Boccaccio ei olnud oma naasmisega rahul jätkas ta oma tööd, kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest, aastal 1341. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1342. aastal ja Fiammetta 1343. aastal. Boccaccio isa abiellus uuesti Bice del Bostichi'ga. Tema isa lapsed esimesest abielust olid kõik surnud (peale Boccaccio) ja talle tegi head meelt poja, Iacopo sünd, aastal 1344. Boccacciost endastki sai jälle ebaseaduslik isa, kui Ravennas sündis Violante. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Vaatamata tema väidetele, ei ole kindel kas ta oli tegelikult kohal katku poolt rüüstatavas
kirjaduslikult andekad. Lapseea idealiseerimine. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed oskavad veel hinnata lihtsaid inimlikke asju ja näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. Tegelased, kes on kaotamas usku ellu ja inimestesse, meenutavad oma lapsepõlve kui ideaalset aega ja üritavad sellest osa saada lastega suheldes. Faktid Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga kestis väga vähe. Teisest abielust Claire Douglasega sündis kaks last. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-õe Colleeniga, kellega on siiani abielus. J.D.Salinger teenis Teises maailmasõjas aastatel 1942-44. Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahistusest. "Kuristik rukkis" oli 20. sajandi üks keelatuim, kuid samas ka loetuim raamat. Romaani "Kuristik rukkis" pühendas autor oma emale.
aastail 1841 kuni 1851 läbiviidavatel iga aastastel kuni 40 sõjalaevani ulatuva Balti laevastiku Kroonlinna eskaadri juht. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Perekond Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast pärit Anna Dimitrijevea Boikovaga ( 18081892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 kasvas täiskasvanuks: · Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul von Gerschau (18211908) abikaasa[1] · Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus · Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Basenovi abikaasa · Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas)
Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas S...
Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud eriti kaasa rääkida linna valitsemises. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised, nagunäiteks teenijad, prostituudid, kerjused jne. Nagu ka riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli nagu nõukogu. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linnas. Ta pidi elatist teenima kaupmehena. Käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Tsunftid ja gildid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile, määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Naturaalmajandus asendus kaubandusega. Enam ei toodetud asju ainult ühe
Tema õde Christine Gertrude Barclay de Tolly (17701865) oli Liivimaal Krootuse mõisniku Magnus von Lüdersi abikaasa. Michael Andreas Barclay de Tolly abiellus 22. augustil 1791 Tarvastus oma sugulase, Jõgeveste ja Keeri mõisa pärijanna Auguste von Smitteniga (1770 Jõgeveste 1827 Tartu), kes oli Jõgeveste mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit Renata Helene von Stackelbergi (17491786) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina orden. Abielust sündis: Vürst Magnus Barclay de Tolly (17971871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult. . Sõjaväeline karjäär Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783
Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonna, kuid kõik ei saanud olla kodanikud. Kodanikuks sai siis, kui oldi pärit seaduslikult abielust või siis teatud aja linnas elanud. Selleks ajaks oli 1 aasta ja 1 päev.See seadus kehtis enamasti sunnimaistele talupoegadele,kes tahtsid saada isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevatest piirkondadest. Linnad pakkusid inimestele turvalist elu.Näiteks turvaline elu oli seal sellepärast, et linnu ümbritsesid müürid, mis vaenlasi eemal hoidsid. Linnas võis olla luksuslikum elu, kui maal
Tsehhovi Looming: Proosa: I perioodi novellid- ,,kurbus"-voorimehe poeg suri, igapäev käis mees tööl ja tahtis kellegagi rääkida, kuid keeig ei viitsinud kuulata. Lõpuks rääkis ta oma hobusele oma mure ära. ,,rõõm"- üliõpilane kes oli ajalehte pääsenud, käskis kõigil seda lehte lugeda ja keksis sellega, hiljem tuli aga välja, et ta oli lehte saanud,sest ta jäi purjuspeaga hobuse vankri alla. ,,daam koerakesega"-naisest, kes on tüdinud oma abielust ja kohtub teises linnas mehega, kellesse ta armub.. ,,paks ja peenike"-kaks sõpra saavad kokku, suhtumine algselt võrdne ,kuid kui tuleb välja ,et paks on salanõuniks, siis hakkab peenike pugema. ,,magada tahaks"-13.a lapsehoidjal on suur koormus,ning ta tahaks magada, kuid laps ei lase, ning rõõgib koguage, lõpuks lapsehoidja ei suuda enam ning ta lämmatab lapse. II perioodi looming- inimhinge analüüs süveneb,lepplikuse kriitika. ,,palat nr6" halvas
alates 1980. aastast. Ta on kuninganna Juliana ja prints Bernhardi tütar. Beatrix sai troonile pärast seda, kui tema ema Juliana troonist loobus. Kuningannana on Beatrix olnud konservatiivne ning väärikas, püüdes avalikku ellu mitte sekkuda. Teda hinnatakse kui professionaalset ja edukat konstitutsioonilist monarhi. Hollandi paraegune kuninganna Beatrix abiellus 1966 saksa diplomaadi Claus von Amsbergiga. Beatrixil on abielust Claus von Amsbergiga kolm poega: * kroonprints (Oranje vürst) Willem- Alexander (sündis 1967) * prints Johan Friso (sündis 1968) * prints Constantijn (sündis 1969) Hollandi Kuninganna
muljetavaldav. Albrecht Düreri elulugu ja looming Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer (1471-1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. 23- aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Dürer Agnes Freyga, kelle isa oli pronksisepp ja amatöörharfimängija. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemendi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril
3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, leiate Tallinna raamatukogudest? Seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. Märksõna: dokumendihaldus Aasta: 2005-2015 Laad: Trükitud raamat Raamatukogud: Kõik Tallinn raamatukogud 4. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? Priit Pullerits kirjutas kuus artiklit. Ta kirjutas abielust, kloonimisest, väljaminekust, hangeldajast Holliwoodis, DNA testist ja mehelikkuse sümbolist. Näiteks: „Abielu hävitamine : [homoabielud]“. Autor: Priit Pullerits Ilmumisaeg: 1997-1997 Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 5. Leidke, kes ja mis keelest tõlkis eesti keelde G. Flaubert’i “Tundekasvatuse” ning mis sarjas see raamat Eestis ilmus.
Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses...
lennu Jak-18ga. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu. Sõjakool ja teenistus mereväes 1955 aastal kutsuti Gagarin Nõukogude armeesse ja suunati Lennuväe Lendurite Kooli. Ta õppis tollal tuntud katselenduri Akbulatovi juures. Vaatamata raskustele lõpetas ta kooli 1957 aastal kiitusega. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus. Isiklikku Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena(1959) ja Galina(1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor. Ettevalmistus kosmoselennuks 1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati. Sama aasta 9. Detsembril avaldas Gagarin raporti avaldada end kosmonaudikandidaatide hulka. Nädala pärast kutsuti Gagarin Moskvasse igakülgsele meditsiinilisele
Johnny Depp Lühireferaat Autor: Keila 2014 John Christopher Depp II, sündinud Queensboros, Kentuckys, 9. Juunil 1963, oli noorim neljast lapsest, kelleks olid kaks vanemat õde Debbie ja Christie ning vanem vend Dan; kaks viimast olid ema esimesest abielust. Isa John Depp seenior oli linnavalitsuse teenistuses töötav mehaanik. Ema Betty Sue oli ettekandja kohalikus kohvikus. Nende perekond oli Ameerika Töölisklassi tüüpiline esindaja, kes sai kasu plahvatuslikult arenevast odavast elamuehitusest, mis esimest korda algas 1950. aastatel. Nad olid eeslinnaelanikud ning nende eluviis ja unistused olid sellele vastavad. Ainult väike Johnny oli teistsugune. Temal oli kõrgem kutsumus. Tema vanavanaema
Kunstimuuseumi asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma ( 19.mai 1943 Tallinn) sai Kristjan Raua Majamuuseum. Kristjan Raud 1 Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed
Lucy kasutas golfi harjutamist vabandusena, et krunt läbi otsida. Ta lõpuks leidis naise laiba peidetuna sarkofaagis, vanas tallis Lutheri antiikide kollektsiooni hulgas. Aga kes ta on? Politsei viimaks identifitseeris ohvri riietust Prantsuse tootena. Emma seejärel räägib politseile, et ta oli saanud kirja mille ta oli väidetavalt saanud Martinelt, Prantsuse tüdruk kellega tema vend oli kavatsenud abielluda. Ta oli kirjutanud Martinest ja nende eelseisvast abielust päevi enne tema surma taganemisel Dunkirkis 1940. aastal. Kiri mis olevat Martinelt väidab, et ta oli rase kui Edmund suri ning ta nüüd soovib, et nende pojal oleks kõik eelised mis tema päritolu lubaks talle. Politsei tuleb järeldusele, et laip mis oli sarkofaagis on Martine, aga see juhtus mitte olema asi, Kui Lady Stoddart- West, James Stoddart-Westi ema, Alexanderi kooliõde, paljastab, et hoopis tema on Martine. Kuigi
Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. 1862 püstitati Keilasse Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949.
Vanemate või vanavanemate surm võib tõenäoliselt suurelt rivist välja lüüa.Elu mõte hakkab otsa saama,olukord,et ei tea mida enam edasi teha,või mõelda. Tuju kadumine,kuid sellega võib seostuda ka õnne,rõõmu ja võitu,teades või teada saades,et perre tuleb uusi järeltulijaid.Elu juba on kord selline,kord võtab,kord annab.Inimesed elu vastu ei saa. Muidugi lastele on suureks kaotuseks,kui vanemad lähevad lahku,lahutavad abielust,ning kolivad eraldi.Varajagamine,laste jagamine ning alimentide maksmine või rahaliselt toetamine võib kujuneda oluliselt raskemaks,kui arvata võib. Kõige rohkem selle all kannatavadki lapsed,kes ei tahaks kummastki vanemast loobuda,kuid kui juba ära harjud,saad ehk aru,et võib-olla nii oligi parem ja oled jälle saanud mõnes asjad tagemaks,ning saavutanud võidu. Elu kvaliteet tõuseb oluliselt,kui kohtad uut silmarõõmu,sõpra või sõbrannat,sugulast või keda
üldistas seda poliitilist olukorda ja samas ta kirjeldas loodust, ette tulnud armastust ja need olid põimunud ja kõike seda hoogsas, ladusas ja väga kaunis keeles. Võõõrvõimu aeg, kui napoleon vallutas euroopat. Napoleoni ideed olid head aga ei läinud baironi mõtetega kokku iseseisvusest ja vabadusest. Pärast kolme aastat ära olnud, naaseb inglismaale, abiellub, ei klapi ja abielu ei kestnud aastatki. Tal tekkisid suhted oma poolõega isa esimesest abielust. Selle pärast ka teda kritiseeriti. 1816 lahkub inglismaalt jäädavalt ja ei pöördugi tagasi. Loomingu koha pealt jõuab inglismaal avaldada mitmeid poeeme. Neid kutsutakse idapoeemideks. Üks pealkiri on ,,Gjaur". Seal kesksel kohal romantiline kangelane, vääramatu tahte ja uhke vaimuga üksik mässaja. Võitleja armastuse ja vabaduse eest. Trotsib maailma pahesid, kuid selle juures pessimist,etei ole usku ja lootust. Euroopas ringi, peatub Sveitsis,
Jüri Gümnaasium EESTI DIRIGENDID ERI KLAS NEEME JÄRVI Koostaja: Juhendaja: Klass: 9.h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent. Eri Klasi ema oli pianist ja pedagoog Anna Klas. Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusoop...
sunniabielule ei olnud enam vajalik. Teisalt olin aga sokeeritud sellest kui normaalseks pidasid teised afganistaanlased lapsabielu. Sonita eakaaslased tundsid rõõmu kui nende eest maksti palju raha ja kui mees, kellega nad olid sunnitud abielluma, ei olnud neist viis korda vanem ja nägi hea välja. Teadmine, et selline juhtum nagu Sonital oli, et vaatamata vanemate survele ja mitmetele väljapressimistele sai vabaduse abielust, vähemalt mõneks ajaks, ei juhtu kindlasti igaühega. See olukord oli üks miljonist. Mul oli isegi raskusi mõistmisega, et praegu saab üldse selline asi toimuda, sest meie igapäeva maailm on nende omast niivõrd erinev. Samuti ei suuda ma mõista, kuidas Sonita pere ei hoolinud hetkekski sellest, mis on Sonitale kõige parem ja südamelähedasem. Oma muresid ja hirme suunas Sonita muusikasse. Ta kireks oli räppimine ning lugudes
tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924 aastal Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. 3 Looming Enamus Kristjan Raua töödest oli pliiatsi- ja söejoonistused. Vähem tegeles ta maailmisega. Tema joonistusmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid, kratid, personifitiseerunud loodusjõud ja lood lendavatest järvedest. 19
2 Võrreldes keskajaga on tänapäeva ühiskonnas naiste õigused ja kohustused vägagi palju muutunud. Keskajal ei võidelnud naised selle eest, et olla meestega võrdsed ja, et saada samu õigusi, mis meestelgi. See kõik teeb tänapäeval naiste õiguste ja võrdsuse teema väga päevakajaliseks. Antud referaat annab ülevaate keskaja naise kohta. Naise elust keskajal, abielust, perekonnast, haridusest, millisel positsioonil seisis keskaja naine ja millised olid tema kohustused ja õigused. Ma valisin selle teeema just sellepärast, et teada saada milline oli keskaja naise elu ja kuidas see võrreldes tänapäevaga muutunud on. Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade keskaja naise elust, millised olid tema kohustused, kust said naised haridust, millistel ametialadel töötasid, millised olid nende perekonna suhted.
Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest, 2002 Valgetähe teenetemärgi IV klassi ning 2003. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "***sügaval maa all elavad..." eest. Praegu elab Andres Ly Seppeliga, oma teise naisega, abikaasa isalt päritud majas Raplas. Seal esitab ta ka oma luuletusi väikese hulga rahva ees. Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina. Praegune naine, Ly Seppel on kirjutanud inimese, rahvuse ja keele suhteid mõtestavat luulet ja proosateoseid lastele. Tõlkinud türgi, aserbaidzaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni, tatari, vene ja soome luulet. Koos abikaasaga tõlkis vene keelest valimiku "Tuhandest ühest ööst" (1984). Luulekogud: "Hunditamm" (1968) "Ukslagendikul" (1971) "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977)
abielluda. Pärast suurt pulma asusid nad elama Tosteisse. Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris elas unistas ta suurest armastusest ja õnnelikust abielust mis oleks lahenduseks kõigile tema probleemidele. Hiljem kui ta ilmub jõuka aadliku koju ekstraavagantsele ballile, hakkab ta üha enam unistama suurejoonelisest elust. Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni. Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist.
Freudiga kunagi ei kohtunud. Organi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat organit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks?
Euroopa valitsejad. Frangi riigi esimesed valitsejad. Suur rahvasterändamine. IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine. Põhjustajaks peetakse hunne. Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne-Rooma keiser(Romulus Augustulus)- Algas keskaeg. Germaanlaste riigid. Hispaaniasse-läänegoodid. Prantsusmaale. Itaaliasse Põhja-Aafrika. Koos elasid germaanlased ja roomlased. Kujunevad välja: Itaalia keel, Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning...
· Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed. · Rae võim oli väga suur · Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim · Linna raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Linnade rahvastik · Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) juhtiv võim oli sakslaste käes. · Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel. · Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane"
prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist
inimeste hobiks või kindlad spetsialistid koonduvad kokku ning loovad ühise gildi, mida toetatakse. Mina näen ennast tarbekunstnikuna, kes tegeleb käsitööga. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval meistiks saada hulga lihtsam, nimelt saab koolis omandad endale meistri hariduse kiiremini kui varem. Varasemal ajal oli kolm etappi, et saada meistriks- õpipoiss, sell ja siis meister. Et õpipoisiks saada, pidi olema kristlikust abielust ausate vanemate laps ning pidi olema ka käändaja, kes maksis äparduste eest. Õpiaeg kestis 3-5 aastat (juveliiridel 7 aastat). Kui test oli läbitud, siis sai selliks. Sell võis valida ise endale meistri, kelle juures töötas tasu eest ja tuli läbida rännuaastad erinevate meistrite juures ning selli tööpäeva pikkus oli 14-17 tundi. Sell oli vaba inimene ja ta võis kanda relva ning osa võtta linna kaitsmisest ning vabad olid pühapäevad ja usupühad
ANDRESE ABIELUD Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas ,,Tõde ja õigus" on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres
Third level Fourth level Fifth level Tohutus menus ja töökoormuses kannatas eelkõige Andrewsi eraelu. 1967. aastal Tony Walton ja Julie Andrews lahutasid. Vaikselt hakkas Andrewsi uusi filme mõjutama ebaõnn. Julie hoidis mõne aasta teatri- ja filmielust eemale. 1969. aastal abiellus Julie Blake Edwardsiga. Peres kasvasid tütred: Emma, esimesest abielust Jennifer, adopteeritud tüdruk Amy Leigh. Hiljem adopteerisid nad tüdruku Joanna Lynni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis
Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus kuni 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Ilves õppis USA-s nii Columbia ülikoolis kui ka Pennsylvania ülikoolis psühholoogiat. Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan ja Juulia Kristiine. Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga(praegu Evelin Ilves), kellega tal on tütar Kadri Keiu. Ilves valdab eesti, inglise, saksa, hispaania keelt. 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli parteide liitumisel
Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teist...
Järgminsena tuli Kötheni periood(1717 – 1723). Vürsti õuekapellmeistrina töötamine sobis talle eelmisest enim, kuna eelmiste töökohtadega kaasnesid tal tihti probleemid. Köthenis sai Bach keskenduda orkestri- ja kammermuusikale. 1720ndal aastal suri ootamatult tema naine, mis tõttu jäi helilooja üksi nelja lapsega. Poolteist aastal hiljem abiellus ta musikaalse Anna Magdaleena ning neil oli õnnelik abielu. Kahest abielust sündis Bachile kokku 20 last, aga pooled neist surid lapseeas. Viimane suur periood tema elus möödus Leipzigis(1723 – 1750). Bachi uus kohustus oli olla kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Sellel perioodil kirjutas ta palju kantaate ja vokaal-instrumentaalteoseid. Bach oli kogu oma elu hädas halva nägemisega. Paar kuud enne oma surma jäi ta ebaõnnestunud silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda.
sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise "imemaali", mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr
5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormised: Viljakümnis, hinnus ja teotöö 7. Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik. Kihelkonnakiriku preestrite ülesanded olid: armuandmine, pihilevõtmine, pulmad, matused, harimine usu teemadel. 8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest. 9. Linna valitses raad. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 10. Hansa liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Hansa liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Hansakaubandusel Eestile oli oluline roll : Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule (arhitektuur, maalikunst), käsitööoskuste levikule (samuti ka vastava terminoloogia levikule), mõjutas kirjakeelte arengut 11
Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele
Kohustused Osavõtt linna kaitses Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Õigused Tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohus Linnavalitsus raad Millega tegeles Linna sissetulekuga Heaolukorra kindlustamisega Kohtu mõistmisega Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka Raad sekkus kodanike isiklikku ellu (liigse priiskamise piiramine) 16.saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda) Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid
Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. (2) Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. 10. Kes saavad isadust vaidlustada? § 91. Isaduse vaidlustamine 3 (1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
