Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7
lakkamine. (philine phjus on ajuarterite vi suurte suute kaelaarterite ummistumise vi trombistumise jrgneb ajuverejooks mis tekib aju arteri lhkemise tttu, phjused ateroskleroos ja hpertoonia(krge vererhk), ajukasvajad, entsefaliit ja menigiit. --PEREKONNAPETS--(tekkimine,arenemine-ajal. levaade) Perekond- on abielul vi veresugulusel phinev vike grupp, mille liikmeid seob (hine olme, moraalne vastutus, abi), Abielu on perekonna alus ja abielu vormid(perekonna vormid): 1.monogaamne ehk ainuabielu (mees ja naine) 2.polgaamnia ehk mitmikabielu (1mees abielus mitme naisega ja vastupidi) a.polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu
Abiellumise mõte ja tavad erinevates riikides Hanna-Liis Karp Carolin Väin Mis on abielu? • Abielu on juriidiline isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused • Jaguneb kaheks: vabaabielu ja abielu • Vabaabielu on määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata Abielu sõlmimine • Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev ühendus, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega sigitada järeltulijaid • Abielu tekib abiellumise ehk abielusõlmimise tagajärjel • Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega Tavad ja kombed Eestis •Ametlikule registreerimisele eelneb kihlumine • Pulmatseremoonial tänatakse vanemaid ja rõhutakse, et sidemed vanematega nõrgenevad • Pruudi valge kleit, loor, pruudipärg ning pulmakombed tulenevad juba vanast ajast
Rühmatöö Inimeseõpetus Millisel abielul on õiguslik alus? · Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. · 15-17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks Mis on perekonnaseisuakt? Millised on perekonnaseisutunnistused? Millised asutused koostavad ja annavad välja neid dokumente? Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ja abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht • Abielu sõlmitakse on Eestis mehe ja naise vahel • Abielu ei või sõlmida
noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade
valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellestkõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest.
Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. · Isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. · Samast soost isikuga. 3
Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest
Abielust tulenevad õigused ja kohustused Sissejuhatus Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate õiguste ja kohustustega. Abiellu astumise tingimused Eesti Vabariigis Abiellu saavad sõlmidad 18 aastased isikud 15 aastane isik, kellel on vanemlik luba Eesti Vabariigis saavad abielluda ainult erisoost isikud Miks abiellutakse? Tavaliseks vastuseks abiellumise põhjuse kohta on: " Sest me armastame teineteist!" Ajutine hullumeelsus Seksuaalne tung Üksindus Ühiskond ootab seda (Sõbrad, vanemad) Abielu on tulus äri
Perekonnaõigus AÜ 2014/2015 Kodutöö II lahenduskäik I Maria nõuded: 1. Abielu lahutamine: a. Kas saab nõuda abielu lahutamist? i. PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2
Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.
...............................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine..........................................................................................................10 6. Naine religioonis...........................................................................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................
Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Laiendatud perekonda* kuulub lisaks tuum perekonnale veel täiendavaid liikmeid, kes kõik on omavahel lähisugulus-, partnerlus- või hõimlussuhteis Bigaamia* ehk kaksikabielu ühe mehesamaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria* ehk mitmemehepida mine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia* ehk mitmenaisepida mi ne ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia* ehk mitmikabielu mehe või naise samaaegne abielu mitme vas tassoost Isikuga Külalisabielu* eri elukohtades elavate inimeste suhe (abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Kordusabielu* kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abi elu.
pereliikmete ellu sekkus, oli tema enda valida. Samuti kaasnes perekonnajuhi õigustega kohustus vastutada perekonnaliikmete tegude eest. Perekonna ühtekuuluvust suurendas veel seegi, et üldiselt oli roomlastel tavaks, et kõik põlvkonnad elasid koos ühe katuse all. NAISE ÕIGUSED Naise õiguslik seisund Roomas oli mõneti vastandlik. Naine oli pärija, tal oli isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võis teha testamenti, kaasavara abil pääseda abielu sundusest, abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda, kuid tema võimetele mingit tegelikku rakendust ei pakutud. Kõrgklassi tütarlastele hakkasid isad abikaasasid otsima enamasti nende 1214 aasta vanusesse jõudmisel , vähemjõukate perede tütred võisid hiljem abielluda, isegi varastes kahekümnendates aastates, kuna madalamate klasside abielus ei mänginud majanduslikud ning poliitilised huvid nii suurt rolli. Mees oli abielludes peaaegu alati vanem kui naine
Nii laste kui ka naiste üle valitses piiramatult pereisa. Käesolevas referaadis käsitletud isavõimu mõju suhetes lastega ning ka abielus ja sellega kaasnevates toimingutes, eesmärgiga analüüsida, kas perekonnapea võim sugulaste üle on absoluutne või mitte. Lähemalt on kirjeldatud perekonna mõiste tähendust Roomas. Isa ja laste vaheliste suhete juures on välja toodud see, kuidas isavõim tekib ning kuidas saab seda lõpetada isa eluajal. Abieluõiguse osas on kirjeldatud abielu cum manu ja sine manu, nendest tulenevaid erinevusi lahutuse puhul ning käsitletud on ka konkubaadi olukorda. Töös on kasutatud ajaloolist ja analüütilist meetodit. Allikatena on kasutatud nii eesti- kui inglisekeelseid teoseid, enamasti õigusteaduse valdkonnast, kuid on ka ajalooteemalist kirjandust. 3 3. Rooma perekond 3.1. Perekonna mõistest
Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid
.......................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Lisa.................................................................................................
· Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj.
09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.saj.
Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on antud abielu kehtiv Eestis. 3. Saksa kodanik, kes elab Belgias, soovib teha tehingut Eestis
IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne
Kukkumise tagajärjel arvatakse, et tekkis tal ka ajuvigastus, mis väljendus terve elu kestnud peavaludes ja mille tõttu ta võis muutuda julmaks. Usu reformatsioon Anglikaankiriku teke Kuna Henry VIII esimene naine Catherine ei suutnud ilmale tuua meessoost järglast, soovis Henry VII temast lahutada. See osutus aga keeruliseks, kuna tolle aegne paavst oli Karl V, kes oli Catherine õepoeg. Selle tõttu ei saanud Paavst abielu tühistada, kuigi käisid jutud ta oleks seda soovinud teha. Henry VII oli aga kannatamatu inimene, kes proovis abielu tühistust kiirendada läbi Inglismaa kõhtudega. Kui uudised sellest jõudis Paavstini, siis proovis Paavst kogu protsessi tuua Roomasse, et seda venitada ja piirata Henry VII käitumist. See aga vihastas Henryt VII ja lõpuks otsustas kuningas oma nõuniku, Thomas Cromwelli mõjutusel, lahku lüüa Rooma Katolikust kirikust
Teesid abielu, perekonna kohta lähtudes ,,Anna Kareninast" Abiellumine peaks olema tingitud armastusest. Selline abielu võis püsida sajandeid tagasi, kuid mitte tänapäeva.Üldiselt on ikka nii, et kui ei ole abiellutud armastusest, siis varem või hiljem puruneb abielu mõne kolmanda isiku pärast. Perekond/abielu ei saa funktsioneerida, kui üks pool on pidevalt lennus. Selleks, et elada korralikku pereelu on vaja, et kõik pooled annaksid oma panuse ja oleksid kohal. Kui seda teeb ainult üks, siis võib suhe samuti puruneda. Hea suhte ja perekonna püsimiseks on vaja rääkida. Enamik inimesi ei oska teiste mõtteid lugeda. Ma võin ainult oletada, et Anna ning Karenini suhe oleks võib-olla püsinud, kui nad
Õigusõpetus ABIELU SÕLMIMINE Mehe ja naise vahel Täisealisus, 15-18a, vanemate loal, lisaks teovõimeline laiendamine kohtu kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta
Hüp jääb alles K1; K2 ja K 3 heidavad liisku, kes saab. See, kes saab, maksab O1-le samadel tingimustel, kui M1 ja O1 o-m lep.-s Kui O1 on teinud remonti või muid kulutusi, mis olid vajalikud, siis ta saab need kulud tagasi küsida. Kaasomanik Hüp. seadmiseks enda m/o-le ei ole vaja kaasomanikke notarisse; läheb ainult see kes pandib enda m/o. Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest. Ühisvara Abielu kestel soetatud vara; Enne abielu vallasvarana maja, mis abielu ajal kinnistatakse (panga seisukohalt ühisvara, kuid kui kohtu kaudu nõuda, siis saaks nii, et ½ maa hinnast tuleb abikaasale kompenseerida); Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud vallasvara, mis abielu ajal ka kinnistati. Lahusvara Abikasa isiklikud tarbeesesmed; Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara; Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara; Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu;
põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida teovõimelised täisealised isikud. Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv:1 Kooseluseadus 1 1
Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII maaliga Abielu alg aastad 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Järgnevalt ma kirjutan sellest kas lubada või keelata samasooliste abielu või mitte. Minu meelest erilist vahet pole selles,kuna iga inimene teab ise mida ta teeb ja kellega koos ta olla tahab.Aga see on küll natuke imelik vaadata kuidas samasoolised kuskil jalutavad ringi.Eriti jube oleks vaadata seda kuidas samasoolised kuskil keset tänavat näiteks suudleksid või teeksid midagi veel hullemat. Väiksed lapsed võivad sellest saada tõsise trauma või midagi taolist.Aga jh paljudes euroopa riikides on samasooliste abielu lubatud. Ja ma arvan seda et
2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. Abielu: 18, a ka alates 15a vanemate kirj nõusolekuga. Kui üks vanem ei anna nõusolekut, pöörduda kohtusse ja kohus annab loa, võib abielluda. Abielu ei saa sõlmida kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. (võib pikendada 6 kuuni) Varalised õigused: vara jagatakse kokkuleppeliselt, kinnisvara peab olema teada abikaasale, vallasvara korral kirjalik nõusolek. Ühisvara: abielu kestel om. vara, kasut ja käsut kokkuleppel. Lahusvara: enne abielu kuulunud vara, abielu ajal saadud kingiks, abielu ajal päritud, iskilikud tarbeesemed. Vara võib jagada ka abielu ajal. Abieluvara leping: sõlm notariaalsel teel,
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16
17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19.Missugused Pearu iseloomujooned tegid koostöö temaga eriti raskeks? Pearu oli väga kaval, salalik, visa hingega ja sihikindel. 20.Miks ei õnnestunud Andresel alustada koostööd maaparandamisel ka teiste naabritega? PEREKONNAELU 21.Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu. Krõõdal oli väga palju töö kohustusi ja Andres sai sellest aru alles peale Krõõda surma, seega oli Andres Krõõda suhtes ükskõikne ega hoolinud temast eriti. 22.Missugust osa etendasid Andrese elus töörõõmud ja tuleviku lootused abielu vältel Krõõdaga? Kuidas jagunes töökoorem? 23.Missugused tõsiasjad saavad Andresele selgeks alles pärast Krõõda surma? See et Krõõdal oli olnud liiga palju kohustusi 24.Miks tütarde sünd valmistas vanematele tuska?
turvaline side emaga – turvalise kiindumisstiiliga romantilistele suhetele kalduv vältiva kiindumisstiiliga ( suhtumine endassi võib olla positiivne kui ka negatiivne) Positiivne suhtumine teistesse ja enda halvemaks pidamine -omane ärev/ambivalentse ehk vastuolulise seouse stiiliga inimesele. (emaotsis lapseeas lähedust, aga polnud alati tähelepanelik lapse vajaduste suhtes) Suhte areng ja abielu Abielu mõte ja tavad Abielu – sotsiaalseid norme peegelduav institutsioon, mis määratleb ja kontrollib sugulises kooselus elava paari suhteid teineteise, sugulaste ja kogu ühiskonnaga Tähendab kooselu ametlikku registreerimist. Vanasti kooselu alguse, vb täieliku tutvumise, teineteise tundmaõppimise algus. Abielu plaane pidasid eelkõige noorte vanemad või hooldajad. Levinud oli ehalkäinmine – külapoisid läksid lauluga tüdrukutele külla ja hommikuhakul hakkasid koju minema
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus
ja siis lahku läinud. Abielulahutus võib olla pikk protsess ning see võib nõuda aega ja raha ning loomulikult palju närve. Lahkuminekut tervikuna võib käsitleda protsessina, mille käigus lõpetatakse abielusuhe ning mis hõlmab abikaasade üksteisest eraldumisega seostuvate sotsiaalsete, juriidiliste, emotsionaalsete ja majanduslike aspektide läbitöötamist, laste olemasolul ka vanemlike funktsioonide täitmise ümberreguleerimist. Abielulahutus on abielu lõpetamine poolte kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel perekonnaseisuasutuse või kohtu poolt. Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõista välja elatis (alimendid), siis perekonnaseisuasutus abielu ei lahuta, vaid seda teeb kohus. Kui lahutust taotleb ainult üks abikaasa, saadab kohus taotluse teisele abikaasale teadmiseks. Abielu lahutatakse ka
Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine. Täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta konfirmeeritakse, oma kirikuks. Õigeusu kirikus on selle asemel salvimise sakrament, mis toimetatakse tavaliselt järgmisel hommikul pärast ristimist. Abielusakrament on enamasti kõikides kirikutes sakrament, milles mees ja naine lubavad truult täita abielukohustusi kuni surmani. Katolikus kirikus on abielu mehe ja naise vaheline leping. Tulevased abikaasad peavad enne abiellumist olema eelnevalt vastu võtnud konfirmatsiooni sakramendi. Katoliikliku abielu üldjuhul lahutada ei saa. Küll on võimalik see ainult tõestades reeglite rikkumist või abikaasa abielutõotuse mitte täitmist. Õigeusu laulatuse tseremoonia on üles ehitatud ristimise ja salvimise tseremoonia eeskujul. See koosneb kahest osast: sõrmuste vahetamisest ja pruutpaari kroonimisest
Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara
· Kui saab kohaldada 2 aasta reeglit, siis surmaks on sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. · Kui kohaldatakse 5 aastast perioodi, siis...TsÜS §20 (2) kui surma aega ei tea siis surmaks esimese aasta lõpp, mil saadi viimased andmed tema kohta. Kui siiski surnud ei ole, siis on õigus oma vara tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu. 3.Juriidilised isikud 3.1.Juriidilise isiku mõiste Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav. TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilised isikud Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i.
Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS
A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis.
aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Katariinat sisuliselt pantvangis. Noor Henry ei saanud kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks midagi teha ja nõnda
- erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) • Tänapäevase REÕ arengulavaks sai Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), esimene 1893. aastal REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad: - määrus 1215/2012 (kohtualluvus tsiviilasjades) - määrus 2201/2003 (kohtualluvus abielu ja vanemliku vastutuse asjades) - määrus 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - määrus 864/2007 (lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) - siseriiklikud REÕ regulatsioonid • Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine REÕ ALLIKATE KOHALDAMINE • Hierarhia - EL määrused - Konventsioonid ja õigusabilepingud - REÕS / TsÜS • Ajaline dimensioon (akti jõustumise aeg) • Aktide omavahelised äranimetatud seosed
Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud. Tavaliselt leppisid abielu kokku tulevane peigmees ja äi. Abielu peamine eesmärk oli saada seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades ka poliitiline side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik
loovutamise leping. 4. Notariaalne kinnitamine Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine. Tõlgitud dokumentide teises riigis kasutamiseks tuleb need notariaalselt kinnitada, et oleks võimalik nende ehtsuse tõestamiseks dokumente apostillida või legaliseerida. 5. Abielu sõlmimine ja lahutamine Abielu sõlmimine Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku
7) A hoiab E-d 5 päeva toidu ja veeta ning annab loa orjadele teha temaga ükskõik mida, et ta tunnistaks PUDENTILLA ÕIGUSLIK SEISUND - Pudentilla nimi pärineb imperaator Pudens’i nimest - Pudens sündis 70 pKr - Antud kaasuse tegevus leiab aset printsipaadi või dominaadi perioodil (27 eKr - 565 pKr) - Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori) → varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul - Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26 Capite quinto legis iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus quam viginti testandae eius rei
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html VILJATU ABIELU. Dots Andrei Sõritsa TÜ Naistekliinik Terminoloogia Viljatuse põhjused Uuringute plaan Lastetuse ravi Kunstlik viljastamine Meditsiinilised näidustused Terminoloogia Terminoloogia 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
