magnetkiirtega. 1896. aastal otsustas ta siduda ennast kristlusega, millest mõjutatuna kirjutas 5 teose ,,Inferno", mis Pariisis ka avaldati. Hiljem otsustas Strindberg kolida Stockholmi ning viie väga produktiivse aastaga kirjutas täpselt 22 näidendit. Aastal 1900, olles ise viiekümnendates eluaastates, kohtas August Harriet Bosse't 22-aastast näitlejannat, kes ühes tema teatriteoses osa mängis. 1901.a. abielluti. Ka see abielu ei jäänud kestma, sest Strindberg oli taaskord valinud endale karjäärinaise. Ajaks, mil sündis ühine tütar 1902. aastal, elas paar juba lahus. Lahutusest said innustust ühed kirjaniku parimad tööd k.a. tema enda autobiograafiline romaan. 1906.a. alustas ta oma eksperimentaalteatri rajamist Stockholmi, kus pidid etenduma hakkama ühemeheetendused, mis rohkem keskendusid karakteri siseelule kui etenduse tegevusele. Intiimteater valmis novembris 1907
need, kes olid seksuaalsusest loobunud või lesed. Kohtus peeti naiste tunnistust vähem usaldavaks kui meeste oma. Nad ei tohtinud olla testamendi tunnistajad. Naise lapsepõlv oli lühike ja ohtlik. Sooviti poja sündi, mistõttu mõnel korral isegi tapeti soovimatud tütarlapsed. Tüdrukuid õpetasid vanemad. Suurema osa oma ajast veedeti koduseinte vahel, pühendudes koduste tööde õppimisele, mis valmistas neid ette abieluks ja majapidamise juhtimiseks. Enamasti abielluti 15-20-aastaselt. Üks teismeliste abielude soodustaja oli pruudi neitslikkuse rõhutamine. Teine põhjus oli ilmselt soov võtta maksimum naise viljakatelt eluaastatelt. Laste suure suremuse tõttu pidid naised võimalikult palju lapsi ilmale tooma. Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate,
pankurid pärilik linnaaristokraatia patritsiaat Elu linnas nõudis elanikelt väga suurt kohastumisvõimet Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud Eraldatust said endale lubada väga vähesed Elati väga tihedalt koos Perekonnad olid linnas väiksemad ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem Abielu osutus linnas sageli omalaadseks sotsiaalseks võiduks Abielluti võrdlemisi noorelt Noorelt abiellumist said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit noormehed ja neiud, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Linnas oli palju poissmehi ja vabu naisi tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme Linnas avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged
paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem. Kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustas see ebasanitaarsed tingimused sagedast taudide levikut. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Linnades levis laialdaselt prostitutsioon. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Üks silmapaistvam oli vastlakarneval. Näitemängud.Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. 12. §24 tumedad mõisted Piibel-ristiusu pühakiri Jumal- Lucifer-üks Jumala inglitest, tõstis mässu ja heideti taevast välja (langenud ingel)
personifikatsioon – isikustatud idee v nähtus mask – commedia dell'arte tüüpkuju ampluaa – tüüptegelane melodraamas ja operetis, näitleja ''amet'' tüüp – üldistatud tegelane, täidab kindlat funktsiooni, tüüpkuju karakter – mitmeplaaniline ja dünaamiline tegelane Commedia dell'arte – praeguseks hääbunud teatriliik, seotud Itaaliaga, rändtruppide teater, kus truppidel polnud kindlaid hooneid. Näitlejad kasvasid näitlejate perekonnas, suured dünastiad, abielluti üksteisega. Nimetati kindlate reeglitega improvisatsiooniteatriks, nt 2 paari noori armastajaid, 2 vanameest, teenrid, arstid, sõjamehed, advokaadid, paavst, kuid paavsti üle ei tohtinud nalja teha (kirikuvõim) Mitteverbaalse tegelase loomise vahendid: paralingvistika – kõik mis seotud kõnega, aga pole ise kõne (tämber, tempo, naer, nutt) kineesika e ekstralingvistika – kõik, mida näitleja teeb kehaga, näoilmed, žestid proskeemika – liikumine ruumis
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu s...
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linn...
maailmas toimuvaga ja sellekohaselt pidevat arengut näitama. Siinkirjutanu arvates on isegi veider, arvestades hierarhilisi suhteid, et rüütel pidi olema valmis ka isandale nõu andma, reeglina ju käsuliin sääraseid mõtteavaldusi ei soosi. Samuti pidi rüütel oskama mõista kohut endast madalamate ühiskonnaliikmete pahede üle.9 Oma positsiooni kindlustamiseks, juhul, kui rüütlis ei olnud aadlisoost, abielluti sageli kõrgemast soost naistega. Sugulussidemed mängisid tähtsat rolli. Samas ei käitunud rüütlid naistega lugupidamatult, vastu tahtmist midagi ei tehtud.10 Abielludes pandi tihtipeale rüütliamet maha ning keskenduti enda ja abikaasa varanduse hooldamisele.11 9 Richard Abels. https://www.usna.edu/Users/history/abels/hh315/Chivalry.htm 10 Georges Duby. 1984 11 Franco Cardini. 1987 Lahinguväljal ei saaks rüütel ellu jääda ilma vastupidavate kehakatete ja hobuseta. Varustuse
Abiellu traditsioonid Eestis Elizabeth Grünbaum Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel ning ehalkäimine. Eesti pulm on nii-öelda laulupulm: laul saadab kombetalitust täielikult. Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk ...
paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne.
2. Sobivus- esiteks võrdlev sobivus ehk erinevuste ja sarnasuste kaalumine grupi sees ja gruppide vahel. Kumb on suurem? See määrab palju. Teiseks normatiivne sobivus. See näitab sisulist erinevust gruppide vahel. Nt katoliiklased versus protestandid. Personaalne ja sotsiaalne identiteet ei ole teineteisest täiesti lahus. Identiteedid ei ole püsivad ja paljud neist on tänapäeval lühiajalised. Vanasti oli muutusi harvem, nt amet õpiti kogu eluks, abielluti ühe korra ja reisimas käidi harva, et puutuda kokku mõne teise kultuuriga. Praegusel ajal on teisiti. Psühholoogiline heaolu ja identiteet: psüh heaolu mõjutavad eeskätt need stressorid, millel on mõju neile valdkondadele, mida inimene oluliseks peab ja millega end identifitseerib. Identiteedikonfliktid: *mitmekultuurilisus- 4 akulturatsiooniviisi on: kultuuriline kaksidentiteet (integratsioonil), assimilatsioon ehk enamusgrupiga sidumine ja päritoluidentiteedi
Aheldatuna stuudiosse jätkas ta maalimist. 1944 aastal alustas Picasso tööd koos noore maalikunsti õpilase Francoise Gilot´ga. Neist said armukesed ja nad said kaks last. Gilot jättis Picasso maha süüdistades teda agressiivsuses. Picasso läbis rasket perioodi saades aru, et jõudnud juba 70 aastatesse pole ta enam atraktiivne. Mitmed tindijoonistused sellest ajast kujutavad tema meeleolusid ja tundeid. Viimaseks armastuseks oli Picassole Jacqueline Roque. Abielluti aastal 1961. Nende abielu oli kättemaks Gilot´le, kes oli otsinud võimalusi lapsi Picasso omaks tunnistada. 5 Picasso oli tohutult rikas ja omas suuri villasid Lõuna-Prantsusmaal. Selleks ajaks oli temast saanud kuulsus, tunti huvi nii tema eraelu, kui ka tööde vastu. Vastukaaluks tema mitmetele saavutustele kunstis tegi Picasso ka filmikarjääri. Ta mängis filmides alati ennast. Picasso suri 17. aprill 1973. aastal
Aadlikele oli tähtis nende vara ja kuuluvus õukonda, nad püüdsid igati näidata, et neil raha on, näiteks ostes hulgaliselt vürste ja süües üliteravat toitu. Privaatsus oli kõrgema staatuse tunnus. 28) Milles erines keskajal talurahvakultuur aadli- ja linnakultuurist. 2 näidet Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal ja ka abielus inimeste suhtarv oli väiksem. Abiellumiseks pidi olema piisav varandust, nii et abielluti põhiliselt keskeas, maal aga noores eas. See tekitas linnas tõsiseid kõlblusprobleeme, levis prostitutsioon. Mida rikkam linn, seda rohkem vaeseid. Maal ei olnud nii palju vaeseid, ikka igaühel oli oma maatükk, kust ta töötas. Linnas väärtustati raha ja raha eest sai osta kõike. Linlaste väärtushinnangud erinesid suuresti nendest, mida kuulutas katoliku kirik. Linn oli omamoodi patupesa. 29) Linnad kujunesid keskajal hariduse, arhitektuuri ja kirjakultuuri keskusteks
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast
Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast
korraldatud abielu. Abiellu astujate isiklik nõusolek hakkas rolli mängima õitsengu perioodil. Oli tavaline, et iga naine abiellub ning saab järglasi. Abielu loetigi kõige tähtsamaks toiminguks naise elus ning naise perspektiivist tähendas see talle ka, kelle võimule ta allub. Kihluti tavaliselt väga varases eas- juba seitsme aastaselt lubas seadus naistel kihluda. Kõige kiiremini lubas Rooma õigus abielluda kaheteist aastaselt, kuid üldiselt abielluti siiski teismeeas umbes 16-aastaselt. Oluliseks asjaoluks loeti, et mõlemad osapooled oleksid abieluga nõus. Naisel oli lubatud keelduda isa valitud peigmehest juhul kui viimane oli vääritu oma staatuselt või käitumiselt. ( Clark 1993) Roomlased nimetasid õigeks abielusks ehk justum matrimonium-ks mitte igat naise ja mehe vahelist ühendust, vaid ainult säärast, mis vastas seaduses nimetatud tingimustele ja üksnes sel juhul olid abielus sündinud lapsed rooma kodanikud
Traditsioonilise peremudeli väljavahetamine algas Eestis võrdlemisi vara- 1970.aastatel- sarnaselt vastavate muutustega Põhjamaades, ning hoogustus 1990.aastatel (Tiit 2008). 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine Abiellumise populaarsus on aegade jooksul muutunud. Seda on mõjutanud mitmed asjaolud. Sõjajärgsetel aastatel on näha väikest abiellumuse tõusu. Üsna palju abielluti perioodil 1947– 1991, aastas sõlmiti keskmiselt ligi 12 000 abielu. Pärast seda on abielusid üldiselt vähemaks jäänud. Ühiskond muutub, sellega koos ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval on abielu alternatiiviks üha enam populaarsust koguv vaba kooselu, kuna sellel on abielu ees mitmeid eeliseid. Vaba kooselu annab inimestele rohkem vabadust ja toob kaasa vähem kohustusi kui registreeritud abielu, eriti ajal, mil suhted on pigem ebakindlad. Võrreldes 1919. aastat
Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.Kuid kuna inimesed elasid tihedasti koos levisid haigused hästi palju.Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, loodi palju ühissaunu.Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne.traditsioonilisi abielusid oli linnas vähem kui maal, kuna inimesed puutusid tihedamini kokku vastassugu poolega moes olid sümpaatia abielud.see kehtis eeskätt kesk ja alamkihtidele.Linndes levis ka väga suurelt prostitutsioon millesse võimud suhtusid üsna leplikult.kuna mehed abiellusid suht hilja aitas prostitutsioon kaitsta ühiskonna moraali.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest
et ka tollelajal olid levinud homoseksuaalsed suhted. Keskajal ei olnud abikaasade vahel kurtuaasne armastus võimalik ning naisele kui abikaasale oli rüütlikultuuris marginaalne koht. Mees ei tohtinud oma naist armastada rohkem kui rüütel oma daami, sest see käis nende au pihta ning lisaks ei pidavat armastusest tekkima mitte midagi muud kui see, mis juba seaduslikult olemas oli.29 Miks siis ikkagi abielluti? Keskajal ütles kirik, et abielu on Jumala poolt õnnistatud side, mis on loodud vastastikuses üksmeeles ja südamete ühises tukses.30 Samas tekib siin jällegi vastuolu tegelikkuse ja kiriku poolt öeldu vahel. Rüütlite abielud ei olnud tingitud armastusest oma tulevase abikaasa vastu, vaid eelkõige oli tegu hoolikalt läbimõeldud liiduga. Läbi soodsa abielu oli rüütlitel võimalik seisuslikult tõusta ning parandada oma varanduslikku olukorda.31 Mees kes polnud abielus
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast ...
Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon. Elu linnas ilmestasid ka paljud pidustused, mis tihti olid seotud kiriklike pühade ja paastuaja lõppemisega. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer
15 suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades, kus abielluti märksa vähem ja hiljem kui maal, oli rohkem abielusid ka vastastikuse sümpaatia alusel, mitte ainult vanemate ettekirjutuse kaudu. Kuna vallalisi mehi elas linnades palju, lokkas seal laialdaselt prostitutsioon. Elu linnas ilmestasid ka paljud pidustused, mis tihti olid seotud kiriklike pühade ja paastuaja lõppemisega. Keskaegne ühiskond KESKAEG
korras ja korras tuli hoida majapidamine. Sellega tulid nad toime. Avalikust elust olid aga Bütsantsi naised välja tõrjutud, ainus erand oli keisrinna.(Palamets 1991: 59-60) Abielu ja perekond Keiser ja kirik olid huvitatud tugevate lasterikaste perekondade loomisest. Vanapoisipõlve ja lastetust mõisteti hukka. Harmoonilist perekonda peeti peamiseks väärtuseks, sest selle nimel tasus mehel karjääri teha, tööd rügada ja raha koguda. Abielluti tavaliselt siis kui peigmees oli juba 18 ja pruut umbes 15, aga abiellti ka nooremas eas. Alampiirik on positele 14 ja tüdrukutele 12. Kihlust peeti sama siduvaks kui laulatustki ja kui peigmees selle tühistas sai ta trahvi ja jäi ilma kaasavarast. Laulatusele eelnes abielulepingu sõlmimine, sest mõlemad pooled pidi olema õigeusklikud ja ei tohtinud olla omavahel sugulased. Pulmi peeti suure pidulikkusega. Seaduse järgi olid mõlemad abielupooled võrdsed
seaduslikust abielust, pidid leidma toetajaid ning pidi olema seisusekohane elamine. Nt: kaupmehed, pankurid. See- eest oli ka pärilik linnaaristokraatia patrisiaat ELU LINNAS Hilary Karu 3 2009 veebruar · Palju erinevaid keeli, kombeid, ülerahvastus. Abielluti keskeas väärika positsiooniga. · Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini
valdusesse seda ei saadud. Armastusluule väljendas kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal egutsesid luuletajad ja laulikud, keda nimetati trubaduurideks. Kuna 12.-13. saj. Saavutas luule täiuslikkuse, siis kasutatakse tihtipeale trubaduuri mõistet keskaegse (armastus)lauliku üldnimetusena. Luules rõhutati rüütli kirge ja truudust, kujutatakse ebareaalset ideaalpilti. Talupojad ja mõisamajandus Elati külades ja abielluti küla piires, sama küla elanikega. Põllud paiknesid külast eemal ja neid hariti naabritega koos, tihti oli künnirakend mitme pere peale üks. Igal perel oli väh. 2 põllulappi seal kus vili külvati ja üks kesa all. Kolmeviljasüsteemi rakendamisel olid põllud kolmes osas: suvi- ja talivilja külvialal ja kesa all. Linnad. Valitsemine ja majandus Keskaegne linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Lõppes naturaalmajanduse ajajärk.
klaaspeeglid; moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Linnad kujunesid, sest keskajal hakati taaskord tegelema kaubanduse ja käsitööga, loobuti agraarmajandusest, linnastumine. 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? Linn Küla Linnad olid piiratud müüridega Külades polnud toit nii mitmekesine Linnas abielluti hilja negatiivne kui linnades iive, sõltuti uusasukaist Maal oli palju rohkem Linnas oli vähe ruumi, elati kitsastel kirjaoskamatuid tänavatel ja väikestes majades Sõltuti ilmastikuoludest ja Linnas olid gildid ja tsunftid, kaupu aastaaegadest, et vilja kasvatada ja sai osta loomi karjatada
Linnade välisilme: olid uhked majad, millega rikkad linnakodanikud üksteist üle trumpama hakkasid. Vaesed elasid üldjuhul agulites, puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste eest. Kuna aga linnarahvast oli palju, siis tekkisid eeslinnad, kus elas vaesem osa rahvast. Eeslinnad olid üldjuhul kaitseta. Elu-Olu linnades: Söök oli suhteliselt mitmekesine, kuid levisid ka erinevad taudid. Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja. Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel. Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga. Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud ,,Rebaseromaan". *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused: · ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis · vaimulikud olis eelisseisuses
alkoholi ja on kuni tänaseni karsklane. Mihkel on mänginud järgmistes bändides nagu näiteks: Suguhaiguste Dispanser, Ba-Bach, Singer-Vinger, Lenna, Mr Lawrence. (http://www.ohtuleht.ee/301613/mihkel-raua-halastamatu-pihtimus). 1990-datel aastatel alustas Mihkel raadiotööd. Esmalt Vikerraadios siis Kuku Raadios ja Raadio2-s. 1990 aastal kohtus Mihkel raadiomajas esmakordselt oma tulevase abikaasa, Sirje Poolgas'ega, kes oli Raadio2 reklaamitoimetaja ja 1994. aastal abielluti. Neil sündis ühine laps Kaarel Eno Raud 1997. aastal. Abielu aga kaua kestma ei jäänud, paar lahutati juba mõne aasta pärast. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uks-kireloom-kustus-ja-teine-suttis-mihkel- raua-suhte-saaga?id=64611328) 2005. aasta maikuus asus Mihkel õppima London University of Arts'i kommunikatsioonikolledzis ajakirjanduse eriala, lõpetas ta 2006. aastal. (http://www.postimees.ee/1471713/mihkel-raud-laheb-londonisse-oppima)
tead siis oled sa tema tapnud." Teemad mille üle võid mõtiskleda: abort, surmanuhtlus, eutanaasia, enesetapp. Mis sinu meelest räägivad nende poolt ja mis vastu? 6. Sina ei tohi abielu rikkuda! Algselt kehtis see käsk mehe ja naise jaoks erinevalt. Käsk keelas meest astumast sugulisse vahekorda teise mehe naise või kihlatuga ning abielunaist astumast vahekorda teistega peale oma mehe. Muistses Iisraelis oli vallaline põlv praktiliselt tundmatu. Abielluti väga noorelt, tütred pandi mehele kohe pärast suguküpsuse saabumist, kolme- neljateist aastaselt. Abielunaine oli mehe omand, sest mees oli maksnud äiale mõrsjaluna. Kuigi abiellumine oli rohkem suurpere ja sugukonna otsustada, ei välistanud see vastastikust armastust. Kuigi põhimõtteliselt oli abielu eluaegne, võis mees naisele anda lahutuskirja ja ta minema saata. Kord äraaetut ei olnud esimesel mehel luba enam uuesti naiseks võtta.
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel. Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu
käsitöölised jne. Hooned olid puidust vaid kaitsemüürid, kirikud ja vahel ka vürsti eluase oli kivist.Prügi visati tänavale mis põhjustas epiteemiajaid ja ramedat lehka. Linnaelu keskuseks oli turg-seal kaubeldi, vahetati uudiseid, seal kogunes veetse.Peamise osa elanikonnast moodustasid kaubanduse ja käsitööga seotud tegelased. Nasite roll varasel ajal oli meestega võrden, koos ristiusuga piirati oluliselt nende vabadusi. Abielluti tavaliselt M15 N13-14 a. Abielluda võis 2x. 18. Feodaalse killustumuse põhjused ja olemus (Sergejev, Vseviov 2002, 177 183). Vana-Vene riik lagunes 12 saj keskpaigaks15 iseseisvaks vürstiriigiks, 13 saj alguseks oli neid juba u 50 ja 14 saj ligemale 250. Sisepoliiitiliselt olid põhjusteks iseseisvate majandus ja poliitiliste keskuste kujunemine, uute poliitiliselt tugevate linnade kujunemine ja sisuliselt sõltumatute bojaaride ja kloostrite maavalduset tekkimine
hakkasid järjest enam sekkuma inimeste isiklikku ellu. Eesti NSV-s Pärast Teist maailmasõda oli kogu senine elukorraldus segi löödud. Paljud olid hukkunud sõjas, paljud viidud Siberisse ja paljud olid Läände põgenenud. Paigalejäänud pidid kohanema uue eluga. Nõukogude ajal toimus nii elujärjes kui mõtteviisis suuri muudatusi, mis kõik kajastusid nii või teisiti ka kombestikus. Inimesed abiellusid nii sõja ajal kui peale seda, abielluti ka Siberis ja Saksamaa põgenikelaagrites. Abiellumine oli veel püha ja hingerahuks vajalik toiming. Sõja ajal suuri pulmapidusid ei peetud, aga mingit pidulikkust püüti ikka saavutada. Hästi töötas maa ja linna vaheline vahetuskaubandus. Linnainimesed said pulmalauale süüa muretseda riiete ja väärtasjade eest, maatüdrukud hankisid pulmakleidi toiduainete eest. Nõukogude korra edenedes hakati erinevalt eelnenud ajast eestlast kõrvalt õpetama, kuidas pulmi pidada.1958
13.Rahvastikukasv eri regioonides 19. sajandil. Rahvastikukasv on seotud demograafilise üleminekuga, s.t, et globaliseerumiseelses ühiskonnas oli sündimus ja suremus mõlemad kõrged ja rahvastikukasv seega aeglane. Esimesena hakkas rahvastik kasvama varase dem.üleminekuga Euroopas ja eurooplaste rände siirderiikides, Aasias ja Aafrikas algas üleminek hiljem ja seega kasv ka hiljem. Oli peamiselt põhjustatud esmalt suremuse langusest ja n-ö Lääne-Euroopa abiellumustüübi levikus, kus abielluti hiljem, jäädi tihedamini vallaliseks ning sealjuures ka ühiskondlikult aktsepteerituks. Sarnane üleminek hakkas Aasias ja Aafrikas toimuma alles 20.saj keskpaigus. Rahvastikuplahvatuse käigus võib kasv tõusta ka üle 3%-i (tav. 0,001%) aastas, sel ajal muutub kiirelt rahvaarvu edetabel ja on suur tõenäosus rahvastevaheliste konfliktide tekkeks. 14.Ränderevolutsioon ja selle põhjused.
tõstnud. Pigem nähti, et tegu on väga fikseeritud maksuga. Corvee e teotöö oli teine termin.Tuleb lad k corogare, mis tähendas lõikama või koguma/reguleerima. Terminit on tegelikult kasut juba koloonide kohta. Ka teorendimäärad olid juhuslikud. Formariage tähendas tp keeldu abielluda väljaspoole oma senjööri valdust. Näitas, et kõik talurahvas oli selgelt fikseeritud, ei tohtinud isegi abielluda teise senjööri talurahvaga. Reeglina ikka abielluti mujale, kuid siis pidi senjöörile trahvi maksma. Pärisorjuse puhul surnukääeõigus oma olenduselt oleks pidanud tähendama seda, et kui mingi vara jää pärijateta siis ta jääb kirikule, kuid surnukäeõigusega talukohad olid vaid taluniku elu ajal, pärandamist ette ei nähtud, peale peremehe surma langeb maavaldajale ( senjöörile see). Mainmorte kohustusega talud üldiselt läksid siiski alles
mail. Ka inimesed, mitte vad kariloomad, käisid kahe lõkke vahelt läbi, mis pidi tooma õnne ja viljakust. Lambapiim oli Iirimaal ja Sotimaal väga hinnas eriti talvel, kuna lehmadel sel ajal oli piim kinni. Imbolc. Uttede piimaandmise püha. Tähendusi võib olla palju, nt 1) roomlastel oli samal ajal luperkaaliad (rooma regiooni puhastuspidu) aga selle üle vaieldakse väga tugevalt, pigem usutakse 2) inimeste seksuaalkäitumisega seost. Muistsel Iirimaal abielluti kõige enam kolmekuninga laupäeva (5. jan) ja vastlate vahel. Noorpaarid elasid koos 1. maini, siis läksid mehed loomi karjatama (st lapsed pidid olima eostatud enne). Võis olla seotud jumala Brigit/Brigid'iga (oli nii populaarne pühak, et rahavausundis jumalustati). Lughnasa. 1. august. Sellest kõige vähem teada. Tõenäoliselt seotud ühe iiri põllundusjumalusega Lugh, võib-olla ka Coligni kalendi järgi suure pidustuste kuuga.
Rahulolu seksuaaleluga on kooselavatel paaridel uuringute järgi suurem kui abielus olevatel paaridel. 3 erinevat kooseluvormi. Abielus olevate paaride seksuaalsust puudutavad probleemid privaatsuse puudmine, probleemide, mis seonduvad vastutusega abieluvälised suhted jne. Abielu seksuaalne rahulolu abielu algul (3. aastal) on seotud sellega, kuivõrd kohustused omavahel võrdselt ära jaotatakse. Pikaajalise abielu tunnused: suhtumine, et inimene, kellega abielluti, on ainus abikaasa. Lojaalsus ja sõprus suhetes. Tugev moraalne ja hingeline seotus ning hoiak, et vanemsus on tähtis. Pidev vastastikune väljenduslaad, et teha teine õnnelikuks. Mõtteviis, et andestatakse partnerile ekslikkus. Kooselavate paaride kohta taolisi uurimusi ei ole. Abieluvälised suhted ajast aega on sellega seoses eriti naisi hukka mõistetud. Topeltstandard mõjutab meid tänini. Abieluvälised suhted meestel seonduvad
Samas vaesemad inimesed elasid agulite odavates puumajades. Agulid on eeslinnad, mis asusid väljaspool linnamüüri. Vahel kui vaenlane linna ründama tuli, siis süüdati agulid põlema, et vaenlased seal peavarju ei leiaks. Linnaelule iseloomulik: · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid hügieeni olukord oli viletsam. Seetõttu tuli linnadesse rajada ka avalikke saunu. · Linnas abielluti suhteliselt hilja ja see tagas negatiivse iibe. Lihtinimesed said rohkem valida ka, kellegad nad tahavad abielluda. · Prositutsiooni levis linnades laialdaselt ning järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimud sellesse leplikumalt suhtuma. Linlaste ellusuhtumine Linnaelu juurde kuulusid tempokas elu ja sotsiaalsed pinged ning vastuolud. Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa ka linnarahva väljaastumisi.
* 330 viidi pealinne üle Konstantinoopolisse (tänapäeva Istanbul). * 395 jagati Rooma lõplikult kaheks Ida ja Lääne Rooma. -) Ida-Roomast kujuned välja Bütsants -) Lääne-Rooma jäi veel umbes sajandiks germaanlaste sissetungi ohvriks. * Linnas, võrreldes maal elavate inimestega, on rohkem kasutusel raha, eristunud rikkad ja veased, toimub võimuvõitlus, elurütm kiirem, elanik kirevam, kirjaoskus suurem, toit mitmekesisem, abielluti hiljem ja lapsi vähem, inimesed avatumad uutele ideedele, kultuuri ja haridus keskus, inimesed liikuvamad. -) 1) Linn kui kultuuri- ja hariduskeskus; 2) Iive abielud, halvad tingimused, uus elanikkond; 3) Raha, rikkus ja vaesus linn kui majanduskeskus; 4) Kirevam linnaelu, paiksem maaelu. Avatus linnas, konservatiivsus maal; 5) Linn ja linnaelanikud olid iseseisvamad, talupojadsõltusid oma maaisandast vabadus linnas. * 1. sajand tekkis ristiusk
sajandil rahvaarv kahekordistus. 17.sajandil rahvaarv seiskus, rahvaarvu tõus oli kogu sajandi vältel ainult 15 %. Räägitakse 17.sajandi stagnatsioonist. Põhjuseid mitmeid, ühtel poolt poliitilised (kriisiderohke), teiselt poolt sotsiaalmajanduslikud põhjused. Sotsiaalmajanduslikud põhjused: ● Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis. ● Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt näha, et see on väiksem kui mujal Euroopas. Seadusetel oma osa: 1624 seadus - sohilapsi ei tohi mõrvata. ● Talude liitmine suuremateks taludeks. Vaesem elanikkond ei saa tootmisele ligi. Tarastamine. Saagikuse kasv: 10 seemet. 17. sajandi kolm suurt katkuepideemiat (1603, 1625, 1665). Veel ka 17.sajandil oli rida
piirkonnast Lõuna-Venemaale. Asustus lõppes 2. Ms-ga. Lätlased- ajalooliselt on olnud segasutusega piirialasid, nii on piiri jagamisel jäänud eestlasi Läti poolele ja lätlasi Eesti poolele. Siiski ühtegi suuremat lätlaste asuala tänasel Eestil pole olnud, küll aga räägime nt Korneti eestlastest. Läti koloonast saame siiski rääkida Petserimaa Laura ümbruses. Piiritüli 1919-20. Lätlaste arv on vähenenud aastate jooksul. Lätlaste emakeelsus on kaldunud vene keele poole. Abielluti näiteks venelastega. Sakslased- baltisakslased ehk eestlaste ja lätlaste asualaldel elanud sakslased, kes olid kuni 19 sajandi lõpuni kõige arvukam etniline vähemus eestis. Asutuse algus 13 sajand, lõpp 1939-41. Levis kahesugune mõtteviis- kurnajad vs kultuuritootjad. 1960 tuli eestisse palju volgasakslasi venemaalt, kes kasutasid eestit vahepeatusena saksamaale jõudmiseks. Enamik saksalasi räägib vene keelt emakeelena. 2000- 1800. Oli sajandeid valitsev rahvas
kirjad eri teid pidi ja eri inimestega (voorimehed, tavainimesed). Laevade kandvus muutus suuremaks. 4 ÜLEVAADE AJALOOLISEST DEMOGRAAFIAST Palju inimesi oli? - Ei tea. Millal toimus rahva kasv? Seotud majandusega. Mida rohkem võimalusi/elatist, seda rohkem inimesi. Rahvaarvu mõjutasid: 1. Kliima ja selle muutumine. 2. Epideemiad. 3. Sõjad. 4. Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi. Arheoloogiliste asulate arv =külade arvu kasv =inimeste kasv Inimeste arvu saab vaadata: 1. Kiriku suuruse järgi. 2. Linna müüriga piiratud alade järgi. Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiizi pärast. Andmed lokaalsed, ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas),
· Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal. · Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal
osakaalu suurenemine. 19. saj alguses linnades elas 5-6% rahvastikust (Kuni 1863 oli piiratud liikumine talupoegadel), 1913. aastal elas linnades 23% rahvastikust. Rahvastiku loomulik liikumine: (Abiellumus, sündimus ja suremus) 19. saj vältel Eesti alal kinnistub abiellumistüüp, mida kutsutakse Euroopa abiellumistüübiks. Abielu ea tõusmine, abiellutakse hiljem ning suurem osa ei abielu üldse. Abiellumise seotus kindla aja perioodiga. Tavaliselt abielluti peale sügiste tööde lõppu, sest siis oli rohkem toitu ja vabaaega. 19. saj II poolel inimeste abiellumine hakkab ühtlasemalt kogu aasta peale jagunema. Sündimus ja suremus: 1) Prantsuse tüüp (Sündimuse langemisega kaasneb ka suremise langus)- Rahvaarvu kasv on tagasihoidlik, puudub suur rahvaarvu kasv. Domineeris Eesti aladel. 2) Inglise tüüp (Sündimus jäi kõrgeks ning suremus langes)- Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama. Eestit Inglise tüüp ei puudutanud.
Jäävad isa eluajaks seotuks isaga. Abielludes toob naine kaasa kaasavara, mis kuulub naisele. Võivad seda koos kasutada, aga lahutuse korral peab mees kaasavara tagasi maksma, kui on kulutanud. Naine võtab kaasa lapsed, kes kuuluvad talle. Pater familiasega saadud lapsed kuuluvad mehele. Pater familias´e funktsioonid: abielumees. Tähtsamaid funktsioone isadus. Avalik norm oli olla abielus ja saada järeltulijaid, absoluutselt vältimatu ei olnud. Arvatakse, et vabariigi ajal abielluti soovist oma lastele midagi pärandada. Oli enda varanduse omanik. Tema varanduse alla ei käinud abikaasa varandus. Oli täielik voli ükskõik kellele pärandada. Oli orjade omanik. Orjad kuulusid talle ihu ja hingega. Võis neid karistada, ka tappa. Seadusjärgne õigus tappa oma naisi ja lapsi. Orjatapmine vähenes ajaga. Tihti olid orjadega seksuaalsuhtes, millest sündis järeltulijad, kes ei kuulunud laste, vaid orjade hulka, aga kuulus perekonda orjana
nõuded. Pärg tuleb punuda endanopitud õitest või taimedest, kõige sagedasem on nõue, et neid peab olema üheksat liiki. Teine oluline nõue: pärg tuleb pähe panna ristteel ja kesköötunnil. Kolmas: pärast seda ei või kellegagi kõnelda ega ka tagasi vaadata. Neljas: pärg tuleb ööseks peapadja alla panna. Eesti Rahvaluule Arhiivis on rohkem kui üks teade selle kohta, et unes nähti isikut, kellega hiljem tõepoolest abielluti. Juuli on heinakuu, august lõikuskuu Juulikuu tähtpäevadest on enamus seotud heinategemisega. Kõige olulisem heinateo algustähis oli jaanipäev, kuid mõnel pool alustati heinategu heinamaarjapäeval (2. juuli), mõnel pool aga oli heinategemine sel päeval keelatud. Keelupäevi oli teisigi ja keelu põhjendused samuti erinevad. Siin on mõned kirjapanekud. Peetripäeval (29. juuni) jäetakse heinakuhi tegemata, sest selle kuhja pihta, mis peetripäeval
Ta abiellus näitlejatariga 1925.a-l. Kuulsaks sai 1929.a-l raamatuga ,,Läänerindel muutuseta". Samal aastal tõlgiti see juba eesti keelde. Kirjeldas sõda ilustamata. Paremäärmuslastele ei meeldinud. Natsid hävitasid: ,,Saksa sõdur pole argpüks!!" Romaani põhjal ka film. Avaliku korra säilitamiseks see keelati. R.-ilt võeti ka saksa kodakondsus. Läks Sveitsi. Oli siis juba lahutanud. Endine naine aga haige tuli naisele vastu, et too saaks ravi (nii pikendati elamisluba abielluti ju uuesti). Edasi Ameerikasse Hollywoodi. Käis läbi oma aja kuulsustega E. Hemingway ja C. Chapliniga. Tuli tagasi ja suri. LOOMING. Kuulsus põhinebki romaanidel. Kirjutanud ka esseesid ja lühijutte. Mina.vormis. Varasemad rääkisid elu ummikseisust ja elu mõtte otsimisest, nt ,,Unistuste tuba". ,,Tagasitee" kuidas kohaneda tsiviileluga. Romaan ,,Kolm sõpra" Weimari vabariigist (maj. kehv), kuidas hakkama saada, armastus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
