................................................................................3 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Laulatus........................................................................
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel.
.......................................................................5 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................6 Abiellujate riietus.........................................................................................................................6 Laulatus........................................................................................................................................6 Pulmategelased............................................................................................................................6 Söömine..................................................................
"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik.
Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes. Kirjandus: Rüütlikirjanduses eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
Perekonna funktsioonid Tuumperekond-kooselu põhineb abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ja võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel. Nt. Kui keegi on raskelt haige või õnnetuste puhul. Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abielupaari elukoht ei olene sugulussuhetest.
Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul": Põhineb tõestisündinud sündmustel Karl Suure sõjaväe ja moslemite vaheline sõda
Miks on abiellumisele kehtestatud teatud piirang? Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abi...
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, ke...
· Palju kahtlust on olnud nn. ,,laboriviiruste" kohta, millega üritatakse vähendada maailma populatsiooni. Kõige hilisem näida võiks olla H1N1, mis ei olnud eriti ,,effektiivne" ning loodi vaktsiin, mis oli ka kaheldava toimega. · Sellest said aga meeletut kasu ravimifirmad, kellelt riigid ostsid vaktiini suurte summade eest. Eesti: · Sündide arv on siiamaani väike ning suremus ületab selle. Samuti on abiellujate arv pidevalt vähenenud · Eestis on ka suhteliselt lühike keskmine eluiga. · President Ilves on pakkunud välja 2 lahendust : Kas tõstame määratavalt iivet, või lubame elama hulgaliselt muulasi. Minu meelest pole kumbki lahendus eriti tõhus. · Pigem peaks tõstma riigis elavat heaolu, et inimesed ei läheks siit ära vaid jääksid siia ja ka teised inimesed arenenud maadest sooviksid siia tulla elama. Kokkuvõte:
Abielluja märgib abiellumisavalduses: o kas ta soovib säilitada senise perekonnanime või valida uue o eelmise abielu lõppemise korral selle aluse o abielu sõlmimise soovitava aja o kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni o mitmendat abielu sõlmitakse o abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid o andmed abielule eelnenud kooselu kohta o abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu 11. Abiellumise kuupäev määratakse kokkuleppel abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (kuni kuue kuuni
Nime, mis ei ole sobiv (keerukas, eesti keelele mittevastav hääldus või kirjapilt) Nime, mille korral nimi ja sünniaeg ühtivad mõne teise isikuga Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2)
Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Laulupulmad Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike, neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade
kahtlaseks. Keegi ei tahtnud au kaotada seepärast tehti nagu ühiskond nõudis. Mindi altari ette ning tõotati teineteisele oma "jah"´-iga truudust ja abivalmidust ja jumal teab mida veel. Mis on kaasaja inimeste abiellumise põhjusteks? Mõningal juhul on tegemist teineteist armastavate inimestega, kes teevad selle otsuse läbimõeldult ning kinnitavad juriidiliselt sellepärast, et nii on tavaks. Kui vaadata Euroopa statistikat siis see väidab,et iga kolmas abiellujate paar läheb lõpuks lahku. Selle põhjuseks võib olla see, et tänapäeval abiellutakse ka muudel põhjustel. Võetakse naist, sellepärast, et seda nõuab staatus. Mindakse mehele, sest tal on palju raha, võimas auto ning kindlat tulu toov äri. Abiellutakse hästi noorelt, sest saadakse laps ning arvatakse, et lapsel peab ilmtingimata isa olema. Abieluga püüdakse lahendada igasuguseid probleeme. Mõni
samavõrd lõbusad kui vanasti. · Pruudirõivastuses oli esikohal maagiline kaitse- ja tõrjefunktsioon, sest uskumuse kohaselt oli pruut igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt eriti haavatav. Pruutpaar Karja kihelkonnast (1895) · Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. · Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. · Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. · Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. · Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval.
See oli alles kristliku kiriku poolt sisse toodud
komme –vallasema häbiposti siduda ja teda siis rahva kirikust väljalaskmise ajal peksta.
Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut ja peigmees olid ainult ametlikud peategelased. Peakohustused olid isamehel ja kaasanaisel oma abistajatega. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid,
· Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24) · Kehtib põhimõte, mille kohaselt abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel määramata ajaks. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld. 6. Abielu sõlmimise vormiline külg · Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel.
Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole
Toidu kõrvale joodi peamiselt õlut, 1870ndatest on ka teateid, et pakuti ka kohvi. Tänapäeva pulmas on aga põhi rõhk pandud söömise ettevalmistamisele ja alles seejärel muule korralduslikule poolele. Igas korralikus pulmas olid ka omad pulmategelased. Vanas traditsioonilises eesti pulmas on pruut ja peigmees kõigest ametlikud peategelased. Tegelikult täitsid peakohustust isamees ja kaasanaine oma abistajatega. Tähtis koht oli ka pruudivennal ehk veljel. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli noormehe pulmaliste esindaja, tema partneriks aga mõni mõrsja sugulane, vanem abielus olev naine. Abilisteks olid vallalised noormehed. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis tavaliselt oli selleks kõige võimekam ja lugupeetum mees peigmehe suguvõsast. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne
kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid · Andmed abielule eelnenud kooselu kohta · Abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu (Perekonnaseisutoimingute seadus) Lisaks abiellumisavaldusele tuleb veel esitada mõningad dokumendid: · Mõlema abielluja sündi tõendav dokument · Teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku, piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Aadliku abielu roll eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdrukute käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Mehed abiellusid umbes 30aastastelt, tüdrukud murdeeas. Sageli pandi tütred aga kloostrisse ning pühitseti nunnaks. rüütliromaanide eesmärk rõhtada daamikultust. Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule.Põhiline- ülev kirg ja hingeline truudus.traditsiooniline agraarühiskond (suure osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatestsõltuvad )-elati maal ja tegeleti põllumaj
Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. Seetõttu sõlmiti linlaste abielud senistest rohkem abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka
Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev
Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Pulmad on ka lühenenud. Rahapanemine on asendunud kingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Pulmade planeerimine
Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus . Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel.
Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Milline on Eesti pulm? Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Eesti pärimuslike pulmade oluline tunnusjoon on laulurohkus. Vana
Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud, igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja rahakott võimaldab. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövid. Tänapäeval on pulmakülalised enamsti abiellujate sõbrad, töö ja õpingukaaslased. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber pulmavanem. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Käesoleval aastakümnel on valged, romantilised ja rikkalikud pruutkleidid paljude lemmikuks. Valitakse loomulikult paljude heledate toonide
html). Registreeritud abielu Veel mõned aastad tagasi abielluti kindlasti ka muude väliste tegurite mõjul, kaasa arvatud põhjus oli, et saada pangast laenu. Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja õigusliku tähendusega on abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, samuti on sätestatud, et abielu sõlmitakse avalduse alusel ja abielu sõlmitakse abiellujate vahel isiklikult üheaegselt kohal olles, abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud . Abielu on riigi poolt registreeritud kooselu vorm. Ajalooliselt on inimeste kooselu registreerimine olnud vajalik, et anda uuest ühendusest selge märk teistele ühiskonna liikmetele, kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas ja fikseerida abielupoolte varalised õigused. Tänapäeval on paljud nende õigustest tagatud juba teiste seadustega ning
Eesti rahvaarv 18811897 arengutendentsid avalduvad mõnevõrra puuduvad, senised uurimused näitavad pikemate ajaperioodide (5 ja Saaremaa rahvariideid. 19. saj. keskpaik siiski, et 18. sajandil abiellujate keskmine 10 aastat) lõikes, seejuures erinevused vanus varasemate aegadega võrreldes tõusis aja käigus 4,9 korda). Prantsuse tüübi puhul Eestimaal üksikute 33,7%o, aastate
Lõhnade kasutamise ajaloost Nii kaua kui on olnud inimene, on ilmselt kasutatud ka taimseid lõhnaaineid. Antud peatükis vaatlen, kuidas on läbi aegade erinevad kultuurid aroome kasutanud. Vanimaks vihjeks taimede ja lõhnaainete kasutamise kohta peetakse Lascaux´ koobaste seinamaalinguid, mille arvatavaks vanuseks on 18000 aastat e.m.a. Varajase inimese lõhnameel ja intuitsioon olid kõrgemalt arenenud kui meil praegu , seega peetakse loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnar...
Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad . Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 150 000 inimeseni ) Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele . Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi . Selleks kasutati meetrikaraamatuid , kuhu pastor märkis sündimised ( lapse ja isa nime ) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) . Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem 19.sajandil lisandusid perenimed . Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse . 1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes
Peolauas istub tulevane pruutpaar kõrvuti ja pruudi vanemad teineteise vastas. Aukohtadel, neiu vanemate paremal käel, istuvad noormehe vanemad ja vanavanemad. Kihluspeo puhul harilikult kingitusi ei tehta. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2. PULMAD 2.1 Eesti pulmade tradistioonid Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade
salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Kestavad päeva või kaks. Rahapanemine on asendunud pulmakingitustega. Pulmakoti jäänukid on tort ja pudel. Pulmakülalisteks on enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Tänapäeval peame üllatavaks, kui pruut rõivastub kärepunasesse või sünkmusta, kuid ometi
salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil. Käesurujate järjekorda ja kiiresti öeldud soovid ei kannata võrdlust kunagise mitmepäevase pulmarituaaliga ning selle toimega. Tänapäevaks on pulmad kaotanud muistse pärimusliku ilme. Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Pulmad on ka lühenenud. Rahapanemine on asendunud kingitustega. Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine. Tänapäeval on pulmakülalised enamasti abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, seepärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Pulmade planeerimine
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu Väljavõte seadusest: § 1.Abielu sõlmimise kord 1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. 2) Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 3) Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 4) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, arvates valduse esitamisest. 5) Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. § 3.Abiellumisiga 1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 2) 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
Veimevakka valmistati: sukki, sokke, säärepaelu, vöösi, kindaid. Peale selle sisaldas vakk särke äiale, padjapüüre ja põlli ämmale. (Peterson 2006: 52) Tänapäeval on aga pulmade traditsionaalne osa aga vähenenud, sest igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja kuidas rahakott võimaldab. Samas peetakse pulmi tänapäeval enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt kestavad pulmad ühe 7 päeva, harvemini kaks. Pulmakülalisteks on tavaliselt abiellujate sõbrad, töö- ja õpingukaaslased, sellpärast ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaoks. Vanade kommete kohaselt on säilinud vist ainult pulmarongile tõkke panemine, et viina norida ja pruut röövida või siis paluda pruutpaaril midagi teha. Tavaliselt olid need nii nimetatud pruutpaari testid, kus pruut peab kartuleid koorima või last mähkima. Aga peigmees näiteks puid lõhkuma. Eesti pulma juurde kuulub enesest mõistvalt vahuveini joomine
aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja
t.olla vahel ka kaotaja. NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on suurem siis, kui abiellujate algperekondade vaated ja väärtushinnangud on sarnased. SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne.
kaks ristiisa ja üks ristiema, tütarlastel kaks ristiema ja üks ristiisa. Vader pidi olema austatud ja hinnatud inimene. Meetrikaraamatutes tehti ranget vahet, kas tegemist oli seaduslikust abielust sündinud või vallaslastega. Eraldi märgiti surnultsündinud. Nimede muutmisel tehti vastav märge ka sünnimeetrikasse. Abielumeetrika ehk laulatuste register esitab laulatuse kuupäeva ning nii peigmehe kui pruudi elukohad, vanemate nimed, elukohad ja sotsiaalse staatuse, abiellujate perekonnaseisu (vallaline või lesk) ja vanuse. Surmameetrika 17.-18.sajandi surmameetrikates puuduvad reeglina surma põhjused ja lahkunu vanuseandmed. Vastavalt 1832.a seadusele märgiti meetrikasse surma ja matuse aeg, lahkunu viimane elukoht, nimi, seisus või amet, sünnikoht, vanus, sugu, perekonnaseis, surma põhjus. Andmed surma põhjuste kohta on väga ebaühtlased, sest pastorite arusaamad meditsiinist olid üsna erinevad. Koguduste personaalraamatud kirikukoguduse liikmete
soovi sõlmida omavahel abielu ning kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielu sõlmitakse l-3 kuu jooksul abiellumisavalduse esitamise päevast, PSA võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (max. 6 kuud). Abiellumisavalduses tuleb märkida: uus perekonnanimi; abielu sõlmimise soovitava aja; abielule kohalduva varareziimi; mitmendat abielu sõlmitakse ning eelmise lõppemise põhjus; abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid; andmed abielule eelnenud kooselu kohta; abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu. Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema abielluja sündi tõendav dokument, eelmise abielu lõppemise või kehtetuks tunnistamise dokument, kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta, abielu sõlmimise muu
Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega Laiendatud perekonda e suurperre kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikemid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda rohkem kui kahe sugupõlve liikmeid. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus: · Tuumpere aluseks olev abielu põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel · Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. · Abikaasad reguleerivad ja kontrollivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning võimalustele. · Sugulased ei kuulu enam nii tihedalt perekonda. Vaid õnnetuste ja haiguste puhul. · Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus
Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks
luterlik arusaam seksuaalsuse lämmatamisest. 18. sajandi lõpuks kaotab naine igasuguse seksuaalsuse. Vallalised naised peamiselt bordellides?, Vallaline naine on lõbujanuline, täitmatu ja äärmine oht mehele. LääneEuroopa ja IdaEuroopa abielumudelid: kuni 18. sajandini püsis Euroopas abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahe. 18. sajandi aasta lõpuks hakkas kujunema uus kodanlik 4 perekonnamudel, abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust. Läänes: abiellutakse suhteliselt hilja (2025) ja tänu sellele naine ei jõua sünnitada üle 45 lapse, mis hoiab sündivust madalal. Mehel peab olema iseseisev elatus allikas ja suutma peret ülal hoida. Ei ela koos rohkem kui kaks põlvkonda. Idas: abiellutakse
· Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. · Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. · Mitmel pool pidasid vaenutsevad patriisi- ja aadlisuguvõsad tänavalahinguid. · Samal ajal tõi vaesus aeg-ajalt kaasa lihtrahva asumist maale.
viisid. Lõuna- ja Kesk-Eesti lauludes esineb refrään jaanika; jaaniku-jaaniku vms. Kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres (eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas) on suurem läti viiside mõju, sealt on laenatud ka refräänid liigu, liigo vms. Setus on ka ilma refräänita jaanilaule. Mulgimaal on jaanitule ääres mängitud "Nukumängu", millel on sageli kalendrilauludega ühesugune viis ja refrään jaanika. 6.3. Pulmalaulud Pulmad olid keskseks sündmuseks nii abiellujate kui ka suguvõsa ja küla elus. Kommetes kajastusid muistsed hõimu- ja perekonnasuhted ning usundilised kujutelmad. Lepingu tähtsust rõhutas rikkaliku kombestiku ja muusikaga pikk pidu, mis kestis keskmiselt kolm päeva. Eestis peeti pulmi tavaliselt sügisel, kui saak oli koristatud. Olulisi hetki pulmas rõhutasid rituaalsed laulud, itkud või loitsud: saaja (peiu ja tema saatjate) vastuvõtmine mõrsjakodus, mõrsja välja
keiserlik postitrakt Aachen-Köln-Frankfurt-Leipzig-Dresden, mis sai alguse Pariisist ning jätkus üle Varssavi Venemaale. Pariisist Dresdenini toimus 18. sajandi lõpul juba igapäevane regulaarne postivedu, ka teistel postiteedel liikus post vähemalt korra nädalas. Abielu, perekond ja moraal Kuni 18. sajandini jäi Euroopas püsima abielumudel, mis seadis abielu sõlmimisel esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ning abiellujate vanemate tahte. Ühiskonna soovimatus uusi hoolekandealuseid juurde saada tingis, et mehelt nõuti abiellumisel kindlat sissetulekut, naiselt aga kaasavara, mistõttu esmaabiellumise keskmine iga oli suhteliselt kõrge: meestel 2728, naistel 25 26 aastat. Abiellumisega viivitades suutis varauusajal naine realiseerida vaid 40% oma viljakuspotentsiaalist ega sünnitanud keskmiselt üle nelja-viie lapse. Selles on nähtud ka ühiskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
