stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal
Kogu näiliselt tugeva välimuse all on aga peidus sügavate tunnetega õrn naisterahvas, kes vajab armastust ja tuge nagu kõik teisedki, ent millegipärast püüab oma parimaid iseloomuomadusi varjata. Kui Nastasja Filippovna hakkab Aglajale saatma kirju, milles ta üritab kindrali tütart veenda vürstiga abielluma, poleks tohtinud Aglaja ärrituda, vaid sellest mitte välja tegema. Lastes end sellest häirida, ei suuda ta isegi vürstiga kõneledes rahulikuks jääda ning teatab talle, et abiellub hoopiski homme Ganjaga. Võtnud vastu vürst Mõskini abieluettepaneku, oleks Aglaja pidanud oma tuleva abikaasa tunnetes kindel olema ning teda usaldama. Kui nad kahekesi Nastasja Filippovna juurde lähevad, algab aga naistevaheline üksteise süüdistamine ning mustamine, mis kulmineerub Nastasja poolt esitatud ultimaatumiga. Vürst, nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja Filippovna silmis, tormab tema juurde, ent Aglaja ei talu seda ning tormab toast välja,
teinud seda mida vanemad lepinguga soovisid * mehel võis olla mitu naist. Naisel mitte ühtegi suhet rohkem * mees otsustas kõike * vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi
Teoses on palju kohti, mis mõjuvad meeldejäävatena. Anu jaok on Rabaraua talu õnneliku elu sümbol. Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida. Sama raske on ka suhetega, mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest, aga ei suuda seda unustada. Joosep jätab samamoodi oma ema muusika tõttu. Poiss mõistab oma viga alles siis kui on liiga hilja. Kahjuks saadakse inimeste tõelistest väärtustest aru alles siis, kui neid enam ei ole. TEGELASED: Meelistegelaseks on Joosepi ema Anu. Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit. Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe
Tema ülestunnistuse ärakuulamisel ilmub Romeo ja räägib Juliett, et ta armastab teda. Ta hoiatab teda, et ta on oma armastuses tõsi ja vannub iseenesega, et ta saab. Enne kui nad osalevad, nõustuvad nad, et Julia saadab oma õe Roomaust kohtumiseks järgmisel päeval kell 9.00, kus ta määrab koht, kus nad saavad abielluda. Õde täidab oma kohustust ja ütleb Juliet, et kohtuda Romeo kabeliga, kus Friar Laurence elab ja töötab. Juliet kohtub Romeo'ga, ja kristlane abiellub neid salaja. Benvalo ja Mercutio (teine Rooma sõprade seast) ootavad Tybalt saabumist tänavale hiljem. Tybalt nõuab, et teada saada, kus Romeo on, nii et ta suudaks teda duelli vaidlustada, et karistada teda võistlusega peksmise eest. Mercutio on ilmekalt ebamäärane, kuid Romeo juhtub, et see jõuab suulise sparringi keskele. Tybalt vaidlustas teda, kuid Romeo passiivselt vastutab võitlusele, kus Mercuti hüppab ja tõmbab oma mõõga Tybalt
talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada. Talle meeldivad just nümfettid, 9-14 aastased tüdrukud. Kõik selles vanuses olevad lapsed ei ole nümfettid, ei ole tähtis välimus ega vulgaarsus, vaid salalik veetlus, nad paistavad eakaaslaste seast välja. Ta ütles, et selleks, et märgata nümfette peab olema kunstnikukalduvustega hull, melanhoolne ja meeleheitlik olend. Humbert aga taaskehastas Doloreses(Lolita) Annabeli. Mees abiellub Lolita läheduses olemiseks tema ema, Charlottega. Temas tekkis soov Charlottet tappa, kuid ta ei tee seda ja tema suureks rõõmuks, jookseb Charlotte pärast nendevahelist tüli majast välja ja jääb auto alla, ning sureb. Humbert on väga manipulatiivne, ta kasutab Lolitat ära oma vajaduste rahuldamiseks. Ta ostab Lolitat ära ilusate asjadega ja tahab vastutasuks seksuaalseid teeneid. Ühel korral andis mees lapsele unerohtu ja kavatses ta vägistada, kuid ta siiski ei tee seda
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Referaat ,,Marie Antoinette" Koostas:Kristel Saareleht Juhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi.Raamatud olid tema joks ääretult iga...
Naised lähevad peitu. Leedi lehvik jääb nähtavale, härrad hakkavad oletama, kes lordi armukestest külas on. W mees tunneb lehviku ära, mehed otsivad, et armuke üles leida. Välja tuleb Er ja võtab süü enda peale, ohverdab oma maine ja abiellumislootused. Järgmisel päeval: leedi lepib ära oma mehega. Selgub tõde et Er on tegelikult leedi ema, keda leedi ise peab surnuks. Leedi mees maksis Er-le, et ta ei tuleks ja avalikustaks kelle ema ta on. Er seletab ära ja abiellub ikkagi ühe vanema mehega. Mõte : näidend näitab, kui tähtis on maine ja kui ohtlik on varjamine perekonnas. Näitab ka silmakirjalikkust. In ei saa varjata oma tõelist olemust. Teost võib vaadelda ka kui romaani kunstist : kunst aitab säilitada ilu, kunst kestab kauem kui in, kunstist tuleb välja in tõeline olemus. Edgar Allan Poe 1809-1849 Üks kuulsamaid dekadentsi esindajaid. Pärit rändnäitlejate perest, kavas üles kasuperes,
mehi nii , nagu ta armastab oma lapsi, tütreid. Raamatu vältel kirjutab Camille romaane elust ja meestest. Isa: Jean Pierre. Ta paneb raamatu peategelasele, oma tütrele nimeks Camille. Peres on ka teine, vanem tütar Claude. Isa on protestant, sõnaaher. Isa keelekasutus see on tänavakeel, mis ei keeruta ümber palava pudru. Kuna Camille emal on armuke ning samuti ka isal, siis lähevad nad lahku. Vanemas eas hakkab isa piloodi tunde võtma ning tunneb elust rõõmu ja abiellub 65. aastaselt uuesti. Näide isa keelekasutusest: ,,Prantsusmaa naised ja mehed, kaelani te sita sees, ise olen täitsamees, põlvini vaid olen sees, aga teie kõik te pees." Vanaisa: Töötab metallurgiatehases, on ragbiklubi president, vanaisa sureb, kui Camille on 9. aastane. Onu: Igal suvel käivad nad kogu perega onul ja vanaisal külas Tarni kaldal, kus nad on sündinud ja kus nad jagavad puhkuse ajal perekonna maja, igaühe jaoks üks korrus.
Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras. Isa on küll teda hoiatanud, kuid ta ei saa sellest aru ning ikkagi hakkab suhtlema Toomas Nipernaadiga. Tralla Lihtne ja lihtsameelne talutüdruk , kes oli natukene peretütre peale kade. Ello Natukene uhke kuid samas väga piiritletud käitumisega. Ta on haritud ja tark neiu, kes abiellub kirikuhärraga. Mall Uhke ja ära hellitatud tüdruk, kes iga kevad ja suvi sõbrustab parvepoistega. Kuna ta on selle kandi kõige rikkam neiu, siis ta arvab, et kõik seal peatuvad parvepoisid peavad kohe tema juured minema. 3. Teose idee/sõnum Teose peategelane üritab tekkitada kõigis armastust ning äratada neid nende unest. Ainukene viga on see, et poiss ise ei saa aru: tüdrukute juurest salapäraselt lahkudes teeb ta neile haiget.
See töö praktiliselt hävis 1980-ndate lõpus kui Leedu NSV kodanik ründas seda happega. Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree ,,Öine vahtkond" 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu. Sellel maalil püüdis tuua grupiprtreesse liikuvust, selleks kasutas keldriluugivalgust, osa portreteeritavaid on sattunud teistega võrreldes halvemasse positsiooni. Pärast oma naise surma abiellub Rembrandt teenijatüdrukuga. On teda palju kujutanud. Asjast tõusis skandaal, R. heideti kõrgseltskonnast välja. Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali ,,Kadunud poja tagasitulekut" on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka ,,Jaakob õnnistab Joosepi poegi", ,,Peetrus salgab Kristust", "Püha perekond". Rembrandti graafilistest lehtedest on tuntum ,,Autoportree"
jätkub tähelepanu vaid teineteisele. Tihti sooritatakse mesinädalatel pulmareis, et muuta see aeg eriti meeldejäävaks. Levinum komme on minna pulmareisile vahetult pärast pulmi, aga seda võib ka edasi lükata, kui majanduslik olukord ei luba kohe uusi kulutusi. Kombeid teistes riikides Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. Inglismaa: Traditsiooniliselt jalutab pruut koos saatjaskonnaga jala kirikusse. Protsessiooni ees käib väike õisi loopiv tüdruk, et pruudi tee oleks lilleline ja rõõmus. Briti pruudid võivad ka õmmelda kleidi serva talismani nagu näiteks head õnne toova hoburaua (seda on kasutanud ka kuninglikud pruudid). Kreeka: Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida
Hommikul, ta leiab end kaldale lähedale teadmata linna. Pärast maandumist, ta vahistati ja teatas, et ta kohut mõrvas avastas eelmisel õhtul. Victor eitab kõiki teadmisi mõrv, kuid kui need on näidatud keha, ta on sokeeritud vaata oma sõbrale Henry Clerval koos kaubamärk monster, s sõrmede tema kaela. Victor haigestub, Võluv ja palavik, ning hoitakse vanglas kuni tema paranemiseks, pärast mida ta on õigeks mõistetud kuriteo. Varsti pärast naasmist Genfi koos oma isa, Victor abiellub Elizabeth. Ta kardab, monster, s hoiatuse ja kahtlustab, et ta mõrvati oma pulmi öösel. Et olla ettevaatlik, ta saadab Elizabeth ära oodata teda. Kuigi ta ootab koletis, ta kuuleb Elizabeth naerukoht ja mõistab, et koletis oli vihjab tappes tema uus pruut, mitte tema ise. Victor naaseb koju oma isa, kes sureb meelehärmiks lühikest aega hiljem. Victor lubadusi pühendada oma ülejäänud elu leida monster ja pretensioonikad tema kättemaksu, ja ta kohe kõrvale, et alustada oma Quest.
Ühiskonnaõpetuse 2. kursuse 1.kontrolltöö teemad 1.Tead kodakondsuse omandamise võimalusi. - isik abiellub kodanikuga - isiku lapsendab kodanik - isik taotleb kodakondsust - isik on osutanud riigile erilisi teeneid - lus soli (sünnid selle riigi territooriumil) - lus sanguinis’e (kodanik saab sündides vanemate kodakondsuse) 2. Tead Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusi. - on elanud Eestis vähemalt 8 aastat. - on sooritanud eesti keele oskuse eksami - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir Antud teos räägib pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas naine on see Teine ning kuidas mees ta endale allutab. Kõik, mis naisega eales juhtub või kõik, mida naine tunneb on tingitud mehest. Naine on mehele kui ori, ta kasvatab talle lapsi, koristab ja hoiab maja korras ning mehel on õigus tema tegemistega mitte rahul olla. Teos algab kirjeldusega, kuidas naine on ajaloo jooksul üritanud vabaneda mehe ülemvõimust ning mitte enam olla see Teine. Kuid selle raamatu alusel on kõik katsed ebaõnnestunud. Siinkohal tuleks mainida, et raamat on kirjutatud 1949. aastal. Maailm oli siis tänasega võrreldes veidi teistsugune. Naine on olnud küll mehest koduses elus kõrgem, kuid seadused, mis olid meeste poolt loodud, eelistasid igas asjaolus siiski meest. Naisel puudus näiteks õigused lahutust nõuda. Mehel tuli vaid nais...
23.aprillil 1865.aastal anti Jakob Hurdale kandidaadikraad. Sellega oli kõrgkool lõpetatud, ees seisid koduõpetajaameti ning kohavalikuga seotud keerulised aastad. Jakob Hurt palus Carl Oettelilt tema tütre Eugenie kätt 1866.aasta alguses, millega isa ja tütar nõustusid. Kihlus pidi jääma saladuseks, sest polnud veel võimalik abielluda neiu oli alles leeris käimata (17-aastane). Kuid Hurt ei suutnud saladust siiski kaua endale hoida. 22.juulil abiellub Hurt oma armastatuga. Hurtade perekond asus Tartus elama Vana tänavasse (praegune Ülikooli tänav nr.6). Perekond hakkas peatselt kasvama: esimene laps - tütar Mathilde sündis 1869.aastal, 1871.aastal 28.juunil sünnib poeg Max, teised lapsed sündisid hiljem Otepääl. Jakob Hurdal oli kokku kuus last, neist kaks tükki surid üpris noorelt. Jakob Hurt haigestub 22.oktoobril jumalateenistuse pidamise ajal Jamburgi kirikus ning sureb 13.jaanuaril 1907.aastal
ema jäi oma mehele karuga vahele siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast lihtsalt ära, peale seda hakkas Leemeti ema Karusid kõvasti vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Raamatus on rõhutatud viimaseks jäämiseks, seda võib pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma lagunemiseks. Kuna Leemet on viimane, kes osakb ussisõnu,talvitub viimasena metsas, abiellub viimasena metsas jne. Minu arvamus: Enne selle raamatu lugemist olin kuulnud, et see on väga hea. Seega mu ootused olid suured ja see raamat ei täitnud minu ootusi. Siin võib öelda, et maitse asi. Huvitav oli ta sellessuhtes,et ta on erinev teistest tavalistest raamatutest, sellise südmustikuga, kus inimesed ja loomad on võrdustatud sellist polnud ma ennem lugenud.Ebameeldiv oli see, kui oli kirjeldatud, kuidas keegi surma sai. Sellest hoolimata oli see kaasahaarav
suhetekeeristest. Tal on palju konflikte nii oma kaaskonna kui ka lähedastega. Peale isa surma muutusid kõik inimesed tema ümber peale vana sõbra Horatio. Miks tekkisid Hamletil kõigiga probleemid ja miks ei saanud ta kedagi usaldada? Eelkõige oli Hamletil suur viha Claudiuse, oma ema uue abikaasa, Taanimaa kuninga, vastu, sest ta kahtlustas, et just viimane on tema isa surmas süüdi. Talle tundus kahtlane, et kõigest 2 kuud peale vana kuninga surma Claudius tolle naisega abiellub ja troonile astub. Hamleti isa matustel oli Hamlet ainus, et suvatses kohale tulla üleni mustas. Troonimistseremoonia toimus kohe peale matuseid ja see ei paistnud sugugi lugupidav kadunukese suhtes. Claudius pani kõik leina unustama ja enda kuningaks saamise üle kaasa elama. Hamleti arvates oli kuninganna ja Claudiuse abielu verepilastus ja ta ei saaks kunagi teda oma isaks pidada. Hamleti ema, Taanimaa kuninganna oli poja pärast väga mures. Hamlet ei saanud ka teda
Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. *Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis. *Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes
ta silma on paistnud. Gilgames tahtis alguses surematuks saada, kuid hiljem mõistis, et ta jääb elama inimeste mälestustes. ,,Iliases" aga on põhiteemaks Trooja sõda, mis kestis aastaid ja millel on ajaloos väga oluline roll. Tähtis on ka see, et selle sõja taustaks räägitakse ka tolleaegsest ühiskonnast põlluharijatest ja karjakasvatajatest. ,,Oidipus" on inimestele meelde jäänud just oma sokeeriva teema poolest. Ei ole just tavaline rääkida sellest, et poeg abiellub oma emaga, olles enne tapnud oma isa. Need on kõik omamoodi ,,suured" lood ja on püsima jäänud just omapärasuse tõttu. Arvatavasti on kunagi neid niiöelda suuri lugusid rohkemgi, mis aastasadadeks püsima jäävad. 2. Antud tekstikatke pärineb Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm". Carlo Ginzburg oli üks esimesi mikroajaloolasi. Mikroajalugu on üks kaasaegsetest ajaloo
et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõningate mõõndustega, kuid see
et selles mängus on mingisugused reeglid, mida järgijad ei usu ega süüdista saatust, ometi saavutavad soovitut, kuid mängureeglitest mitteteadjad leiavad, et kogu mäng ongi saatus. Olen märganud, et kui inimene on enesekindel ja usub endasse, siis ta ka saavutab palju ja saab oma eluga hästi hakkama. Ta usub, et ta on edukas. Kui aga inimene usub, et ta ei saa hakkama, siis ta ka ei proovi ja soovitu ei täitu kunagi. Oidipusele oli Apollon ette kuulutanud, et tapab oma isa ja abiellub emaga. Ta otsustas kodust lahkuda seega Oidipus uskus tarka, et kunagi tõepoolest juhtub nii ja nii läkski. Täna hommikul kirjandit kirjutama hakates mul ei olnud aimugi, mida ma kirjutan, kuid ma uskusin, et saan selle õhtuks tehtud. Uskudes enda jaoks positiivsesse tulemusse saavutame ilmselt suurema tõenäosusega soovitud tulemuse, kui uskudes ebaõnnestumisse. Tundes aga hirmu ja süüdistades saatust soovitu aina kaugeneb
räpaseks ning ennast puhtaks pidada (eeldusel, et tegu on legaalse äriga). Tarbides midagi ,,räpast" oled ise samasugune. Rohi on alati teisepool aeda rohelisem. Bernard Shaw'i näidendis ,,Leskmeeste maja" on naise ja mehe vahel suhe, aga naise isa omab ,,ebaeetilist raha" teenivat äri ning mees ei taha seepärast abielluda. Kui mehe enda taha investeeringute kaudu samast ärist suuri kasumeid toob, muudab ta vaateid ja abiellub. On vähe neid inimesi, kes tunnistavad, et teevad midagi valesti ja jätkavad siis selle tegemist. Keegi ei taha avalikult välja öelda, minu rahal on räpane hais juures. Lisades sinna Tsehhovi definitsioon heast kasvatusest ,,hea kasvatus pole mitte see, et sa ei pilla laudlinale kastet, vaid see, et sa ei märka, kui keegi teine seda teeb." saame ühiskonna korra, kus kõigl on vähemalt mingisugune moodis lisa teenusesamiseks, aga kunagi ei halvustata ega tunnistata seda.
ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) Sünd Viinis. Pani alusemuusikalistele uuendustele. Ekspressionismi, atonaalse muusika, dodekafoonia rajaja. Sünd saapavabrikandi peres, hea haridus. 8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär on muljetavaldav nii helilooja, dirigendi kui ka pedagogina.juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933 emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust,
selles Indrekut. Viiendas osas läheb meheks sirgunud noor peremees vargamäele tagasi. Sünnikodu oli palju muutunud ja vajas ka palju töö tegemist, nii alustaski Indrek uuesti kraavi kaevamist. Indreku tervis vedas teda alt. Ta sai kraavi kaevates külma ja jäi mitmeks päevaks voodisse. Mõne aja möödudes tuli Mäe tallu Indreku endine teenija Tiina. Kui mees saab teada, et see on sama Tiina kellele ta kunagi Mauruse kooli ajal oli lubanud, et kui see jalad alla saab siis ta abiellub temaga, siis Indrek täitis oma lubadust ja võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust. Peale "Tõe ja Õiguse" on võitjate ja kaotajate rolle ka teistes Anton Hansen Tammsaare teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants.
1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumisleping Poolale > keskaeg on läbi, sest Liivimaad netu 4) Põhjamaade 7- aastane sõda: 1563 – 1570 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria 1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat 1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam
Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid ning annab näpunäiteid seltskonda pürgimise saladustest. Eugene nõuab oma perekonnalt talle viimased säästud saata, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Eugene külastab jälle vikontessi ning to kutsub ta õhtusöögile. Pärast õhtustamist lähevad nad teatrisse. Teatris markii d ´Ajuda tutvustab Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidab peatselt paruniproua poolehoiu. Isa Goriot kohtleb Eugene´i kui oma poega, sest noorhärra on võitnud tema tütre poolehoiu. Igakord kui üliõpilane kohtab
Ludmilla laiendab oma käe Ruslanile. Suurvürst kinnitab tema tütre valikut, ja pidu läheb üle pulma peoks. Bayan ennustab tema lauludes probleeme, mis ohustavad noori, kuid ta ka laulab, kuidas Ruslan ja Ludmilla armastust hakkab jumaldama põhja poeet. Inimesed soovivad õnne noortele. Äkki kohutav äike loksutab mõisa. Kui kõik saab enamvähem korda, selgub, et Ludmilla kadunud. Svetozar meeleheitel lubab, et Ludmila abiellub inimesega, kes päästab teda. Sisukord samm 2 Stseen 1. Ruslan mustkunstniku Finni onnis. Siin noor rüütel saab teada, et tema pruut on kurja kaabus Chernomori käes. Finn räägib meile oma armastust üleoleva ja ilusa Naina vastu ja kuidas ta üritas võlusdes teha nii, et Naina armuks temasse. Aga ta põgenes oma
olgugi et tsaari nuhid teda pidevalt jälgivad. Vangis viibides olid mehel hullusehood, kuid tema tervis paraneb vabanedes. Mõnikord aga ei suuda ta siiski täiesti adekvaatne olla. Mõnda aega plaanib mees Pärnu kaudu välismaale põgeneda, kuid lõpuks otustab siiski ümber, sest saab süsteemi paremini õõnestada kohapeal viibides. Jakob armub algul Timo järele nuhkiva Lamingu tütresse Jetesse, kuid otustab tüdrukul minna lasta, sest puudub usaldus. Hiljem abiellub minategelane Annaga, kes on aga samuti Laminguga verekaudu seotud (tema vallaslaps). Timo sureb kahtlastel asjaoludel pardipüssist lastud kuuli läbi ei ole teada, kas tegu on enesetapuga, mis küll ei läheks tema isiksusega kokku, või tapab ta nuhk (Laming). Teose tegevus toimub 19. sajandil ning osaliselt on aines ka tõsieluline. Probleemid · Väärtused kas tähtsam on kindlaks jääda oma seisukohtadele või need alla suruda, kui
Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonnaellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse -tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga.. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Tsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade
W.Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi(Romeo perekond). Mercutio ja Benvolio Romeo sõbrad Tybalt vennapoeg(Capuletti). Vennad Giovanni ja Lorenzo. Süsee : Tegevus toimub Veronas. Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega. Romeo ja Julia armuvad maskiballil. Tybalt tahab Romeoga võidelda. Abiellumisplaanid. Romeo tapab Tybalti selle eest, et too tappis Mercutio. Julia kavatseb teha enesetapi enne kui abiellub Parisega. Romeo ja Julia on tegelikult juba abielus. Julia teeskleb, et sureb. Toimuvad Julia matused, tuleb ka Romeo. Romeol kaasas mürk, joob selle ära ja sureb Julia kõrval. Julia näeb seda ja tapab ka enda. Nende surm lõpetas kahe pere vahelise vaenu. Vend Lorenzo seletas ära kõigile, mis toimunud oli. W.Shakespeare ,, Hamlet" 1 Vaimu ilmumine 2 Hamlet näeb isa vaimu
“Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741) “Clarissa” (1748) – traagilise lõpuga kiriromaan, Clarissa sureb üleelatu tõttu, tema võrgutajale makstakse kätte. “Sir Charles Grandisoni lugu”(1754) - skeem - sell abiellub meistri tütrega või vooruslik teenijanna abiellub lõpuks oma härraga Henry Fielding (1707-1754) -näidendid (peam komöödiad u 25) -romaanid (4) “Jonathan Wild Suure elu”(1743) – Londonis tegutsenud vargajõugu pealiku elu – inimese tõeliseks väärtuseks on tema moraalsed omadused, mitte aga väline positsioon “Joseph Andrews” (1742) – “Pamela” paroodia “Tom Jones”(1749) – kelmiromaani jooned, esseistlikkus, palju tegelasi ( u 180), põnevad situatsioonid ja seiklused, huumor ja
merele surema · Iiri kuninganna(Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna · Marci õukondlased on olnud Tristani peale kadedad õukondlased kardavad, et Marc teeb Tristanist uue kuninga · õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega · kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud · Tristan saadetakse seda neiut otsima · Tristan sattus teist korda Iiri randa · Tristan tundis ära kuldjuukselise Isolde(Marci lossi oli juuksekarv lennanud) · Isolde lubati Marcile naiseks panna · Isolde asus teele koos Tristaniga Marci juurde, et saada Marci naiseks · Isolde ema tahtis, et tütar oleks abielus õnnelik andis kaasa armujoogi · kes armujooki joovad, hakkavad teineteist armastama
Ferdinandiga, Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinand IV-ga. Maria Antonial oli 5-aastasena kass, kelle nimi oli Macaron. Marial oli vähe kooliharidust. Ta ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida ja eelistas seepärast rääkida saksa keeles. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi. 1748. aastal sõlmiti Aacheni vaherahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Rahu säilitamiseks lepiti kokku, et üks Maria Theresa tütardest abiellub Louis XV järeltulija Louis-Augustega. Kuna Kõik teised elusolevad tütred olid juba abielus, otsustas Maria Theresa, et Louis-Augustega abiellub Maria Antonia. Kuna Maria ei teadnud kombeid ega väga hästi prantsuse keelt, palkas ta ema talle eraõpetajad. 1770. aasta aprillis lahkuski 14-aastane Maria Antonia Viinist. Maria Theresa hüvastijätusõnad nuuksuvale Maria Antoniale olid, et ta teeks Prantsusmaal nii palju head, et
professorina Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal saab temast korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis (Karl-Ferdinand University in Prague). Aasta hiljem asub ta tagasi Zürichi Tehnikaülikooli ning nüüd alustab matemaatilise- füüsikaprofessorina. 1914. aastal saab Albert Einsteinist Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi (Kaiser Wilhelm Institute for Physics in Berlin) direktor ja Berliini Ülikooli professor. 1919. aastal lahutab ta end oma naisest Milevast ja abiellub uuesti nõbu Elsa Einstein Löwenthal'iga. Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta õle 14 500 kirja ja sai õle 16 200. Misa kuulsamaks ta sai, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. Selle näiteks kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale'ile. 1919. aastal teostati päikesevarjutuse ajal mõõtmised, mis kinnitasid
rekordiliselt 10 Oscarit. Põhjuseks, miks see teos ilmumisajast tänapäevani nii populaarne on olnud, on ehk see, et kirjanik käsitleb oma teoses kolme läbi aegade aktuaalset teemat armastust, elu ja surma. Teose "Tuulest viidud" põhiteemaks on armastus nagu romaanis ikka. Peakangelane Scarlett O´Hara on naine, keda ihaldavad kõik mehed. Ta oskab mehi ümber sõrme keerata ja neid endasse armuma panna, kuid ta ise on hull vaid ühe mehe Ashley Wilkinsi järele. Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda. Tema elu armastus oli abikaasa Rhett Butler, kuid ta mõistis seda liiga hilja. Autor näitab Scarletti väga vastuolulise isikuna, kes mõistab oma tundeid alati liiga hilja. Ta on
vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta. Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist. Paljud neist surid kahtlasel moel või katku kätte. Üks tema naistest- Marfa sureb juba umbes kaks nädalat pärast Ivaniga abiellumist.Selle peale Ivan raevub ning kahtlustab mürgitamist. Ta laseb tappa Marfa lähedased
1607. aastal abiellus Shakespeare'i tütar Susanna doktor John Halliga. 1616. aasta 23. aprillil suri Shakespeare ja ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal maeti Shakespeare'i naine. HAMLET Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukalekätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt
1. Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. Teose tegevusaeg mõjutas minu meelest väga palju tegelasti. Näiteks oli väga suur austus Vene keisri Alakrander I vastu. Kirjalikes pöördumistes, mis talle tehti, on hästi näha, kuidas teda austati. Kirja alguses rõhutati keisri positsiooni, tema head valitsemist ning lahkust. Samuti mõjutas tegevusaeg inimeste arvamust teiste kohta. Näiteks ei peetud seda heaks, kui vasem tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta
plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Tegevuskohaks on Taanimaa. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga. Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Vaim nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks.
Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks loobub ka Leon suhtes ja raamatu lõpus pärast Emma surma abiellub ta rikka naisega, Rodolphe - Emma esimene armuke, rikkas maaomanik. Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paikka ja teeb kõik, mis võimalik, et Emma endale saada ja see tal õnnestubki. Suhe kestab neil kaua, kuni Rodolphe ära väsib sellest ja Emma pidevatest nõudmistest ja fantaasiast, kuidas nad koos Emma lapsega ära põgenevad
Tere, Nipernaadi! Kui see ikka on sinu õige nimi? Arvesse võttes kõike seda, mida ma sinust kuulnud olen, ei tea ma, mida arvata. Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga ...
William Shakespeare ''Hamlet'' 1) Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma
Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosades Mizzi Günther ja Louis Treumann.
Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine. Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt. On öeldud, et tema inglise keel oli olnud nii hea, et teda oleks võinud vabalt pidada inglise härrasmeheks. Nikolai huvitus vene kirjandusest ja muusikast. 16-aastaselt kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga. Abielu, troonimine ja perekond Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane
enesearendamisega. 1899. aastal liitus ta kirjandusliku rühmituse ,,Le Petit Cenaclega", kus ta avaldas oma esimesed raamatud ja luuletused. Samal aastal hakkas Hesse töötama raamatumüüjana Baselis. 1904. aastal abiellus Hesse sveitslanna Maria Bernoulliga ning 1912. aastal kolisid nad lõplikult Sveitsi ja 1923. aastal said sveitsi kodakondsuse. 1919. aastal jätab Hesse maha oma perekonna ning 4 aasta pärast lahutab oma naisega lõplikult. Kuid juba 1924. aastal abiellub Ruth Wengeriga, kuid see abielu kestab vaid 3 aastat. 1931. aastal abiellus kolmandat korda, seekord Ninon Dolbiniga. 1946. aastal sai Hesse Nobeli preemia silmapaistva saavutuse eest kirjanduses. Peale Nobeli preemia saamist ei kirjutanud ta enam ühtegi suurt teost. Oma viimased eluaastad veetis ta Sveitsis, kus ta ka suri 1962. aastal, 85 aastasena, unes, ajuverevalumitesse. Filosoofia Hesse filosoofia on puhas ja rikkumata. Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud
poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints, abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks. Sugupuu Edward VII George V Alexandra (Suurbritannia) George VI Franz von Teck Mary of Teck Mary Adelaide (Cambridge'i
läbisaamised isaga olid kehvemapoolsed. Tema isa kutsus teda halvustavate nimedega. Nikolai II oli ka väga lahke ning kohusetundlik. Nikolai II sai ka väga hea hariduse ning tal oli väga hea mälu. Nikolai II tundis väga hästi ajalugu. Ta rääkis lisaks vene keelele ka prantsuse, saksa ja inglise keelt. Inglise keelt ei osanud ta siiski nii hästi. NIKOLAI II PERE Kui Nikolai II oli 16-aastane, kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga. Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime 3 Aleksandra Fjodorovna. Aleksandra oli häbelik. Nad said Aleksandraga esialgu neli tütart Olga, Tatjana, Maria ja Anastassija
Keisri hull 1.Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema oli üksneist, kes organiseeris ka Timo ja tema perekonna põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Ee...
peale 5-aastast teenistust hakkas vennaga koos koju rändama ja jäi Alzeeria piraatide vangi, suurem osa meeskonnast tapeti; vanemad päästsid venna lunaraha makstes; ürtas 4 korda edutult põgeneda; kujunes vangide hulgas vaimseks liidriks; lõpuks ostsid hispaanlased nad vabaks; koju jõudes hakkas palju kirjutama; töötab maksukogujana ja Võitmatu Armaada varustajana; satub veel paar korda vangi; 1584 abiellub noore Catalina de Salzar y Palaciosega; 1605 ilmus ,,Don Quijote" I osa, mis saavutas suure populaarsuse; 1609 astub Püha Sakramendi Ordu vaimulikuks; Avallenda nime all ilmub ,,Don Quijote" II osa, pagiaat, mis oli mõnitav ja jõhker; 1615 ,,Don Quijote" II osa; suri 1616 23. Aprillil Madridis, maeti Trinitaani Ordu kloostrisse. ,,Don Quijote"- algselt kavandatud rüütliromaani paroodiana, kuid eriti II osas saavutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
