Olles ise naine, arvan, et kindlasti pole õige lähenemisviis kohe agressiivselt ligitikkumine. Kui mees läheneb ja hakkab ’’kätt püksi’’ toppima on see väga eemaletõukav. Oodatud lähenemisviis on kindlasti viisakas jutuajamine, kena huumor ja ka vastastikune austus. Esimesel kohtumisel ei tohiks mees kindlasti olla tormakas ja pealetükkiv. Esimene kohting ei tohiks lõppeda ühes voodis vaid viisaka kojusaatmisega mehe poolt. Miks naine abiellub? Minu nägemuse järgi abielluvad naised ja mehed üpris sama eesmärgi nimel. Ehk naine abiellub selleks, et saada kindlust armusuhtes. Abielus olles on lapsi ka kindlam saada ja nagu eelnevalt mainitud, siis naisena mõtlen mina ka pere ühisvarale, abielludes on see kindlustatud. Lahutades läheb vara pooleks.
korrektselt väljendada ja oskas mitmeid keeli ( olid üllatunud ka need, kes teda alguses ei sallinud). II. TEOSE ANALÜÜS 1. Teos on kirjutatud Jakob Mättiku vaatenurgast ja kirjeldab Timo elu (peategelane). Novell on kirjutatud päevikuna. Jutustaja on Timo naise vend Jakob, kes elas koos nendega Võisikul ning räägibki sealsest elust. Jakob oskab hästi kirjeldada Timo mõtteid, kuna leidsin mehe keisrile saadetud kirja mustandi. Jakob abiellub raamatu lõpupoole Annaga, kuid tegelikult armastab endiselt Jettet ( endise Võisiku valitseja tütar). Jakob aitas Eevat ja Timo alati, eriti nende põgenemisplaani juures. 2. Üheks suurimaks põhjuseks miks Timo hulluks tembeldati oli tema kiri keisrile, kus ta kirjutas oma mõtteid mis muudatusi Vene imepeeriumis teha. Teiseks jooksis ta oma kongis ringe kuni nõrkes, tuletades meelde ajalugu. Ta ka hirmutas Lamingut ( pani talle püstoli vastu rinda). 3
· Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse ning saab seal poja
hävitatavalt Kõige inspireeritumaid teoseid Alustas teise romaani kirjutamist jäi pooleli HEATHCLIFF Leidlaps Catherine armastus Õel, halastamatu, armukade Abiellus Isabella Lintoniga Poeg Linton Heathcliff http://www.pbs.org/remotelyconnected/20 09/01/wuthering_heights_1.html CATHERINE EARNSHAW (LINTON) Väga kauni välimusega Vend Hindley Heathcliffi suur armastus Ambitsioonikas, kõrget positsiooni ihkav Abiellub Edgar Lintoniga Tütar Catherine "Cathy" Linton http://janitesonthejames.blogspot.com/20 09/01/charlotterileyaddsspirited and.html EDGAR JA ISABELLA LINTON Rikkad, kombekad Ära hellitatud Õde ja vend Edgar abiellus Catherine Earnshaw'iga; tütar Catherine Isabella Heathcliffiga; poeg Linton http://www.pbs.org/wgbh/masterpiece/wu
troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius. Suisa vastupidi mees kes oli Hamleti isa valitsemisajal olnud väga ustav Hamletile, on nüüd
igasuguse küsimuse esitamisel- lihtsalt uudishimust. · End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust meid hukka mõista. · Head kavatsuses on asjatu katse looduse seadustele vahele segada. · Mineviku ainuke võlu on see, et ta on minevik. · Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. · Ilusate naiste mehed on kuritegelik element. · Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. · Iga kuritegu on labane, just nagu iga labsus on kuritegu.
Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios ja Iokaste poleks ettekuulutust tõsiselt võtnud. Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin samuti ema ja isa päästa, seega mõistan
Raamat oli kurva lõpuga armastuslugu, kus siis kaks inimest (Gatsby ja Daisy) leidsid teineteist, aga Gatsby pidi minema sõtta. Hiljem aga nad jällegi taasleidsid üksteist kuid kahjuks saatus ei soosinud nende koosolemise õnne. Pikast ootamisest oli Daisy meeleheitel vaesusest ja üksinda olemisest, otsustas, et ta siiski abiellub ühe uusrikka, endise polomängija, Tom Buchananiga.Gatsby aga jäi raha koguma lootuses, et Daisy teda südames armastab ja temaga kunagi tulevikus siiski abiellub. Gatsby sai hiljem uuesti rikkaks, aga ta kasutas oma raha vaid selleks, et taas oma elu armastust näha. Selleks ta korraldas pidusid,et Daisy tähelepanu saada.Kõik need lootused aga luhtusid. Kohtudes viie aasta pärast, kuigi nad mõlema väitel teineteist armastavad, on just Daisy see, kes Gatsby üksinda lahinguväljale jätab. Viimane hukkub, jäädes igaveseks lootma Daisy kutsele. Teistele tundus,et Gatsby oli tõeline lõvi kuningas- suur, rikas, ihaldatud ning kena mees
Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust
Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi. *Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud.
Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma. Ema pani Isoldele kaasa võlujoogi, mis pidi igaveseks ühendama selle joojad. Isolde ja Tristan joovad seda ning armuvad. Isolde abiellub Marciga (abielu Marciga on Isoldele piin), kuid kohtub siiski Tristaniga. Alguses ei tee Marc sellest välja, kuid hiljem määratakse Isolde ja Tristan surma. Nad elavad siiski mõnda aega õnnelikult metsas. Marc andestab Tristanile tingimusel, et Tristan lahkub maalt. Ta abiellub Valgekäelise Isoldega. Tristan saab surmavalt haavata ja kutsub Kuldjuukselise Isolde enda juurde, kuid Valgekäeline Isolde nurjab nende plaanid. Tristan kaotab lootuse ja sureb, Isolde samuti
Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega. *jakob teeb ühel jõuluõhtul, Elsa Abneri sünnipäeval viimasele abieluettepaneku, kuid
"Kuningas Oidipus" kui saatusetragöödia Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipust" peetakse kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Tegemist on saatusetragöödiaga, kus inimesel ei õnnestu oma saatusest pääseda. Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades
1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Ta kohtas noort neidu Hadley Richardson'i, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku Sherwood Anderson'i, kes veenis teda minema Pariisi oma kirjanduslikke püüdlusi teostama. 1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga. Seda aega kajastab teos "Pidu sinus eneses". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb". Lahutab Hadley'st ja abiellub rikka Arkansase maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga. 1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Kirjutab, kalastab, peab jahti Aafrikas, võtab osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbib rohkelt alkoholi ja kannatab depressiooni all. Lahutab Pauline'st. Hemingway elu oli tõeliselt kirev. Abiellub ühtekokku viis korda. Võtab osa Hispaania kodusõjast. Peale selle lõppu asub Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale
teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik muuta, sest selle olid jumalad juba inimese sünnist alates kindlaks määranud. Seda näitab ka see tragöödia, kus Oidipus üritab oma saatust muuta, kuid tal see ei õnnestu. Peategelasele ennustab oraakel, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. See loomulikult ehmatab meest ning ta läheb kohe oma vanemate juurest minema. Oidipus satub Teebasse, kus ta kroonitakse kuningaks ning kus ta abiellub Iokastega. Peagi saab ta teada, et tema abikaasa on tema ema ning et varem tema poolt tapetud mees oli hoopis tema isa. Kas oma saatust on siis võimalik muuta? ´´Kuningas Oidipuse`` lugu tahab näidata, et seda ei ole võimalik teha. Inimesi ei juhi jumalad, eeldades et neid ei ole olemas, vaid seda teevad inimesed ise
"See hea on ammust aega mind ju piinanud." Selles kajastub Oidipuse tahtmine teada saada, kes tappis Laiose. Järgmine tsitaat ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ütleb, et kes julgeb teha halba, see ei tohi ka selle ees kohkuda, mis talle öeldakse. ,,Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus, kes on kasulapsena üles kasvanud võõras peres, ilma et ta ise seda teadis, et ta oli kasulaps. Kui ta kuuleb ennustajalt, et ta tapab kunagi oma isa ja abiellub emaga, lahkub ta vanemate juurest, et hoida ära ennustuse täitumist. Teel ta aga tapabki oma päris isa ja abiellub oma emaga ja saab kuningaks teadmata, et nad tema päris vanemad on. Üks ennustaja räägib talle, et ta peab leidma endise kuninga tapja, kelle kohale ta oli asunud, et linnast kaoks laastav katk. Oidipus hakkabki mõrvarit otsima, kuni lõpuks saab teada, et tema ise ongi see mõrvar. Selle tagajärjel tuleb
Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi poja, aga ta otsustas, et kui ta tahab ise elada ja ära hoida oma suguvõsa häbistamise, peab ta oma poja tapma. Teeba kuningas ja kuninganna vigastasid oma last ja andsid ta ära, arvates, et sellega muudavad nad saatust, aga lõpuks läks asi ikka nii nagu oli määratud ja nende poeg Oidipus tappiski oma isa ja abiellus oma emaga ning asi lõppes katastroofiga. Sama juhtus ka Oidipusega. Nii kaua, kuni ta oma saatust ei teadnud, elas ta hästi ja õnnelikult
Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja. Jakob läheb välismaale ning annab päevaraamatu Jürile. S - Sõnum Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning
lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917.aaasta sündmustes nägi Jessenin stiihiat, rahva sihitut mässu, kuid uus võim hakkas kiiresti ära kasutama Jessenini talupoeglikku idealismi (hiigelhonarid idealiseerivate luuletuste eest nõukogude võimust ja Leninist). Samal ajal muutus Jessenin kiiresti kriitiliseks ja irooniliseks uue võimu suhtes. 1918. a asub kirjanik taas elama Moskvasse 1920ndatel aastatel omandab S
ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
jõukuseajastu. *Akvitaania Eleanori ja Prantsuse kuninga Louis VII abielu kuulutati kehtetuks, kuna nad ei saanud lapsi. Seejärel sai Eleanorist Henry II abikaasa. *Henry kantsler Thomas Becket (u. 1118-1170) sai 1162. aastal Canterbury peapiiskopiks. Tal oli tihti kuningaga lahkarvamusi ning ta mõrvati Canterbury katedraalis 1170. aastal. Seda viga kahetses Henry hiljem väga. VÕTMEDAATUMID 1122 Sünnib Akvitaania Eleanor 1133 Sünnib Anjou Henry 1139 Akvitaania Eleanor abiellub Prantsuse kuninga Louis VII-ga; abielu tühistatakse 1152 Anjou Henry abiellub Akvitaania Eleanoriga 1154 Henryst saab Inglismaa kuningas 1157 Sotimaa kuninga alistumine 1162 Thomas Becket saab Canterbury peapiiskopiks 1166-1167 Õigusreformid Inglismaal 1170 Thomas Becketi mõrvamine 1171 Henry saab Iirimaa kuningaks 1173 Thomas Becket kuulutatakse pühakuks 1174 Henry pojad algatavad mässu 1189 Henry sureb Prantsusmaal KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase ajalooentsüklopeedia *Maailma ajalugu
ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.
Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius. Suisa vastupidi
Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub tohtriga ning suur Eeva elab oma majas ning külastab Timo hauda. Jakob annab proua von Bockile Timo keisrikäsikirja
vms,aga Oidipus otsustas,et kui Teiresias oma suud lahti ei tee,siis ta on mõrvariga kaassüüdlane,et teda ei avalda neile,ja siis sai ta ka Kreoni peale pahaseks ,kuna leidis et Kreon ja Teiresias on mestis, et tahavad tema trooni ja võimu endale vms,sis lõpuks ütles Teiresias välja,et tapjaks oli tema ise(Oidipus) ,Teiresias rääkis,et sai Laios sai ende kunagi ,et tema enda poeg tapab ta ja abiellub enda emaga ,Oidipusel oli plaan saata Kreon surma sellepärast,kuid siis veendus lõpuks et Kreon pole milleski süüdi.kuulujutud rääkisid et tapjaks olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal kuna Laios sai sellise ende,siis otsustasid nad Iokastega oma lapse tappa,ja andsid lapse karjasele ,et ta viiks lapse Kithaironile mäeorgu või mäestiku vms,et tapaks lapse seal ,kuid karjane otsustas armu anda lapsele ja ei viis ta Kithaironil oleva
Helilooja: Ferenc Lehar Librett: Victor Leon ja Leo Stein Esietendus: 30. Detsember 1905. aasta Tegelased: Hanna Glawari Danilo Mirko Zeta Valencienne Camille de Rossillon Njegus vikont Cascada Sisukokkuvõtte: Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süžee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv.
asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius.... Lõik materjalist:
"Minu Haiti" Ellujääja Lühitutvustus Tarmo Jõeveer läheb Haitile missioonile Leiab Haitilt endale naise, abiellub temaga Mõne aasta pärast sünnivad neil kaksikud: Sirja ja Sander 12. jaanuar 2010 jääb maavärina tõttu varingu alla, kuid pääseb sealt 38 tundi hiljem elusana Peategelane Õppis miilitsakoolis Oli soov saada uusi kogemusi ja näha maailma Missioonid Bosnias ja Kosovos Armastas väga oma pere Varingu alla jäädes tundis surmahirmu, kuid mõeldes perele suutis jääda rahulikuks ja teha kõik selleks, et sealt välja pääseda
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, kuid seda suutis vinnastada vaid ta mees. Sellega ei saanud keegi hakkama, kuni astus ette kerjus, Odysseus ise, ning ta tappis sellega kõik kosilased. Emotsioonid/motiiv: lootus, armastus, rõõm
tegema. 2. stseen: Don Juan on lummatud just kohatud talutüdrukust, kuni kohtab Charlotte'i. Too hakkab DJ-le meeldima. Isegi nii väga, et ütleb talle, et armastab teda ja soovib temaga abielluda. Charlotte on nõus (kuigi oli kihlatud Pierrotiga). Ütleb, et peab vaid tädilt luba küsima. Sganarelle DJ-s pettunud: järjekordse ohvri leidnud DJ. Lubab neiule truudust DJ. 3. stseen: Ilmub Pierrot ja näeb DJ-d Charlotte kätt suudlemas. Tekib sõnelus kui Pierrot saab teada, et Charlotte abiellub DJ-ga. Charlotte meelest peaks too õnnelik olema, et ta prouaks saab. Lubab Pierrot enda teenriks võtta. Pierrot ja DJ lähevad peaaegu kaklema (kõrvakiilud). Sganarelle astub vahele. Saab ise kõrvakiilu DJ käest. Pierrot läheb tädile rääkima. 4. stseen: DJ õnnelik, et Charlotte tema naiseks saab. 5. stseen: tuleb külatüdruk Marthurine (tädi vist??). Nõuab aru, mis toimub. DJ hakkab naistega mängu mängima ning lubab mõlemale oma truudust. Pöörab naised tülli, kuna
Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid. Rogozini armukadedus viib ta selleni, et ta üritab vürsti tappa. Rogozin tapab Nastasja. Mõskin tuleb, kellele on Rogozinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõskini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Sveitsi ja sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões. Dostojevski abiellub ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a. abiellub oma sekretäriga(Vana naine suri). Üks poeg ja üks tütar, on mängur ja võlgnik. Ei leia väga kirjastajaid, kes tema romaane trükkida tahaks. Tema vend Mihhail, ka too suri noorelt, tema võlad ja pere jäid Dostojevski hoolde ja kaelale. Korduvalt ähvardab teda võlavangla. Tema teine naine suudab neid majanduse asju nõnda ajada, et rahaline olukord aina paraneb ja 1877.a. ostavad nad endale päris oma maja
- ei tea Mineviku ainuke võlu on see, et ta on minevik. - Henry Kui me teatavast juhtumist ei räägi, siis pole seda nagu olnudki. Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. - Henry Mis tehtud, see tehtud. Mis läinud, see läinud. - Dorian Patt on niisugune asi, mis end inimese näkku kirjutab. Seda ei saa varjata. - Basil Kui mõnel õnnetul on mingi pahe, siis ilmutab see end tema suujoontes, lõtvunud laugudes, isegi tema käte kujus. - Basil Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. - Henry Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. - Henry Mida tuli ei hävita, seda ta kõvendab. - Henry Elupäevad on selleks liiga lühikesed, et ennast teiste inimeste rumalustega koormama hakata. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. - ei tea
(lk. 80) Meelde kummardamist on sageli hukka mõistetud, ja seda täiesti õigustatult, sest inimesed tunnevad loomupärast hirmu kirgede ja elamuste ees, mis näivad olevat tugevamad kui nad ise ja mida nad aimavad jagavat madalamalt organiseeritud eluvormidega. (lk. 102) Ühiskond, vähemalt tsiviliseeritud ühiskond pole kunagi eriti varmalt valmis uskuma midagi halba neist, kes on samal ajal nii rikkad kui ka sarmikad. (lk. 110) Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma esimest naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. (lk. 138) Kui meie, naised, teid, mehi teie puuduste pärast ei armastaks, mis teist siis üldse saaks ? Ükski mees ei leiaks endale naist. (lk. 138) Kui inimene käsitleb elu kunstiliselt, siis on tal ajud südames. (lk. 166) Karistus puhastab. (lk. 170)
asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius. Suisa vastupidi mees kes oli Hamleti isa valitsemisajal olnud väga ustav Hamletile, on nüüd
ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega. Hamlet paneb emale süüks, et too liialt ruttu, ilma pikemalt leinamata ja mõistlikult kaalutlemata abiellub uuesti. Kuid enam ema kiirustamisest ajab Hamletit vihale see, et ema oli teadlik roimast, mis Claudius toime pani ning hoolimata sellest abiellub selle mehega. Ka on Hamlet pettunud kogu ülejäänud õukonnas. Enam ei ole talle ustav kantsler Polonius. Suisa vastupidi mees kes oli Hamleti isa valitsemisajal
suhteliselt teovõimetu need omadused tulevad hästi esile, kui ta oma armastatu, Hamleti, reedab, kõigest oma isa ja Claudiuse käskude järgi. O. On oma isast väga sõltuv ja nii talle truu. Kui Polonius sureb, ei suuda O. end koos hoida ning läheb hulluks, end lõpuks uputades, Julia on vastupidiselt Opheliale isemõtlev, teovõimeline renessansiaja noor neiu, kes usub armastuse jõusse. Ta võtab ohtliku sammu, kui abiellub Romeoga salaja, kes on ju tegelikult Capulettide vaenlase, Monteccide perekonnast. Nii astub Julia vastu oma vanematele, kes soovisid teda kokku panna Parisega. Juliat ei huvita tema positsioon ega sõltu oma pere arvamusest hurraa!
Tartu 1 keskkool ja Paide keskkool. elulugu 1957-62- kohalik kolhoos ja EPA kaugõppeteaduskond( agronoomia) Kutsuti Tallinna ,,Ajakiri ,,Looming" trükkis 1963 mõned mu luuletused. Sellest hetkest alates algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele." 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem,
aprill 1899 Peterburis 2. juuli 1977 (elas 78- aastaseks) Tuntuimaks romaaniks ,,Lolita" ,,Lolita" Vladimir Nabokovi tuntuim romaan Pariis 1955, New York 1958 Prantsuse ajaleht Le Monde valis romaani sajandi 100 parima raamatu hulka ,,Lolita" Peategelasteks keskealine kirjandusprofessor Humbert Humbert ja 12- aastane tütarlaps Dolores Haze Humbert abiellub Dolorese emaga Neiu ema hukkub ,,Lolita" Tutvustades tüdrukule maailma, jääb ta temast ilma Lolita armub pornograafi Quitly'sse Humbert tapab Quilty ja satub vangi D olores Haze 12-aastane neiu Mõistatuslik tegelaskuju Esmapilgul hell ja süütu Omakasupüüdlik Seiklushimuline Külm ja kalk Humbert Humbert Keskealine mees Huvitatud nümfettidest Tagasihoidlik
o Avalikel kontsertidel tema helikeelt enam ei mõistetud.Paljuel koradel juhtus nii ,et lahkuti kontserdi ajal saalist. o Tundes ohtu tänu sidemetele emigrantidega pages Oktoobrirevolutsiooni eest välismaale. o Välismaal olid tema teosed palju hinnatumad. o 1918. a lahkub USA-sse,siis Prantsusmaale. o USA-s saavutas koheselt publikumenu. o Aga kuna talle ameerikalik pealiskaudsus ei meeldinud,siis 1920 .aastal läheb Pariisi. o 1923. a abiellub Carolina Codinaga. o Venemaale jäänud sõbrad meelitavad teda igati tagasi. o 1930-ndate alguses paljud teose ebaõnnestuva. o Teda hämmastab tohutult muudatused Venemaal. o Tagasiminnes kodumaale saab tunda nõukogude võimu tõeslist palet- o Nõukogude liius oli kogu kunstilooming allutatud rangele parteilisele juhtimisele. o Tema teoseid peetakse liiga modernistlikeks.
Viletsa tervise tõttu jääb pooleli. Diagnoos- raske tuberkuloos. Kolib venna juurde Koitjärvele tervist kosutama- edasi Kaukaasiasse tervist parandama. Oluliseks saab Punase Lageda külastamine, mis oli eestlaste küla. Haigusperiood ja Kaukaasia jõuavad loomingusse. Kui tuleb tagasi läheb uuesti venna juurde, natuke on tervis parem, aga ainult korraks. Elab läbi raske maoopi. Pidi hiljem hoolikalt valima, mida sööb, väga range dieet. 1919 asub Tallinna. Jätkab ajakirjanikuna. Abiellub Käthe Veltmanniga. Abielu kujuneb keeruliseks, naine ei mõista Tammsaaret vaimsel tasandil, tõekspidamised on erinevad. Elavad Kadriorus, kus nüüd on Tammsaare maja. Ainus Eesti kirjanik, kellele on eluajal ausammas püstitatud. Tallinnas abiellub Käthe Weltmanniga. Alguse saab kummalisel moel, naine ootas ammu, et paluks kätt. Tammsaare sai teada, et on kihlatud kui avas ühel päeval ,,Teataja". Abielu oli keeruline
ei räägita. 33. Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. 34. Tsivilisatsiooni pole sugugi kerge omandada, selleks on inimesel kaks teed: üks käib kultuuri, teine rikutuse kaudu. 35. Igaüks elab enda elu ja peab selle eest ise maksma. Kahju ainult, et üheainsa eksimuse pärast tuleb korduvalt tasuda. Inimestega asju ajades ei lõpeta saatus kunagi oma arvet. 36. Kui naine uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma eelmist meest põlgas. Kui mees uuesti abiellub, siis sellepärast, et ta oma eelmist naist jumaldas. Naised katsuvad õnne, mehed panevad selle kaalule. 37. Mineviku võib alati maha kustutada. Selle töö teevad ära kahetsus, mahasalgamine ja unustus. 38. Enesesüüdistus on ikka mingil määral uhkeldamine. End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust seda teha. 39
Pierre Auguste Renoir Kätriin Kübar 11c Elulugu · 25. 02. 1841- 03.12.1919 · Sündis Prantsusmaal Limoges. · 1890 abiellub ja tal on 3 last. · 13 a. hakkas portselanidele maalima. · 17 a. maalis ruloodele ja päiksevarjudele. · 18.a kopeeris Louvre'is 18.saj. maale. Renoirist kasvab kunstnik · 1860 hakkab käima joonistustundides. · 1867 võeti vastu tema töö `Lise'. · 1870 jõuab Renoir'i tehnika haripunkti. · 1877 sai `L'Impressionnite' üheks asutavaks liikmeks. · 1883 kujundas lõplikult oma maine Temaatika · Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus
Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karenina ja Vronski Lahendus- pole mistuslikku lahendust, Anna teeb enesetapu *Armastusest probleem-Abielluma peab kohustusest ning abielu on pha (lahutamine pole meldav) kandjad- heltpoolt Kitty, Levin ja Vronski teiselt Anna ja Karenina lahendus- Kitty abiellub Leviniga, Anna ja Vronski armastavad salaja *Armukadedusest probleem- usalduse puudus, enesearmastus kandjad- Anna *Seisuseuhkusest probleem- vrikuse ja positsiooni silitamine on thtsam kigist kandja- Karenin Veel ka sisevastuoludest Annal ja egoistlikest inimestest nagu seda oli Vronski
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) tahtsid kuldi nahka endale Meleagros tappis onud Tema ema Althaia arvas, et poeg on hulluks läinud armastusest vääritu naise vastu Ema lõpetas poja elu Atalanta läks vanemate juurde tagasi Atalanta ei tahtnud abielu Palju kosilasi Atalanta kuulutas, et abiellub ainult sellega, kes võidab teda jooksus Kosilane Hippomenes/ Melanion võitis teda ainult läbi pettuse Aphrodite kuldõunad hesperiidide aiast Nad abiellusid ja said poja Parthenopaiose Zeus muutis Atalanta ja Hippomenese lõvideks Kybele templis seksimise pärast. Lõvidena vedasid Atalanta ja Hippomenes Kybele kaarikut.
,, Timm Thaler ehk müüdud naer" Autor: James Krüüs Lühikokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod
Jutustus näitab, kui ohtlik on rumaluse ja omakasupüüdlikkuse võidukäik. 3. Rousseau (Prantsuse) oli pärit prantsuse perest, kuid sündis Genfis. Elas tädi ja onu juure, õppis graveerijaks. Teda mõjutas suhe vanemaharitud daamiga, kas pani ta huvituma filosoofiast, kirjandusest. Kuulsaks sai filosoofiliste traktaatidega. ,,Julie ehk uus Eloise" on kiriromaan noore neiu ja tema koduõpetaja suhtest. Neiu isa saab suhtest teada, tõukab Julied ja neiu kaotab lapse, abiellub rikka aadlikuga, kes isale meeldis. Abielus on Julie truu, kuid õnnetu, õpetaja õpetab abielus sündinud lapsi. Julie sureb, kana päästis oma lapse uppumisest. Ülistatakse inimese vabadust valida endale partnerit, arvestamata seisust, loomuliku kire vastu ei tohiks seista. ,,Emile ehk kasvatusest" on pedagoogiline romaan täiusliku mõistliku inimese kasvatusest. Põhiosa räägib nooruki kasvatusest, hiljem lühidalt ka naise karvatusest. Oli tol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
