Et ekspromptesinemine ]nnestuks, peab kõnelejal olema selge ettekujutus kõne ülesehitusest ning ta peab täpselt välja tooma selle, mis on tema kõnes esmatähtis, mis teisejärguline. (Aava 2003: 24) Täisulik kõnemees on Quintilianuse arvates aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõnemehe kõige hinnatavamad omadused. Tema keel ja stiil olid nii head, et humanismide seas tekkis vaidlus, kumb lugeda suuremaks meistriks, kas Quntilianus või Cicero. ( Aava 2003: 24) 5 Retoorika keskajal Retoorika mõju jätkas ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmark oli välja õpetada haritud preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetusekeskseks, hariduse ja teaduse keeleks Euroopas oli ladina keel.. Õpetus jagunes antiigi eeskujul seitsmeks vabaks kunstiks septem artes liberaales.
Rooma ühiskonna vajadustele, oli täiendatud mitte ainult kui stabiilne teaduslike mõistete süsteem, vaid ka akadeemilise teadus. (Udalõh 2010: 3) Ajaloo jooksul retoorika arenes ja muutus. XVII-XIX saj. retoorika hakati mõistma nagu argumentatsiooni teadust, peamiselt kirjalikult. Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. Uue tähenduse ja rakenduse sai retoorika aga 20. sajandil. Kirjandus 1. Aava, Katrin 2003. Veenmiskunst. Õpik gümnaasiumile. Haridus- ja teadusministeerium: Avita: 9-41. 2. Ginzburg, Carlo 2003. Ajaloofilosoofia: Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003: 100-118 http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GinzburgCarlo_Ajalugu_TUNA2003_4. pdf (viimati vaadatud 18.04.2015). 3. Kennedy, George Alexander 1998. Comparative Rhetoric: An History and Cross-Cultural Introduction (NY: Oxford University Press, 1998)
.......................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis sellele vaatamata palju ära teha. Referaadi sisuks on Evald Aava elulugu ning looming. Muidugi ei jää mainimata esimene Eesti ooper "Vikerlased". 3 ELULUGU EVALD AAV (7.III 1900 Tallinn 21.III 1939 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal
Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga. Koolid ja töökohad Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi ViitolMohrfeldti juhendamisel ja muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926
juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige meelitavam on, teadmata tõde selle jutu taga ja anda hääl täiesti valele poliitikule. Sellest uurimistööst võib kasu olla igale inimesele, kellel puuduvad demagoogiavõtetega seotud teadmised. Uurimistöö teoreetilise osa koostamisel toetuti enim Katrin Aava õpikule „Veenmiskunst“, mis on eestikeelsetest materjalidest kõige põhjalikum ja klassikalisem demagoogiavõtteid tutvustav väljaanne, samuti kasutati erinevaid Internetiallikaid. Töö praktilises osas kasutati ajalehe Postimees online-väljaannet, kust otsiti Edgar Savisaare, Eerik-Niiles Krossi ja Andrus Ansipi kohta artikleid Postimehe arhiivist kolme poliitiku muutmata otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Otsiti artikleid, mis jäid kohalike valimiste ajavahemikku 21.08
alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin. 1) Kadri Kasaku lugu on ajakirjanduslik tekst nagu ülesanne nõudis. Ajakirjandusliku väärtuse annavad tekstile päevakajalisus, viited uuringutele ja sõltumatutele allikatele ning hea ajakirjanduslik stiil, kuna tekst on kergesti loetav. Seega vastab arvamuslugu vähemalt kolmele Aava ja Salumäe poolt välja toodud uudisväärtuse kriteeriumitele, sündmusel on tugev mõju lugejate elule, osalejad on väljapaistvad isikud või institutsioonid, sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne). 2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline.
kaks Fordi pilooti. Belglane Francois Duval kaotab Voskoboinikov ning teda toetab Konstantin Vassiljev. teisena 36,9 ja soomlane Mikko Hirvonen kolmandana «Vassiljevi jaoks on see väga hea koht. Ta saab 37,3 sekundit. niimoodi väga hästi hispaanlaste kontrollivat kaitsemängu segada,» märkis Rüütli. «Ma ei väsi Avapäeva kümnendana lõpetanud Urmo Aava Citroenil kordamast, et minu arvates on ta väga andekas on kerkinud juba seitsmendaks. Loebist jääb eestlane mängija.» maha 3.40,5. Seni kõik kiiruskatsed võitnud Loeb edestas laupäevasel esimesel, üldse seitsmendal 21,88 km pikkusel katsel teise aja saanud Duvali 2,9 sekundiga. Aava kaotas prantslasele seitsmendana 17,5 sekundit. Seis 7/16 kiiruskatse järel: 1. Sebastien Loeb-Citroen 1:23.50,6 2. Francois Duval-Ford +36,9 3. Mikko Hirvonen-Ford +37,3 4
Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 8. 1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele
Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat.
teadlane või jõuda katseid tehes teistsuguse tulemuseni. Seega, ka teaduses pole olemas absoluutseid kriteeriume, mille abil inimesed saaksid otsustada, kas üks teooria on teisest parem või kas mingi teadmistekogum on teaduslik. Nii tulebki teadustöid kaitstes oponendiga väidelda ehk kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5 4. Aava 2003, 18 5. Aava 2003, 19 4 1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna
Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemees Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma
2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised. 4. Esimene ooper oli "Vikerlased", autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti. 5. Eevald Aava- "Vikerlased", Gustav Ernesaks- "Pühajärv", Eino Tamberg- "Raudne kodu" 6. Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe.
Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli
EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
meistrivõistluste etapp. Väidetavalt on sealne alaliit Vorobjovsi tegu arutanud, kuid suurt süüd ei leitud. Nende argument on selge võistluste juht andis loa, järelikult ei saa olla mahavõtmisest juttugi. Väidetavalt on võistluse korraldajad konsulteerinud ka rahvusvaheliste ringkondadega, kuid sealtki on tulnud selge sõnum: kui eksimus tuli korraldajate leerist, pole õige sõitjaid karistada. Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava ei tõtanud zürii võimalikku otsust ennustama. «Kaasasime züriisse Soomes väga hinnatud Risto Franki, see annab juurde rahvusvahelist kompetentsi. Otsustamine käib aga vastavalt protseduurireeglitele milline otsus langetatakse, ei oska ma öelda,» sõnas Aava. Zürii on rahvusvaheline, selle tööd juhib Juhan Mänd, ent sinna kuuluvad ka Läti ja Venemaa esindaja.
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Greenwich Janar Aava & Rauno Jaaska http://www.greenwichchamber.org/images/sign-img.jpg About Greenwich Borough of London The birthplace of Henry VIII and Elizabeth I An UNESCO world Heritage Site http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Greenwich_Park_Vista.jpg/1800px-Greenwich_Park_Vista.jpg Means the green place on the bay Situated on the river Thames
parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele Autor: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Teema valik Huvi võõrkeelte olulisuse vastu Keeltevajalikkus reisimisel Õpin kahte erinevat võõrkeelt (inglise, vene) Uurimisülesanne Anda ülevaade LÜG-i õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele Teada saada, mida arvavad ja tunnevad LÜG õpilased osates erinevaid võõrkeeli Uurimistöö teoreetiline osa Teoreetiline osa koosneb kahest peatükist: Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908)
Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas. Ehkki algupäraseid oopereid kirjutati juba käesoleva sajandi algusaastail, saab rahvuslikust ooperiloomingust kui iseseisvast, kindlailmelisest loominguzanrist juttu olla alles seoses Evald Aava "Vikerlaste" (1928) lavastamisega. Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võime lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast kümneaastast ühist elu soovib Hilja taas näha kunagisi kaaslasi Murueide võluriigist. Ta pääseb küll sinna, kuid teadmata võlutava, ei pääse enam kunagi tagasi oma armastatu Ilo juurde. Kõrvuti
19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib
Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
Viru Rahvaauto 1% 1% Amserv Pärnu 0% 1% Muud firmad 6% 20% 0 5 10 15 20 25 Honda edasimüüjate tuntus Eesti elanike seas % kõikidest vastajatest, n=500 8 2.4. Sponsorlus Firma püüab läbi erinevate sponsorluste lisada tuntust. Siin näited mõningatest sponsoreeritatavatest: Urmo Aava WRC rallimeeskond, Eesti kahevõistlejate ja suusahüppekoondis, FC Levadia, Korvpalliklubi Pärnu/Catwees, TTÜ Korvpalliklubi, Urmo Aava noorteralliklubi, Anti Saarepuu, Kristjan Kasearu, Keit Einaste, Honda Club Estonia. Urmo Aava Eesti suusahüpete koondis 2.5 Kampaaniate kujundused Näited erinevatest kampaania kujundustest (auto müük, moto müük, teeninduse pakkumine) Rehvivahetuskampaania. Periood november 2008.a., kanalid : otse post, www
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loo...
puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE Aitäh, et mind kuulasid ja loodan,et said palju uut teada !
1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia"; 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass
REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue
Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamisel. ’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda
"Sind surmani" A.Kunileid "Kaunimad laulud" - Saebelma "Tuljak" M.Härma "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" F.Pacius (sõnad Jannsen) "Kungla rahvas" - Hermann ,,Ei saa mitte vaiki olla" M.Härma 15. Kes oli esimene professionaalne naishelilooja, mis linnaga Eestis oli ta kõige rohkem seotud? Miina Härma Tartuga 16. Nimeta esimene eesti ooper, kes oli selle helilooja? ,,Vikerlased´´ Evald Aava 17. Nimeta esimene eesti ballett ja kes oli selle helilooja? ,,Kratt´´ Eduard Tubina 18. Kas tunned neid eesti heliloojaid? Arvo Pärt Miina Härma Gustav Ernesaks ErkkiSven Tüür Raimond Kangro Rudolf Tobias
joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
Kuid rahvas mäletab teda siiani kõva sportlasena mitte riigikogu liikmena.Kümne võistlejaid on olnud teisigi kuid eriliselt on silma jäänud vaid Erki Nool. Rallispordis ei ole küll Eesti nii tuntud kui suusatamises kuid ka sellel alal on kodumaale palju võite toodud.Ühed silmapaistvamad sõitjad olid rallispordis Marko Märtin, kes küll ise enam ei sõida WRC-s kuid ta õpetab nüüd ise noori välja.Veidi vähem tuntud on Urmo Aava kes ka samuti võistles WRC-s kuid erilist tähelepanu ta ei äratanud.Veel üks tuntumaid sõitjaid Eestis on Georg Grossi ,kes on võistelnud küll Eestis ,kuid ta on rahvale hästi silma jäänud oma sõiduoskustega. Meeste ja naiste suusatamine on spordiala ,mis on Eesti väga tuntuks teinud.Üks kõige paremaid meessuusatajaid on Andrus Veerpalu ,kes on toonud Eestile väga palju erinevaid võite erinevatest riikidest.Minu arvates paremuselt teine meessuusataja on Jaak Mae ,kes on
· Raimund Krull · Neeme Järvi · Eri Klas · Peeter Lilje · Paul Mägi Eesti ooperilauljaid : · Urve Tauts · Anu Kaal · Pille Lill · Georg Ots · Hendrik Krumm · Taimo Toomast Sündmused : 1. Esimene avalik ooperiteater 1637 a. Veneetsias. 2. 1865 a. kujunesid teatrid " Vanemuise " ja " Estonia " 3. 1906 a. said nendest kutseteatrilised seltsid. 4. Alates 1949 on "Estonia" muusikateater, " Vanemuises" lavastatakse tänini muusika- ja sõnalavastusi. 5. Esimene Eesti ooper on Evald Aava " Vikerlased ", mille ettekanne toimus " Estonia " teatris 1928 a. 6. 1929 ilmus " Estonias " lavale juba Artur lemba " Kalmuneid " 7. 1930 " Armastus ja surm " 8. 1933 " Elga "
Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 Estonia kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia- sõnalavastus, operett, ooper, ballett Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Võeti kasutusele uued õpikud Ehitati hulk moodsaid koolimaju Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna
rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst
Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle
Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”, •Eugen Kapp, “Tasuleegid”, •Eino Tamberg, “Raudne kodu”, •Veljo Tormis, “Luigelend” •Eduard Tubin,, “Reigi õpetaja” •Raimo Kangro “Ohver” Eesti ooperidirigente: Neeme Järvi, Eri Klas OPERETT Sõna operetta tähendab väikest ooperit Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr.
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maa...
Fifth level Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud Loometeed alustasid kodumaal õppinud noored helikunstnikud Heatasemelised orkestrid, andekad interpreedid Uued sümfoonilised suurvormid: E. Aava ooper "Vikerlased" A. Kapi oratoorium "Hiiob" Teater Keskus Tallinn (3 kutselist teatrit) Kutselised teatrid veel: Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid: Kuressaares, Valgas, Võrus Estonia Kujunes rahvusteatriks Sõnalavastused Operetid Ballettid Ooperid Click to edit Master text styles Estonia teater enne II maailmasõda Second level
19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone
augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". Estonia teatrisaal Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Hetkel on autoralli valitsev maailmameister Sebastian Loeb Citroenil, seda juba 4 korda järjest. Ka eestlasi on jõudnud autoralli maailmatasemele. Kõige edukam neist on olnud kindlasti Markko Märtin, kes jäi 2004. aastal Maailmameisri üldarvestuses 3. kohale Petter Solbergi ja Sebastian Loebi ees. 2005. aasta 18. septembril lõppes Markko karjäär suure õnnetusega, kus hukkus tema tolleaegne kaardilugeja Michel Park. Praegu on kõige edukamad eestlastes tulevikulootused Urmo Aava kaardilugeja Kuldar Sikkuga ja Jaan Mölder Juunior kelle kaardilugejaks on hetkel Frederic Miclotte. Loodetavasti suurendas minu kõne teis huvi autoralli vastu. Hoidkem pöialt eestlastele !!! AITÄH.
aasta Lõuna-Eesti rallil elas üle ränga avarii võistlusel. Käis autoga päris mitu korda üle katuse. Aga see avarii teda ei peatanud ja juba järgmine kuu, kui õnnetusest oli möödas 2-3 nädalat oli ta uuesti juba stardis järgmisel võistlusel! Kui sulle mingi ala ikkagi väga meeldib ja sul hinges on, siis mitte miski sind ei peata! Aga kes on mu lemmik autospordis osalevad võistlejad? Kindlasti mu isa, kuigi ta ei võistle enam nii palju, kui kunagi. Siis kindlasti ka Urmo Aava. Olen ta kõrval saanud istuda ja see tunne või kogemus oli hindamatu. Kuna ma tean ja olen saanud päris mitmete rallisõitjate kõrval istuda saanud ja nad on mulle näpunäiteid jaganud, olen ma kindlasti arenenud paremuse suunas. Tulevikus näen ennast kindlasti ka muu töö kõrvalt ka autoroolis kuskil võistlustel sõitmas. Autosport on minu kõige suurem hobi ja ma armastan autosporti liiga palju, et sellest loobuda mingil põhjusel.
a. Rubla AS (likvideerimisel) nõukogu esimees Tööülesanded: nõukogu töö korraldamine Muud tööalased tegevused 2009 -2015 AS Spin Press , nõukogu esimees Tööülesanded: ettevõttele strateegiliste eesmärkide seadmine, juhatuse töö kontrollimine, omaniku järelvalve teostamine 2005-2009 Urma Aava Rally Team, manager Tööülesanded: rallimeeskonna juhtimine, töö sponsoritega, läbirääkimised ja lepingud rahvusvaheliste rallifirmadega, rallidel osalemise korraldamine, PR töö tegemine 2004-2016 Global Exim OÜ, juhatuse liige Tööülesanded: kinnisvaraobjektide arendus ja haldamine
Artur Kapi looming haarab enamalt-jaolt suurvorme: sümfooniaid (5, nt ,,Don Carlos"), oratooriume (,,Hiiob") jne; kuid seal leidub ka hulganisti kammermuusikat ja koori- ning soololaule kantaate, instrumentaalkontserte jne. Elutee käis neil mõlemal läbi Eesti muusikaõppeasutustest, kus nad õpetasid 1920.-1940.aastatel. Artur Kapist sai Tallinna Konservatrooiumi komposisatiooniõppejõud, hiljem professor. Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema
Tegutsesid haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
